Inengi labomama lithi lelilanga libapha amadlabuzane lethuba lokuthi bahlangane bahlolisise ngendubo ababhekane lazo njengabesifazane baphume lamaqhinga okuqeda lezindubo.
Umkhokheli walelibandla uMnu. Mqondisi Moyo uthe bazaphuma ijumo kusukela ngeSonto, bekhankasela ukuphuma ngaphansi kombuso welizwe leZimbabwe,
Ikhansili yakoBulawayo iphakathi kokuvalela izakhamizi ezilezikwelede amanzi, lanxa evele esilela, emizameni yokuzibamba ngamandla ukuthi zibhadale.
Omunye wabasole uMnangagwa kuyisikhulumi seZIPRA Veterans Trust, uRetired Colonel Buster Willie Magwizi, othi umongameli ubachithela isikhathi ngokuthi uzalungisa udaba lombhuqazwe weGukurahundi, ukuswelakala kwamanzi lokunye.
Umphathintambo obona ngezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa ukhokhele umkhosi owenzelwe edolobheni leGweru lapho akhulume kabanzi ngomsebenzi wemisakazo.
UKhansila kaWard 19, uMnu. Thabani Dube, uthi bakhangelele ukuthola ukudla kwenkomo okumele kuholiswe nguhulumende kumbe okutholakala kunhlanganiso ezizimele zodwa.
Abazali abanengi bathi bebesazama ukuhlawula imali yesikolo layo eyaqansa okungelamkhawulo sebephinda behlangana lale eyemihloliso.
Abesifazana labasakhulayo abakubhizimuzimusi lokuthunga lokubaza impahla ezehlukeneyo bejonge ukuthengisela kwamanye amazwe kunye lakuzethekeli bathi ukungani kuhle kwezulu sekubangele ukutsha kwelala osokubadalela inhlupho kubhizimusi.
Ingcwethi kwezokulima ezeInternational Crops Research Institute for the Semi-Arid Tropics (ICRISAT) eMatopo Research Station, zithi kumele abalimi basebenzise indlela ezibalulekileyo ezokulima ukuze baziphandele ukudla njalo bagcine kahle izifuyo loba izulu lingani ngemfanelo.
Umanisiphala wakoBulawayo uveze ukuba ubhekane lobunzima obukhulu ekutholiseni izakhamizi zaleli dolobho amanzi ahlanzekileyo sikhathi kubangelwa yizizatho ezinengi ezigoqela ukugani kuhle kwezulu lokunye.
Inengi labantu bakoBulawayo lokhu lingenelisi ukuthola imali emabhanga, wona apha ikhulu lamadola kuphela ngeviki, kuthi lemali kamakhalekhukhwini eyeEcocash ayisebenzi kahle osekutshiye inengi labantu lisebunzimeni ngesikhathi kulungiselelwa ukuvulwa kwezikolo.
Uzulu usegijimela ukuthenga imithi yendulo ethengiswa endaweni ezinengi zedolobho lakoBulawayo esigigwa lokucholwa ngabamankampani ehlukeneyo labantu makhaza.
Inkulumo yokuthandabuza ubukhokheli bebandla leZANU-PF, leliphikisayo eleMDC ludaba egudwini kwabanengi abadabuka emkhonweni waseMandebeleni abanye bethi zikhona inkokheli eMatabeleland kodwa abanye bethi izwe ngokwalo alila nkokheli eziqotho.
Abantu abanengi bathi ukwehluleka ukuthola imali emabhanga laleyo ethunyezwa yizihlobo ezihlala kwamanye amazwe, kubephula inhliziyo ngoba bebefisa ukudla izibiliboco njengalokhu ababekwenza kudala ngesikhathi sekhefu leKhisimusi.
UMnu. Nkululeko Mbonisi Fuyane, obumbe isikhwama lesi esiqhutshwa ngaphansi kwesihloko esithi #ISupportChiefNdiweni, uthi kuyathokozisa ukubona abantu abanengi befaka imali esikhwameni lesi esisungulwe izolo.
Abantu bathi sekubahlukumeza sekubanga ngamandla umkhuba omubi wenkohlakalo emsebenzini wemali kanye lokuthengiswa kwemali engekho emabhanga.
Omela iZimbabwe kumkhankaso wokuhlanyelwa kwezihlala, uNational Tree Planting Ambassador, uMnu Never Bonde ukhuthaza abantu ukuba bazinikele ukuphatheka kumkhankaso wokuhlanyela izihlala okwezinga laphezulu kusukela NgoZibandlela womnyaka ozayo.
Abohlangothi lukahulumende olubona ngokuvimba ukumemetheka kokuthelelanwa igcikwane lengculaza olweNational AIDS Council bamanyene lezinye inhlanganiso ezizimeleyo ezikulumsebenzi ekunanzeni ilanga leWorld AIDS Day
Lokhu kuvezwe nguMnu. Thomas Hastings, umsekeli womele eleMelika eZimbabwe, othi ilizwe lakhe lanika eleZimbabwe izigidi ezedlula amakhulu amathathu lamatshumi amathathu amadola - $330 million yenhlelo ezimbalwa lonyaka.
UJosphat Mzaca Ngulube, Melusi Moyo, Otilia Sibanda loFortune Masuku batholakale belecala lokutshisa imota ezintathu, badiliza umduli womuzi kaNkosikazi Eva Bitu owayengu mgcinisihlalo wohlangothi lwabesifazana kuZANU-PF koBulawayo.
Ukwengezelela