amalinks wokungena

Breaking News

Abadabuka Kwamanye Amazwe Bathakazelela Umthetho Ovumela Abantwana Babo Ukuba Befunde Bengelamaphepha Aqondileyo eSouth Africa


FILE - Abadabuka eZimbabwe abahlala kweleSouth Africa .
FILE - Abadabuka eZimbabwe abahlala kweleSouth Africa .

Umthetho omutsha wezemfundo kweleSouth Africa ovumela abantwana bokuza abangelamaphepha ukuthi bafunde bengelawo usulethe injabulo enkulu kwabadabuka kwamanye amazwe loba ungathakazelelwa yizizalwane zakweleSouth Africa.

Ngokutsho komthetho wezemfundo omutshalo oweBasic Education Laws Ammendment Act, asikho isikolo, kugoqela lezikahulumende, esilemvumo yokwalela abantwana bokuza ukufunda ngesizatho sokuthi abalamaphepha aqondileyo. Lumthetho uthi lalabo abantwana abakubanga leMatric kumbe uGrade 12, kufanele labo bafunyelwe ukubhala imihloliso yaleli banga noma bengelawo amaphepha.

Ugatsha lwezemfundo seluthumele izikolo zonke lumthetho oqale ukusebenza lomnyaka. Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uMnumnzana Elijah Mhlanga uthi lumthetho ubunjwe ngemva kwezinqumo zemthethwandaba ebezilaya ukuthi ngokwesisekelo sombuso umntwana wonke ulelungelo lokufunda.

“Sibone kufanele ukuthi sifake ndawonye izinqumo zemithethwandaba ebezisithi abantwana bonke bavunyelwe ukungena esikolo loba bengelamaphepha. Sesikwenzile lokhu njengoba kuyikho osekuzele imigca le ethi labokuza abangelamaphepha abavunyelwe ukufunda.”

Lumthetho osuwemukelwe ngezandla zombili linengi labazali beZimbabwe abalokhu bephakathi kokuzama ukulungisa amaphepha okuhlala kweleSouth Africa. Inengi lithi abantwana babo bebexotshwa ezikolo bacine sebebasa ezikolo ezizimeleyo ezibiza imali enkulu. Isizalwane seZimbabwe, uNkosazana Nothando Ndlovu, uthi lumthetho ubalamulele kakhulu.

“Thina sithi sibonge siyizizalwane zaseZimbabwe ebesilabantwana akade behlupheka. Siyabonga kakhulu kumongameli uRamaphosa ukuthi esixhase kangaka ngabantwana. Nxa sebekhona ukubhala iMatric sebelekusasa eliqhakazekileyo. Siyabonga kakhulu kumphathi weSouth Africa. Amalungelo esesiwaphiwe makhulu kakhulu. Siyabonga.”

Igqwetha lezamalungelo uMnumnzana Vusumuzi Sibanda uthi lumthetho usuwethule umthwalo omkhulu emahlombe abazali abanengi.

“Kubaluleke kakhulu ngoba kutsho ukuthi ingane sezingaziyela esikolweni kungabi ndaba zalutho zingabe zihlukunyezwa ngayo yonke iminyaka nxa unyaka uqala ngoba zingeke zivunyelwe ukubhala uma zingenawo lawo maphepha. Kuyinguquko ebaluleke kakhulu njalo enza ukuthi kuqhubekele phambili umkhankaso wamalungelo abantwana. Inkantolo ephakeme yakwenza lokhu ngoba siyazi ukuthi yiyo iguardian yabantwana.”

Kodwake ngakolunye uhlangothi lumthetho usutshiye ezinye izizalwane zakweleSouth Africa zizonde ziganunwabu. Umkhokheli webandla leOperation Dudula, uNkosazana Zandile Dabula, uthi bona njengebandla leDudula abasoke bakuvume ukuthi abantwana abalabazali abephule umthetho welizwe batholakale sebefunda ezikolo zakweleSouth Africa.

“Sikhulumanje izikolo zethu vele sezigcwele phamu bona abantwana bokuza laba. Abazali babo yizigangi ngoba bangene elizweni ngokungekho emthethweni kusitsho khona ukuthi bephule umthetho welizwe. Kwenzeka njani ukuthi bengene ngokwephula umthetho besebefuna ukuthi abantwababo bafunde lapha. Asibazondi laba bantwana kodwa sifuna bafunde ngokusemthethweni.”

Umkhokheli webandla leAction SA, uMnumnzana Herman Mashaba, uthi lumthetho ukhombisa ukuthi akuselahulumende kweleSouth Africa yikho sekuvunyelwa wonke umuntu ukuzenzela umathanda.

“Lumthetho uzakhuthaza wonke wonke ovela loba kuliphi ilizwe ukuthi aze kweleSouth Africa ezokwenza umathanda loba elepassport loba engelayo. Bazakuza bagcwale phamu njengoba lokhu ngathi yikho uhulumende akufunayo kungakhathalekile ukuthi ilizwe ligcwele abahluphekayo.”

UMhlanga uthi lobanje sekulalo umthethetho bakhuthaza abazali ukuthi baqhubeke belungisela abantwana amaphepha ngoba azadingeka nxa sebekhulile.

Forum

XS
SM
MD
LG