Lesi sikhwama esiphethwe libhanga le CBZ sasungulwa ngomnyaka ka 2009 kodwa sesiphathise ontanga abayisilinganiso sokukodwa ekhulwini kuthi eHarare saphathisa isilinganiso esifika phose amatshumi amahlanu ekhulwini, 47 percent
Phansi kohlelo lolu olukhulu kulezinye njalo inhlelo ezenziwayo ezifana lomkhankaso wokulwisana lendaba zokuhlukuluzana kwabesifazane labesilisa phansi kwesihloko esithi “Walk a Mile in Her Shoes".
Abenhlanganiso yeBulawayo Agenda, bathi kuyajabulisa ukuthi izizalwane zakuleli kusukela kuhulumende, inhlanganiso ezitshiyeneyo, izifundiswa kanye lozulu nje bazimisele ukukhulumisana ngomumo welizwe
Umantshi uNkosikazi Rumbidzai Mugwagwa uthe akulabufakazi obukhomba ukuthi ngempela wadala icala uNkosikazi Mthethwa lokuthuka amapholisa lokuthatha imifanekiso.
Ugatsha lwezokuhambisa olwe Transport and Infrastructural Development luthi lufuna ukuthi abatshayeli babanjwe ngamandla ukuthi base imota zabo ukuyahlolwa ukuthi zilungele ukuhamba emgwaqweni.
Ekusungulweni kwalumkhankaso inhlanganiso zamalungelo abesifazana zikhuthazwa ukubonisa uhulumende ngendleko edalwa ekwelapheni abalimala ngenxa yodlakela ezindlini.
Uhulumende uthi uselungile ngokugcweleyo njalo uselazo indlela ezizasetshenziswa ukwenqabela ukuqhamuka kwemikhuhlane yesihudo ebalisa Cholera,Typhoid and Dysentry ngesikhathi izulu seliqalile ukuna.
Embikweni ewethule ngoMvulo inhlanganiso le inike izibonelo ezitshiyeneyo ekhomba ukuhlukuluzwa kwamalunga amabandla ezombusazwe, abalwela ilungelo loluntu, kanye labadilizelwa izindlu.
Abokuza abalamabhizimusi amancane afana lokupheka, ukweluka inwele, ukuchola impuphu lokunye okunjalo kuzamela bekele lawo mabhizimusi ngoba bayabe besephula umthetho kusukela ngomnyaka ozayo.
Umthethwandaba weHigh Court ungenele ngemva kokuba izakhamizi eziyisithupha zicele ukuba kumiswe ukudilizelwa kwazo izindlu ngoba zihlezi okusemthethweni.
Amalunga edale lephalamende awesifazane la angene umhlangano wokubonisana ngodaba lokulwisana lodubo lokudlwengulwa ekhuthazana ukumanyna kulimpi kungakhathalekile ukuthi ngawaliphi ibandla lezombusazwe.
Abasekeli beMDC-T abayisithupha abaqede amalanga amabili bevalelwe esitokisini eNyanga besetheswa icala lokuhluthuna inhlanyelo ebisabelwa abasekeli beZanu PF bakhululwe ngoLwesithathu
Ukwengezelela