amalinks wokungena

Breaking News

Imikhankaso Yokunanza i-16 Days of Activism Iyaqhubeka eZimbabwe


16 Days of Activism Against Gender Violence
16 Days of Activism Against Gender Violence
Abogatsha lwendaba zabesifazane,ukulinganiswa kwamathuba phakathi kwabesilisa labesifazane bemanyene lenhlanganiso ezilwela ilungelo labesifazane baphawule okusemthethweni umkhankaso wokulwisana lendaba zokuhlukuluzana phakathi kwabesifazane labesilisa ngaphansi kwesihloko esithi “Walk a Mile in Her Shoes".

Lumkhankaso oqalise ngoMgqibelo ubu wandulela ukuphawulwa okusemthethweni komkhankaso wensuku ezilitshumi lasithupha wokulwisana lendaba zokuhlukuluzana phakathi kwabesifazane labesilisa – owe 16 Days of Activism Against Gender Based Violence osungule mhla ka 25 kuyonale inyanga ka Lwezi usiyaphela mhla ka 10 ngoMpalakazi.

Uhulumende uthi kulusizi ngoba lokhe lisanda inani lokuhlukuluzana kwabesilisa labesifazane elizweni njalo lokhe luqhela hatshi eZimbabwe kuphela kodwa umhlaba wonke jikelele njalo lungakhethi mhlobo, inkolo yabantu, umumo kwezomnotho loba ezombusazwe kuveza uhulumende.

Lumkhankaso wensuku ezilitshumi lasithupha wokukhankasela ukuqedwa kwendaba zokuhlukuluzana kwabesilisa labesifazana olwe 16 Days of Activism Against Gender-based Violence, kulithuba uzulu weZimbabwe angalisebenzisa ukuveza ububi obuphathelene lodlakela phakathi kwabesilisa labesifazane kuveza uhulumende.

Abogatsha lwabesifazane,ukulinganiswa kwamathuba phakathi kwabesilisa labesifazane kanye lentuthuko yezabelo bathi yikho bekubone kufanele ukuba basungule uhlelo lwendlela ezingasetshenziswa ukuluqeda loludaba lokuhlukuluzana nyakenye olwe Zimbabwe National Gender-based Violence Strategy 2012 to 2015.

Lokhu kubalisa ukutholisa inkokheli zikahulumende ikakhulu ezingomama,imfundiso phezu kwaloludaba lokuhlukuluzana kwabesifazane labesilisa lokudlwengulwa kwabesifazane lamantombazana ukuze ziluqakathekise loludaba.

Kuviki ephelileyo uhulumende emanyene lenhlanganiso ezibalisa eye Musasa Project kanye leye The Women’s Trust bephathiswa ngabehofisi yommeli wakwele Bhilithani kuleli, baqhube umhlangano labameli besifazane edale lephalamende, ukubonisana ngesimo kundaba zokuhlukuluzwa kanye lokudlwengulwa kwabesifazane elizweni kudingwe indlela lezinkokheli zingaphathisa ngayo ukuluqeda loludaba.

Inkokheli zesifazana kulomhlangano zitshengise ukukhathazeka kakhulu phezu kwalo mumo elizweni. Zithembise ukuphatheka emizameni yokulwisana lodaba lokuhlukuluzana kwabesifazane labesilisa lendaba zokudlwengulwa kwabesifazane lamantombazana ngoba zithi kungenye yendlela abesifazane bahlukuluzwa ngayo.

Zikhankasela ukusebenzelana phakathi kwakhe wonke umuntu emizameni yokuqeda loludaba oludanisa kangaka lokudlwengulwa kwabesifazane kanye lamantombazana ngoba zithi kungumsebenzi wenkokheli yonke kusukela ngekhaya kuze kuyefika kungatsha zonke zikahulumende ukuphatheka empini le yokulwisana laloludubo ngendlela ezehlukeneyo kutsho lezinkokheli ngesikhathi zikhulumisana lentathelizindaba phezu kwaloludaba.

Unkosikazi Rose Mpofu akaboni njalo ummela i Matebeleland South evela e Matopo ngaphansi kwabameli bedale abangelandawo abazimelayo.

Unkosikazi Mpofu uthi kuyinto edanisayo ukuba lokhe besakhona abazali ikakhulu omama alokhe bengazi ukuba ukudlwengulwa kungomunye wemihlobo wokuhlukuluzwa kundaba zemacansini, lokhe besathula lalapho besazi mhlophe ukuba abantwababo abangamantombazana loba izihlobo zesifazane abahlala lazo ziyadlwengulwa.

Sekudinga inkokheli ikakhulu ezingomama ukuqakathekisa ukuvikelwa kwamalunga esifazane emhulini, bakutsho nxa ekhona othe wadala icala engowemhulini kungakhathalekile ukuba uyisimakanjani kuveza unkosikazi Mpofu.

Unkosikazi Alice Dlozi ukhethwe ngaphansi kwe Women’s quarter ukumela isigaba se Matebeleland South ngaphansi kwe Insiza.

Unkosikazi Dlozi uthi ukhathazekile phezu kokwanda kwezehlakalo zokuhlukuluzana kwabesifazane labesilisa kanye lokudlwengulwa kwabesifazane lamantombazana elizweni ethi sesifikile isikhathi sokuluqeda loludubo,omama njengaye babuveze lobo bubi lalapho kungomkabo loba izinini abadale lelicala athi lifana lelokubulala umuntu.

Lokhu kugcizelelwe ngunkosikazi Madeline Bhebhe ovela esigabeni seBubi, eNyathi, eMatebeleland North yena owengeze ethi okunye osekusengezelela kuloludubo lokuhlukuluzana kanye lokudlwengulwa kwabesifazane osekuselizweni yikungahloniphani kwabantu kanye lokungahlonitshwa komthetho elizweni.

Ummeli wesigaba seLupane East emangweni we Matebeland North, edale lephalamende,unkosikazi Sithembile Gumbo uthi mabatholiswe amathuba afanayo abantwana abangamantombazana okuyafunda bazithuthukise empilweni bazi njalo ukuqakatheka kokutsho lapho behlukuluzwa loba bedlwenguliwe.

Uthi uGumbo,okunye kubangelwa yikuba lokhe bekhangelelwa phansi abesifazane yikho inengi labo liphetha lingasaqhubekelanga phambili ngokuzithuthukisa okubalisa ukuyitholiswa leyomfundo ngoba bengaqakathekiswa.

Lokhu kusuka kwenze abesilisa bakuthathe njengelungelo labo ukubahlukuluza ngendlela erzehlukeneyo okubalisa ukubadlwengulwa,bebatshaphaza mahlayana laba bantwana besebancinyane,ngoba besazi ukuba akukho okuzakwenziwa kibo kutsho uGumbo.

Kodwa abadlwenguliweyo bona bathi akukho okubathokozisayo phezu kwalomkhankaso ngoba lokhe bephatheke kabuhlungu phezu kokuhlukuluzwa kwabo.

Unkosazana Tadiwa Munyoro oseyanelise iminyaka engamatshumi amathathu lanye yokuzalwa, udlwengulwe ngumtakababakazi wakhe ngesikhathi eleminyaka elitshumi lanhlanu.

U Munyoro uthi akukho nyathelo elathathwayo ukuveza loba ukubophisa umamdlwengula njengoba lwagqitshwa kuthiwa ludaba lomdeni kalumelanga lukhulunywe emphakathini lanxa watshela unina phezu kwalesisehlakalo kodwa abomdeni bambeka umlandu wokuqamba amanga.

Akekho owaqakathekisa indlela abephatheke ngayo ngaleso sikhathi ngemva kwalokho kuhlukuluzwa kanye lokudlwengulwa ngoba wonke amalunga omdeni avumelana phezu kokuba lungaze lwakhulunywa loludaba bethi lubeka imhuli igama elibi kutsho uMunyoro.

Uthi lalamuhla lokhu ungokhathazekileyo ngoba lokhe ephatheke kubi uMunyoro ethi kalupheli loludaba enqondweni yomuntu lanxa umadlwengulwa angaze aphiwe isigwebo esikhulu okunganani.

Ulengane eyodwa u Monyoro njalo utshele intathelizindaba ukuba sewakhetha ukuzihlalela yedwa azondlele umtanakhe ngemva kokubhidlika komtshado wakhe njengoba lomkakhe ubemhlukuluza ngesikhathi besesebonke,wasebona kungcono aphume kulowo mendo esaphila.

Uhulumende kanye lenhlanganiso ezilwela ulungelo labesifazane bakhankasela ukuqedwa kokuphela kwendaba zokuhlukuluzana kwabesilisa labesifazane okubalisa ukudlwengulwa emizini kanye lasezigabeni.

Umkhankaso walonyaka uza lapho eleZimbabwe libhekane lokuqansa kwenani lalabo abadlwengulwayo kanye lemihlobo ehlukenyeyo yokuhlukuluzana kwabesilisa labesifazane kundaba zemacansini.

Imibiko iveza ukuba edolobheni le Harare kuphela bafika phose amakhulu ayisikhombisa,abesifazane kanye lamantombazana abadlwenguliweyo kunyanga ezilitshumi ezedluleyo -650.

Amakhulu amathathu kuleli nani kungabantu abadala kuthi elisalayo kungontanga labantwana.

Umkhankaso wensuku ezilitshumi lasithupha wokulwisana lodaba lokuhlukuluzana kwabesifazane labesilisa uqhutshwa minyaka yonke umhlaba wonke emizameni yokwenza ibe yindawo lapho abantwana labesifazane bahlala bengelakwesaba.

Omama lamantombazanae yibo ababhekane lodubo lwemihlobo yodlakela ehlukeneyo okubalisa ukulinyazwa emizimbeni, ukuncitshwa imali, ukudwengulwa, ukuhlukuluzwa kundaba zemacansini, inkolo zesintu eziyingozi kanye lezinye indlela ezilandelwa ngabozokholo.

Uhulumende emanyene lenhlanganiso okubalisa eye Musasa kanye le The Women's Trust bephathisana labehofisi kammeli wehofisi yakwele Britain kuleli bakhangelelwe ukuphawula umkhankaso,ngoLwesine,wokulwisana lendaba zokudlwengulwa kanye lokuhlukuluzwa kundaba zemacansini kwabesifazane lamantombazana e Zimbabwe.

Lumkhankaso uyingxenye yemikhankaso eqhutshwa nguhulumende lenhlanganiso ezehlukeneyo ezilwela ilungelo labesifazane phakathi kwensuku ezilitshumi lasithupha zokukhankasela ukuqedwa kodlakela phakathi kwabesifazane labesilisa.
XS
SM
MD
LG