Ukusilela kwamafutha ezimota kuqhubekela phambili njalo abathengisa imali emigwaqweni ngokungekho emthethweni, abakade sebenyamalele ngemva kokubuthwa ngamapholisa sebephendukile, ngesikhathi sokusele insuku ezimbalwa ukuthi ilanga lekhisimusi lifike.
Ummeli weMbizo edale lephalamende uMnu. Settlement Chikwinya nguye okhweze lesi isicelo kulelidale njalo isiphathamandla sebandla leZANU PF uMnu. Ziyambi Ziyambi uvumelane laye esithi ugwalo lwe report solusemphakathini njalo akukho okufihlwayo kulo.
Ibandla leZapu lithakazelele ukufikisa iminyaka engamatshumi amahlanu lasikhombisa lisunguliwe ngoMvulo likhuthaza uhulumende ukuthi aphange asungule umbuso wezabelo (devolution).
Umeli weMelika eZimbabwe uMnu Brian Nichols wethekelele emzini weAmagugu International Heritage Center, eMatopo ngoLwesithathu lapho asungule khona ugwalo olujonge ukulondoloza amasiko eSintu olulesihloko esithi ''Preservation of Ndebele Art and Architecture.
“Thina njengoBulawayo simi ngezwi linye sisithi uMongameli Emmerson Mnangawa asimele kukhetho luka2023 njalo lumhlangano sikhangelele ukuba ibandla lenze isinqumo sokumisa ukusebenza kwemali yeMelika ekutholiseni impilo kuzulu noba limali ayidindwa kuleli”
“Umkhuhlane lokhe umemetheka imfundiso ibancane. Abantu kabelatshwe kungelambadalo ezibhedlela. Sifuna imali abayihlawula ezibhedlela yesulwe ..."
“Imali ethengiswa emikambo yangasese iyakhathaza kulezinsuku abayithengisayo bebesebenganeno. Usizi yikuthi ungaya ebhanga uphiwa i$20 kodwa bona balayo enengi.”
Umantshi uRachel Mukanga uthe uMnu. Siphambaniso Mafu, onike ubufakazi kukhomishini ekhokhelwa nguMnu. Kgalema Motlanthe, umvalele entilongweni esithi ulakho ukuthi abanye bakhe bamvimbele ukuba abuye emthethwandaba.
"Umhlangano lo injongo yawo bekuyikufundisa uzulu ngalo umkhuhlane njengoba sikunyanga yokunanza lumkhuhlane. Umkhuhlane lo uyadula ukuba welatshwe njalo kuqakathekile ukuba bayenelise ukwelatshwa kuzozonke izabelo ukuze omama bengahambi umango omude."
“Kuyasijabulisa lathi kakhulu ukuba lomcimbi ongaka, kusinika ithuba njengedolobho lokuthi lapho esisilela khona ekusebenzeni kwethu sithole amathuba okukhulumisana lamankampani abukisayo labatshali bemali endabeni zamanzi, ukubutha izibi lokunye okutshiyeneyo.”
Osomabhizimusi bakhala ezimathonsi bathi sekunzima ukuthenga bethengisa.
“Sesithe semukela abantu abathile belezibonelo zecholera kodwa ababili phakathi kwabantu esesithe sabelapha kukababili abakebaba selokitshini lesigodlweni eBudiriro lapho okule Cholera khona usizi omunye wabo usuke wasitshiya uyebekwa kibo eChivhu kuthi osakhulayo okewavakatshela khona simelaphe lapha wasila.”
“Ikhansili yakoBulawayo ikhweze inhlawulo yezindlu ngokuhlanu ekhulwini njalo lokhu kuzakwenza ukuba lenhlelo esizazitholisa uzulu bazasuthiseka ngazo labo bazabona ukuba imali yabo iyakuphi.”
Ukhama uthe ukungethembeki kubhidliza umnotho welizwe ngakho-ke kumele osomabhizimusi, isiphathamandla zikahulumende labaqondisi bamankampani bengavumi ukufumbathiswa.
Obona ngokuqoqwa kwenhlelo eIntwasa Arts Festival 2018, uNkosazana Chipo Mawarire uthi abesifazana lamantombazana asakhulayo lawo azaphatheka emkhosini walonyaka.
“Akula okutsha kunkulumo kamongameli. Akazinikelanga … Kuhlelo lwemithetho yokhetho kazange atshengise ukuzinikela mandulo yini engamenza azinikele manje kufika ukhetho uyabe eseguqule izenzo.”
Imibiko yokuphenduka kwedola leZimbabwe yamukelwe ngemibono ehlukeneyo inengi lisithi mhlawumbe udubo lokusilela kwemali lungaphela.
“Izolo emini besiye eBhalagwe sathola ukuba sekulokuganga okwenziwe nguhulumende wakuleli owakhe iTomb of the Unkown Soldier. Akudingakali iTomb of the Unknown, kufuneka ingcwaba leGukurahundi Victim ..."