Izizalwane zeZimbabwe zithi kungoba nxa kukhangelwa obekusenzakala eminyakeni ephose ifike engamatshumi amabili inkokheli ekade ithatha intambo ombuso kweleMelika ibilokhe igcizelela izijeziso zenotho kungakhathalekile ukuba ngowebandla liphi
Okumangalisayo ngokhetho lweMelika yikuthi lanxa kunqoba othola amavoti amanengi ukwedlula abanye kukhetho lwamalunga edale lephalamende eleCongress, kolukamongameli akudingeki ukuthi athole amanengi kodwa kumele athole abayithi yiCollege Electoral Vote.
Ingcitshi ezicubungula ezombusazwe kanye lozulu jikelele weZimbabwe bathi kunengi okungafundwa ngabeZimbabwe ngokuqutshwa kokhetho olungela dlakela.
Umuyi uSibonisiwe Sithole oweqembu le Iyasa, obhubhe ngoLwesine, ungcwatshwe ngoMqibelo emathuneni eAthlone koBulawayo.
Ugatsha lwezempilakahle luthi inani labantu asebehlaselwe ligcikwane leCOVID 19 elizweni sebesedlula inkulungwane eziyisitshiyangalombili lamakhulu amathathu-8, 362, njalo inani lasebabulawa yilumkhuhlane selokhu waqhamukayo likumakhulu amabili lamatshumi amane lambili -242.
Ingcwethi kwezokulima kugatsha lweAgritex zithi sokufe inkomo ezingamakhulu amane lamatshumi ayisitshiyangalombili lasikhombisa 487 lonyaka.
UNkosazana Makharadi Ndlovu, uthi uMnu. Ncube, ongumalumakhe wasuka engagqokanga izicathulo, ulempabanga, inwele zakhe azikanywanga, njalo abalolwazi ngaloludaba bengamthinta kunombolo ezithi 071557566
UMnu. Daniel Molokele webandla leMDC Alliance usexotshiwe esikhundleni sokuba ngumgcinisihlalo wekhomithi yedale lephalamende ebona ngezemfundo ephezulu eyeHigher and Tertiary Education, njalo endaweni yakhe sokuloNkosazana Lindiwe Maphosa weMDC-T.
Uphenduk' usidla amalangabi umkhuhlane we Covid-19 kweleBhilithani, inengi lezizalwane zeZimbabwe sezilala zingalele ngovalo uzaphinda utshaye ukhwaze ngolaka njengalokho okwenzakale ekuqaliseni kwalonyaka kwacina kuvalwa ilizwe lonke.
Abalihlekana abebandla leMDC Alliance batshengisele phandle kwehofisi yommeli weZimbabwe kweleBotswana, besithi ukubhidlika komnotho eZimbabwe akubangwa yizijeziso zomnotho, kodwa inkohlakalo kanye lokungahlonitshwa kwelungelo loluntu.
Umphathintambo obona ngenhlelo zemali uMnu. Ncube uthi kukhangelelwe ukuthi osomabhizimusi abanengi abavela kwamanye amazwe bezotshala imali yabo kulumkambo.
Amazwe amanengi, akhangele kakhulu izazalwane zawo, ikakhulu ngesikhathi seCOVID-19 lapho okufana lokudla kanye lezinye inhlelo ezokuzama ukuthi impilo ibelula, zincitshwa abokuza.
Ukwengezelela