Namuhla sigqiba udaba lokutshabalala kwamadamu enyakatho lasezansi yeMandebeleni kanye laseNkabazwe ngokukhangela umumo wedamu leGuyu, eliseGwanda South.
Lelidamu selileminyaka emithathu ladilika latshiya izakhamizi lezifuyo zibhekane lodubo lwamanzi. Izakhamizi zithi zifelwe yizifuyo ezinengi lonyaka ngenxa yendlala lokusilela kwamanzi kulumango.
Abasakhulayo laba bathi bahlezi betshaywa njalo behlukuluzwa ngabezomvikela lapho befuna ukusebenzisa ilungelo labo elikusisekelo sombuso, lokungena ezitaladeni bekhonona ngendubo ababhekane lazo empilweni.
Izulu eline ngolaka ngoMgqibelo langoMvulo lilomoya omkhulu lidilize imizi endaweni ezitshiyeneyo zezansi yeMatabeleland latshiya inengi libhekane lendleko zokwakha kutsha.
Umqondisi wenye inhlanganiso yabomama uNkosikazi Merjury Sikhundla uthi bakhona obaba abatshaywa ngomama abadinga usizo.
Umeya weGwanda uMnu Jastone Mazhale uthi uyabukeka umkhankaso wokulwisana lokuhlukuluzwa kwabesifazana ezindlini.
Umqondisi wenhlanganiso yeSAYWHAT eMatabeleland uNkosazana Langalethu Nkala ulandisa ngohlelo lwabo abaluqhuba labafundi bemakolitshini bebakhuthaza ukuthi bazivikele nxa besiya emacansini lokuthi bamangale nxa bethe behlelwa ludlakela olwandise ukuqondiswa kwabesifazana ezimulini.
Izakhamzizi esixoxe lazo ziveze ukuzisola ngokusekela ukukhitshwa kwayenguMongameli welizwe, umuyi uMnu. Robert Mugabe zisithi sezikubona lamhla ukuthi wayengcono kulalo okhona.
Izakhamizi esixoxe lazo zithi umangoye selala eziko emakhaya ngoba zingenelisi ukuthenga ukudla ezitolo ngenxa yentengo ephezulu kuthi umumbu eziwuthola phansi kohlelo lukahulumende uphehliwe.
INtepe Community Radio Station sileminyaka elitshumi yafaka isicelo sokusakaza kuhulumende kodwa kuze kube lalamuhla ayikayiphiwa ilayisensi.
UNkosazana Zanele Nyathi uthi indlela limali eyabiwa ngawo iphiwa amakhansili idala ukuthi inhlelo zisuke emahofisini zisiya ebantwini kulokuthi uzulu atsho lokhu afisa kwenziwe.
Inkomo ezifika phose inkulungwane ezinhlanu 5000 sezifile eZansi yemaNdebeleni ngenxa yokuswelakala kwamadlelo kanye lamanzi.Lokhu kuza ngesikhathi ingcwethi zizithi ukutshisa okukhona emkhathini kulezinsuku kuzadala ukoma kwamadamu.UAlbert Ncube usipha loludaba.
Laba ngabantwana besinye isikolo eGwanda besethula inkodlo esola izijeziso zenotho ezetheswa amalunga eZanu PF ngamazwe angentshonalanga besithi sezilethe ubunzima obukhulu elizweni. Bebesemkhosini oqhutshelwe enkundleni yePhelandaba, eGwanda, ngoLwesihlanu.
Loba inengi livumelana ukuthi lezi zijeziso sezibisele muva intuthuko elizweni, uzulu uthi kungumlandu kahulumende ukuthi ahloniphe amalungelo woluntu ukuze engajeziswa ngamazwe entshonalanga.
Abesifazana abahlala emaphandleni bathi uhulumende kumele athuthukise izigaba zabo ukuze labo baphile ngokufanayo labanye babo abahlala emadolobheni.
Inengi lamantombazana emaphandleni lithi libhekane lendubo ezimbalwa ezibalisa ubandlululo kwezemfundo, ukungafinyeleli ezempilakahle, ukuhlukuluzwa kanye lokusetshenziswa bebancane.
Inhlanyelo yomumbu elesisindo samakhilogramu alitshumi 10Kg Ibiza phose amadola angamakhulu amane ZW$395 kuthi ikhuba lokulima libiza amadola angaphezulu kwenkulungwane ezinhlanu ZW$5400 ezitolo zeGwanda.
Amakhansila emaphandleni ezansi yeMaNdebeleni athi kuyadingeka ukuthi uhulumende engeze uncedo lokudla ngoba phose zonke izakhamizi sezihlaselwe yindlala.
UNkosikazi Lobukhosi Malila ukhansila kaWard 4 eStanmore uthi laloba zikhona inhlelo eziqhutshwa nguhulumende, zisuka ziphambaniseke ngenxa yokusilela kwemali.
Ukwengezelela