Iphephandaba le Zimlive.com lilomlayezo, irecording, wengxoxo yababili bengcokolo ngezothando.
UMnangagwa ukhangelelwe njalo ukwethulela isizwe isimo segcikwane lecoronavirus elizweni lokuthi imigoqo ekhona izekethiswa na?
UMaduna, obelemeinyaka yokuzalwa engamatshumi phose ayisithoba munywe munye, 87, ubesaziwa njengenduna elesibindi emela isigaba sayo kunye leseMendebeleni jikelele.
Uhlangothi lolu lubika ukuthi sokulabantu abafika phose inkulungwane lengxenye – 1,316 asebebulewe ngumkhuhlane lo kusukelwa ngoMbimbitho nyakenye.
Abohlangothi lweZIMSEC babika ukuba, izifundi ezizinkulungwane ezedlula amakhulu amathathu - 327 559 zilobe umhloliso ka Grade 7 wanyakenye.
Inani lababhubhe ngelanga linye like laqansa layafika kumatshumi ayisthupha 60.
Izulu eline endaweni ezinengi eZansi yemaNdebeleni kuviki eyedlulileyo litshiye umonakalo omkhulu.UMnu Mduduzi Tshakalisa oyisakhamuzi seLutumba eBeitbridge uthi abanye bathathwe ngamanzi kulandela ukuna kwalelizulu.
Amapholisa athi ababotshiweyo balamacala abalisa awokungagqoki ama mask inengi lingebelihamba hamba okungela mvumo.
Uthi kumele ijekiseni le ihlatshwe ngasebekhulile, abalemikhuhlane engapheliyo labanye abangabanjwa yiCOVID-19 okwedlula abantu abangelamikhuhlane.
Ukhulume lokhu kusanda kwethulwa omunye umbiko nguMnu. Mthuli Ncube, okuhlangothi lukahulumende olwezemali, okubikwa ukuba ubefisa ukuthi uzulu ahlawulele ijekiseni ethengwa nguhulumende.
“Inani labantu ababanjiweyo labantu abasitshiyayo kungani liyehlile. Okwamaviki la adluleyo bekunzima kakhulu. Umkhuhlane wakhona unjalo. Uyenza engani uyayekethisa abantu labo besebelandela, ubesuvuka njalo. Khathesi asikwazi ukuthi uzahamba kumbe uzavuka njalo.”
Odokotela bathi kuqakathekile ukuba abantu babekwazi ukuba impilakahle yabo igxile kundlela abaphila ngayo labakudlayo kuqala, kungakakhangelwa udaba lokudinga usizo lokwelatshwa sebebanjwe yimikhuhlane.
Ukwengezelela