UNkosazana Thandiwe Mpala wakoBulawayo ubonga kakhulu bonke abesifazane abamenza waba ngumuntu ebantwini.
Abalemitshova batshelwa ukuthi basebenzelane leZUPCO, eyehluleka ukuhlawula iholo lezisebenzi, ukwenzela ukulwisana kahle legciwane leCOVID-19.
"... Amankampani amanengi avaliwe, abantu abanengi abasasebenzi bamiswe imisebenzi kundawo ezinengi. Thina eZimbabwe silohlupho lokuthi uhulumende kasincedisi ngalutho."
Phakathi kwabafundi abedlula inkulungwane ezilikhulu lamatshumi ayisitshiyangalombili 184 249 abaphumelele kuzifundo eziphezu kwezinhlanu i5 O levels baphezu kwenkulungwane ezingamatshumi amane lanhlanu 45 644.
Abakade besemngcwabeni ka Dokotela Ndubiwa bamncome besithi ubeyindoda emadodeni, njalo uliqhawe elingadingwayo ngomsebenzi awenzela ilizwe.
Lokhu kuza ngemva kokuba igcikwane leli umuntu oyedwa njalo lahlasela abangamatshumi amane lanye ngoLwesine kuphela.
Ukubhubha kweNdlovukazi kutshiye abanengi bemangele njengoba ubesanda kufakwa esikhundleni senkosi ebambele inkosi ezakhethwa kulandela ukutshona kweNkosi yaKwaZulu uGoodwill Zwelithini.
UMnu. Horrace Ndubiwa, umtaka muyi, uthi uyise obeselesikhathi eside egula ubhubhele koBulawayo.
UNkosazana Nomthandazo Nkomazana, osehlale eMumbai okwesikhathi eside lapho athengisa impahla etshiyeneyo, uthi kulabantu ababhubha bezihambela emigwaqweni kwezinye indawo zelizwe abacina betshiswa kanye kanye. Abantu bayatshiswa bengabhubha elizweni leli.
Ugatsha lwezemihlolisa olwe Zimsec luthi inani labaloba lumhloliso lehlile kakhulu ngesilangiso sokulitshumi lanye, 11 percent nxa kuqathaniswa lenani yabaloba ngomnyaka ka 2019.
Intatheli zeZimbabwe lezi zithi eleSouth Africa, lilizwe eliyisibonelo esihle kakhulu kwezokuhlonitshwa kwamalungelo abezindaba.
Ukuthakazelela usuku lolu lonyaka, inkokheli zenhlanganiso ezimela intathelizindaba zibuthene edolobheni le Windhoek kwele Namibia zinanza iminyaka engamatshumi amathathu selokhe kwalotshwa ugwalo lwesivumelwano se Windhoek Declaration.
Ukwengezelela