Lokhu kulandela icala aletheswayo elokubangela udlakela ngenyanga kaMabasa kungxabangxoza eyaqhamuka epulazini eNtabazinduna.
UMnu. Phiri, obona ngokuqhutshwa kwenhlelo kunhlanganiso elwela ilungelo loluntu eye Mthwakazi Residents Association, uthi bananzelele ukuthi izisebenzi zaleyonkampani azenelisi ukukhuluma indimi zeMatabeleland, njalo bebedinga indlu yokuhlala bendawonye, kukanti bebesiya ngaphandle egcekeni.
UNkosikazi Nomsa Hadebe, omunye wesisebenzi sikahulumende, uthi abakwazi lokuthi baphila njani lemuli zabo ngeholo eliphansi kangaka.
UKhansila kaWard 2 eBhaladza eGwambe, uMnu. Melusi Loveson Nkomo, uthi abantu sebelwamukela uhlelo lokuhlaba uzulu ijekiseni le kodwa abathathisi kahle ukugqoka imask lesocial distancing.
Intathelizindaba ezibotshiwe zibalisa, uThomas Madhuku, Nyashadzaseh Ndoro, Robert Tapfumaneyi, Marshall Bwanya, Desmond Munemo, Leopold Munhende Gaddafi Wells, Adrian Maratu, Tongai Mwenje lo Tinashe Muringai.
Kusanda kubotshwa ilunga leMRP, okuthiwa latshontsha imali eNtabazinduna ngesikhathi abakubandla leli betshengisela epulazini lomlungu bezama ukuvimba olandela eleZanu PF, okucatshangelwa ukuba wangena ngenkani kuleyondawo.
UNkosikazi Rebecca Mano, umqondisi wenhlanganiso yeEducation Matters, uthi kumele abafisa ukungena eUSAP Community School, esiduzane leGoromonzi, basebenzise ubulembu beInternet kukhasi lesikolo lesi, bafake izicelo zabo zama applications kungakedluli umhlaka 8 kunyanga ezayo.
UMnu. Mthuli Ncube uvumile ukuthi ngempela uhlelo lolu, olwasungulwa ngomnyaka ka 1993 kwakufanele lugqitshwe ngo 1999 njalo uyazwisisa ukukhonona kwezakhamizi kodwa lanxa uhulumende kamongameli Mnangagwa ezama ukuluphutshisa, impahla zokusebenzisa zike zasilela.
Inhlanganiso ecwaninga ngezemikhuhlane ethelelwanayo kweleSouth Africa eyeNational Institute of Communicable Diseases (NICD) ithi iSouth Africa iphume kuhlandla lesithathu leli ngemva kokuba inani labahlaselwa ngumkhuhlane wecorona ngelanga lehle lisuka esiqongweni ku 16,000 ngoNtulikazi
Izivumelwano lezi ngezokuthuthukisa inhlelo zamazwe womabili kwezokulima, ezomkhathi, ezokwethekelelana, ezokuthengiselana lezokusetshenziswa kwemitshina yakulezi insuku, njalo zisayinwe emhlanganweni osungulwe ngoLwesibili owe Rwanda-Zimbabwe Trade and Investment Conference esigodlweni seKigali.
UMnu. Gerald Matiba, okunhlanganiso yeChristian Legal Society of Zimbabwe, uthi umthetho obunjwayo ulakho ukwephula isisekelo sombuso welizwe.
Lokhu kuza ngesikhathi uhlangothi lwezempilakahle lusanda kubika ukuba abantwana abedlula inkulungwane lamakhulu amabili – 1,281 lababalisi abalikhulu lamatshumi amathathu lanye – 131 eZimbabwe bahlolwe ezikolo abahlala khona batholakala belegciwane leCOVID-19.
Ukwengezelela