nengi lamakholwa lidanile ngesiqondiso sokuba abantu abahlabileyo yibo kuphela abavunyelwa ukuya enkonzweni kulandela isimemezelo sompathintambo wezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa lapho athe amababhizimusi sebeyavula ngo 8am ekuseni besiyavala ngo 5pm ntambama.
UMnu Hakainde Hichilema unqobile kukhetho lokudinga umongameli welizwe, oluqhutshwe ngoLwesihlanu lweviki ephelileyo. Ngakhoke uNkosikazi Mutale Nalumango webandla lakhe eleUNDP usezakuba ngumsekeli wakhe.
Abekomishini ebona ngezokhetho kulelo lizwe eye Electoral Commission of Zambia yazise emathathakusa ngoMvulo ukuba uMnu. Hakainde Hichilema unqobe obengumongameli uMnu Edgar Lungu webandla lePatriotic Front.
“Ngiseclinic yeBG lapha bathethe abantu abayi 86, besize siyizisebenzi size singu10 sizohlaba bathi inani labantu abazabahlaba selenele, lamuhla bathethe abangu 86, sesisiyazama ukuhlaba kwezinye indawo njalo bathe abamankampani bathatha abayi 6 kuphela thina besingu10.”
Ekhuluma emkhosini wokunanza ilanga lamaqhawe eHeroes Acre NgoMvulo, uMongameli Emmerson Mnangagwa uthe uhulumende wakhe usebenza gadalala ukuthuthukisa umnotho welizwe.
Inengi labakhutshwe ehlelweni lweWFP bakhala ezimathonsi bethi belubasiza kakhulu ngoba isikhathi sobhubhane lweCovid-19 lwenza kubenzima ukuba baphume bayeselela imuli.
Babikwa sebesedlula kancane isigidi esisodwa - 1,036,252 abantu asebenelise ukuhlatshwa ijekiseni yakuqala eyeCOVID-19 vaccine, eZimbabwe jikelele, njalo sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisithupha - 630,610, asebehlatshwe ijekiseni yesibili.
Inkampani yamabhasi kahulumende eyeZupco isiyehlise imbhadalo eyikhuphule kumaviki amabili edluleyo.
Abohlangothi lweZimstat batshele umhlangano lentathelizinda NgoMvulo, ukuba intengo yempahla ezweni iqanse ngesilinganiso sokuyisikhombisa ekhulwini kukanti iholo labantu lona alikhuphulwanga.
Umabhalane weBulawayo City Council, uTown Clerk Christopher Dube onguye olobe lumbiko, uthi lokhu kulandela ukuhamba kwamandla kagetsi idolobho lonke okulakho ukubangela ukuthi impompi ezitholisa uzulu amanzi zingabi lamanzi eneleyo.
Embikweni wakhe awethulele intathelizindaba ngesikhathi engena umhlangano lazo emahofisini esigodlo seZanu PF e Harare uChinamasa uchaze umsakazo we Studio 7 njengomsakazo osebenzisana lohulumende wakweleMelika.
lkhansili yedolobho lakoBulawayo ibhekane lodubo lukukhela abantu amanzi ahlanzekileyo isikhathi esinengi osokusenza izakhamizi zeminye imizi yaleli dolobho ibhekane lohlupho lokuqhamuka kwemikhluhlane yesihudo.
Wavumela amabandla agoqela eleZapu, eleAfrican National Congress, South West African People’s Organization lamanye ukuba asebenzise ilizwe lakhe ngesikhathi abansundu belwisana labamhophe eZimbabwe, South Africa leNamibia. Abalwa impi yenkululeko bathi bayakuthakazelela kakhulu okwenziwa nguKaunda.
Uphenyo lolu olusanda kwenziwa eZimbabwe luveza ukuba abantu abafika okuyisilinganiso sokungamatshumi amathathu ekhulwini – 33% bangavotela ibandla leZanu PF nxa kungeziwa ukhetho kusasa.
UNkosikazi Samukeliso Khumalo, obemele iMatabeleland Forum, uthi bazama ukunceda abehlelwe yingozi yomlilo ebhidlize izindlu zezisebenzi.
KoBulawayo bekungakhanyi ukuthi likhefu lokunanzwa umanyano wamazwe abensundu oweAfrican Union, ngoba abantu bebezihambela njalo bezisebenzela njengensukwini, inengi lisithi balutshwana abaqatshiweyo abangathanda ukuhlaba ikhefu.
Abantu basele bebambe owangaphansi ngemva kokuba kusabalale umfanekiso wevideo enkundleni zokuxhumana, lapho uMnu Ackim Mhlanga ezikhulumela ngowakhe umlomo esazisa ukuba usesehla esikhundleni sokuba ngunobhala weMRP esephindela lapho avela khona kuZanu PF.
Abakade besemngcwabeni ka Dokotela Ndubiwa bamncome besithi ubeyindoda emadodeni, njalo uliqhawe elingadingwayo ngomsebenzi awenzela ilizwe.
Abesifazana abangene umhlangano oqoqwe ngabeWILD, baveze imibono ehlukeneyo inengi lavumelene ukuthi lanxa usungumthetho osumelele ukusayinwa ngumongameli lokhu likhona ithuba lokuphikisa linguquko emthethwandaba waphezulu welizwe oweConstitutional Court.
Abenhlanganiso ezisebenzisana lozulu kanye lezabalwela ilungelo loluntu, bathi isimanga yikuba izulu linile lonyaka ngakhoke bekungadingeki ukuthi abantu babe bebangisana amanzi ngale indlela.
Ukwengezelela