amalinks wokungena

Breaking News

Refugees

UMnu. Amon Murwira
UMnu. Amon Murwira

Umhlangano wabaphathintambo bakahulumende abakumanyano wamazwe akumhlubulo ose ningizimu yezwekazi leAfrica oweSADC Ordinaty Council of Ministers uqhutshiwe ngoLwesithathu eHarare lapho okucutshungulwe amaqhinga okuthuthukisa ezomnotho, ezokuthengiselana, inhlelo zokuqeda indlala, kanye lezomvikela.

Umhlangano lo, obuholwa ngumphathintambo kahulumende weZimbabwe obona ngobudlelwano lamanye amazwe uMnu. Amon Murwira, njalo umhlonitshwa kungumabhalane weSADC uMnu. Elias Magosi, ubuhlola izinqumo ezathathwa embuthanweni edluleyo yalumanyano lokuthi zizafezwa njani.

Ngolwesine, umgcinisihlalo weSADC umongameli Emmerson Mnangagwa ukhangelelwe ukuhola umhlangano wabakhokheli bamazwe akulumanyano ozaqhutshwa ebulenjini, lapho okuzacutshungulwa khona ukungahlaliseki okuselizweni le Democratic Republic of Congo.

Ukuhlaziya loludaba, sixoxa loMnu. Thembelani Dube, ingcwethi ecubungula ezombusazwe, engumsekeli kamgcinisihlalo we board ye Rural Communities Empowerment Trust.

please wait

No media source currently available

0:00 0:02:53 0:00
Lapho esitholakala khona
Umongameli Duma Boko weBotswana
Umongameli Duma Boko weBotswana

Umongameli Duma Boko osanda ukungena esikhundleni kweleBotswana uthi umbuso wakhe uzagxila kakhulu ekuhlonipheni ilungelo loluntu, okulinyathelo elingaphathisa kakhulu abanye abeZimbabwe kulelozwe ababhekane labathi luncindezelo ngenxa yokuthi abalamfanelo eqondileyo eyokuhlala lokusebenza kulelozwe.

UMnumzana Phenyo Butale ongumphathintambo obona ngobudlwelano beBotswana lamanye amazwe uthi kuqakathekile ukuthi uhulumende omutsha abumbe zonke inhlelo zakhe elandela umzila wokuhlonipha ilungelo loluntu.

"Umongameli Boko usekhulumile ukuthi sizagxila kakhulu ekuhlonipheni ilungelo loluntu. Konke esikwenzayo kuzabe kulandela isinqumo sethu sokuthi sihloniphe ilungelo loluntu."

Umongameli Boko watsho ngaphambilini ukuthi uzanikeza abeZimbabwe amaphepha okuhlala lokusebenza kweleBotswana, okuzabuyisela isithunzi sabo njalo kuncedise ukuthuthukisa umnotho walelolizwe.

Abangalamaphepha okuhlala ngokusemthethweni elizweni, babhekana labathi yikuhlukunyezwa ngabomthetho ababagijimisa njalo nje, bebabopha bebabuyisela ekhaya.

Abanye njalo babhekane labaqhatshi abangafuni ukubabhadala iholo njengokuvumelana kwabo, ngoba besazi ukuthi inengi labeZimbabwe alilamfanelo ebapha imvumo yokuhlala kweleBotswana.

UMnumzana Cephas Tshuma, okunkokheli yenhlanganiso yezizalwane zeZimbabwe kweleBotswana eye Zimbabwe Community in Botswana, uthi umbuso ohlonipha ilungelo loluntu, ubalulekile kakhulu.

"Into ebikhathaza yikuthi kulabantu abasebenza bengelamaphepha. Uma sekufika ukuphela kwenyanga bacina bengaholi njalo bengelalapho abangabika khona. Ungabika emapholiseni ucina uvalelwe yiwo futhi amapholisa obika kiwo."

UMnu. Tshuma uthi sekuqakathekile ukuthi kufezwe isithembiso sikamongameli Boko phezu kokunikeza abeZimbabwe amaphepha, ngoba kungaba yindlela yokuvikela isithunzi sabo kulabo abangabe befuna ukubancindezela.

“Abantu abangalamaphepha baphila khonapha, sithi kabaphiwe amaphepha. Lokhu ludaba esizazama ukululandela.”

Umgcinisihlalo wenhlanganiso elwela amalungelo abeZimbabwe kweleSouth Africa eye Zimbabwe Community in South Africa, uMnumzana Nqgabutho Mabhena uthi baphezu kokuqoqa umhlangano lenkokheli yeBotswana ukuthi bakhulume kabanzi ngokunikeza abeZimbabwe amaphepha.

"Sikhangelele ukuthi sixhumane lohulumende kamongameli Duma Boko, sixoxisane ngalolu daba. Thina siyabe siletha lokhu esakufunda kweleSouth Africa, indlela iSouth Africa eyanikeza abeZimbabwe amaphepha.”

UMnu. Mabhena uthi ukunizeka abantu amaphepha linyathelo eliqondileyo ikakhulu uma kukhulunywa ngokuvikela ilungelo loluntu.

“Uma abantu belamaphepha aqondileyo, abaphiwa iholo elincane. Abanye abaqhatshi uma inyanga iphela bayabophisa izisebenzi zabo ngoba bengafuni ukuthi bebhadale iholo. Sithemba okukhulunywa ngumongameli Boko akusoke kuphelele emoyeni kodwa kuzaphumelisiswa.”

Umongameli Boko ulandela enyaweni zowaphuma esihlalweni, uMnumzana Mokgweetsi Masisi owayelenhliziyo ebuthakathaka kwabeZimbabwe.

UMnu. Masisi waphuma ngesikhathi ezama ukuthi kusungulwe uhlelo lokuthi abeZimbabwe bengene kweleBotswana besebenzisa izithupha kodwa uhlelo lolu akuselasiqiniseko sokuthi lungabona ukuphuma kwelanga ngaphansi kukahulumende omutsha.

Kodwa abanye bathi lokhu kungaba ngeyinye yembangela yokuthi enganqobi kukhetho olwaqhutshwa mhlaka 30 Mfumfu.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:54 0:00

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG