amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Kambe AbeZimbabwe AbaseBotswana Bazakwenelisa Ukuya Ekhaya ngeKhisimusi?

Botswana Flag
Botswana Flag

Ezinye izizalwane zeZimbabwe kweleBotswana zithi zikhathazekile ngemigoqo elokhe ikhona phezu kokuvulwa kwemingcele ngesikhathi seCOVID-19, bengazi ukuthi bazakwenelisa ukuyafika ekhaya ngekhefu leKhisimusi loba hatshi.

Noma nje amanye amazwe afana leSouth Africa kanye leZimbabwe eseyekethisa iziqondiso zokuvalwa kwelizwe emizameni yokuvimba ukumemeheka kweCovid 19, ngokuvula imingcele, eleBotswana lithi abangena elizweni bazaqhubeka bevalelwe bodwa okwamaviki amabili, kumaquarantine centers kuyindlela yokuvimba ukumemetheka kwaleli gcikwane.

Abavalelwe endaweni ezitshiyeneyo bebodwa, kuquarantine kumele behlawule ingxenye yendleko yokugcinwa endaweni lezi, kukanti uhulumende weBotswana ukhipha eyinye ingxenye.

Umgoqo lo, ulakho ukwenqabela inengi labeZimbabwe ukuthi bayehlaba ikhefu belezihlobo labangane ekhaya.

Umnunzana Cephas Tshuma ohlala eGaborone uthi isifiso sokuya ekhaya ngesikhathi sekhefu lekhisimisi sikhona, kodwa kulokubakhathazayo.

“Indaba yemingcele sekumele ilungiswe. Abanengi lapha sitshiywe yizihlobo, kunengi okunakeleyo emakhaya okokuthi kuphele umnyaka sibelapha ngoMpalakazi, kungaba yinto enzima kakhulu.”

UTshuma uqhubeke esithi udaba lokuthi abantu bavalelwe endaweni ezifana lemahoteleni belinde impumela yokuhlola ukuthi kabala COVID-19, layo iyaphazamisa, kumele ikhangelisiswe. Uthi kungaba lokufohlela elizweni okungekho emthethweni uma imithetho ingayekethiswanga.

“Into engiyibonayo ezaba yingozi, nxa kungasavulwanga imngcele, ayisibo bonke abantu abakulelizwe abadlula kuRamokgwebana. Kulabanye abafika ngendlela zabo, njalo bayabuyela futhi, okutsho bayabe sebevike indawo lapho okumele bahlolwe khona.”

Umnunzana Andreas Sibanda, uthi udaba lokuvalelwa amaviki amabili, olwe quarantine, lulakho ukudondisa inengi elifisa ukuya ekhaya.

“Indaba zokuthi imngcele iyavulwa zindaba ezithakazelwa ngabanengi. Kodwa osekuhlupha yikuthi uma usuphenduka, imithetho yeBotswana ithi kuzamele ungene kuquarantine okwamalanga angamatshumi lanye. Lokhu sekuhlukuluze abanengi lembuzo isisibakhona ukuthi umuntu engahamba kumbe engambi.”

EleBotswana lona lithi lizaqhubeka likhangela isimo seCOVID-19 ngaphambilini kokuyekethisa iziqondiso eziphathelane lalomkhuhlane.

Inani labantu asebebanjwe belecoronavirus, liya likhuphuka seliphose lifike kunkulungwane eziyisithupha (5,923), sekubhubhe abangamatshumi amabili lanye-21.

Kuqala ngeSonto, eleBotswana libika ukuba lizavumela izethekeli eziza elizweni ngendizamtshina eqhatshiweyo, ichartered plane, bezobuka indawo ezitshiyeneyo ezikhangayo, emizameni yokuvimba ukulahlekelwa yimali enengi yakwamanye amazwe okungaphazamisa umnotho welizwe.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:08 0:00

Lingatshiyi Phandle Abokuza Kunhlelo Zempilakahle - SADC

SADC
SADC

Inhlanganiso yomanyano wamazwe angezansi kwezwekazi leAfrica, eye SADC, ithi kuqakathekile ukuthi abokuza abasemazweni atshiyeneyo, bengatshiywa ngaphandle kunhlelo zempilakahle ezijonge ukulwisana lomkhuhlane weCovid-19.

Ekhuluma ngoLwesibili Gaborone kweleBotswana, ekusunguleni kohlelo lwabokuza abasemazweni atshiyeneyo, olwe International Organisation for Migration Continental Strategy, unobhala jikelele womanyano weSADC, uNkosikazi Stergomena Lawrence Tax uthe akulamuntu okumele atshiywe phandle kunhlelo zokulwisana leCOVID-19.

“Kuyajabulisa ukunanzelela ukuthi iAfrica iqakathekisa inhlelo zempilakahle kulabo abahamba phakathi kwamazwe, ikakhulu ngesikhathi seCOVID-19. Njalo umasikhangele, ijongo yethu yikuthi kumele wonke umuntu athole impilakahle, kugoqela abokuza.”

Amazwe amanengi, akhangele kakhulu izazalwane zawo, ikakhulu ngesikhathi seCOVID-19 lapho okufana lokudla kanye lezinye inhlelo ezokuzama ukuthi impilo ibelula, zincitshwa abokuza.

Umnunzana Stanley Ncube ohlala eGaborone, uthi ukutshiya phandle abokuza, kulakho ukubuyisela emuva inhlelo zokulwisana leCOVID-19.

“Kuqakathekile kakhulu ukuthi ama immigrants bafakwe kunhlelo zempilakahle. Esikubonayo yikuthi amazwe amanengi akhangela kakhulu izizalwane zawo, akhohle abavela ngaphandle. Lokhu kulakho ukubuyisela emuva inhlelo zeCOVID-19.”

Unkosikazi Nobuhle Ajiti ophathisa kakhulu abokuza kweleSouth Africa, uthi umkhuhlane we COVID-19 awulabandlululo ngakho abantu bonke kumele baphathiswe.

“Siyezwa abantu abanengi besitsho ukuthi abatholi usizo ngenxa yokuthi kufunakala imali. Lapha ngikhuluma ngabantu ababeludinga usizo ngendlela ephezulu. Abanye ngabaphendukiswa bephethwe yiso lesi sifo secorona, kudingeka ukuthi ubhadale imali ngaphambilini, ngoba kuthiwa uvela phandle.”

Kusenjalo, inhlanganiso ebona ngokuphathisa ngezikhathi zobunzima, eyeRed Cross Society, iphendukise abanye abeZimbabwe lamuhla abakade befike emahofisini abo eGaborone, bedinga usizo lokudla.

Lokhu kulandela imbiko ephume endaweni ezitshiyeneyo isithi inhlanganiso le izabe isipha ukudla kwabokuza phakathi kwangoLwesibili langoLwesithathu.

Isikhulumi seRed Cross eGaborone, unkosikazi Chanana Ntsomeng uthi abalahlelo lokupha ukudla okwakhathesi.

“Siyakwazi ukuthi kulembiko obhoda bhodayo ukuthi sinikeza ukudla kwabokuza, bekugcwele abantu emahofisini ethu. Sifisa ukutshela uzulu ukuthi umbiko lo awuphumi kuRed Cross Society.”

Inengi labeZimbabwe kweleBotswana abakaphumi ebunzimeni obudalwe yikuqhamuka kweCOVID-19, ngoba impilo ingakabuyela ezingeni lakuqala. Abanye belokhe besilela kokufana lokudla ngoba bengenelisanga ukuphindela emsebenzini.

Sebeze Bayithola Imali Yokubaphathisa Abaphila Ngokuthengisa

Bulawayo Vendor
Bulawayo Vendor

Abaphila ngokuthengisa koBulawayo sebeqalile ukuthola imali yokubaphathisa eyayithenjiswe nguhulumende ekuqaleni kohlelo lokuvala ilizwe ekumelaneni lokuvimba ukumemetheka kweCovid 19, olweLockdown. Kodwa bakhala ngokuthi imali le, isigugudekile kakhulu njalo ayiseneli ukubasiza ngenxa yokuwa kwesisindo kwemali yeZimbabwe nxa iqathaniswa ledola leMelika. UBathabile Masuku usethulela udaba lolu ngokugcweleyo.

Besekuzinyanga eziyisikhombisa abaphila ngokuthengisa behleli ezindlini bengasebenzi ngesikhathi soshlelo lukahulumende olweCovid 19 Lockdown. Ekuqaliseni kweLockdown ngoMbimbitho, uhulumende wabathembisa ukuthi uzabancedisa ngemali yokuziphilisa, kodwa bebengayitholi inengi labakoBulawayo lize laqala ukuyithola ingoLwesibili.

Umnunzana Mike Ndiweni umqondisi weBulawayo Traders and Vendors Association uthi lanxa besamukela ngenjabulo limali okudanisayo yikuthi ayisancedi kangako.

“Siyafakaza ukuthi amalunga ethu aqalile ukuthola imali yecushioning fund izolo ntambama engange RTGS$600. Kuyinto eyamulekekayo kodwa ke lokhe sikhala ukuthi imali leyi incane, abantu bebedubeka bethwelenzima okutshengisela ukuthi imali le ayisoze idale umahluko ongakanani ngabe uhulumende uyakhuphula imali leyi ukuthi abantu bathole ukuphila njengoba bebengathengisi inyanga zonke lezi bephila kanzima uhulumende ngabe uyayikhangela imali leyi.”

Umnunzana Mkhokheli Ndlovu Omunye wabaphila ngokuthengisa uthi bebekhangelele okungcono kulabakutholileyo.

“Khona siyayibongela Imizamo yegovernment ukuthi izame ukucushion ama informal traders kodwa ke siyacela ukuthi ngabe bayazama ngoba i600 yona ngokwayo iyithengi lutho. Sikhangelele ukuthi igovernment iyasinika imali ezibambekayo ukwenzela ukuthi siboost ama business ngoba lathi sibe affected ngelockdown njengabonke abantu abakuformal sector, ngabe iyayenza eminye Imizamo ezayenza abantu bathole imali ebooster ama business.”

Unkosikazi Madade Ndlovu olilunga le Bulawayo Vendors and Traders Association ugcizelela ukuba nempela sebeyitholile imali efakwe nguhulumende.

“Siyabonga imali yecushioning fund Yama informal traders abanengi sesiyibonile ingene iyi600 RTGS khona siyabonga ukuthi at least esakuvukelayo sesikubonile ngoba savuka ekuseni sisiyalayina emhlanhlandlela. Imali ingenile i600 RTGS kodwa izancedani otherwise uncedo lwakhona asiluboni ngoba into ziyakhwela ziyadula kakhulu besesivele singasayikhangelelanga ngoba besesikhohliwe babethe iyafika ilockdown iqalisa. Akula muntu otshengisele ukujabula ukuthi imali isingenile kube yisimanga kithi.”

Unkosikazi Melisa Sithole Omunye wabathengisayo uthi uhulumende ubemele enze ngcono kulalokhu.

“Inyanga zonke lezi sihlezi ezindlini besikhangelele ukuthi uHulumende asinakekele kuhle njengalokhu ebesikubona kwamanye amazwe. Lokhu kithi ngathi yinhlamba ngendlela izinto ezikhwele ngayo ezitolo kanye lamanzi lamagetsi ngapha lendawo ezinye esasisebenzela kizo azisafani lakudala yonke into itshintshile”

Imali le ibikwa incinyane kakhulu nxa kuqathaniswa lesilinganiso semali ebikwa lucwaningo lwabenhlanganiso ebona ngelungelo labathengi eyeConsumer Council of Zimbabwe-CCZ. UCwaningo lolu luveze ukuba imuli elabantu abayisithupha lufuna imali engaphezu kwenkulungwane ezingamatshumi amabili I ZWL $20 985.

Imizamo yokuxhumana lomphathintambo okhangele ezabesifazana lamabhizimusi amancinyane, uNkosikazi Sithembiso Nyoni, yehlule ngoba ucingo lwakhe belungaphendulwa. Kodwa umphathintambo wezisebenzi lenhlalakahle kazulu, umnumzana Paul Mavima wazise iStudio 7 ukuthi uhulumende kaqali ukuphathisa abaphila ngokuthengisa njalo baphakathi kokuxoxisana lenhlanganiso ezimele amalungelo abo mayelana lokukhangelisisa imali abayitholiswayo.

Izakhamizi ZakoBulawayo Zikhala Ngokungabuthwa Kwezibi

BCC
BCC

Izakhamizi zakoBulawayo ziveza ukukhathazeka okukhulu ngokungabuthwa ngesikhathi kwezibi bethi lokhu kulakho ukudala ukuqhamuka kweminye imikhuhlane nanku idolobho lingelinye elihamba phambili kundawo ezilenani eliphezulu labatholakala beleCovid-19.

Inengi labantu bakoBulawayo lithi imizi eminengi yaleli dolobho ikakhulu emalokitshini lenzikini yedolobheni akusakhangeleki ngoba sokulengcekeza ndawana yonke edolobheni ebelidume ngokulondoloza ukuhlanzeka elizweni lonke, ikakhulu ngalezi zikhathi ilizwe lomhlaba jikelele usesabela umonakalo odalwa yikuqhamuka kwe-COVID-19.

Olwela amalungelo oluntu umqondisi weHabakkuk Trust, uMnu Dumisani Nkomo usola ukungabuthwa kwezibi enzikini yedolobho lasemakhaya ezakhamizi.

“sesilenkinga koBulawayo esikhathini esinengi sesilengcekeza indawo yonke amabhimi awaneli sekulobutshapha njalo lekhansili ayisabuthi izibi futhi sekumele ijezise abangcolisayo ngoba uBulawayo wayeyindawo ehlanzekileyo. Akube lezijeziso, ukungalahli izibi mahlayana sigcine uBulawayo ehlanzekile.”

UNkosazana Siphiwe Nyathi isakhamuzi seSizinda koBulawayo uthi kumele umanisiphala abone ukuthi angathathwa nyathelo bani ukulungisisa lumumo.

“Besicela ukuthi iKhansili isincede eSizinda abathwali izibi kumbe labo sebavalelwa yilockdown. Asisakwazi ukuthi bayathwala kumbe hatshi ngoba kuzathi ukunuka izibi emakhaya lokuswela yonke into sicela isibuthele izibi.”

Isikhulumi sekhansili yedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu uthi umanisiphala usesenelisa ukubutha izibi kanye ngemva kwamaviki amabili.

“Ukubuthwa kwezibi emalokitshini silazo izimota ezibutha izibi Kanye ngemva kwamaviki amabili uma sinanzelela amafutha ezimota ayasilela sekunzima ukuba sibuthe izibi maviki onke.”

UNkosikazi Mpofu uqhubekele phambili ekhuthaza izakhamizi ukuthi lazo zidlale indima ekulondolozeni leli dolobho lihlanzekile ngoba labo babhekane lenhlupho ezithize ezenza bengenelisi ukuthwala izibi ngeviki njengemvama.

“Sicela singalahli izibi zethu zamaviki amabili mahlayana njalo edolobheni kulabantu abavula izibi ezilende ukuthwalwa yizimota zethu kuele zihambe ngesikhathi kodwa udubo ngamafutha ezimota asilelayo Kanye lemaliengekhoyo lobanje singasabuthi izibi njengakuqala.”

Ikhansili yakoBulawayo okwamanje ikhala ngokuthi ibhekane lodubo lwamafutha ezimota ezithwala izibi osekubangele ukuba izibi zingabuthwa njengemvama. Leli dolobho lithi njalo umthwalo wokumelana lokumemetheka kweCovid-19 wenza kube nzima ngamandla ukuthi basebenzele izakhamizi kundingeko ezinje lokubuthwa kwezibi. Bathi bayalwazi loludubo kodwa njengoBulawayo kumele kube lokubambisana phakathi kwezakhamizi lomanisiphala ukuze kuvinjwe ukuqhamuka kweminye imikhuhlane phezu kwalowo ovele ukhona osusenza abantu bahlalele evalweni, oweCovid 19.

Ingcitshi Zezempilakahle: Uhulumende Kaqinise Imfundiso Kuzulu Yokuzivikela kuCovid-19

Coronavirus
Coronavirus

Ingcwethi kwezempilakahle zithi lobanje inani lasebetholakala beleCovid-19 selisehla eZimbabwe kumele uhulumende aqinise imfundiso lokusabalalisa ulwazi oluphathelane lendlela zokuzivikela ekuthelelweni leli gcikwane, kulandelwa iziqondiso zenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Health Organisation.

Ingcitshi zezempilakahle zithi kuyajabulisa ukuba ngempela sebesiba balutshwane abantu asebebanjwa lumkhuhlane kodwa zithi kunengi okusamele kwenziwe ukuvimba ukumemetheka kwaleli gcikwane.

Owake waba ngumphathintambo weze mpilakahle uMnu Henry Madzore yena othi kuzamele abezimota zokuhambisa, izitolo lezikolo beqhubeke ngemikhankaso yokuvikela uzulu.

“Kusobala ukuba abantu bayathelelana iCovid-19. Ukuhamba kwabantu kwamanye amazwe akusiyo yodwa into okumele yenze sihlelo umkhuhlane. Kumele siqhubeke sihlola abantu abalalumkhuhlane”

Uqhubeke esithi imfundiso kumele iqine ikakhulu ebantwini bemaphandleni bona asebeyekethisa iziqondiso zenhlanganiso ye World Health Organisation (WHO).

“Wonke umuntu ongabe elezitshengiselo zokuba lomkhuhlane kumele ahlolwe. Kumele abantu bahlolwe sikhathi sonke loba bengela lutho olutshengisa ukuba balalumkhuhlane”

Lokhu kusekelwe ngu Dokotela Garry Shava yena othi umkhuhlane lo usakhona loba nje uzulu engela lwazi olweneleyo ngawo.

“Lumkhuhlane osumemetheke umhlaba wonke. Wonke umuntu ofuna ukungena endlini kumele abe egqoke imask ngoba lumkhuhlane ulula ukuthelelwana”

Embikweni owethulwa nsuku zonke ngabogatsha lwezempilakahle uveza ukuba inani lasebetholakala beleCovid 19 lokhu lisehla. Inani njalo labagule basila kulumkhuhlane liqonge ngesilinganiso sokungamatshumi athobamunwemunye lane ekhulwini-94%.

Kodwa ingcitshi zezempilakahle zixwayisa ukuba umuntu wonke angayekethisi ngoba umhlaba jikelele awukaphumi kungozi yokuqhamuka kwalumkhuhlane ngakhoke angaziyengi ngenombolo ezethulwa nguhulumende nsuku zonke.

Abantu bakhuthazwa ukulondoloza ukuhlanzeka, ukugeza izandla ngaso sonke isikhathi, ukugqoka ama mask embuthanweni, ukulondoloza isocial distancing ngokungasondelani duzane laduzane lokunye.

National Aids Council:ICocid-19 Isiphazamise Inhlelo Zokulwisana leHIV eZimbabwe

 HIV AIDS Ribbon
HIV AIDS Ribbon

Abohlangothi lukahulumende olubona ngenhlelo zokumelana legcikwane lengculaza, olweNational Aids Council bethule umbiko oveza ukuba inani labantu abatholakale belegcikwane leli lehle kusukela ngomnyaka ka2010 kusiya ku2019. Kodwa bathi bakhathazekile ngoba belakho ukungenelisi ukulehlisa ngale indlela kusukela ngomnyaka ozayo kusiya ku2030 ngenxa yokuphazamiseka kwenhlelo zabo ngeCovid-19.

Ekhuluma kumfundiso yobulili kanye legcikwane lengculaza ngoMvulo umqondisi weNAC koBulawayo, uNkosikazi Senatra Nyathi uchasise kabanzi ngenhlelo zabo.

“Silenhlelo esizenzayo ezokulwisana lokumemetheka kwegcikwane lengculaza kodwa ziphazamisekile ngesikhathi seCovid-19 okulakho ukubangela ukuba ilizwe lehluleke ukugcwalisa izimiso zika2030 ezokuthi kungabi lamuntu obulawa ligcikwane lelu kumbe ukulibamba.”

Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo enhlanganisweni eyeSexual Rights Centre, uMnu Mojalifa Mokoele Ndlovu laye upha imibono yabo ngokumemethekiswa kwenani labalakho ukuthelelwa iHIV ngesikhathi ilizwe limelana leCovid-19.

“Udubo lukhona oluthe lwahlangana lomhlaba jikelele lweCovid-19 okubangele ukuba abanye abantu behluleke ukuyaphambili ngokunatha amaphili okuyingozi ngoba ngesinye isikhathi bebesehluleka ukuyalanda amaphilisi ezibhedlela ngenxa yemigoqo yeCovid-19.”

UMfundisi uMnu Elisha Mungure ongene umhlangano weNAC yena uthi ukungaziphathi ngesikhathi seCovid 19 kulakho ukubangele ukumemetheka kweHIV.

“Sibone abantwa bengasayi esikolo ngesikhathi seCovid-19 abazali besehluleka ukubanakekela ngendlela ababalisi ababanakekela ngayo Inengi labantwana abangamantombazana zizathi zivulwa izikolo sebemithi bazakwehluleka ukubuyela esikolo njalo abanye bakhona bazabe sebeleHIV-AIDS.”

EMaNdebeleni inhlelo zeNational AIDS Council seziveze ukuba eBulilima inani labantu ababanjwa ligcikwane lengculaza likokuthathu ekhulwini okuphezulu uma kuqathaniswa lezinye iziqinti ezweni. Ugatsha lwezempilakahle kuziqondiso abakhangelele ukuzifika bahlela ukuba ngomnyaka ka2030 kumele kungabi lamuntu ozaphind’ebanjwe eleHIV, ubandlululo kanye lokubulawa yilo kodwa iNAC ithi bazakwehluleka ukufinyelela kulokho ngenxa yokuqhamuka kweCovid 19.

Ugatsha lwezempilakahle luthi, belikhangelela ukuthi inani labantu abathelelwa iHIV, ababandlululwayo kanye lababulawa yilo libe lehle ngesilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyangalonye ekhulwini-90% kodwa kuzakubanzima ukufika lesosibanga ngenxa yeCovid-19 kanye lendlela abantu abaziphatha ngayo.

Udaba oluphathelane lwegcikwane lengculaza eleHIV siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:29 0:00

Lanxa Lisehla Inani Labafunyanwa BeleCovid 19, eZimbabwe Uzulu Ukhuthazwa Ukuqhubeka Ezivikela

Coronavirus
Coronavirus

Lanxa okwethulwa ngabogatsha lwezempilakahle kuveza ukuba liyehla inani lasebefunyanwa beleCovid 19, eZimbabwe, ingcwethi zezempilakahle zikhuthaza uzulu ukuba aqhubeke eziphatha ngonanzelelo olukhulu.

Ingcwethi zezempilakahle lezi zithi uzulu angayengwa zinombolo eziphansi ezethulwa ngabogatsha lwezempilakahle nsuku zonke abe seyekethisa ukuzivikela ngokungagqoki ama mask, ukulondoloza ukuhlanzeka lokungasondelani duzane laduzane iSocial Distancing ngoba umkhuhlane usabhahile elizweni.

UDokotela Garry Shava osebenza ezimele uthi kumele uzulu ahlale elandela iziqondiso zokuzivikela ukuthelelwa leli gcikwane lokuhlanzeka ezenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba, iWorld Health Organisation (WHO).

“Sikhangelane lomkhuhlane omemetheke emhlabeni wonke. Kumele sinanzelele ukuba abantu balakho ukuthelelana lumkhuhlane kumele abantu baqhubeke begqoka ama mask njalo bangahamba hambi nxa bengela ndawo zokuya”

Lokhu kusekelwe yingcwethi kwezempilakahle owake waba ngumphathintambo wezempilakahle kuhulumande womanyano, uDokotela Henry Madzore.

“Kumele uzulu wonke alandelee indlela zokuvikela umkhuhlane lo. Kumele silandele indaba zokungaminyezelani, ukugeza izandla ngesepa, lokuzama ukuba abantu bangabuthani ngezikhathi zonke”

Embikweni abawethule enkundleni yokuxhumana eyeTwitter, abogatsha lwezempilakahle bathi lanxa lezi nombolo ziveza ukuthi selihlasela okunganeno leli gcikwane eZimbabwe labo bakhuthaza uzulu ukuthi aqhubeke elandela iziqondiso zikahulumende zokuzivikela lokumelana lalo eziyizo ezethulwa ngabenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba, iWorld Health Organisation (WHO), ukungasondelani duzane laduzane iSocial Distancing ikakhulu emabhasini, emikambo lase misebenzini ehlukeneyo.

Inhlanganiso ye WHO yona ithembisa uzulu ukuba izathola imithi yokuvikela lumkhuhlane ekupheleni komnyaka loba nje ingcitshi zezempilkahle zikhuthaza uzulu ukuba aqhubeke elandela okutshiwo ngabezempilakahle.

Ingcwethi Ezicubungula ngeCOVID-19: Leli Gcikwane Seliphazamise Impilo Zabatsha

Ingcwethi ezicubungula ezokumemetheka komkhuhlane weCOVID-19 eZimbabwe, zitshayela ihlombe abasakhulayo beZimbabwe ngoba beyibo abanengi abaphatheke kunhlelo zokufundisa lokusiza uzulu ngalesi sikhathi sokulwisana leCOVID-19.

U-Mnu. Thandolwenkosi Nkomo owenhlanganiso ye IAM4Byo Fighting COVID-19, utshele i-Studio7 ukuthi kungelani lokuthi abatsha elizweni yibo abaphazanyiselwe impilo ngumkhuhlane lo, yena ujabuliswa yikubona begcwele ndawana yonke enhlelweni zokunceda uzulu ngendlela ezinengi ngalesi sikhathi sokumelana leCOVID-19.

UMnu. Thandolwenkosi Nkomo owenhlanganiso ye IAM4Byo Fighting COVID-19
UMnu. Thandolwenkosi Nkomo owenhlanganiso ye IAM4Byo Fighting COVID-19

“Abantu abatsha siyababonga kakhulu ngoba basukumele phezulu. Ngiyakhumbula ukuthi ekuqaliseni sibili siqalisa lumkhankaso basukumele phezulu abantu abatsha ba volunteer ukuthi baphathise kunhlelo ezitshiyeneyo. Abanye abatsha futhi ngiyakhumbula sibili abase Cowdray Park basukumele phezulu bahle baqalisa labo ukuthi bakhankase,” kutsho uNkomo.

UNkomo uphinde wakhuthaza intsha yeZimbabwe, lapho engabi'ikhona emagumbini amane womhlaba, ukuba iqhubekele phambili isiza uzulu elizweni ngazo zonke indlela engazenelisa okunjenge mfundiso loba ukwabela uncedo lwemphahla yokuzivikela ukuthelelwa i-COVID-19, enjengama mask.

“Into leyi esiphakathi kwayo idinga ukuthi abantu abatsha basukumele phezulu, abantu abatsha bengamelele ukuthi usizo luzavela phetsheya. Kumele bezikhangele njengabatsha bebone ukuthi bayakwanisa ukulwisana ngalumkhuhlane,” kutsho uNkomo.

Abafisa ukuthola ulwazi oluthile ngenhlelo ze IAM4Byo Fighting COVID-19 ezijonge ukusiza abaswelayo lokunye hambani ekhasini labo lebulenjini, kukheli ethi: www.iam4byo.co.zw

Ingxoxo esiyenze lo Thandolwenkosi Nkomo
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:03 0:00

Sebengu-7,816, Asebefunyenwe BeleCovid 19, eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Inani lasebebulewe yiCovid 19, eZimbabwe likhuphuke laya kwabangamakhulu edlula kancane amabili-228. Sebezinkulungwane phose eziyisitshiyagalombili-7,816, asebefunyenwe belegcikwane leli, kwasila abazinkulungwane ezedlula eziyisithupha-6,112.

Ezwekazi leAfrica lihlasele abedlula isigidi- 1,459,714, labulala inkulungwane ezingamatshumi edlula amathathu lanhlanu- 35,440.

Emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezingamatshumi edlula amathathu- 33,145,948, ababanjwe belalo, labulala phose isigidi esisodwa- 998,489, kubika abekholitshini leJohns Hopkins University lakweleMelika.

I-Melika lokhu ikhokhela ilezigidi ezedlula kancane eziyisikhombisa-7,139,734, zabantu asebetholakale belegcikwane leli. Labulala inkulungwane ezingamakhulu edlula amabili - 204,967.

Abafundi Basengozini Yokuthelelwa Igciwane leCoronavirus Ngokuvulwa Kwezikolo

Abafundi beGwanda ekuvulweni kwezikolo
Abafundi beGwanda ekuvulweni kwezikolo

Inengi labafundi baseGwanda belisephula isiqondiso sokuvikela ukumemetheka kwegciwane leCoronavirus , esokungasondelelani duzane laduzane eseSocial Distancing ekuvulweni kwezikolo lamhlanje.

Ukukhalala umsebenzi kwababalisi kudale ukuba abafundi bazenzele santando ezikolo okubafaka engozini yokubamba leligciwane.

Umfundi wesikolo seGwanda Government Secondary ehlola abanye ukutshisa kwemzimba yabanye bakhe, ababalisi bebengekho esikolo
Umfundi wesikolo seGwanda Government Secondary ehlola abanye ukutshisa kwemzimba yabanye bakhe, ababalisi bebengekho esikolo
Abafundi abanengi babonakale besiya ezikolo bephethe ama mask ezandleni kuthi lapho befika ezikolo bebegijimelana, bedumelana, bejabulelani bengagqize qhakala ukuvikela ukuthelelwa iCovdi 19.

Esikolweni sikahulumende eseGwanda Government Secondary abafundi bebehlolwa ukutshisa komzimba ngomunye wabo.

Abafundi beGwanda ekuvulweni kwezikolo begcwele egedini beme duzane laduzane
Abafundi beGwanda ekuvulweni kwezikolo begcwele egedini beme duzane laduzane
EGwanda High khona bekuphithizela abafundi begcwele egedini lesikolo kungela obayamukelayo ngoba ababalisi bekhalale umsebenzi bekhonona ngeholo labo. Abafundi bebebonakala bebuthene bezixoxela bengagqokanga amamask wokuzivikela.
Umzali uMnu. John Magutshwa ukhuthaza uhulumende ukubana engeze iholo lababalisi ukuze babuyele emsebenzini.
“Nxa sisiya siyakhangela sisiya eqinisweni ababalisi kabalayo imali , kubuhlungu kubabalisi kubuhlungu lakithi ukuthi uhulumende nga uyabanceda abanike khonokho okuyimali ukuthi bazuze ukunceda abantwababo bafundise abantwababo ukwenzela ukuthi bafundise abantwabethu bekhululekile ngokuthi nxa benganikwanga inzuzo bengaze behambe esikolo abasoze bafundisa abantwabethu bekhululekile.”
Kuthe kutshaya ihola letshumi nengi labafundi beselibuyelela emakhaya sebebone ukuthi akula ncedo ukuqhubeka besesikolo.
Unobhala jikelele wenhlanganiso yababalisi eyeZimbabwe Teacher's Association Mnu. Tapson Nganunu Sibanda uxwayise abazali ukuthi bengafaki abantwababo engozini.
“Ubunengi babalisi phose obungafika 80% abazange babekhona ezikolo lamhlanje siyakhuthaza ukuthi abantwana bengaze bahamaba bodwa ezikolo ngoba lakho sekungamemethekisa lowu mkhuhlane aluba abantwana behlangana bebodwa yikho siyakhuthaza kakhulu kubazali ukuthi bambani abantwana lizabuya ithuba lokuthi abantwana bahambe ezikolo, kuzalungisiswa , zizavulwa ngalesosikhathi sokulungile okulungayo.”
Obona ngokukhitshwa kwembiko kugatsha lwezemfundo yaphansi uMnu Taungana Ndoro kaphendulanga imibuzo ngaloludaba kuthi ucingo lomsekeli wogatsha lwezemfundo uMnu Edgar Moyo belungangeni.
Ababalisi bathi sebephenduke inhlekisa ngenxa yeholo eliphansi abalitholayo, kungakho bafuna likhuphulwe liye kumakhulu amahlanu lamatshumi amabili amandola eMelika-US$520 ngenyanga.

Ababalisi: Umqatshi Kangezelele Iholo Andubana Zivulwe Izikolo

Abammeli benhlanganiso zababalisi
Abammeli benhlanganiso zababalisi

Ababalisi ilizwe lonke bemba phansi ngenduku besithi kabayi kubuyela emsebenzini ekuvulweni kwezikolo mhla ka 28 linyanga kaMpandula nxa uhulumende engasakhuphulanga iholo elanela indleko zabo zansuku zonke ngoba abaliholayo manje lingeneli ukuhlawulela indleko yokugada amabhasi besiya emsebenzini.

Lokhu kuvezwe yiziphathamandla zenhlanganiso zababalisi eziyisificamunwe munye, emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe emahofisini weyinye yazo eyeZimbabwe Teachers Association – ZIMTA.

Encwadini yabo efundwe ngumgciningcebo weProgressive Teachers Union of Zimbabwe umnumzana Ladistous Zunde ababalisi bakubeke sobala ukuba nxa udaba lweholo lungasalungisiswanga ngokuphangisa vele kabalugxobi emsebenzini ngoba kunje lingeneli indleko yokugada ibhasi kulabo abafundisa khatshana lalapho abahlala khona.

Abammeli benhlanganiso zababalisi
Abammeli benhlanganiso zababalisi

Isikhulumeli seAmalagamated Rural Teachers Union of Zimbabwe – ARTUZ yona elwela ilungelo lababablisi bemaphandleni, umnumzana Nation Mudzitirwa ulandisa kabanzi ngokukwethulwe emhlanganweni lentathelizindaba.

“Lamuhla kade sile Press Conference njengenhlanganiso zonke ezimela ababalisi elizweni lonke leZimbabwe. Sivumelane ukuthi njengoba uhulumende ukuholisa ababalisi imali eneleyo ngedola leMelika, mhla ka 28 akula umbalisi ozzbuyela emsebenzini kumbe ozahamba emsebenzini ezikolweni. Sikhangele indaba yamaExaminations again, ukuthi abantwana bayafuna isikhathi eside ukuthi balungiselele ama examinations abo. I date elakhulunywayo nguhulumende ukuthi ama examinations kumele abhalwe mhla ka 1 December, kaliyenzi ngoba abantwana basemuva, kade bengafundi for the past six months.”

UMudzitirwa uthi kuvunyelenwe njalo njengenhlanganiso ukuba kumele luphathwe ngonanzelelo olukhulu udaba lokuvikeleka kwabo kuCOVID-19 besemsebenzini.

“Ukuthi ababalisi kumele bafundiswe ngabantu abalolwazi lwe COVID-19 bengakabuyeli emsebenzini. Kodwa indaba enkulu yi issue yama salaries ukuthi asibuyeli emsebenzini mhla ka 28 September nxa uhulumende elokhu eyala ukuholisa ababalisi i$520 US Dollars per month, minimum salary.”

Umqondisi wenhlanganiso ye #THIS CONSTITUTION, unkosazana Abigail Mupambi, uthi njengabazali sokubadida ingqondo okwenzakalayo ngokuvulwa kwezikolo.

“Sithithibele njengabazali, sithithibele nje, njengabantwana beZimbabawe. Lokhu uyazi akuzwisiseki ukuthi kambe into leyi sizayihambisa ngandlela bani. Mina ma ngikhangele indaba leyi eyokuvulwa kwezikolo, ngiyananzelela ukuthi abantwana kabafundanga umnyaka wonke lowu, ikakhulu abasemaphandleni abazange babe lethuba lokuthi bafunde through leyo online learning, akula internet, kabala mafoni. Mina isimanga, okunye okungimangalisayo yikuthi kanti o MP abamela laba bantu, why bezithulele, bengakhulumi indaba zonalezi khonangale ngase phalamende?”

Imizamo yokuzwa ukuthi abohlangothi lwezemfundo yePrimary le Seconday bona bathini ngalokho okutshiwo ngababalisi, yehlule njengoba isiphathamandla ehlangothini lokukhulumisana lozulu olwePublic Relations, umnumzana Patrick Zumbo ubengadobhi ucingo lwakhe. Lalapho ethunyelwe umlayezo ngendlela yokukhulumisana yebulenjini eyeWhatsapp, akazange azihluphe ukuthi aphendule lanxa ubufakazi bebuveza ukuba uwufundile.

Ababalisi bathi bafuna umqhatshi akhulumisane labo ngokuzinikela okukhulu edabeni lokuvulwa kwezikolo, baphe umbono wabo njengohlangothi. Bathi kumele labo batholiswe imali ephiwa abakuhlangothi oluqakathekileyo ngalesi sikhathi sokumelana lomkhuhlane we COVID-19, yamadollar eMelika angamatshumi ayisikhombisa lanhlanu-US$75, besithi ngoba nxa izikolo zivulwa kuzakutsho ukuba labo bayingxenye yalabo abenza umsebenzi oqakathekileyo ama Frontline Workers kungakho kumele bakuhlawulelwe lokho bayitholiswe leyo Covid Allowance.

Badinga njalo ukuholiswa amakhulu edlula amahlanu amadollar eMelika ngenyanga ngoba inkulungwane ezine zamadollar eZimbabwe ingathengi lutho. Kodwa umpathintambo wezemali uMnu. Mthuli Ncube ekhuluma esedale lephalamende, wakubeka sobala ukuthi laloba ekhuphula iholo lezisebenzi zikahulumende kasoze enelise ukulihlawula ngedollar leMelika ngoba engelalo.

Udaba Esilethulwe NguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:56 0:00


Isibhedlela seMpilo Central Sithola Uncedo Lokumelana leCovid 19

Izipho zeMpilo Hospital ezivele kwabeNetOne leTelOne
Izipho zeMpilo Hospital ezivele kwabeNetOne leTelOne

Bekungabizwa ozwayo lngoMvulo, esibhedlela seMpilo koBulawayo lapho kuvulwa kakutsha indlu yokugcinela izigulane, ezelatshwa zihlala esibhedlela kuWard B5, elungisiswe ngabamankampani awencingo, aweNet One leTelone phansi kohlelo lwabo lwezigigidi ezedlula ezilikhulu zamadollar.

Lokhu akwenze phansi kwenhlelo zokuncedisa imizamo kahulumende yokumelana lomkhuhlane weCovid-19.

Izipho zeMpilo Hospital ezivele kwabeNetOne leTelOne
Izipho zeMpilo Hospital ezivele kwabeNetOne leTelOne

UMqondisi weMpilo Central Hospital, uSikhwicamfuno Solwayo Ngwenya uchasisa abasitholileyo.

“Lamhlanje eMpilo besivula uWard B5 ebilungiswa kakutsha yiTel One leNet One bafake imibhedla eyi30, ingubo amaketheni balungisa lezambuzi kuhlanganisa lephansi. Amankampani la agebhe lomgodi baletha lemitshina ezasiza kakhulu ukwelapha abantu kuhlanganisa labeCovid19”

UMphathintambo obona ngezamagagasi, oluyilo ugatsha olulawula amankampani encingo, uMnu. Dingimuzi Phuthi uchaza kabanzi isipho abasiphe isibhedlela seMpilo.

Izipho zeMpilo Hospital ezivele kwabeNetOne leTelOne
Izipho zeMpilo Hospital ezivele kwabeNetOne leTelOne

“Size lapha lamhlanje sizokupha isibhedlela seMpilo Central Hospital umgodi wamanzi kuhlanganisa loWard B5 oselungiswe wabamutsha wafakwa yonke imitshina edingakalayo ukuba ibekule iward ngemizamo yokuba uhulumende encedisane lezibhedlela ukumelana lokumemetheka komkhuhlane weCovid-19. Kwenziwe izinto ezinengi hatshi kulesisibhedlela lakuzibhedlela ezimbalwa ezweni njalo sizaqhubekela phambili sisebenza ukuze abantu bathole ukwelatshwa endaweni ezihlanzekileyo.”

Odokotela labongi babonge kakhulu isipho samankampani encingo, iNet One leTel One lesi, becela ukuba amanye amankampani labantu makhaza labo benze okufanayo ukuze uzulu athole ukwelatshelwa endaweni ehlanzekileyo njalo elamaphilisi lemitshina yonke edingakalayo ekusizeni izigulane.

Udaba Esilethulwe NguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:29 0:00

Sebezinkulungwane Ezedlula Eziyisikhombisa-7,298 Asebetholakele beleCovid 19, eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Asebetholakele beleCovid 19, eZimbabwe, sebezinkulungwane ezedlula eziyisikhombisa-7,298. Abazinkulungwane ezedlula ezinhlanu-5,455, babo babikwa sebesinde kuleligcikwane eselibulele abantu abedlula amakhulu amabili-210.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebedlula isigidi – 1,293,048, labulala inkulungwane ezingamatshumi edlula amathathu- 31,082.

Abekholitshini leJohns Hopkins University laseMelika bona bathi emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezingamatshumi edlula amabili lasikhombisa- 27,147,626, abafunyenwe beleCovid 19, yabulala abantu phose isigidi esisodwa- 889,456.

EleMelika liyakhokhela emhlabeni jikelele lilezigidi ezedlula eziyisithupha - 6,296,629, labulala inkulungwane phose ezingamakhulu amabili - 189,114

Izakhamizi zeHarare Zikhuthaza uHulumende Ukuba Aphendukise Amakhombi

Amabhasi aweZupco
Amabhasi aweZupco

Izakhamizi zeHarare zithi uhulumende makaphendukise izimota ezithwala uzulu ezamakombi ukuqeda udubo lokuhambisa nanku phela abantu sebephindela emisebenzini yabo etshiyeneyo, ngemva kwenyanga ezinengi abantu betshona ezindlini phansi kweziqondiso ze Covid 19 lockdown.

Lokhu kuza ngesikhathi abantu abanengi sebethwele nzima ngodubo lokusilela kwezimota zokuhambisa ukusuka emalokitshini ahlukeneyo bengena enzikini yedolobho le Harare ngemva kokuba uhulumende emise ukuhamba kwezimota ezithwala abantu njengendlela yokuzama ukwenqabela ukusabalala kwe Covid-19, evumela ukuhamba kwamabhasi eZupco kuphela lawo asesandelwa.

Umkhokheli wenhlanganiso eye Passangers Association of Zimbabwe (PAZ) uMnu Tafadzwa Goliathi uthi kakula ngenye indlela uhulumende angaqeda ngayo udubo lokusilela kwamabhasi lezimota ngaphandle kokuvumela abamakhombi ukuba baphenduke.

“Thina njenge PAZ sibona ukuba iZUCPO kayenelisi ukuthwa abantu iyiyo yodwa. Kufunakala ukuba abantu bezimota ezizimele zodwa ezifana lamakombi bathwale abantu. Isikhathi esiqakathekileyo siyaphela abantu bedinga amaZUPCO okuya endlini”

Esinye isakhamuzi uMnu Tafadzwa Chigandiwa usekela ukuphenduka kwamakhombi esithi isimo esisedolobheni kasisafani lamalanga akuqala eLockdown.

“Thina siyacela ukuba ngabe kuyayenza aphenduke. Abantu sebegcwele e town, okwenza ukuba iZUPCO ingenelisi ukuthwala abantu. Omama bacina bephuza ukuphenduka ezindlini lokuphekela abantwana okwenza kube lokuxabana ezindlini”

UNkosikazi Mercy Thwala othengisa edolobheni le Harare uthe amabhasi aweZupco afakwa nguhulumende keneli uzulu wonke.

“Amabhasi ayafuneka ngoba abantu sithwala nzima nxa sifuna ukugada. Ngiyasuka ukuyagada ibhasi ngo 5 ngicine sengigada ngo 8, akuncedi lokhu. Ngcono bephendukise amakhombi.

Kodwa uNkosikazi Maidei Mangwiro owe Budiriro yena uthi amakhombi ayadula ngakhoke uhulumende kumele aqale alungisise udaba lwendleko yokugada.

“Asiyali ukuthi amakhombi aphenduke. Asazi ukuthi angaphenduka iprice izabe ifanana na leye ZUPCO loba hatshi. Abantu sebebanengi, kodwa ngenxa ye corona leyi kumele siqaphela, siyawafuna sibili amakhombi”

Imizamo yokukhuluma lomphathintambo wezokuthwala kwabantu zimota, lezikhawo uMnu Joel Biggie Matiza yehlule kodwa kumaviki edluleyo uhulumende we Zimbabwe wazise ukuba uzaqhubeka engezelela amabhasi aweZupco esithi amakhombi kawaphathi kuhle abantu.

Uzulu uthi amabhasi kaweneli njalo kawathwali abantu abaya emalokitshini wonke aweHarare, abanye besithi imali ebhadaliswa abawagadayo kayeneli ukuwalungisisa lapho esifa. Lokhu sokutshiye uzulu ethwele nzima ngokubhadaliswa imali yedola leMelika ngabemota ezincane bethatha ithuba lokuba kakulazimota.

Udaba Esilethulwe NguMlondolozi Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:50 0:00


Imizi Eminengi YakoBulawayo Isilamaviki Amane Ingela Manzi

Izakhamizi ezidinga amanzi koBulawayo
Izakhamizi ezidinga amanzi koBulawayo

Amalokitshi amanengi akoBulawayo asefikisa amaviki angaba mane engela manzi. Inengi selisebenzisa amanzi atholakala endaweni ezingahlanzekanga ngenxa yokuba alenelisi ukuthenga amanzi wona asethengiswa ngemali yaphandle kwelizwe.

Udubo lokusilela kwamanzi koBulawayo selusenza uzulu walelo dolobho ahlalele evalweni ngoba esesabela ukuqhamuka kwemikhuhlane ebangelwa yikusebenzisa amanzi angahlanzekanga.

Ezinye imuli zibonakala zisiyakukha amanzi emfuleni egeleza ingcekeza ukuthi bathole amanzi okusebenzisa ezambuzini.

Unkosikazi Sifiso Tshuma oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi abantu sebesebenzisa ezinye indlela ezizadala umkhuhlane ukuthi bazincede.

‘Ukuswelakala kwamanzi kuludubo olukhulu njalo sokusesabisa, singakhuluma sikhangele ocholera esihlala sibezwa kwamanye amadolobho sizabezwa lakhonalapha ngendlela osokusenzakala ngayo. Abanye ubulongwe babo ababuhloniphi njalo abazi ukuthi buyagqitshelwa nxa bethe bazinceda endleleni okunye sihlangana lakho emaphepheni kambe kuzakuba kuyini. Mina okungisabisa kakhulu yimikhuhlane.

Unkosikazi Melisa Sithole oyisakhamuzi selokitshini leCowdray Park uthi sebelamaviki ambalwa bengela manzi.

‘‘Sizwile ngendaba leyi yamanzi sesesabela yona imikhuhlane lempukane labo typhoid labo. Amanzi engahamba ahambile sekusithi ngabe eCowdry Park besigebhele imithombo at least ama section lama section ebelemithombo ngoba Sizwile bakithi ngapha lecorona sizageza njani izandla. Into ebesiyikhalela yikuthi aluba kuyaba lemithombo ngoba angahamba for those days amanzi akula lapha esingaya thatha khona sesiyamelela lapha ayabuyela khona yikho okumele sikhe khona, ezindlini lapha amanzi esiwanathayo ayabe esehlezi isikhathi.’’

Umnunzana Mkhokheli Ndlovu osakhulayo wemzini weLobengula, uthi kudingakala ukuthi abantu baphiwe amanzi loba kanye ngeviki kodwa lokhu.

“lndaba yamanzi ibuhlungu leyi nxa abantu bengaqeda iviki yonke bengela amanzi njalo kungela bouser enika abantu amanzi kubuhlungu kakhulu. Abantu sebesenza okokuthi bagade baye edolobheni bayedinga amanzi, amanzi asethengiswa I 20litres ngabe iCity Council iyazama ubungcono bayo at least nxa yehlulekile inike abantu amanzi kanye ngeviki kulokuthi kuqede iviki yonke kungela manzi.”

Imizamo yokuxhumana lesikhulumi sekhansili uNkosikazi Nesisa Mpofu yehlule ngoba ethe uzaphendula imibuzo kodwa ubelokhe engaphendulanga.

Ikhansili yakoBulawayo inikeza uzulu amanzi kanye ngeviki kodwa inengi lithi langosuku amanzi kufanele aphume empompini awafiki.

Okwamanje inhlanganiso ezizimeleyo ezingamatshumi amane lambili- 42 zisebenzelelana lekhansili yakoBulawayo ziphathisa uzulu ukuthi athole amanzi. Ugwalo olukhitshwe yikhansili yakoBulawayo luveze ukuba inhlanganiso lezi ezigoqela iDanChurchaid, Care International, World Vision iPLAN international lezinye zisebenza ngaphansi kohlelo lweWater Sanitation and Hygiene (WASH) Programme, njalo zaqala loluhlelo ngesiphangephange ngemva kokuqhamuka kwesihudo koBulawayo.

U-Bulawayo unatha emadamini ayisithupha kodwa amanye awo awasela manzi ngenxa yokungani kuhle kwezulu okweminyaka emithathu ilandelana. Uhulumende walaya umanisiphala wakoBulawayo ukuthi adinge ezinye indlela zokuthola amanzi. Ikhansili yona ithi ngaphandle kwamanzi avela emigodini yaseNyamandovu Acquifer ilakho ukuthola amanzi avela edamu leKhami. Ithi njalo kudingakala izigidi eziyisitshiyagalombili zamadola eMelika- USD77 million ukuthi lulungisiswe uhlupho lwamanzi kuleli dolobho. Kodwa ugatsha lwentuthuko yezabelo luthi kudingakala izigidi eziyisitshiyagalombili zamadola eMelika kuphela – US$8 Million.

Udaba Esilethulwe NguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:32 0:00


Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG