Coronavirus
Osomabhizimusi: Lokhu Singakayitholi Imali Yokusincedisa Ngesikhathi seLockdown

Osomabhizimusi amancane laphakathi laphakathi basemhlubulweni weMaNdebeleni bakhala ezimathonzi ngemva kokwehluleka ukuthola imali abayithenjiswa nguhulumende yokubancedisa ngesikhathi ilizwe limelana leCovid-19, bethi sebelinde baze badela.
Inengi labosomabhizimusi abaphila ngokulungisa impahla ezehlukeneyo bethenga bethengisa elizweni lakwamanye amazwe bathi amabhizimusi abo asedonsa nzima lesimo somnotho siqhubekela phambili sonakala ngamandla. Bathi abaselalo ithemba lokuba uhulumende uzabahlenga ngesikhathi ilizwe liphansi kweziqondiso zeLockdown njalo sebephelelwe ngamacebo okunakekela imuli.
Umqondisi wenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa eyeBulawayo Vendors and Traders Association (BVTA) umnumzana Mike Ndiweni uchasisa ngesimo abakiso.
“Imali le ebithenjiswe abantu abazisebenzayo ayikabuyi, sesilahlile ithemba. Abantu bavala amehlo ayikho leyo mali abantu bafola eMhlahlandlela batholiswa amasimcard eOne wallet lalamhlanje akulamuntu osethe wayithola. Siyadana kakhulu njengenhlanganiso ukuba uhulumende udlale ngabantu lokhe singakayitholi imali le esayithenjiswa sekulezinyanga .”
Olwela amalungelo abosomabhizimusi uNkosikazi Debra Mukasa olilunga njalo leBVTA uthi lokhe bengakayitholi limali.
“Lokhe singakayitholi limali amacard ethu lokhe engelamali. Lapho uma sihamba sikhankasela ukuba abantu baziphathenjani ngesikhathi seCovid-19 bathi bacela uhulumende abancedise manje amalamask lamasanitizer uma okwemali sekusehlula uhulumende kamatholise amamask lamasanitizer. Abathengisayo abalamali lokhe belinde ukuthola usizo kuhulumende.”
UNkosikazi Mukasa uqhubeke ethi uhulumende wayebathembise ukubafakela amakhulu amabili amadola akuleli.
“Uhulumende ngesikhathi esithembisa wayethi uzasifakela amakhulu amabili amadola kodwa kuze kube lamanje asikayitholi leyomali. Amacard lokhe silawo uhulumende wayesithembise limali ethi izasinceda ngesikhathi selockdown kuze kube manje akula osethe wayithola limali.
Umphathintambo wamabhizimusi amancane laphakathi laphakathi, amaSmall and Medium Enterprises-SME’s, uNkosikazi Sithembiso Nyoni ubengadobhi umakhal’ekhukhwini wakhe saze saya emoyeni kodwa ecina ukukhuluma lathi wazise ukuba iRelief Fund eyabaphila ngokuthengisa iphethwe ngabogatsha lwezisebenzi lenhlalakahle kazulu olwePublic Service, Labor and Social Welfare nngakhoke kababekezele, bazayithola imali abayithenjiswa nguhulumende.
AbeCWGH Baqhuba Imfundiso ngeCovid 19 koBulawayo

Abenhlanganiso elwela amalungelo ezempilakahle eZimbabwe, eyeCommunity Working Group on Health, babuthanise inkokheli yomango wakoBulawayo, NgoLwesihlanu beqhuba uhlelo lwemfundiso ngokwenqabela ukumemetheka komkhuhlane weCovid-19 wona osumemetheka ngesiqhubu esethusayo elizweni.
Lokhu sokwenze abenhlanganiso yeCWGH, baphume ijumo bencedisana labekhansili yakoBulawayo ukuhamba befundisa inkokheli yalumango ngalo umkhuhlane.
Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo eCWGH, uMnu Mongi Khumalo uthi bakubone kufanele ukufundisa uzulu bebhoda lamaYouth Centres wonke edolobho lakoBulawayo.
“Sikubone kufanele ukuba sifundise uzulu ngalo umkhuhlane edolobheni lakoBulawayo ngenjongo yokumelana lokumemetheka komkhuhlane weCovid-19 labo bazaphuma bayefundisa uzmuntu wonke ngoba yibo abaphila Labantu sikhathi sonke. Sikhuthaza uzulu ukuba alandele imilayo abayiphiwa ngabezempilakahle yokuzivikela ukubamba lumkhuhlane.”
U-Mnu. Morgan Shumba wasemzini weTshabalala, uthi abakuthole kule imfundiso bazakudlulisela phambili kwabanye.
“Sifundiswe ngeCovid-19 lokuthi ihasela njani kanye lokuthi sizivikele njani. Kunengi esikufundileyo ukuba sincede njani asebe the bayibamba njalo sizadlulisela kwabanye esithe sakufunda ngoba sesilolwazi ngalo umkhuhlane.”
Okusekelwe ngomunye njalo oweTsahabala, uNkosikazi Nomagugu Msipha.
“Sivunde okunengi lamhlanje ngokuzivikela ukubamba umkhuhlane weCovid-19, lokuthi sihlale njani labalalo umkhuhlane esigabeni sethu seTshabalala. Siyazama ukuzivikela ukuwubamba lobanje abantu lokhe bengakhol9wa ukuba usukhona esigabeni.”
Beqeda izifundo inkokheli zezigaba ziphiwe amabhuku afundisa ngeCovid-19 kanye lempahla yokusebezinsa emakhaya bevikela ukumemetheka kwegcikwane leli.
Lisiyatshona ilanga izolo ugatsha lwezempilakahle lubike ukuba kulabantu abangamatshumi amane lanye41 abatholakale beleCovid 19, kwathi abalitshumi batshona, oyedwa wabo engowakoBulawayo.
KoBulawayo kulabantu abafika phose ikhulu-99 abalomkhuhlane weCovid-19, eMatabeleland North khona kulabantu abalitshumi lasificaminwe mibili-19 kuthi eMatabeleland South kulabantu abafika phose amakhulu amabili 198 ababanjwe beleCovid-19.
Umkhuhlane lo, lokhe uqhamuke eZimbabwe, ngoMbimbitho sekulabantu abedlula inkulungwane eziyisithupa- 6,292 ababanjwe belawo, kuthi abedlula inkulungane eyodwa-1,093, yibo abagulayo, abaphose abfike amakhulu amabili- 189, sebabulawa yiwo kuthi abedlula inkulungwane ezinhlanu-5,010 sebasila.
Lokhu Liqansa Inani Labatholakala BeleCovid-19, eZimbabwe

Ukuqansa kwenani labantu abafunyanwa beleCOVID-19 ngesiqubu esethusayo eZimbabwe jikelelele sekutshiye izakhamizi zakoBulawayo zikhathazekile, okugoqela isiphatho sabaphindela bevela kwamanye amazwe abagcinwe endaweni ezehlukeneyo ezigabeni zeMaNdebeleni, kumaQuarantine Centers
Ingcitshi kwezempilakahle edolobheni lakoBulawayo seziqinisa imibiko yemfundiso lamacebo wokuzivikela ukuthelelwa igcikwane leCOVID-19 zisithi lanxa lingelapheki lilakho ukuvikeleka ngakhoke kuqakathekile ukuthi uzulu alondoloze ukuhlanzeka, ahlale ndawonye engayi endaweni ezilabantu abanengi besondalana duzane laduzane, ukuze kulondolozwe isocial distancing, ziqinisa elokuthi lumkhuhlane ukhona elizweni njalo uyingozi.
UMphathi wesibhedlela seMpilo Central Hospital, uProfessor Solwayo Ngwenya ukhuthaza uzulu ukuba alandele iziqondiso zokuzivikela kumkhuhlane weCOVID-19 ngoba ukhona elizweni njalo uhlasela wonke muntu.
“Abantu bayaxwayisa ukuba umkhuhlane wecorona usubhahile lapha ekhaya abantu sebengenelwe ezindlini abanye bayafa bengayanga esibhedlela. Abantu bayaxwayiswa ukuthi bengasondelelani eduze bephefumulelana, kumele bagqoke imask evala umlomo lamakhala kodwa uthola abantu bevale umlomo amakhala ephandle lokhu kuyingozi. Siyaxwayisa kakhulu bantu bakithi umkhuhlane ubhahile uma lingalaleli lokhu esilitshela khona.”
USikhwicamfundo Ngwenya uqhubekele phambili ekhuthaza uzulu ukuba azivikele kumkhuhlane weCovid-19.
“Ligqoke njalo amamask evala umlomo lamakhala, ligeze izandla lapho elibambe khona lapha laphayana.”
Olwela amalungelo oluntu, uMnu Mbuso Fuzwayo uthi ukumemetheka kweCovid -19 kuliqiniso ngoba abantu abalamanzi okugeza izandla njalo abantu bahlala beminyene.
“Okwenzakalayo kuBulawayo kuliqiniso ukuba abantu babanjwa yiCovid-19 ngoba abantu bayadubeka njalo uBulawayo wamukela wonke umuntu osuka phanle kwelizwe, Idolobho libhekane lodubo olukhulu lokuzivikela ukubamba lumkhuhlane ngoba abalamanzi okugeza izandla njalo kuzakubanzima ukumelana lobuqili edolobheni kanye lalo umkhuhlane ngoba akulamali, njalo akulamanzi.”
Ucwaningo olwenziwe ngabenhlanganiso elwela amalungelo oluntu eyeZimbabwe Association of Human Rights, luveza ukuba inengi labantu eZimbabwe liyehluleka ukulandela iziqondiso zokuzivikela ekubambeni igcikwane leCOVID-19 lona elisabalala ezweni ngesiqubu esethusayo ngenxa yezizatho ezehlukeneyo.
Okwamanje izisebenzi zempilakahle omongikazi labodokotela bakhalele umsebenzi ngoba bengelampahla zokuzivikela besemsebenzini njalo bathi lemithi ayikho ezibhedlela. UBulawayo lokhe elinde imithi evela esiphaleni semithi sikahulumende ukuze alungiselele ukwelapha inhlungu zabazabanjwa yiCOVID-19 njengoba lumkhuhlane ungelapheki.
Lisiyatshona ilanga izolo, ugatsha lwezempilakahle lwethule imibiko ethi kulabantu abalikhulu lamatshumi amabili lasithupha abahlolwe bafunyanwa beleCovid 19, koBulawayo kulabantu abalikhulu lamatshumi amabili asebetholakale belegcikwane leli.
Sebezinkulungwane Ezedlula Eziyisithupha-6,196 Asebetholakale Belevobid 19, eZimbabwe

Abogatsha lwezempilakahle eZimbabwe babika ukuba inani lasebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe, selikunkulungwane eziyisithupha lamakhulu phose amabili-6,196. Leli gcikwane selibulele abantu abalikhulu lamatshumi ayisithupha lasithupha-166, kwasinda abazinkulungwane phose ezinhlanu-4,961.
Abe African Union babika ukuba emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebesedlula isigidi esisodwa- 1,195,297, labulala inkulungwane ezingamatshumi phose amathathu- 27,984.
Abekholitshini leJohn Hopkins University lakwele Melika bona bathi emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezingamatshumi amabili phose lane- 23,683,592, abafunyenwe beleCovid 19, leli gcikwane labulala abantu phose isigidi- 814,008.
Udubo Lwamanzi Luyaqhubeka koBulawayo

Izakhamizi zakoBulawayo ezivele zibhekane lodubo lwamanzi kanye lokumemetheka ngesiqubu esiphezulu komkhuhlane weCovid-19 zikhala ngokuthi lezi nhlupho sezisengezwa ngokutshona abantu belayinele amanzi ezibholaneni lasezimoteni zekhansili ezibalethela lawomanzi.
Abantu abanengi bathi batshona besondelelene duze laduzane okulakho ukumemethekisa iCovid-19, ngalesi sikhathi idolobho leli lingelinye elikhokhelayo ekubeni lenani eliphezulu lasebebanjwe belegcikwane leli eZimbabwe.
Ikhansili yakoBulawayo yona isithembise ukuba kusiyafika uLwesihlanu lwayonale iviki udubo lokuhamba kwamanzi okwesikhathi eside luyabe solunganeno
Inengi labantu bakoBulawayo liveza ukukhathazeka ngokuqhela kwenhlupho ezivele zibhekane lazo phezu kokungatholi amanzi kanye lokuqansa kwabatholakala beleCovid-19 edolobheni leli, ngenxa yokwehluleka ukulandela iziqondiso zokuvimba ukumemetheka kweCovid-19 ngoba betshona befolele ukukha amanzi ezibholaneni lakumatanka amanzi ezimota zekhansili.
Isakhamuzi saseTshabalala, uMnu Onias Tshuma ngomunye wabasola indlela oluphathwa ngalo udubo lwamanzi kuleli dolobho.
“Udubo esibhekane lalo ngolwamanzi lapha eTshabalala njalo ezibholaneni abantu sebehamba bebanengi akula social distancing ngoba abantu badinga amanzi akulalamuntu obonisa abantu ngalo umkhuhlane weCovid-19.
Isikhulumi sekhansili yedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu uchaze ukuba kusiyafika uLwesihlanu lwayonale iviki bayabuyela kuhlelo oluqondileyo lokutholisa uzulu amanzi olwewater shedding.
“Kulandela inkinga ezithile ebesibhekane lazo njengekhansili sikhangelele ukuba kusiyafika umhlaka 28 August sibe sesibuyele kuhlelo lokutholisa uzulu amanzi olwe water shedding ngoba besibhekane lodubo lokubulawa lokwebiwa kwempahla esisyisebenzisa ekutholiseni uzulu amanzi okufana lezimpompi Kanye lentambo zamandla kagesti Kanye lokudubuka kwempompi ezithwala amanzi.”
UNkosikazi Mpofu uqhubekele phambili echasisa ubunzima ababhekane labo njengedolobho.
“Uma kuntshontshwa impompi, incingo zamandla kagesti Kanye lokuhamba kwamanzi ngalesosikhathi asenelisi ukutholisa uzulu amanzi . Siyaxolisa ukungatholisi abantu amanzi njengesithembiso siphinde sibonge ukubekezela kwabantu ngesikhathi sisehluleka ukubatholisa amanzi.
Ikhansili yakoBulawayo okwamanje ikhala ngokwebiwa kwentambo zamandla kagesti kanye lokudubuka kwempompi zamanzi. UNkosikazi Mpofu uyakuchaza lokho.
“Idolobho lakoBulawayo liku144 hour water shedding kodwa kuqala kumpelaviki sibelesiphazamiso ngoba mhlaka 31 July kulabantu abeba intambo zamandla kagesti. Sathi sesilungisile sabalohlupho lokuduba kwamanzi eNyamaNdlovu Mhlka 6 August. Mhlaka 13 August kubelodubo lwamandla kagesti ngakho konke lokhu kudale ukuba iziphala zethu zamanzi zingabi lamanzi ukuba izakhamizi zingabi lamanzi.”
Emizameni yokulungisisa udubo lwamanzi, ngempelaviki edluleyo uMongameli Emmerson Mnangagwa ubelomhlangano lekhansili yakoBulawayo baphuma lendlela yokwenza ukuba ikhansili itholise izakhamizi amanzi. Kunyanga ezedluleyo uhulumende uphe idolobho imali yokulungisa izibholane ezifileyo ezeNyamaNdlovu ukuze kuphungulwe udubo lwamanzi lona osoluleminyaka lokhe lusehlula ukuphela.
UBulawayo Ukhala Ngokuqhubeka Kodubo Lokusilela Kwemali Emabhanga.

Izakhamizi zakoBulawayo zithi kuyadanisa ukuthi lokhu zingenelisi ukuthola imali emabhanga lapho ezifola khona okwesikhathi eside.
Zithi lokhu sokudale ubukhohlakali obumangalisayo njalo lokuthenga lokuthengisa imali emkambo wensitha.
Amabhanga anika umuntu munye ngamunye amakhulu amadola ngeviki kuthi njalo lemali kamakhalekhukhwini eyeEcoCash kayisebenzi ngemfanelo emavinkilini amanengi, okwenza abantu bathwale nzima ngesikhathi ilizwe liwisana lomkhuhlane weCOVID-19.
Usomabhizimusi, uMnu. Mathew Sibanda, uthi lokhu sekuphazamisa inhlelo zakhe zokuqhuba ibhizimusi.
''Ukusilela kwemali emabhanga sekudlulise amalawulo ngoba akulamali etholakalayo laloba uhulumende ethe wadinda imali entsha. Abantu emabhanga sebephiwa amatshumi amahlanu amadola. Abanye abatholi lutho. Kodwa uMthuli Ncube wathembisa ukuba abantu bazathola amakhulu amadola emabhanga. LeEcocash abasayivumi emavinkilini, emagalajini amafutha ezimota, sibi sakhe uhulumende uma uthela imota abasayivumi imali yebulenjini yeEcocash bathi isiginya imali. Silobunzima obukhulu kumabhizimusi ngesikhathi sekhefu sisebenza nzima. Inengi lamabhizimusi abasayivumi iEcocash sebevuma amakhadi ebhanga.''
UMnu. Fidelis Moyo, owalwa impi yenkululeko, uthi bayehluleka ukuthola imali abayiphiwa yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organisation emabhanga.
“Sifole kusukela kunyanga edlule eyavela eWHO kasiyiphiwa ingamadola eMelika sesisifa ngendlala sesiphiwa izitolo okumele sithenge kizo. Izitolo okumele sithenge kizo zilobudlelwano lohulumende. Sime amadlodlongwane emabhanga kungela lutho oluphumayo. Ubugwelegwele kukhanya buqhubekela phambili amabhanga awasicaceli ukuthi imali le izahamba njani.”
UNkosazana Makhosemvelo Gumede, isakhamuzi sako Bulawayo, ukhala ngendwendwe ezihlala zikhona emabhanga lemabhasini.
''Ukusilela kwemali emabhanga sekusiphilisa nzima. Ngivukele ebhanga ngaphiwa amatshumi amane amadola ngemva kokuba ngivukele ukuyalayinela imali. Indodana yami isithatha isikhathi elayinele amafutha emota, lokhe sekuzadala ukuba ubuqili bande ezweni ngoba lemali sesiyithenga emkambo wensitha. Ingozi azisapheli kuminyene, lamalayini awapheli lokhu kusiphilisa nzima.''
Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Nkanyiso Nyathi, ukhala ngokwehluleka ukuvula ibhuku lokufaka imali yakwamanye amazwe.
“Ubona siminyene kanje silokhe silinde ukuthi siphiwe amacard okuthi siyenelise ukuyathenga ukudla emavinkilini. Ibhanga lePOSB lokhe lisilindisile sekulamali kodwa akulalutho esesilutholile.”
Ugatsha lukahulumende lweFinance and Economic Development selukhiphe umbiko lisola izenzo zamabhanga angcitsha abantu amadola eMelika abayithenjiswa nguhulumende ngenyanga kaNhlangula yamadola angamatshumi amathathu $30 kulabo asebathatha impentsheni kuthi izisebenzi zikahulumende kumele zithole amatshumi ayisikhombisa lengxenye - $75 ngenyanga.
Abongi Labodokotela Bathi Bazaqhubeka Bekhalala Umsebenzi

Abongi labodokotela bathi ukukhethwa kukamsekeli kaMongameli uConstantine Chiwenga ukuba ngumpathintambo wezempilakahle akubethusi ngakho bayaqhubeka bekhalala umsebenzi.
Abongi asebelenyanga phose ezimbili bekhalala umsebenzi batshaya phansi ngenduku bethi ababuyeli emsebenzini izikhalazo zabo zeholo lokunye zize zilungisiswe.
Izolo uMongameli Emmerson Mnangagwa ukhethe umsekeli wakhe uMnu Constantino Chiwenga ukuba ngumphathintambo wezempilakahle. UChiwenga ungena kusikhundla esitshiywe nguMnu Obadiah Moyo, yena oxotshwe umsebenzi nguMnangagwa kumaviki asanda kwedlula esetheswa icala lenkohlakalo.
Embikweni owethulwe ngumabhalane obona ngokwenzakala ehofisini kaMnangagwa uMnu Mischeck Sibanda, uChiwenga uhle waqala umsebenzi khona izolo njalo uphiwe umlandu wokuthuthukisa umsebenzi wezempilakahle ukuze ilizwe lenelise ukumelana leCovid-19.
Umnunzana Anthony Majongosi umgcinisihlalo wenhlanganiso yabongi eUBH uthi semulele umpathintambo omutsha ukuthi bakhulumisane laye.
“Singakhangela iCOVID khathesi amanumbers ayakhwela asephezulu so simelele ukuthi igovernment iyenze njalo isinike imali ekwanayo ukuthi sikwanise ukuhamba emsebenzini kodwa ifake futhi izinto zokusebenzisa esibhedlela ukuthi sisebenze kuhle singabangelani Umkhuhlale. Sibona ukuthi uPresident welizwe lethu uthi silomunye uminister of health khonapha thina asila nkinga lakho sifuna uminister lowu abasinikileyo akhangele ama grievances ethu awalungise ukuthi siqalise ukuhamba emsebenzini. Simelele yena ukuthi asibize sihlale phansi siqhubeke ngomsebenzi wethu.”
Omunye wabongi ophakathi kokukhalala umsebenzi, unkosikazi Nelisiwe Ncube uthi kunzima ukuthi bethembe umuntu owakwe wabaxotsha umsebenzi.
“Akusebenzeki ngoba akula zinto zokusebenzisa especially ngesikhathi lesi seCOVID lezokusivikela njalo imali yokuthi siyefika emsebenzini ayikho lokuthi udle uziqinise umzimba uzivikela kulowu mkhuhlane asilayo. Njengoba sesifakelwe umuntu omutsha kuministry yethu kunzima ukuthi sithembe umuntu owake wasixotsha lomsebenzi. Okwakhathesi sisamelele ukuthi akhulume lathi sizwe ukuthi yena usiphatheleni kodwa kunzima ukuthemba umuntu owake wathi hambani akuqakathekanga ukwedlula abanye abantu. Kuzwisa ubuhlungu ngalesisikhathi esinzima kangaka okokuthi ngasisembebenzini sisiza abantu kodwa akuhambeki.”
Unkosikazi Melisa Sithole oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi ubona umongameli enze iphutha ngaleli nyathelo.
“Mina akungiphathanga kuhle ukuthi kuthiwe sesiphiwe uminister, umuntu lowu ubeselesikhathi ekuministry of defense ngibona ubelolwazi olujulileyo ngedefense not ezempilakahle asazi. Angiboni siphumelela ngibona angani bekumele badinge umuntu ole knowledge lento zesibhedlela oleknowdge lento zempilakahle lowu esimfakelweyo kimi uidisaster.”
Inhlanganiso yabongi eye Zimbabwe Nurses Association ikhiphe umbiko isithi bayajubula ukuthi ugatsha lwezwempilakahle selufakelwe abakhokheli kodwa bethi abadedeli emuva ngokukhalala umsebenzi. Bathi izikhalazo zabo ezigoqela ukuholiswa ngedola leMelika kanye lokuthi banikezwe impahla yokuzivikela eyePPE zize zilungisiswe. Abongi bathi balethemba lokuthi abakhokheli laba bazakhangelisisa ngokuphangisa izikhalazo zabo.
Laloba ukukhethwa kukaChiwenga kusolwe ngabanye, isisekelo sombuso welizwe sona siyamvumela uMongameli Mnangagwa ukuthi akhethe abangamphathisa ekuqhubeni umsebenzi kahulumende, kungakhathalekile ukuthi balolwazi olungakanani ngomsebenzi walolo gatsha. Abantu abanengi basola ukuthi uChiwenga kasuye dokotela ngakhoke angeke azwisisa okudingakala kulologatsha lukahulumende.
I-Harare Ibikwa Isikhokhela Ngokuba Lenani Eliphezulu Lababanjwa iCovid 19 eZimbabwe

Ugatsha lwezempilakahle uveze ukuba idolobho leHarare yilo eselikhokhela kunani lalabo asebetholakele belegciwane le Covid-19 kwabangazake baphume elizweni, lilandelwa ngelakoBulawayo.
Umphathintambo wentuthuko yamabhizimusi amancane uDr Sithembiso Nyoni, okhulume emmele umpathintambo wezokwethulwa kwemibiko, utshele intathelizindaba ukuba kunengi abakwenzayo njengohulumende ukumelana leCovid 19.
“Inani lasebetholakala belaleligciwane, njalo kungabantu abangelambali yokuya kwamanye amazwe, seliqanse ngesilinganiso sokungamatshumi phose ayisitshiyagalombili ( by 78% ), nxa sekuqathaniswa lelekuqaleni, labantu phose inkulungwane ezimbili, laya kwelifika phose ezintathu ( 1675 – 2982), inengi lalaba bantu kungabbahlala eHarare.”
Ingcwethi kunhlangothi ezehlukeneyo zempilo, zithi azimethembi uhulumende yena azaphinde athathe inyathelo lokufaka esikhundleni sompathintambo wezempilakahle emuntwini onjengomsekeli kamongameli uRetired General Chiwenga ngalesi sikhathi ilizwe libhekane lokuqansa kwenani labatholakala bele Covid-19.
Enye yazo lezingcwethi ezilombono lo, ngumnumzana Mlindelwa Mancitshana.
“Lokhu kuveza sobala ukuthi, hayi indlela abaqhuba ngayo, bona babona ngelinye ilihlo. Njengakulesi sigaba, siyabona ukuthi iHealth yiyo ebihlupha kakhulu khathesi, kusenziwa ama demonstration, kusenziwa ama strike. Bathi kahle ngithathe yena lo, akazame ukuba achumise abantu beHealth engxenye ama strike la angama, engxenye amademonstrations lawa angama. Ayisiyonto eyenziwe ngobuhle kodwa kuyinto eyenziwe ngokuzama ukuthulisa abantu ukuthi bangazami ukutshengisela. Ofuna ukutshengisela uyabe etshelwa ukuthi hamba kuMinister, izikhalazo zakho zihambise kuMinister, uMinister wakhona amthole vele ngumuntu ongaqalekiyo endabeni zonalezi. ”
Kodwa umnumzana Masimba Manyanya ingcwethi kwezomnotho njalo engomunye wabaphatheke kumukhankaso yokulwela ilungelo loluntu uthi le kuyindlela nje yokumchaya uChiwenga elangeni ukumzondisa ngabantu.
“Bafuna ukumzondisa nje ngabantu, besazi mhlophe ukuba ezokwehluleka emsebenzini wakhe ngenxa yesimo esibi kulolugatsha lwezempilakahle. Uzahlukunyezwe nguzulu, yena ozombona njengesehluleki, ezokwehluleka ukuluvuselela lolugatsha kakhulukazi kukhangelwa udaba lwezokumemetheka kweCovid. Iqiniso yikuba, kusetshenziswe indlela yezombusazwe lapha, ukulwisana lo Vice President Chiwenga.”
Uhulumende uthi kunje sebefika phose inkulungwane ezimbili ( 1299 ) asebetholakale belaleligciwane edolobheni leHarare kukhangelwa impumela yakucina yenani lalabo abatholakala belalo leligciwane. Lilandelwa ngelakoBulawayo lona elilenani phose inkulunwane eyodwa ( 947 ). Kuthi izigaba ezibalisa eseMidlanda kuyiso esikusibanga sesithathu ngenani lamakhulu phose amathathu ( 245 ), amakhulu phose amabili ( 161 ) kwese Mashonaland East ese Manicaland sona silenani edlula kancinyane ikhulu ( 113 ).
Kodwa uthi okujabulisayo yikuba isilinganiso salabo abasilayo siqhubeka sikhuphuka mihla ngemihla, kunje sikumatshumi ayisitshiyalalolunye lanhlanu ekhulwini ( 95% ) kukhangelwa inani labedlula kancinyane amakhulu amahlanu kusiya kwawedlula kancinyane inkulungwane ( 542 to 1057 ).
Kuthi isilinganiso sasebelahlekelwe yimiphefumulo sona sesisedlula kancinyane isilinganiso sokuphethwe kabili ( 122% ) kukhangelwa inani Labantu elikhuphuke lisuka kwabangamatshumi amathathu lasithupha layafika kwabangamatshumi ayisitshiyagalombili ( from 36 to 80 ).
Uzulu weZimbabwe Ukhathazekile Ngokuqansa Kwenani Labafunyanwa BeleCovid 19

Phakathi kwenani labatholakale beleCovid 19, ngempelasonto, lamakhulu phose amakhulu ayisitshiyagalombili ( 752 ) inengi labo libikwa kungabantu abangela mbali yokuphuma elizweni. Lanxa inani langeNsonto belehle kancane likumakhulu phose amathathu ( 262 ) uzulu ukhathazekile ngalesi simo.
Enye ingcwethi kwezempilakahla owake waba ngumphathintambo wezempilakahle ngesikhathi sikahulumende womanyano u Dr Henry Madzorera uthi sekusethusa osekusenzakala.
“Uhulumende kumele angaluthathi lula loludaba. Siyazi ukuba odokotela abasanda kuphutsha izifundo zabo kanye labongi bevele sebakhalala umsebenzi, ezempilakahle zivele zikusimo esibi elizweni. Kazilutholi usizo olwanelayo izigulane.”
Kungesifanayo lakulabo abalwela ilungelo loluntu abakhuthaza uhulumende ukuba afake imali enengi ukuthuthukisa uhlangothi lwezempilakahle, ehlukane lokumotsha imali. Umnumzana Nation Mudzitirwa, isikhulumeli senhlanganiso yababalisi bemaphandleni eyeAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe – ARTUZ uthi uhulumende akatshiyane lokufuna ukubopha abalwela ilungelo loluntu alungise umumo osezibhedlela.
“Sebefuna ukubopha abantu abakhuluma against corruption, uMasaraure lo chere kabala cala abaliyenzileyo, ngabantu abakhuluma against corruption ukuthi yiyo eyenze ukuthi izisebenzi imali enganeliyo ngoba inengi lemali iqedwa ngamasela aku government."
Ekhuluma emngcwabeni kowayengumpathintambo wezokulima uMnu. Perence Shiri, eNational Heroes Acre, eHarare, uMongameli Emmerson Mnangagwa, uthe njengohulumende basemizameni yokulungisisa lesi simo, ekhuthaza izisebenzi zezempilakahle ezinjengabongi labodokotela abasekukhalaleni umsebenzi ukuthi babuyele emsebenzini kusakhulunyisanwa. Uqhubeke ethi kulokuthi abantu batshone bephikisana ngeholo abantu besifa ezibhedlela njalo iCovid 19 imemetheka ngesiqubu esibi, batheni ukuthi babuyele emsebenzini lezi nkulumo ziqhubeka okuyinto eyaliwa ngabakhalala umsebenzi ukuthi lezi nkulumo zeholo sezileminyaka leminyaka ziqhubeka kodwa zingaphumisi izithelo.
Sebengu-3,921 Asebetholakale BeleCovid 19 eZimbabwe

E-Zimbabwe jikelele, sebezikunkulungwane phose ezine-3,921 asebetholakele belegcikwane leCovid 19. Asebesinde kilo sebedlula inkulungwane eyodwa-1,091, selibulele abangamatshumi ayisikhombisa-70.
Asebetholakele belegcikwane leli, koBulawayo sebengamakhulu edlula ayisitshiyagalo lunye -946 kuthi asebebulewe yiwo sebengamatshumi amabili.
Lokhu kumemetheka komkhuhlane kucatshangelwa ukuthi kubangelwa yikuminyana kukazulu endwendweni zemali emabhanga, ezamanzi emalokitshini, ezokugada amabhasi kanye lokungalandeli iziqondiso zelockdown ezokungabuthani emicimbini efana lamadili kumbe izimfa.
Okwamanje ikhansili yakoBulawayo ibika ukuba iphakathi kokudingisisa mayelana ledili elenziwe ngabakumsebenzi wokuthenga lokuthengisa imali yakwamanye amazwe, oSiphatheleni, emzini weBurnside lapho okucatshangelwa ukuthi abantu ababili sebebhubhile ngemva kokuthelelwa iCovid, edilini lelo.
Isiphathamandla sekhansili yakoBulawayo, uDokothela Edwin Sibanda utshele iphephandaba leSunday News ukuthi baphakathi kokudingisisa ukuthi bazwisise ukuthi kungabe kuhambe njani.
Usikhwicamfuno Solwayo Ngwenya ongumqondisi wesibhedlela seMpilo uchasisa ngesimo seCovid 19 koBulawayo.
“Khonapha koBulawayo umkhuhlane usubhahile kakhulu. Besikhankasa kangaka kodwa uzulu kalaleli. Abantu lokhe behlangana ngakho umkhuhlane lawo uyaqhubeka usiya phambili. Ngensuku ezilandelayo sizabona abantu abanengi bebulawa yilo umkhuhlane, ngakho siyacela lilalele izixwayiso.”
Udokotela Mthabisi Bhebhe wakoBulawayo laye, uthi ukuqansa kwenani leli kungabe kubangelwa yikungalandeli iziqondiso zokuvikela umkhuhlane ezethulwa yinhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Health Organisation.
“Okuqakathekileyo yikuthi singa reducer ama number of new cases ngokulandela izinqondiso ze WHO. Nxa singa maintainer i social distancing lokhu esikubonayo ko Bulawayo abantu besenza ama party bengagqokanga ama masks. Ama Zupco queues lawa kumele abe malutshwane hayi lokhu ukuminyana okukhona bethandele imask entanyeni. Abantu kumele bagqoke ama mask, ungezwa sugula fonela ebempilakahle bakulande endlini lokhu yikho okuzasinceda ukwehlisa ama numbers. Kumele sinanzelele lokhu ngoba ama cases azaqansa kanye labantu abafayo bazaba banengi.”
Ummeli wePumula, edale lephalamende okukhomidi ebona ngezempilakahle unkosikazi Sichelesile Mhlangu uthi ukumemetheka komkhuhlane kubangelwa yikusilela kwamanzi ikakhulu emalokitshini abaliswe yikhansili yako Bulawayo.
“Nxa ngithi ngiyakhangelisisa isizatho esenza amanani akhuphuke ngamalokitshi la ambalwa abalisiweyo. Nxa ngiwakhangela ayenziwa ludaba lokusilela amanzi. I prevention yalolu bhubhane yikuhlala endlini kodwa uzahlala athini engela manzi.
Umnumzana Thamsanqa Dlodlo ongumongi uthi ukumemetheka komkhuhlane kubangelwa ngabantu abavela phandle kwelizwe abahlaliswa endaweni ezivalelweyo ezeQuarantine.
“Amanani lawa okunye abangelalwa ngabantu abavela phandle kwelizwe. Abantu laba bafika bafakwe kuma isolation centres, ku centre leyi kuyabe kulomuntu oyedwa nje ole Corona Virus ofika athelele abanye abantu. Esikhathini esinengi abantu laba abala ma masks afaneleyo, bafika bahlale njengokuthi bebevele besuke bonke besidla bonke bephila ndawonye. Lokhu kubenza bathelelelane kalula.”
Isakhamuzi sako Bulawayo unkosikazi Nobuhle Nyathi uthi ukusilela kwamanzi lamabhasi okuhambisa kumemethikisa umkhuhlane.
"Into yonke isinzima akulanto elula yonke into isinzima ukutholakala, amanzi asehlala amalanga amanengi engekho ezikotsho abantu sitshona sibuthene ukuthi sikhe amanzi. Ukuthi ungene edolobheni kunzima amabhasi awatholakali abantu lapho atholakala khona siyaminyana emabank lakho siyaminyana okusuka kubenzima ukuthi umkhuhlane weCovid usidlule ngoba amathuba manengi njalo usumemetheka kakhulu.”
Ikhansili yakoBulawayo ibalise amalokitshi agoqela iCowdray Park, iNkulumane, Pumula, Lobhengula, Emganwini ukuthi yiwo ahamba phezulu ngenani Labantu abagulayo koBulawayo.
Eloba enkundleni yokuxhumana ebulenjini eye Twitter lamuhlanje umabhalane omkhulu kugatsha lokwethulwa kwemibiko, umnumzana Nick Magwana uthe uhulumende ukhangelane lenhlupho ezikhona kwezempilakahle, kubalulekile ukuba abantu nxa belwisana legcikwane leCovid-19 kube kuyikizivikela. Lokhu kuzaphungula umthwalo wabezempilakahle. Ugcizelele ethi abantu bazame ngayo yonke indlela ukuthi bangabambi igcikwane leli.
Ibanjwa Ngamandla Ukuma Ukusebenza iPhalamende yeZimbabwe

Idale lephalamende libanjwe ngamandla ukuma ukusebenza ngemva kokutholakala kwabantu abane bele Covid 19 abagoqela amalunga amabili aleli dale, isisebenzi esisodwa sedale lentathelizindaba eyodwa.
Lokhu kuvezwe ngumabhalane omkhulu wephalamende, umnumzana Kennedy Mugove Chokuda othi laba bantu bathole leligciwane behamba ngomsebenzi ezabelwebni ukuyahlangana lozulu. Ngakhoke sebexwayiswe ngabezempilakahle ukuthi bahlale emzini yabo bangahlangani lozulu, kuself quarantine.
Lesi sehlakalo siza sekulemibiko njalo yokuba kulesiphathamandla sebhanga elikhulu lelizwe ele Reserve Bank of Zimbabwe eselilahlekelwe yimpilo ngemva kokuhlaselwa yileligciwane.
Omunye wabasemkhankasweni yokulwela ilungelo likazulu umnumzana Rejoice Ngwenya ongumkhokheli we Coalition for Market and Liberal Solutions – COMALISO uthi kusobala ukuba kaluqakathekiswa loludaba lokusabalala kweCOVID-19.
“Umumo wezempilakahle kawumanga kuhle, amadokotela, amanurse bayakhonona. Kabala zimali zokuhamba emsebenzini, bayalamba kukanti uhulumende esilaye, imali zakhona ziyabe zilokhe zithathwa zinikwa amasotsha, amapholisa. Kutsho ukuthi vele kabazwisisi ukuqakatheka kwempilo. Kulegciwane leCovid khathesi, balokhe bephitsheka ngokuthi bajabulise amasotsha lamapholisa, akula msebenzi lokho. Akulampi lapha eZimbabwe. ”
Umqondisi wenhlanganiso ye Gwanda Community Youth Development Trust unkosazana Sichasisile Ndlovu uxwayisa uhulumende ukuba amise imbuthano eqoqwa yiziphathamandla zakhe, okuphambana leziqondiso zeLockdown ayibekayo.
“Abakhokheli bethu kabananzelele ukuthi lapho nxa behamba bebuthanisa abantu, kabazinanzelele izimiso ezafakwa yi WHO lezafakwa yiGovernment of Zimbabwe ukuthi abantu bahlalelane katshana lakhatshana njalo begqoke ama mask. Lokhu ngikukhuluma kakhulu ngoba ngilokukhathazeka ngendlela uHealth Ambassador ayenza ngayo. Lapho nxa sibona amampikitsha, abantu bayabe bengahlalelananga khatshana njalo lokho kuyayenza umkhuhlane umemetheke. ”
Abenhlanganiso ezehlukeneyo kanye lozulu bahlezi bekhonona ngokwenza kweziphathamandla zikahulumende ezibhoda santando elizweni zibuthanisa abantu emihlanganweni okubeka uzulu munye engozini yokuthola leligciwane.
Kunje umkamongameli unkosikazi Auxilia Mnangagwa ongummeli njalo wezempilakahle elizweni u- Health Ambassador, uqhuba imihlangano yokufundisa uzulu phezu kwaleligciwane, okungokunye kwabathi kungabangela ukumemetheka kweCovid 19.
U-Bulawayo Uthwaliswe Nzima Yikusilela Kwamanzi Ngesikhathi seCovid 19

Izakhamizi zedolobho lakoBulawayo ezivele zibhekane lodubo lwamanzi kanye lokumemetheka ngesiqubu esiphezulu somkhuhlane weCovid-19 zikhala ngokuthi lezinhlupho sezisengezwa ngokutshona abantu belayinele ezibholaneni lasezimoteni zekhansili ezibabela lawomanzi.
Bathi batshona besondelelene duze laduzane okulakho ukumemethekisa iCovid-19, ngalesi sikhathi idolobho leli likhokhela ekubeni lenani eliphezulu lasebebanjwe belegcikwane leli eZimbabawe.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu Onias Tshuma usole kakhulu ukusilela kwamanzi ethi kwenza abantu bengananzi iziqondiso zeLockdown.
“Udubo esibhekane lalo ngolwamanzi lapha eTshabalala njalo ezibholaneni abantu sebehamba bebanengi akula social distancing ngoba abantu badinga amanzi akulalamuntu obonisa abantu ngalo umkhuhlane weCovid-19.”
Esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo, uNdodana Moyo uthi iCovid-19 iyasabalala ngesiqhubu esikhulu kubangelwa yikuthi abantu bafuqwa yikudinga okokuziphilisa.
“Idolobho libhekane lokumemetheka kweCovid-19 edolobheni kubangelwa yikuthi abantu bayahlupheka baphila ngokuziphandela kwenza impilo yabo ibenzima. Kulalodubo lwamanzi inengi litshona lifolele amanzi kumaBowser ekhansili bengazivikelanga ngamamask lesocial distancing kubangela ukuba inani labaleCovid-19 liqhubeke likhula ngoba akulambono wokuletha amanzi edolobheni okufana leMatabeleland Zambezi water project.”
Olwela amalungelo oluntu, uMnu Mbuso Fuzwayo uthi ukumemetheka kweCovid -19 kuliqiniso ngoba abantu abalamanzi okugeza izandla njalo abantu bahlala beminyene.
“Okwenzakalayo kuBulawayo kuliqiniso ukuba abantu babanjwa yiCovid-19 ngoba abantu bayadubeka njalo uBulawayo wamukela wonke umuntu osuka phanle kwelizwe, Idolobho libhekane lodubo olukhulu lokuzivikela ukubamba lumkhuhlane ngoba abalamanzi okugeza izandla njalo kuzakubanzima ukumelana lobuqili edolobheni Kanye lalo umkhuhlane ngoba akulamali, njalo akulamanzi.”
Isikhulumi sekhansili yedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu uchaze ukuba idolobho alisela manzi yikho sebeyabela abantu amanzi kuhlelo lwewater shedding.
“Sesingezelele amahola ezivalela khona uzulu amanzi kulandela ukusilela amanzi edolobheni. Amanzi asezabuya kuzulu kanye ngeviki ukuze amanzi esilawo asifikise kusikhathi esizayo sezulu sicela uzulu alondoloze amanzi. Amanzi aku29.9 percent full.”
Ngodubo lokumemetheka komkhuhlane weCovid-19 edolobheni lakoBulawayo, uSikhwicamfundo Solwayo Ngwenya usekhuthaze uzulu ukuba azivikele kulo umkhuhlane.
“Ligqoke amamask livale umlomo lamakhala, ligeze izandla lapho umuntu ethe wabamba lapha lalaphaya, siyalixwayisa mahlabezulu. Siyalixwayisa kakhulu mahlabezulu ukuba lixwayane lendawo eziminyeneyo, okufuqana khona lingayi ezimfeni, emabhasini. Umkhuhlane usubhahile njalo awubonakali, abantu bafa amasinya akukuphi lesikhathi sokulayela kusukela lamuhla linanzelele kakhulu.”
Inani lababanjwa umkhuhlane weCOVID-19 lokhu liqansa okwethusayo edolobheni lakoBulawayo eliyilo eselikhokhela ukuba lenani eliphezulu elizweni jikelele labantu asebethe babanjwa lumkhuhlane lokulahlekelwa ngumpefumulo. Loludubo lweCovid 19, lubikwa solumemetheka lasemhlubulweni wonke nje weMandebeleni.
Abongi beUnited Bulawayo Hospital: Impilo Zethu Zisengozini ngeCovid 19

Abongi esibhedlela seUnited Bulawayo Hospital bakhala ngokuthi basengozini enkulu ngenxa yenyathelo lokuthi leso sibhedlela sesigcinelwe izigulane zegciwane leCoronavirus ngesikhathi izibhedlela zeThorngrove le Ekusileni zilungiselelwa ukwamukela izigulane lezi. Kuthi iMpilo Hospital yiyo esizakwelapha eminye imikhuhlane koBulawayo wonke jikelele.
Izibhedlela ezazivele zilungiselelwe ukuphatha ababanjwa iCovid 19, eseEkusileni kanye lese Thorngroove lokhe zingakapheli ukulungisiswa. Okwamanje abantu abagulayo belatshwa eUBH kanye le Thorngroove.
Kodwa abongi esibhedlela seUBH bathi lokhu kubafaka engozini enkulu ngoba bebalutshwana abasebenzayo ngenxa yokukhalala umsebenzi okwenziwa ngabanye babo kanye lokusilela kwempahla yokuzivikela.
Umnunzana Anthony Majongosi ongumgcinisihlalo wenhlanganiso yabongi eUBH uthi kunengi okungaphathwa kuhle ngaleli nyathelo.
“Sizwe indaba yokuthi ama Covid patients onke ayahambe eUBH, but lapha ngibona kulenkinga yokuthi ama nurse onke aku strike so inking izakuba ekuthi u nurse oyedwa uzakwanisa ukukhangela ama patients amanengi. Khonokhu akuhambi kuhle, kuzabangela ukuthi u nurse lo abambe umkhuhlane. Njalo ama nurse lawa kumele ahlale duze lesibhedlela ukuthi ahambe endlini everyday akusayenzi ngoba bangaphathela abantu abasendlini umkhuhlane. Even lokuthi abagade i public transport akusayenzi.”
Omunye osole lesi sinqumo ngudokoteta Mthabisi Bhebhe othe lokhu kukhomba ukwehluleka kukahulumende.
“Kungabe kungumbono omuhle kodwa into eqakathekileyo okumele inanzelelwe ngabantu yikuthi kulesibhedlela okuthiwa yi Ekusileni, igovernment iyehluleka ukuthenga imithi, imibheda ukuze ivule. So yikwehluleka kwe government yikho sesibona isisebenzisa i UBH ukuthi ibe yi Covid centre. Kodwa kumele sikhangele lezinye izigulane zeminye imikhuhlane o TB, HIV leminye imikhuhlane, iMpilo iyodwa ngeke ikukwanise ngoba ama nurse aku strike. So kuzaba lokugcwala esibhedlela okuzenza ku increaser ama chance okuthola i Corona.”
Umnumzana Mike Ncube oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi isikhathi sesiside kulokhe kuthiwa izibhedlela zeThorngrove le Ekusileni ziyalungiswa.
“Lokhu uyadangaza inhliziyo ngoba iCorona leyo ayisiyo nto eqalise lamuhlanje. Kuyinto esilezinyanga lezinyanga, sikhuluma ngezibhedlela zeEkusileni lase Thorngroveezivele zimile zona zilaphana okungangokuthi okufunakala bekungama renovations kuphela. Kodwa singakhangela isikhathi sakhona sesize silapha, khathesi ngu July kuqalise ekuqaleni kwe lockdown ngo end of March lokhe kungela osekwenziwe. Kuyinto edabulisa umoya, uyadana sibili udinge uswele ukuthi laba ke ababephiwa o$60 million bona zabeyisa ngaphi, ngabe yizo imali ezasebenzayo.”
Umqondisi wesibhedlela seMpilo, uskhwicamfundo Solwayo Ngwenya uthi inyathelo lokwehlukanisa izigulane lenza kubelula ukuvikela ukumemetheka komkhuhlane.
"Omongikazi kanye labo dokotela bayahlaselwa ngumkhuhlane njengabantu. Uyenela ukuthi ubahlasele behamba khonapha behlangana lani ku community kumbe ezibhedlela. Yikho ke nxa behamba endaweni eyodwa okubonakala khona ukuthi umuntu wonke ule Corona Virus, begqoka kuhle izigqoko ngesikhathi bewonga laba abalomkhuhlane kuzancedisa ukwehlisa umkhuhlane."
Imizamo yokuxhumana lomqondisi we United Bulawayo Hospital udokotela Narcacius Dzvanga yehlule, unobhala wakhe ubethi usemhlanganweni. Kodwa utshele abephephandaba leChronicle ukuba ngempelaviki besebelalise izigulane zeCovid-19 ezilikhulu lambili (102). Wengeze wathi ezinye zezigulane ebezise UBH bekumele ziye eMpilo zilindele impumela ngemva kokuhlolwa ukuba bangabe beleCoronavirus na.
Inani labantu abalegcikwane leCorona koBulawayo lokhe liqansa okuveza ukuba idolobho leli lisengozini enkulu. Kunje inani lasebetholakele beleCovid 19, selingamakhulu edlula ayisithupha (664).
Sebengu-2,296 Asebefunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Kwabahlolwe ekutshoneni kwelanga langoLwesihlanu, inani labakade sebehloliwe bafunynwa beleCovid 19, eZimbabwe, beselizinkulungwane ezedlula ezimbili-2,296.
Asebesinde kuleli gcikwane sebengamakhulu edlula amahlanu-514, labulala abangamatshumi edlula amathathu-32.
Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamuka eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula ezilikhulu-111,737.
Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu phose ayisitshiyagalombili- 787,501, labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lasithupha- 16,697, kwasinda inkulungwane ezingamakhulu ezedlula ezine- 446,082, kubika abenhlanganiso ye African Union.
Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi phose ezilitshumi lasithupha - 15,715,894, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisithupha- 637,615, abasinde kiyo beyizigidi ezedlula eziyisitshiyagalolunye- 9,588,911, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.
Isibhedlela seEkusileni EsikoBulawayo Silungiselela Ukuvulwa

Izakhamizi zakoBulawayo zithi kumele isibhedlela se Ekusileni siqhatshe abongi laboDokotela abavela emhlubulweni wemaNdebeleni. Isibhedlela lesi sikhangelelwe ukuqala ukuqatsha ngeviki ezayo.
Isibhedlela lesi sikhangelelwe ukuqala ukusebenza ekupheleni kwayonale inyanga. Njalo sizabe sisamukela abantu abagula umkhuhlane weCOVID-19, silembheda enelisa ukuba lezigulane ezingamakhulu amabili lengxenye – 250. Ngalokho kukhangelelwe ukuqhatshwa abongi labodokotela abangaphezu kwamatshumi ayisitshiyagalo lunye- 95.
Umqondisi wesibhedlela seEkusileni udokotela Absolom Dube wenqabe ukuphendula imibuzo yeStudio 7 mayelana lokuqala ukuqhatsha, kodwa utshele iphephandaba le Chronicle ukuba uhulumende usebaphile imvumo yokuba baqatshe abantu lapho kulungiselelwa ukuvulwa kwesibhedlela lesi.
Umnunzana Mike Ndiweni oyisakhamuzi sakoBulawayo obencedisa abantu bakuleli idolobho ukuba bathumeze amaphepha abo okudinga indawo yokufundela ukuba ngabongi uthi isibhedlela seEkusileni kumele siqhatshe izakhamizi zemhlubulweni esikiso.
“Thina sikhangelele ukuthi nxa i Ekusileni ivulwa ithathe abantwana bakoBulawayo. Siya ngesikhathi esidlulileyo sibonile kungabanjwa kuhle kwezinto ekuqhatsheni lapha. Sibonile abakade bezofundela ukonga ngo October kusiba labantwana abangu 4 kuphela eMpilo abalapha, kuyinto okumele ilungiswe. Akudingakali ukuthi sibuzane ngeEkusileni, kumele iqhatshe ama locals. Uhulumende kabe kwazi ukuthi umoya we devolution uyawubamba abantwana ba local bathole amathubo basebenze.”
Unkosikazi Faith Ndazi ongumongi kodwa engaqhatshwanga uthi ukhangelele ukuba athole umsebenzi.
“Njengabantu be Matabeleland sikhangele lathi ukuthi I Ekusileni ma ivula lathi sikwazi ukuthi sithole imisebenzi, sesize sisebenza emazweni angaphandle. I’m hoping ukuthi kuma vacancies la azaphuma eEkusileni lami ngikwazi ukuthi ngithole umsebenzi yiso isikhalazo engilaso ukuthi abantu beMatabeleland sibe considered first. Lathi siyafisa ukuthi nga siyasiza i community yethu njenge zizalwa zakoBulawayo.”
Sekwedlule inyanga egcweleyo abongi bekhalale umsebenzi besithi iholo labo aleneli ukubaphilisa. Unkosikazi Alice Gumede oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi umumo okhona elizweni uzakwenza ukuba abongi abangela misebenzi bafake impilo zabo engozini ngoba bezama ukuziphilisa.
“Nxa sikhangele khathesi abongi baku strike, ngoba imali yabo ingasathengi lutho. Kodwa nxa sekuphume ama vacancy Ekusileni labo abangela misebenzi sebezahamba kuphela ukuthi bayeqhatshwa ngoba bezama ukuziphilisa bengasakhangeli ukuthi bafaka impilo zabo engozini. Sibonile lapha eMpilo ama student nurse amanengi abanjwe ligcikwane leli ngokuswelakala kwe PPE. Umuntu ongaqhatshwanga kakhangeli imali akufunayo ngumsebenzi so inengi lizagijimela kuyaqhatshwa.”
Umnumzana Thandolwenkosi Moyo isikhulumeli somanyano we-Iam4ByoAgainstCovid19, iqembu labaphathisa ekulungiseleleni isibhedlela seEkusileni uchasisa isibanga asebekiso.
“Sesihambe ibanga elide sikhankasela ukuthola imibheda, imithi lakho konke nje okudingakalayo ukuthi isibhedlela se Ekusileni sivulwe. Kuyonale iviki sithole ama mattress alikhulu evela eHindu society. Kuthi emavikini adlulileyo sithole imali engange $1550 ivela kunhlanganiso yabantu abase Kenya. Sathola eyinye i $1500 ivela eMiracle Mission kuyimali yokuthenga impahla zokuvikela amadokotela labongi. Lokhu ke sikubona kuyimizamo edonsela maduzane ukuvulwa kwesibhedlela lesi i kakhulu ma sibona abantu asebetholakala bele gcikwane besanda.”
Isibhedlela seEkusileni sizabe sivula okokuqala lapho sisamukela izigulane ezilegcikwane leCoronavirus. Okwakhathesi singakaze sivule isibhedlela sikaHulumende ese United Bulawayo Hospital yiso esamukela izigulane lezi kuthi eseMpilo sikhangela eminye imikhuhlane.
Isibhedlela seEkusileni leseThorgroove yizo ezazivele zilungiseselelwe ukwamukela abantu abahlaselwe ngumkhuhlane weCOVID-19 kodwa lokhe zingakalungi njalo inani labantu abagulayo liya liqansa okwamagama koBulawayo. Kukanti lendawo ezifikela abantu abavela kwamanye amazwe sezigcwala okufaka impilo zabo engozini ngoba behlala beminyezelene.