Coronavirus
Abafundi Abangu - 20 eMinda High School Batholakala BeleCovid 19

Abafundi abangamatshumi amabili esikolo seMinda High School, eMapisa eZansi yemaNdebeleni sebebanjwe igciwane leCoronavirus okulakho ukudala ukuthi badlalele iKhisimusi esikolo.
Lanxa izikolo zivaliwe ngoLwesihlanu, abafundi beMinda babikwa bezaqhubeka behleli esikolo okwensuku bekuquarantine.
Umphathisikolo weMinda High School uMnu Norcan Nyamambi ubike ukuthi abafundi abangamatshumi amabili batholakale belegciwane leCoronavirus ngemva kokuhlolwa kuliviki.
Encwadini ayibhalele abazali, uNyamambi uveze ukuthi akula ngitsho loyedwa kulabo abatholakale belalo asebelezitshengiselo zokuthi bayagula kodwa lesisikolo sesivaliwe okwequarantie kungakho abafundi bengazose bavunyelwe ukuya emakhaya izikolo zivalwa.
Uthi abafundi kuzamele bahlale esikolo phose iviki ukuze lapho bephuma esikolo sokulesiqiniseko sokuthi kabalalo igciwane, okulakho ukudala ukuthi badlalele iKhisimusi besesikolo ngoLwesihlanu kuviki ezayo.
UMnu Graidom Phiri oweMatobo ongumzali ,usola ababalisi athi kabanakekeli abafundi lapho besezikolo.
“Ngibona bona ababalisi abakho strict sibili ekulandeleni amaregulatiuons yonalawo ayethulwa nguhulumende, uyabona abantwana bengena abanye kabasanitise abanye abalamamask yebo uhulumende laye ulamaphutha lapha lalaphayana kodwa kufuze kukhuthazwe ababalisi ukuthi abeserious alandele iziqondiso zonke ezeCovid ezeWHO.”
UNobhala jikelele wenhlanganiso yababalisi eyeZimbabwe Teachers Association ZIMTA, uMnu Tapson Nganunu Sibanda yena usola uhulumende.
“Ngempela sasikubonile lokhu phambili samncebisa uhulumende ukuthi akulunganga njalo kayisiyo indlela eqondileyo yokuvula izikolo masinya kodwa uhulumende kazange asilalele , sokusobala ukuthi esasikukhuluma yikho kanye okwenzakalayo yikho-ke esikunanzelelayo ukuthi lapha abantwana sebephoselwe kusifo esizakuthi sibangcina beyizigqili zalumkhuhlane okwesikhathi eside.”
Umphantintambo wezemfundo uMnu Cain Mathema uthi izikolo zizavulwa mhla zine ngoZibandlela womnyaka ozayo ka2021, lanxa uzulu efisa ukuthi ngakuyamiwa kancane ngoba lokhu liqonga inani lezifundi ezihlaselwa yiCovid 19.
Embikweni owethulwe nguMnu. Mathema, wokufisela abafundi lababalisi iKhisimusi elitshukela, uthi izikolo ezifika phose amatshumi amahlanu 49 zihlaselwe ligciwane leCoronavirus kulandela ukuvulwa kwazo, kodwa uthi benelisile ukulwisana lalo.
Izikolo ezinjengeMtshabezi, John Tallach, Matopo lezinye, ngezinye zezikolo ezihlaselwa yiCoronavirus ekuvulweni kwazo kunyanga ezintathu ezedluleyo emhlubulweni weMandebeleni.
Sebedlula inkulungwane eyodwa-1,257, abahlaselwe yiCoronavirus esigabeni seMatebeleland South, kulabagulayo okwamanje abaphose bafike amakhulu amathathu- 289. Leli nani libonakale liqonga kunyenga ezimbili ezedlula ikakhulu emhlubulweni weMandebeleni wonke okugoqela idolobho lakoBulawayo kanye laseNkabazwe.
EleSouth Africa Lethula Imigoqo Emitsha Yokwenqabela Ukumemetheka KweCoronavirus

ISouth Africa isiyethule imigoqo emitsha elawula impilo kazulu kulandela ukukhwela ngesivuvu kwenani labahlaselwa ngumkhuhlane weCovid-19, okuyinto esilethe ukukhathazeka kakhulu kuzizalwane zeZimbabwe ezisebenza kweleSouth Africa.
Umongameli wakhweleSouth Africa umnumnzana Cyril Ramaphosa wethule inqwaba yemigoqo esithi engekela ukwenza lokho ihlandla lesibili leCovid-19 eselihlasele ilizwe lingadala umonakalo umkhulu kakhulu.
“Singekela ukubopha ziqine banengi abazakhala zome ngomnyaka omutsha.”
Ngokutsho kwale imigoqo akusavunyelwa ukuthi kutholakale abantu abedlula ikhulu bebuthene phakathi kwesakhiwo. Abaqhuba imihlangano phandle abavunyelwa ukwedlula amakhulu amabili lengxenye.
Wonke amakhumbi olwandle lendawo ezigcwala izethekeli esabelweni se Eastern Cape sekuvaliwe ngoba lesi sabelo kuyiso esihlaselwe kakhulu yicoronavirus.
Indawo ezifanayo edolobheni leDurban esabelweni sakwaZulu Natal zizavulwa kodwa ngeKhisimusi langelanga lakuqala lomnyakomutsha ziyabe zivaliwe.
Akulamuntu ovunyelwa ukutholakala ephandle kusukela ngehola letshumi lanye ntambama kusiyatshaya ihola lesine ekuseni.
Utshwala sebuzathengiswa kuphela kusukela ngoMvulo kusiyangolweSine phakathi laphakathi kwehola letshumi ekuseni lelesithupha ntambama.
Umongameli Ramaphosa uthi abazatholakala bengagqokanga ama amask, njalo bengalandeli imigoqo yokusanithayiza lokungasondelelani bazawukhomba olotshwala.
“Ozatholakala esephula imithethole uzagwetshelwa ukuyahlala ejele.”
Lesi simemezelo sesitshiye izizalwane zeZimbabwe zingazi ukuthi zibambe kuphi ziyeke kuphi. Abanye bathi sebesesaba ngitsho lokuphumela phandle kodwa kuzafuze baphume ngoba kufuze baphile. Abanye bathi kabasakwazi ukuthi benzeni ngenhambo abebezihlelile ukuya ekhaya ngalelikhefu lekhisimusi.
Kodwake isizalwane seZimbabwe njalo engumgcinisihlalo weAfrican Diaspora Global Network umnumnzana Vusumuzi Sibanda uthi lesisimemezelo kufanele sithathwe njengesixwayiso esikhulu.
“Empeleni ma kuyikuthi icovid iyakhuphuka ngale indlela kusobala ukuthi abantu abaningi abeZimbabwe labo bazazithola sebelalo umkhuhlane. Ikakhulu abavakatshayo njengoba kungama holiday kanje abantu besiya ekhaya kutsho khona ukuthi bazozithola bewuthwala lumkhuhlane usiya ezweni leZimbabwe lapho esibona khona ukuthi isimo lendlela zokunakakela abantu akukho.”
Isiphathamandla sebandla leZapu umnumnzana Future Msebele uthi sekusezandleni zomuntu ngamunye ukubona ukuthi uyazivikela yena lezihlobo zakhe.
“Asizameni ukuthi labo abaphoqeleke ukuthi bahambe emakhaya bathathe amatests njalo babe careful bathathe imigomo ekhulunyiweyo ukuthi abantu bahlale begeze izandla babe kahle, konke lama mask. Kodwa ma kusenza ngabe siyahlala labo abaphandle kwelizwe ukwenzela ukuthi zingafiki sesingabantu esithelela abantu bekhaya imikhuhlane kumbe singafiki sithathe imikhuhlane khonangale sithelele imuli zethu.”
Emalangeni asanda kwedlula inani labahlaselwa yicoronavirus ngosuku selidlalela kwabazinkulungwane eziyisitshiyagalombili (around 8,000). Lelinani beliphansi kwabazinkulungwane ezimbili (below 2,000) ngenyanga ephelileyo. Asebefile bona sebesedlula izinkulungwane ezingamatshumi amabili lantathu (over 23,000).
Izifundi Ezingu-52 Zitholakala Zile Covid 19 eWaddilove leGoromonzi

Izifundi ezingamatshumi amahlanu lambili - 52 zezikolo ezibalisa ese Waddilove le Goromonzi High School esigabeni se Mashonaland East zibikwa zihlolwe zatholakala zileCOVID-19 okuhle kwabangela ukuvalwa kwazo izikolo lezi zombili.
Izifundi ezingamatshumi amabili lane - 24 zasesikholweni seWaddilove zibikwa zitholakale zileCOVID-19 ngoMvulo, osokukhuphule inani lasebetholakele belegcikwane leli lokhu izikolo zavulwayo ngoMpandula selikumatshumi amane - 40.
Abalitshumi lambili batholakale belegcikwane leli esikolweni seGoromonzi High School ngemva kokuhlolwa kwezifundi ezingamatshumi amathathu lasikhombisa - 37.
Lezi zinombolo ezivezwa ngabequla elibona ngezokuvikelwa kokumemetheka kwalomkhuhlane esigabeni seMashonaland East embikweni wabo abawethula nsuku zonke, owe COVID-19 Daily Updates.
Abazi ngokwenzakala kulezi zikolo bathi ngempela kuliqiniso ukuthi izikolo zombili sezibhekane lodubo lokuhlaselwa yiCOVID-19 lanxa abaphathisikolo besala ukukhuluma labezindaba.
Abazali lezihlobo zabantwana abafunda kulezi zikolo bazonde baganu’nwabu besithi kungani iziphathamandla kulezi zikolo zingazange zabazisa isikhathi sisesekhona ukuze kuthathwe amanyathelo.
Umnumzana Melusi Banda olesihlobo esifunda eWaddilove High School uveze ukukhathazeka okukhulu ngale mibiko.
“Uhulumende ngabe uyasilalela thina abazali njengoba kungabantwabethu laba asebebanjwa yiCorona ezikolo. Savela satsho thina ukuthi zingavulwa lezo zikolo kungakabi lamalungiselelo wokuvikela umkhuhlane okunje ngama sanitisers lama Mask, into ezinjalo. Kodwa inani lakhona vele selikhuphukile njengento vele esasiyazi ukuthi izokwenzakala but uGovernment wethu lowo wenza okwakhe. Khathesi uthi yena kasoze avale lezo zikolo, utsho ukuthi ulendaba lemali kuphela, vele kalandaba. Lento iyasixaka kakhulu, ibuhlungu khithi thina njengabazali. ”
Isikhulumeli senhlanganiso yomanyano wezisebenzisana lozulu eye Crisis in Zimbabwe Coalition umnumzana Marvelous Khumalo uthi hulumende wavele wenza iphutha lapho evumela ukuvulwa kwezikolo engela ndlela zokuvikela izifundi, ababalisi labazali.
“Impilo yabo isengozini. Uhulumende kufuze, izikolo khathesi zivalwe, kusale labo ababhala ama examinations kuphela ukuze engafaki impilo yabantwana engozini. Bonke laba abangabhaliyo ama Exams kufuze baphenduke emakhaya, kusale labo ababhala ama Exams abo kuphela.”
Abenhlanganiso yababalisi eye Amalgamated Rural Teachers Union-ARTUZ bathi lokhu osekusenzakala yikho kanye ababekuxwayisa uhulumende ngakho izikolo zivulwa kodwa wangalaleli.
Unobhala esigabeni seMatebeleland South kuARTUZ unkosikazi Melissa Chingwangwana ulandisa kabanzi ngalokho.
“Izikolo ezinengi azenelisi ukuthola lokho okuthiwa ngamaPPE’s avikela kugciwane leCOVID-19. Siyathemba ukuthi ngemva kokubona lokhu, izikolo zizavalwa kusenzela ukuthi inani leli lingabi lokhe lingezelela, likhula. ”
Umphathintambo wezemfundo yePrimary le Secondary umnumzana Cain Mathema utshele intathelizindaba ukuba akazi lutho ngezikolo esezithe zavalwa ngenxa yodubo lokuhlaselwa ngumkhuhlane we COVID-19.
U Mathema utsho lokhu izolo kusihlwa, emhlanganweni lentathelizindaba ovame ukwenziwa ngemva kokuhlangana kwedale labampathinambo eleCabinet.
“Sikhangela isikolo sinye ngasinye, kusiya ngokuthi kuyini okwenzakala kizo. Kodwa bonke labo okumele babhale imihloliso yabo, bazoyibhala kungekho nkinga. Asila sikolo esesithe savalwa ngenxa yeCOVID-19. ”
Emhlanganaweni munye umphathintambo wezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa uthe uhulumende ukhathazekile ngezehlakalo zokuhlaselwa ngumkhuhlane weCOVID-19 kwezifundi njalo ezokwenza konke okusemandleni akhe ukukwenqabela lokho.
Lanxa uhulumende elokhu engavumi ukuthi kule zikolo esezivaliwe ngemva kokuhlaselwa yiCovid 19, lokhu likhula uluhlu lwezikolo esezithe zahlaselwa yileli gcikwane leCovid 19.
Ngaphandle kweGoromonzi le Waddilove izolo iStudio 7 ibike ngesikolo seMtshabezi esisesigabeni seMatebeleland South. Kuthi ngeviki ephelileyo bekubabazwa isikolo seJohn Tallach, iMatopo High, Chinhoyi lezinye.
Odabuka eZimbabwe Usungula Uhlelo Lwamanzi olweWater for Zimbabwe Project

Esigabeni lapho esixoxa khona lezizalwane zeZimbabwe esezihlala emazweni, liviki sibe lethuba lokuxoxa loMnu Kenias Chikerema ohlala eHouston esigabeni seTexas, eMelika.
UChikerema wasungula inhlanganiso ebizwa ngokuthi Water for Zimbabwe Project, ngenjongo yokubuthanisa imali yokuphathisa kunhlelo zokutholisa abantu amanzi ikakhulu edolobheni lakoBulawayo lapho akhulela khona.
Ebuzwa ukuthi kungani waba lomcabango wokusungula lolu hlelo? uChikerema uthi, “Ekwethekeleleni kwami ekhaya lonyaka kusukela ngoJune kusiyafika uSeptember, ngananzelela ukuba omama Labantwana bathwele nzima ukuthola amanzi emalokitshini amanengi akoBulawayo. Ngacabanga ukuthi mina njengomzali labantwabami siyavula impompi kuphume amanzi angabe ngatshisayo loba aqandayo kalula nje kodwa abantwana abancane batshona belayinele amanzi esibhoraneni engxenye ilanga lonke ukuze bathole ibhakede elilodwa nje zwi, lamanzi okunatha lokuphekisa, kwangizwisa ubuhlungu kakhulu.”
Uqhubeke ethi wathi lokhu yikho okwamufuqayo ukuthi aqalele ukucela kubangani bakhe abesesiya empakathini ukuthi kubuthaniswe imali, enganceda ukuthi kuyegejwa izibhorane ukuze abantwana laba bathole amanzi eduzane bangahambi imango emide ukuyadinga lawo manzi.
Ngokuqhamuka kweCoronavirus uChikerema uthi kuhle kwengeza inhlupho ezibhekane labantwana laba zokuswela amanzi, “Iziqondiso zokuzivikela kuCovid 19, zithi abantu balondoloze ukuhlanzeka begeza izandla zikhathi zonke, manje ungakhangela ukuthi abantwana laba bathwala nzima njani ukuyakukha amanzi okunatha lokuphekisa kuphela, phoke lawo awokugeza izandla ayatholakala ngaphi?”
UChikerema uthi njalo usesungule isikhwama eseGoFund ukuze labo abangathanda ukunceda kuhlelo lolu kodwa akakhangeleli mali kuphela kodwa lamacebo kanye lakho konke okungasetshenziswa ukwemba izibhorane ukuze abantu bathole amanzi.
Utholakala enkundleni yokuxhumana eyeWhatsapp, kunombolo ezithi:- +1(281)750-2798 lakulink yebulenjini eyeGoFundMe elandelayo:- https://gf.me/u/y2wfm6
Abafundi beMtshabezi High Abalitshumi Lanye Batholakala BeleCovid 19

Abafundi lababalisi abalitshumi lanhlanu abesikolo seMtshabezi High esiseZansi yemaNdebeleni sebebanjwe igciwane leCovid - 19 ngesikhathi abazali lababalisi bexwayisa uhulumende ukuthi avale izikolo.
UMphathisikolo weMtshabezi High School uMnu Morgan Moyo ubike ukuthi abafundi abalitshumi lanye, ababalisi ababili kanye lezisebenzi zesikolo ezimbili zitholakale legciwane leCoronavirus ngemva kokuhlolwa ngoLwesine kuviki edlulileyo.
Kuncwadi ayibhalele abazali , uMoyo uveze ukuthi akula ngitsho loyedwa kulaba abatshengisela ukuthi bayagula njalo lesisikolo sesivaliwe okwequarantine.
UMnu Ndaniso Mpande oyisakhamuzi seGwanda uthi kuyamangalisa ukuthi uhulumende lokhu eqina ngokuthi izikolo ziqhubeke zivuliwe isimo sibi kanje.
"Ngesilhathi singela ngitsho icase eyodwa yecorona Zimbabwe kwavalwa into yonke , kathesi ama cases lawa semanengi sengaka sekubuya kuvulwa yonke into kuze kuvulwa lezikolo kuyamangalisa ukuthi vele kujahweni, yini vele esezikolo khonapho,nanku phela bangaze bafunde imisebenzi yakhona ayikho."
Amazwi akhe asekelwe njalo ngomunye umzali uNkosazana Siduduzile Masilela.
"Zukuzuku bekukhulunywa ngeJohn Tallach, kwabuya iMatopo nanso njalo iMtshabezi futhi okutshengisa ukuthi ama cases ezikolo manengi njalo yikho asekhona khona , uhulumende ubona kuqakathekile yini ukuthi sithatha am experiment ngabantwabethi sirisk ,bakithi silesicelo sokuthi nga uhulumende uyathatha amanyathelo."
Umqondisi wenhlanganiso yababalisi eyeProgressive Teachers Union of Zimbabwe eZansi yemaNdebeleni uMnu Agent Moyo laye othi kulusizi okwenzakala ezikolo.
"Silusizi ukuzwa udaba olunjalo savela sakhuluma phambilini ukuthi izikolo zingavulwa otitsha bengahlolwanga kusobala ukuthi uhulumende wayengakhulumi iqiniso ngokuthi uselungiselele ukuvula izikolo njalo lababalisi beMtshabezi bagijimela ama incentives."
Umphathisikolo weMtshabezi uMnu Moyo uthe ngavunyelwa ukukhuluma labonozindaba ngalolugatsha esithi sikhulume labogatsha lwezemfundo.
Obona ngokukhitshwa kwembiko kulolugatsha uMnu Taungana Ndoro utshele umsakazo weStudio 7 ukuthi kulabafundi abedlula izigidi ezine kuleli njalo abasoze bavala izikolo ngoba abalikhulu sebetholakale belegciwane.
Uthi akudingakala ukuthi kuvalwe izikolo ngoba engekho umfundi kumbe umbalisi osebulewe yileligciwane wengeza esithi baphakathi kokulungiselela ukubhalwa kwemihloliso.
Imbiko ekhithswa ngabogathsa lwezempilakahle mihla ngemihla ikhomba ukuthi inani labahlaselwe ngumkhuhlane weCovid 19 eZansi yemaNdebeleni liqonge lisuka kwabangamatshumi ayisikhombisa lanhlanu 75 ngoMvulo kuviki edlulileyo lisiya kwabalikhulu lamatshumi amane lasitshiyagalombili 148 izolo kwafa oyedwa.
Ingcwethi Zezempilakahle: Abantu Sebeyekethisa Ukuzivikela kuCovid 19 koBulawayo

Ngalesi sikhathi i-COVID-19 isidla amahabula koBulawayo lasemkhonweni weMandebeleni, isibulele abantu abangamatshumi amabilii lantathu kusukela ekuqaliseni kwalinyanga kaLwezi, ingcwethi zezempilakahle zithi lumkhuhlane usukhwaza ngolaka edolobheni leli ngoba abantu kabasalandeli iziqondiso ezabekwa nguhulumende kanye labenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organization zokuvimba ukumemetheka komkhuhlane lo.
UNkosazana Perseverance Nyathi wenhlanganiso yezakhamizi zaleli dolobho, eyeBulawayo Progressive Residents Association omunye wabalombono munye uthi osokusenzakala yikuthi abantu sebeyekethisa kuziqondiso ezinjengokugqoka ama mask, ukungasondelani duzane laduzane, isocial distancing lokunye okunengi nengi.
UMaNyathi uxwayisa abantu ukuthi balimuke lumkhuhlane ngoba awuyindawo ngokuphangisa.
I-Matebeleland North leBulawayo Ibona Ukukhuphuka Kwabatholakala BeleCovid 19

Umhlubulo weMandebeleni uqhubekela phambili usiba lenani eliphezulu lalabo abatholakala beleCovid 19 elizweni. Kunje phakathi kwabantu abathathu ababulewe yiyo ngeSonto, ababili babo ngabalelo dolobho, kuthi kwabahlolwe batholakala belegcikwane leli khona ngeSonto abangamatshumi phose amahlanu-48, abangamatshumi phose amane-39 babo ngabakoBulawayo lesigabeni seMatebeleland North.
I-Covid-19 isibulele abantu abanengi emhlabeni jikelele ikakhulu eMelika kodwa eZimbabwe leli gcikwane beseliveza ukuba selinganeno ngaphandle kwezigabeni zeMaNdebeleni lapho elikhanya seliqalile ukukhwaza ngolaka. Lokhu sokutshiye uzulu walumhlubulo kanye lengcwethi zezempilakahle bedidekile bezibuza ukuba kungabe kubangelwa yini.
Ingcwethi zezempilakahle emhlubulweni weMandebeleni ezinengi sezikhuthaza ukuba kubuyelwe ekuvalweni kwalesi sigaba kuLockdown ngoba lumkhuhlane usuqalile ukusabalala ngesiqhubu esikhulu kulalapho uqala.
Omunye walezi ngcwethi ezilombono munye nguMqondisi wesibhedlela seMpilo Central Hospital koBulawayo, uDr Solwayo Ngwenya. UNgwenya njengabanye bakhe ukhuthaza abantu ukuba bangayekethisi ekulandeleni iziqondiso zokuzivikela ukuthelelwa iCovid 19 lokuba uhulumende enze njalo isimememezelo sokubuyela kuLockdown.
Esikolweni seJohn Tallach High School, esingaphandle nje kwedolobho lakoBulawayo, kutholakale abantwana besikolo lababalisi abedlula ikhulu belegcikwane leli okwenze sivalwe kungabi lophumayo loba ukungena.
Abenhlanganio yomanyano wamakholwa esiKristu, oweZimbabwe Christian Alliance baphe usizo lwempahla yokuzivikela kuCovid-19 esikholweni lesi seJohn Tallach,
UMfundisi Useni Sibanda wenhlanganiso le, uchasisa ngenyathelo labo lokuzama ukunceda kulolu hlupho ngaphansi koncedo lwesikhwama senkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa-$70 000 lokusiza uBulawayo, Matabeleland North leSouth eyeCovid-19 eyavela ehofisini eyeForeign Commonwealth and Development Office.
UMqondisi we zempilakahle eMatabeleland North, uDokotela Munekayi Pasingani uthi sebehlole abantu abedlula amakhulu ayisithupha eJohn Tallach High School njalo sebesungule ikilinika kulesisikolo izisebenzi zikahulumende yizo ezelapha abantu akula muntu ongenayi kumbe ophumayo.
UNkosikazi Sophia Nyathi olegcikwane leCovid-19 ongusomabhizimusi wakoBulawayo uchaza ngakuzwa emzimbeni eku-isolation ngekhaya.
Uhulumende kanye lengcitshi zezempilakahle baveza ukukhathazeka ngokuqansa kwenani Labantu ababulawa lokuhlaselwa yiCovid 19, emhlubulweni weMandebeleni ikakhulu uBulawayo kunyanga ezimbili ezedluleyo, kungazwisiseki ukuthi lokhu kubangelwa yini. Ezinye ingcwethi zezempilakahle zithi kungaba kubangelwa yikuvulwa komngcele kweleSouth Africa kumbe njalo leli gcikwane lilethwa ngabachapha umngcele endaweni ezingekho emthethweni.
Uhulumende Ukhuthazwa Ukulungisisa Izikhalazo Zababalisi Lanxa Abanye Babo Sebephindele Emsebenzini

Lanxa inyathelo lokuphindela emsebenzini kwababalisi lithabise abazali abanengi, eZimbabwe, bakhuthaza uhulumende ukuba adinge indlela zokulungisisa izikhalazo zabo ukuze basebenze bethabile.
Abazali bathi njalo ukunganaki lezi zikhalazo kulakho ukudala ingozi enkulu kumfundo yabantwababo bona abavele bebhekane lodubo lokuthi sebelesikhathi eside bengafundi ngenxa yokuqhamuka kweCoronavirus.
Omunye wabazali laba nguNkosikazi Lindile Maphosa yenake othi kumele ababalisi baphiwe ezinye imfanelo ezifana lokudla, indawo zokuhlala lokunye.
“Ukubuyela kwababalisi asikho ukuthi bajabulile ngalokho abakuphiwe nguhulumende. Babiselwe yikuba inhlanganiso yabo enkulu Izimta ikhanya ithengisile, ngoba yibo abakade bemele bebakhulumele kodwa vumbu nanso Izimta isithi kababuyele emsebenzini”
Omunye njalo umzali waseHarare, uNkosazana Sikhangele Tshuma uvumelane lo Maphosa esithi lobanje abantwana bebesezikolo ababalisi bebengabanaki esithi lokhu kuyingozi empilweni zabantwana.
“Ukuvula kwezikolo akujabulisi ngoba ababalisi kababuyelanga ezikolo. Izikhathi ezinengi bayachitha isikhathi bedlala. Ngesikhathi se corona bebehlezi ezindlini, vele umnyaka bazawuqeda bengazange bafunde lutho”
Kodwa omela inhlanganiso yababalisi eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ) uNkosikazi Mellisa Chingwangwana uthi bona kabavumelani labenye inhlanganiso elaye amalunga ayo ukuthi abuyele emsebenzini eye ZIMTA.
“Thina njenge ARTUZ sisaxoxisana lamalunga enhlanganiso yethu. Esesikutholile yikuthi abablisi abauyeli emsebenzini nxa bengatholanga imali engange 520US, iCovid-19 iyamemetheka ukuze sibuyele emsebenzi kumele kulungiswe lokhu”
Ingcitshi ecubungula ezombusazwe uMnu Tjenesani Ntungakwa uthi kumele uhulumende aqakathekise impilo yabantwana besikolo ngesikhathi umkhuhlane we Covid-19 usuqhamuka okwesibili.
“Aluba bekusenza abantwana bafundiswe ngezinye indlela, kungaba ngama e-learning loba ionline akwaziwa ukuba omunye uyabe evela ngaphi. Sike sezwa udaba lwe John Tallac”
Umphathintambo wezemfundo uMnu Cain Mathema uthe izikolo sezivuliwe njalo ababalisi bonke balalele isixwayiso sikahulumende esokuba babuyele emsebenzini.
“Izikolo zivuliwe. Ungitshela lokhu mina kangikwazi engikwazi yikuba izikolo zivuliwe. Ufuna ngikhulume izinto engingazaziyo”
Inhlanganiso emela ababalisi eye Zimbabwe Teachers Association (ZIMTA) izolo yethule umbiko othi ngemva kokukhulumisana lomqatshi bakubone kuqakathekile ukuthi amalunga abo abuyele emsebenzini.
Ukuyekethiswa KweCovid 19 Lockdown, Sokukhuphula Inani Lababulawa Yileli Gcikwane Kutsho Ingcwethi Zezempilakahle

Abakumikhankaso yokulwela ilungelo loluntu kwezempilakahle
bathi ukuqonga kwenani labatholakala beleCOVID-19 yisibonelo
sokungalandelwa kweziqondiso ezabekwa ngabenhlanganiso eye World
Health Organization lohulumende.
Ingcwethi kwezempilakahle zithi okunye okungabe sokubangela ukuqonga kwaleli nani, yikuyekethiswa kwezinye zeziqondiso zeCovid 19 Lockdown nguhulumende lapho evula izikolo leminye imisebenzi.
Linkulumo iza ngesikhathi inani labahlolwa betholakala beleCovid 19
phakathi eZimbabwe, bengazange bavakatshela kwamanye amazwe, liqhubeka liqansa okwethusayo ikakhulu koBulawayo.
Umqondisi wenhlanganiso ye Community Working Group on Health umnumzana Itai Rusike, uchasisa ngokulakho ukwenziwa nguhulumende ngemva kwalesi simo lapho eleZimbabwe selingene kuhlandla lesibili i-Second Wave lokumemetheka kweCOVID-19.
"Akuyi kumangalisa nxa iziphathamandla zizobuyela ekuthini ziqinise
iziqondiso zeLockdown kakhulukazi kula madolabha amabili. Sikubonile
kusenziwa kwamanye amazwe okufana labo UK, France lamanye, asebebekele izizalwane zawo, iziqondiso ezilukhuni kakhulu ngemva kokunanzelela ukuqonga kwenani labatholakala belalo umkhuhlane."
Ingcwethi kwezempilakahle uDokotela Garry Shava, ukhuthaza uzulu ukuba
angayekethisi ukulandela iziqondiso zokuzivikela ukuthelelwa
lumkhuhlane okunjengo kugqoka ama mask lokunye.
"Abantu sebeyekethisa, izimiso kade zifakwe nguhulumende lezifakwe yi
World Health Organisation. Nxa singakhangela kwamanye amazwe, sebesiba
labayithi ngesikhiwa, yi second wave of infection okutsho ukuthi
abantu asebebanjwa bele Coronavirus sebesiya besengezelela kunani
labo. Lokhu kungabe kubangelwa kakhulu yikuyekethisa kwabantu. Abantu
sebe, kangithi ngisebenzise ibala lokuthi sebe rilaxsile, nxa
ungakhangela kakhulu nxa sisemalokitshini, sekungathi i COVID
ngeyasemadolobheni ngoba nxa sisemalokitshini, abantu bayabe
bezihlalele nje bengela ma mask. "
Kodwa esinye isakhamuzi emzini weMganwini koBulawayo, umnumzana Ernest Ncube uthi okunye kwankona kungaphezu kwamandla abo okufana
lokwenzakala emabhasini aweZUPCO.
"Umthetho abasawulandeli, akusela leyana esithi yiSoial Distancing
lokugeziswa ezandleni akusenziwa. Kumele ukuthi labo babone ukuthi
kuyalandelwa ukuze yonke iplan yabo isebenze kakuhle. Konke lokhu
okokuthi ama taxi lawo akhangelwe ukuthi alungele ukuhamba emgwaqweni,
konke kuyafunakala sibili ngoba kuyingozi okwenzakalayo. Abantu
bayaminyana njalo bahamba nga taxi angalunganga ukuba semgwaqweni."
Kungalesi sizatho ke uhulumende esithi uphakathi kokudinga ukuthi
enzeni ngalokho osekusenzakala elizweni lapho inani labatholakala
beleCOVID 19, liqonga mihla ngemihla.
Umsekeli kamongameli welizwe enguye njalo umphathintambo
wezempilakahle uDr Constantino Chiwenga utshele abephephandaba
leSunday News ukuthi kusobala ukuba ilizwe lilakho ukuhlaselwa
yilomkhuhlane kuhlandla lesibili, isecond wave, ngoba abantu beqinisa
amakhanda bengafuni ukulandela iziqondiso ezabekwa nguhulumende wakhe kanye labenhlanganiso eyeWHO.
Inani Lasebefunyanwa BeleCovid-19 Lababulawa Yiyo Lokhu Liqansa koBulawayo.

Inani labantu ababanjwa belomkhuhlane weCovid-19 lababulawa ngumkhuhlane lo, koBulawayo liya liqansa ukwedlula kwamanye amadolobho elizweni, osekulethe ukukhathazeka phakathi kwezakhamizi zaleli dolobho lengcwethi zezempilakahle ikakhulu khathesi izikolo sezivuliwe
I-Covid-19 isibulele abantu abanengi emhlabeni jikelele kodwa eZimbabwe lumkhuhlane ubusuveza ukuthi unganeno ngaphandle kwakoBulawayo lapho okhanya usuqalile ukukhwaza ngolaka.
Lisiyatshona ilanga langoLwesibili koBulawayo besekulabantu abedlula amakhulu amabili lengxenye-256, abahlolwe batholakala beleCovid-19. Leli gcikwane selibulele abangamatshumi amabili kuleli dolobho kusukela mhlazilitshumi ngoMfufu kusiyafika olweSibili lwale iviki.
Uma kuqathaniswa leHarare ngesikhathi esifanayo abantu abangamatshumi amahlanu lasificamunwe munye 59 bahlolwe bafumanwa belegcikwane leCovid-19 kodwa akulamuntu osethe walahlekelwa ngumphefumulo.
Izakhamizi zakoBulawayo zikhathazekile kakhulu ngenani labantu abahlaselwa yiCovid-19 lababulawa yilo umkhuhlane lobanje abezempilakahle bengatsho isizatho esibambekayo.
Isakhamuzi sakoBulawayo uMnu Mqondisi Moyo uthi wesabela abantwana ezikolo.
“Sesisesabela ukuba iCovid izamemetheka kakhulu ezikolo ngoba abantwana asiboni ukuba bezenelisa ukulandela iziqondiso zokuzivikela ekubambeni lumkhuhlane njalo kwezinye izikolo amasanitizer avele awakho. Siyesaba njengabazali ukuthi iCovid izamemetheka.”
UNkosazana Nkosinesisa Ndlovu uvumelane loMoyo ethi bahlalele evalweni ngoba akulamanzi ezikolo.
“Lapha yikholapho iCovid ezaqalakhona ukuthi imemetheke iphume ezikolo ibuye ezindlini. Abantwana ngeke benelisa ukulandela iziqondiso zokuzivikela. AkusiCovid kuphela koBulawayo, akulamanzi ezikolo, ngabe izikolo bayatholisa konke okufaneleyo njalo labanye abafundi abalawo amamask ngoba abazali bengenelisi ukuthi bawathenge.”
UMqondisi wesibhedlela seMpilo Central Hospital uDokotela Solwayo Ngwenya uthi lumkhuhlane usuqalile ukubulala abantu njalo usubulala ukudlula ngesikhathi uqala.
UDokotela Ngwenya uqhubekele phambili ekhuthaza abantu ukuba bazivikele ekubambeni lumkhuhlane ethi awelapheki njalo abakatholi umuthi wokuwenqabela ngoba uligcikwane eliphefumulelwanayo.
“Umkhuhlane weCorona virus usuqalile ukubulala abantu, liziphathe bantu usumemetheka okwesibili ususedlula ngesikhathi uqala ngoMbimbitho sicela lilandele iziqondiso zakuqala, lingaminyani, lingayi ezimfeni libanengi siyalicela bantu bakithi.”
Uhulumende kanye lengcitshi zezempilakahle bakhuthaza uzulu ukuba aqhubeke ezivikela kulo umkhuhlane engayekethisi ekulandeleni iziqondiso ezibekwe nguhulumende labenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Helath Organization-WHO, ngoba awukapheli.
Kunje eZimbabwe jikelele sebezinkulungwane ezedlula ezithobaminwe mibili-8,610, asebetholakale belegcikwane leli elizweni, lokhe laqhamukayo ngoMbimbitho lonyaka. Abasile kulumkhuhlane sebesedlula inkulungwane ezithobaminwemibili-8040.
Ungabe Usutholakele Na, Umuthi Wokuvikela iCovid 19, oweVaccine?

Kulomunye njalo wakoBulawayo osekhulelwe yiCovid 19, osekukhuphule inani lasebebulewe yileli gcikwane eZimbabwe laya kwamangakhulu edlula amabili lengxenye-255.
Sebezinkulungwane ezedlula ezithoba minwemibili lengxenye- 8,610, asebetholakele belegcikwane leli elizweni jikelele, lokhu laqhamukayo ngoMbimbitho lonyaka.
Asebesinde kulo baphezu kwenkulungwane eziyisitshiyangalombili-8,040, kuthi abalokhu begula bona bangamakhulu aphezu kwamathathu-315.
Ezwekazi leafrica kutholakele abantu abaphose bafike izigidi ezimbili-1,9 million, labulala inkulungwane ezingamatshumi edlula amane lanhlanu- 45,689.
Abekholitshini leJohns Hopkins University laseMelika, bona babika ukuba emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezingamatshumi phose amahlanu lanye- 50,9 million, ababanjwe belalo, labulala abedlula isigidi- 1,3 milllion.
Kunjalo nje, inkampani elungisa imithi yakwele Melika eye Pfizer ibike ukuba umsebenzi wokulungisa umuthi wokuzivikela kugcikwane leCoronavirus usukuzinga laphezulu.
Kunje umuthi abalawo owevaccine ubikwa ulamandla angaba yisilinganiso samatshumi athobamunye ekhulwini-90%. Linkampani ithi njalo iqoqa ukuba icele imvumo yokuqalisa ukusebenzisa lumuthi kuhlangothi lukahulumende weMelika olwe US Food and Drug Administration, kusikhatshana esifitshane esilandelayo.
Ukuhlaziya udaba lwemithi yokuzivikela iStudio 7 ixoxe lengcwethi kwezempilakahle, uDokotela Ernest Mkhwebu oyisizalwane seZimbabwe esisebenzela edolobheni lePerth kwele Australia.
UMkhwebu uthi okuhlupha ngemikhuhlane ebangelwa ligcikwane yikuthi liyaguquka nsuku zonke.
“Ungakhangela ukuthi leli gcikwane leCoronavirus isimo salo liqalisa ngomnyaka ka2019, ekulihloleni emitshineni selitshiyene lalapho lihlolwa lonyaka. Kuyafana leFlu, minyaka yonke kulungiswa umuthi otshiyene lowokuvikela ukubanjwa ligcikwane leInfluenza engabe ibi khona ngomnyaka odluleyo” Uqhubeke ethi “Uzathol’ukuthi minyaka yonke liyaguquka njalo kuphunywa lomuthi wokwenqabela igcikwane lalowo mnyaka hatshi elanyakenye”
Uqhubeke ethi bona njengabezempilakahle bathembele ekuthini leli gcikwane liphele ulaka ngokuya kwezikhathi njengalokho osokusenzakala kugcikwane leFlu elakhwaza ngolaka nyakana liqamuka eminyakeni yabo1918-1919, kodwa khathesi sokungumvimbano othatha insuku ezimbili ezintathu umuntu asile.
Selikhuphuka Inani Labahlaselwa Ligciwane leCoronavirus kweleSouth Africa

Zikhanya zikhathazekile izizalane zeZimbabwe kweleSouth Africa ngemva kokuqonga futhi kwenani labahlaselwa ligciwane lecoronavirus lenkulumo kahulumende yokuthi abantu bengaqhubeka bengaziphathi uzabuyisela imigoqo ebenqabela ukwenza santando.
Umphathintambo wendaba zehofisi kamongameli weleSouth Africa umnumnzana Jackson Mathembu utshele abezindaba ngoLwesine ukuthi uhulumende ukhathazeke kakhulu ngokukwela njalo kwenani labahlaselwa yicoronavirus. Ethi uhulumende uphakathi kukuhlolisisa ukuthi angenzani ngemigoqo eyathukululwayo esithi yikho osekwenze abanye bephile sengathi icorona virus seyaphela.
“Sikhuthaza abantu ukuthi baqhubeke begqoka ama masks, begeza izandla ngama sanitizer lokuthi baxwaye ukuya endaweni ezilabantu abanengi.”
Umnumnzana Mthembu uthi ikomiti ebona ngokwenqatshelwa kwalo umkhuhlane izaqhuba umhlangano ngemva kwalokho umongamerli Cyril Ramaphosa abesesethula inkulumo yakhe kusizwe sonke ngokuthi kuzakwenzekani.
Le yinto esitshiye inengi lezizalwane zeZimbabwe zikhathazekile njengoba sekubhekwe kukhefu lekhisimusi. Ngeleli khefu inengi balubhekisa ekhaya ukuyabona izihlobo labangane.
Isizalwane seZimbabwe njalo oyisikhulumeli sebandla le The Patriotic Front umnumnzana Mxolisi Ncube. Uthi ukuvala izinto kugoqela lemingcele ebisivuliwe kungenza inengi labeZimbabwe bazithole sebephakathi kwetshe lembokodo.
“Thina njengabantu baseZimbabwe abebekhangelele ukuthi bahambe baye ekhaya ngeKhisimusi ngoba yiso isikhathi lapho esanelisa khona ukuthi sihambe siye emakhaya isikhathi eside siyejabula lezihlobo, kuzoba yinto ebuhlungu kakhulu kodwake kufanele sikuvume ukuthi ukuze zijabule kufanele siqale siphile njalo umkhuhlane lo uyabulala akusomkhuhlane esingadlala ngawo.”
Leyinto egcizelelwa yisifundiswa seZimbabwe umnumnzana Bongani Nyathi yena othi ngahle kubulalise labasekhaya ngendlala.
“ Kungaba yinto ebuhlungu kakhulu lokho ngoba abantu abanengi umnyaka usuze waphela bengayi ekhaya ngenxa yelockdown. Ma kungaba le ,lockdown ngoDecember kungahle kube kubi kakhulu ngoba abanengi baphila ngokudla okuthunyelwayo, impahla ezithunyelwayo zisuka eGoli. Kutsho ukuthi kungaba nguDecember omubi kakhulu.”
Ingcitshi kwezemikhuhlane umnumnzana Shabir Madhi uthi imbangela enkulu ebangela ukuqansa kwenani lababanjwa yilo umkhuhlane yikuthi abantu sebephila sengathi kawusekho.
“Okubangela ukukhwela kwenani leCovid-19 yikuthi abantu abasalandeli lokhu okufuze bakwenze ukuze bavikeleke.”
Sekulabantu abedlula izinkulungwane ezingamakhulu ayisikhombisa (over 700,000) asebehlaselwe ligciwane lecorona virus kweleSouth Africa. ISouth Africa seyavulela izizalwane zeZimbabwe ukuthi zingene lokuphuma elizweni kodwa uhulumende weZimbabwe wathi okwakhathesi kungena kuphela abalamapermit okusebenza lokufunda kweleSouth Africa.
Abafisa ukubuyela ekhaya labo bayavunyelwa ndawonye labamela ohulumende emazweni kanye labatshayeli bamaroli athwala impahla eziqakathekileyo. Uhulumende weZimbabwe usanda kumemezela ukuthi kusukela mhlaka 1 Mpalakazi uzabe esevumela ukungena lokuphuma kwalabo abahamba ngenyawo laba hamba ngezimota zabo andubana avulele abahamba ngamabhasi lamakombi.
Nxa iSouth Africa ingavala kutsho ukuthi abeZimbabqwe abasebenza kweleSouth Africa ngeke baye ekhaya. Nxa kungavalwa sebehambile kutsho ukuthi ngeke baphenduke sebesiza emsebenzini.
U-Bulawayo Ukhuthazwa Ukunanza Iziqondiso zeCovid 19

Abezempilakahle bakhuthaza uzulu wakoBulawayo ukuthi angayekethisi ekulandeleni iziqondiso zokuzivikela kuCOVID-19. Inani labantu asebebanjwe belomkhuhlane lo, seliqansa okwethusayo kuleli dolobho okuveza ukuba uzulu kasakhuthalanga ekwenqabeleni ukuthelelwa lumkhuhlane.
Okwamanje idololobho leli lilabantu abangamatshumi ayisikhombisa lantathu-73 abagulayo ngeCovid njalo yilo elikhokhelayo ngokuba labantu abanengi abagulayo ukwedlula izabelo zonke zelizwe.
Inani labantu bakoBulawayo eselihlolwe latholakala lileCOVID-19 ledlula inkulungwane eyodwa lengxenye-1,691, selibulele abangamatshumi ayisithupha lanye lokhu laqhamukayo ngoMbimbitho lonyaka. Leli nani liqhubeka liqansa osokwenze abezempilakahle bakhuthaze uzulu ukuba alandele zonke izixwayiso zikahulumende lezenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Helath Organization-WHO, ngoba abantu abanengi bengacina belahlekelwa yimpilo.
Udokotela Wedwa Ndebele uxwayisa uzulu ngomkhuhlane we COVID-19.
“Siletha ukuxwayisa njalo ukuthi siyananzela ukuthi umkhuhlane we Covid-19 lokhe umemetheka kakhulu esigabeni sakithi ngitsho lalabo abalahlekelwa yimpilo bakhanya besesigabeni sethu. Siyaxwayisa ukuthi sinanzelele ukuthi umkhuhlane we covid-19 ulokhe usasekhona and ukuwuvikela lokhe kfuna ukuthi senze zonaleziyana izinto esazizenza ekuqaliseni futhi sibe ngabantu abananzelelanayo ukuthi ungabona omunye engenzi kuhle umkhumbuze ukuthi lokhe siphakathi komkhuhlane lo.”
Uqhubekela phambili udokotela Ndebele esipha iziqondiso okumele zilandelwe.
“Abantu kumele bananzelela ukuthi bamela khatshana labanye abantu, asinanzelelani ukuthi siyagqoka ama mask ngaso sonke isikhathi. Ngoba singakhipha sizamemethekisa lowu mkhuhlane usibulale usiqede. Asigezeni izandla sisebenzisa lama sanitizer, kodwa uma singavali ubuso bethu lamakhala umkhuhlane uzamemetheka loba sigeza izangla ngoba uyamemetheka ngoba uhamba emoyeni njalo. Asinanzeleleni ukuthi umkhuhlane lokhe umemetheka esigabeni sethu okutsho ukuthi kulokuyekethisa okuthi esikwenzayo, ngakho kasinanzeleleni ngoba umkhuhlane lokhe usasekhona.”
Unkosikazi Anita Gondwe umongikazi wakoBulawayo ugcizelela ngokukhuthaza abantu ukuba bagezise ama mask nsuku zonke.
“Loba khathesi abantu besithi sokutshisa ayisekho kodwa ilokhe ikhona. Singalibali ukuthi lokhe siphakathi kwe COVID-19, sibona lama cases alokhe eqansa ngoba abantu asananzeleni abakwenzayo. I mask ihlale igqokiwe kuhle sonke isikhathi njalo nxa iyi surgical iyalahlwa ebin, nxa ingeyelembu kayiwatshwe ngamanzi alesepa ukuze i virus ife. Abantu kabangabambi bambi amakhala, umlomo lamehlo.”
Isakhamuzi semzini weNkulumane, koBulawayo, uNkosikazi Celiwe Songo upha ubufakazi bakhe ngokugula umkhuhlane we COVID-19.
“Kasinanzelelenini zihlobo zami ngomkhuhlane lo weCorona ukhona njalo uyaphila. Mina uke wangibamba ngangisizwa ngitshaywa likhanda lingisinda. Ngilama chest pains angenza ngiphefumule nzima kodwa ngibonga uJehova ukuthi nganelisa ukuthi ngiphume kuwo. Okubuhlungu kakhulu ngalowu umkhuhlane yikuba uwugula wedwa, ukuthi uthi izihlobo zibe seduze akuvumi ngoba sungababulala labo. Engikunanzelelayo yikuthi indaba yama mask le ngekhaya asiyiklandeli kuhle ngoba sigqokelana. Omunye lomunye kasebenzise eyakhe njalo ungazizwa uphathekile zehlukanise kwabanye ngoba sungabathelela labo.”
Isibhedlela seUnited Bulawayo Hospital lokhe kuyiso esamukela izigulane seCOVID-19 koBulawayo kuthi iThorngroove lokhe yavala ngenyanga kaMabasa ayikaze ivulwe ngoba ilokhe isakhiwa ukuba yanelise ukuthatha izigulane ze COVID-19. Iziphathamandla zekhansili yakoBulawayo zenqabe ukuphendula imbuzo yeStudio 7 mayelana lokulungiswa kwesibhedlela seThorngroove.
Kusenjalo, iphephandaba le Chronicle libike ukuba kulesakhamuzi esemzini weCowdray Park koBulawayo esingesinye sabantu ababemenyiwe ukuzojabulela abafundi abaqeqetshe izifundo zabo eNational University of Science and Technonogy esibhubhileyo ngoLwesithathu ngenxa yomkhuhlane we Covid 19. Kungakho abezempilakahle sebecebise uzulu wakoBulawayo ukuthi alandele izixwayiso ezokwenqabela ubhubhane lolu.
Sebezinkulungwane ezedlula ezithobaminwe mibili-8,444, asebetholakale belegcikwane leli, lokhe laqhamukayo elizweni, ngoMbimbitho lonyaka. Abasinde kuleligcikwane sebenzinkulungwane phose ezithobaminwemibili-7,975, labulala abangamakhulu phose amabili lengxenye-248 elizweni jikelele.
Uzulu WakoBulawayo Uxwayiswa Ukuqhubeka Eqhakathekisa Ukuzivikela kuCovid 19

Sekufe abantu abahlanu bakoBulawayo phakathi kwensuku ezintathu zilandelana, bebulawa yiCovid 19. Lokhu sokukhuphule inani lasebebulewe yileligcikwane, eZimbabwe, laya kwabangamakhulu amabili lamatshumi phose amahlanu-248.
Sebezinkulungwane ezedlula ezithobaminwe mibili-8,427, asebetholakale belegcikwane leli, lokhe laqhamukayo elizweni, ngoMbimbitho lonyaka. Abasinde kuleligcikwane sebenzinkulungwane phose ezithobaminwemibili-7,967.
Ukuqonga kwenani lababulawa yilumkhuhlane koBulawayo sokusethusa abanengi kumaviki amathathu edluleyo. Ingcwethi zezempilakahle zithi zikhathazekile ngalokhu ngakhoke zixwayisa uzulu ukuthi aqhubeke ezivikela kuCovid 19.
Eyinye yalezi ngcwethi uDokotela Solwayo Ngwenya upha amacebo wokuzivikela.
Kunjalo nje, ezwekazi leAfrica iCovid 19 ihlasele abantu abaphose bafike izigidi ezimbili-1,8 million, labulala inkulungwane ezingamatshumi phose amane lane- 43,913.
Abekholitshini leJohns Hopkins University laseMelika, bona babika ukuba emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezingamatshumi phose amahlanu- 48,3 million, ababanjwe belegcikwane leli, labulala abedlula isigidi- 1,2 milllion.
ICovid-19 Isiphenduke Ngolaka Olwesabekayo eBhilithane.

Seliqonga njalo okwesabekayo inani labatholakala beleCoronavirus emazweni awezekwazi le Europe ngasikhathi sinye sokuphuma inkuthazo yokuthi amazwe la, abuyele kuziqondiso eziqinileyo zokuvimba ukumemetheka kwaleligcikwane. Kwele Bhilitathane inani lasebubulawa lokutholakala belegcikwane leli, liqansa nsukuzonke osekusethusa izizalwane zeZimbabwe ezihlala kulelolizwe.
Uphenduk' usidla amalangabi umkhuhlane we Covid-19 kweleBhilithani, inengi lezizalwane zeZimbabwe sezilala zingalele ngovalo uzaphinda utshaye ukhwaze ngolaka njengalokho okwenzakale ekuqaliseni kwalonyaka kwacina kuvalwa ilizwe lonke.
UNkosazana Respect Sgubudu ohlala edolobheni le Leicester uthi abantu kabaqaphele.
"Siyakwazi ukuthi ikeyabuya lapha yathatha izihlobo zethu ekuseni lantambama, bathi sebejika bathi khona thina amablacks yithi esifa kakhulu. So khathesi yisikhathi sokuthi sizinakelele, sizicabangele singacabangi imali ngoba imali Iyadlula. Akula mpilo eyomuntu ongayithenga ngemali. Mina nginje ngisebenza ko Frontline but l decided ukuhlala ng'khaya, kwabanengi abaphuma be positive nge corona ngabantwana abancane ama 20s. Because mina ngikhuluma from experience ngafelwa ngumuntu o close kimi ngendaba yecorona."
Umnunzana Bernard Nyoni nguMongi esibhedlela sedolobho leManchester njalo uke wagula ngalumkhuhlane, uthi ukubona kanye yikubona kabili.
"Mina i covid yaphosa yangibulala so ukuthi ngibuyele emsebenzini futhi hayi. Ngingu nurse impela kodwa impilo yami iqakathekile kakhulu kungcono umsebenzi wakhona uphele. Sengitshiyile lomsebenzi wakhona lo ngisendlini ngizihlalele, abasebenze abafuna ukusebenza kodwa hayi. Okuyinto lokhu kugcwele njalo futhi kubulala thina abantu abamnyama kuyaquphula."
Umkhuhlane weCovid-19 ubisela amabhizimisi emuva ubulala ezomnotho. UNkosazana Phathi Nyathi ulemkampani yakhe yezempilakahle engcedisa abagula besezindlini kodwa ingxaki sokuyizisebenzi ezingasabuyi emsebenzini ngokwesaba umkhuhlane lo.
"Test and trace its making it worse because uvuka abantu abangu two or three bethi bona kuthiwe ba isolate. Given i support buble yama volunteers, lama students nxa bevalile kuba ngcono. Kunzima kakhulu we just need i support really from all corners kuma local authorities. We get more information sharing is very helpful as well to everybody else."
Unkosazana Privilege Dube wase Brighton uyazisebenza uthi yindlala yodwa kuye lonyaka ngenxa yalumkhuhlane.
"Ngibuhlungu kakhulu ukuthi icorona isiphendukile, njengathi thina ama-beauty therapist esizisebenzayo kunzima kakhulu kithi. Asazi sophila nga? Siyahamba ema-saloon siyevula ema saloon hayi ama client awekho so angazi sophila kanjani."
UMnu Mthandazo Thebe yingcwethu kwezempilakahle esebenzela edolobheni le Chester. Yenake uthi iCovid-19 ayikabi lomuthi wokuyelapha, kumele nje abantu baqine ngokuzivikela.
"Kukhanya umkhuhlane we covid usuqalile njalo ukumemetheka okwesibili ngendlela eyesabekayo. Sesimele sitshintshe indlela esisebenza ngayo, ikakhulu emahofisini asisahambi emahofisini sokumele sisebenzele ezindlini. Sesike sabona abanengi abasitshiyileyo ngenxa yomkhuhlane lo. Umkhuhlane wakhona ukhanya unga controleki so wonke nje umuntu, uyacelwa nje ukuthi silandelenini ama regulations wonalawa. Umthetho obekiweyo wokuba ugeze izandla, sanitise and stay safe."
Ugatsha luka Hulumende weBhilithane lwe Office of National Statistics lubika ukuba sokulabantu ababulewe yiCoronavirus abazinkulungwane ezingamatshumi edlula ayisithupha-60 000, lokhu waqhamukayo ekuqaliseni kwalonyaka. Asebebanjwe belegcikwane leli sebelanda isigidi esisodwa eNglandi.
Ngeviki ephelileyo uhulumende weBhilithane ufake iziqondiso zokuvikela ukumemetheka kwegcikwane leli ezehlukeneyo njalo zitshiyana ngamadolobho esithi ukuvala ilizwe lonke kubulala ezomnotho. Ingcwethu kwezempilakahle zona zithi izinqumo lezi zokufakwa ngezigaba azisebenzi ngoba abantu bayavakatshelana bethelelana umkhuhlane lo. Bathe ukumemetheka kwaleli gcikwane kulakho ukuthatha imiphefumulo yabantu abanengi ikakhulu ngesikhathi somqando osuqalile emhlubulweni weEurope. Ngakhoke zikhuthaza inhloko kahulumende yeleBhilithane, uMnu Boris Johnson ukuthi avale yonkinto aqinise iziqondiso zokuvikela ukumemetheka kwe Covid-19.