Coronavirus
Zikhalala Umsebenzi Izisebenzi Zekhansili

Izisebenzi zekhansili yakoBulawayo seziqale ukukhalala umsebenzi, zikhala ngeholo eliphansi kakhulu elizitholayo. Lokhu sekwenze umsebenzi wekhansili ungaqhubeki ngendlela, izibi zingabuthwa kuthi lamakilinika aswele abaphathisa izigulane.
Embikweni owethulwe ngoLwesihlanu umanisiphala wakoBulawayo wazise izakhamizi ukuthi izibi azisoze zabuthwa, zigcinwe emagumeni ngoba izisebenzi zakhe ziphakathi kokukhalala umsebenzi.
Umnunzana Ambrose Sibindi umgcinisihlalo wenhlanganiso emele izisebenzi zekhansili eyeZimbabwe Urban Councils Workers Union uthi basakhulumisana lomqatshi ngodaba lweholo.
“lzisebenzi zihlezi ezindlini ngoba zingasela mali yokuya emsebenzini njalo lemali yokuthenga ukudla ukuthi ziqhubeke ngomsebenzi. Okwenza kubenjalo yikuthi imali abayitholayo iphansi kakhulu ngokunjalo kuyatshengisa ukuthi izisebenzi zeKhansili ziqhubeke, okwamanje Izisebenzi zihlezi ezindlini lusuku lwesithathu kodwa kulokukhulumisana esilethemba ukuthi ikhansili izafaka etafuleni inumber ezingathi ziyabambeka Izisebenzi zincediseke ngoba nxa sikhuluma ngoBulawayo lidolobho lethu sonke.”
Umnunzana Mkhokheli Ndlovu oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi ikhansili kumele ilungisise loludaba ngokuphangisa ngoba kungonakala.
“Njengabahlali bakoBulawayo I Service delivery izaba poor sesikhangela ukuthi into ezinjengamabin yizinto okumele ukuthi ngabe ziyabuthwa sonke sikhathi kodwa nxa seziku strike Izisebenzi mbani ozabutha. Akula msebenzi ozahamba iCity Council kumele ibone iplan kusesemasinya.”
Unkosikazi Sukoluhle Tshuma esinye njalo isakhamuzi sakoBulawayo uthi wehlulekile ukuthola usizo eklinika esiseduze laye ngenxa yokukhalala umsebenzi lokhu.
“Ngibelesithuli ngifika eClinic ekuseni ngithola kuvaliwe besithi abasebenzi ngesizatho zabo. Lokhu kungizwisa ubuhlungu ngoba khathesi silwisana leCovid kodwa sokuvela okunye. Khathesi ukuhamba akuvunyelwa lathi siyesaba ukuthi ezibhedlela ezinkulu kungabe kuyingozi. Besicela ukuthi ikhansili izame imizamo isivulele ama Clinic kungakonakali.”
Umnunzana Dalubuhle Nkomo oyisisebenzi sekhansili uthi bamile ukusebenza ngenxa yeholo elincane.
“Umsebenzi unzima ukutholakala, kodwa okwakhathesi simile ngendaba yokuthi imali esiyitholayo ayeneli ukuthi sigade sidle njalo umsebenzi esiwenzayo unzima okokuthi akusebenzeki ulambile ngakho kusakhunyiswana ukuthi kungenziwani kodwa kungakhulunyiswana siyabuyela ngoba sifuna ukuthuthukisa idolobho lethu elihle.”
Isikhulumi sekhansili, uNkosikazi Nesisa Mpofu wenqabe ukuphendula imbuzo yeStudio 7, ethi ikhansili ayikhulumi indaba zezisebenzi kwabezindaba.
Okwamanje isikhwama esiphilisa imuli elabantu abayisithupha ngenyanga singaphezu kwenkulungwane ezingamatshumi amabili kodwa ezinye izisebenzi zekhansili zibikwa zihola inkulungwane ezimbili zamadola eZimbabwe-ZW$2,000, okuyimali elingana lamatshumi amabili amadola eMelika US$20.
I- Covid-19 Ithatha Umpefumulo Wesinye Isiphathamandla Sikahulumende weZimbabwe

Umphathintambo obebona ngesigaba seManicaland uNkosikazi Ellen Gwaradzimba kasekho. Isiphathamandla seManicaland lesi sibhubhele esibhedlela seHarare, ngemva kokukhulelwa ngumkhuhlae weCovid-19, njengokutsho kwedodana yakhe uMnu. Remembrance Gwaradzimba.
Imfa kaGwaradzimba igcizelelwe langumsekeli kamphathintambo wezemidlalo uMu Tino Machakaire lo mgcinisihlalo we sigaba seManicaland ebandleni leli uMnu Mike Madiro.
UNkosikazi Gwaradzimba wake wasebenzela ekolitshini le Africa University, wasezongena kwezombusazwe wakhethwa ukuba ngummeli weManicaland edale lephalamende ngomnyaka ka 2018.
UGwaradzimba wathalwa yindizamtshina yamabutho kuviki ephelileyo esehluleka ukuphefumula ngenxa yomkhuhlane we Covid-19 wasiwa e Harare lapho abhubhele khona.
Isiphathamandla seZANU PF eManicaland, uMnu Isau Mupfumi nguye owazise ngokubhubha kukaGwaradzimba.
“Sesivelwe liqhawe lethu. umphthinatmbo wethu. Sibuhlungu ngokufelwa ngu Dr Ellen Gwaradzimba. Sizabhala incwadi yokuba enziwe iqhawe lesizwe”
Ukubhubha kuka Gwaradzimba kulandela ukubhubha kwenkokheli embalwa kunhlangothi ezehlukeneyo zempilo ibulawa yi Covid-19.
Abanye abakhulelwe yiCovid-19 abadlule kunyenga ezimbili ezedluleyo bagoqela uMnu. Thompsonn Dondo, umnikazi we Impala car rentals, uFoster Dongozi intathelizindaba ebilodumo, uMnu Cephas Makuyana owe MDC-T labanye.
Kusenjalo omunye wabalwa impi yenkululeko, uMnu Morton Malianga owake waba ngu msekeli weqhawe lesizwe, uMnu. Joshua Mqabuko Nkomo besese kubandla leNational Democratic Party (NDP), kasekho.
Oloba ngembali ye ZAPU le ZPRA uMnu Tjenesani Ntungakwa uchasise ngempilo kamuyi.
“Imbali yakhe emfisa engakutshela yikuthi wake wafunda eGoli ngesikhathi se AC bus bocycotte. Wasebenza labo Enos Nkala, uke wasebenza e Salisbury, ngesikhathi kuthathwa isikhathi”
Lokhu kusekelwe ngumkhokheli weZAPU uMnu Isaac Mabuka.
“UMalianga waba ku ZAPU ekuqaliseni. Waba ku NDP, ngizwa kuthiwa waye ngumsekeli ka Joshua Nkomo. Kuthe isikhathi kuqalwa iZAnu wahle waya ku ZANU, siyamkhalela labakibo ukuthi walwela ilizwe le Zimbabwe”
I-ZANU PF libikwa lisazohlaziya udaba lwenhlonipho yeqhawe lesizwe andubana lazise ukuba ababili laba bazangcwatshwa na, endaweni ebekwa amaqhawe eyeNational Heroes loba hatshi.
Sihlola iCovid 19 Kungela Nhlawulo Ezibhedlela Lemakilinika Ethu: Kutsho Abakamanisipala weHarare

Ngesikhathi abamaLaboratories ahlola igciwane leCoronavirus behlawulisa amadola aphakathi kwamatshumi ayisithupha kusiya kwangamatshumi ayisithupha lanhlanu-US$60 - US$65) ukuhlola abantu igcikwane leli ngePCR testing, uManisipala weHarare useveze ukuba uyenza lokhu ngaphandle kwembadalo ezibhedlela lakumakilinika akhe anjengeWilkins Hospital le Beatrice Infectious Hospitals.
Lokhu kuvezwe ngosaphethe isikhundla somqondisi wohlangothi lwezempilakahle kumanisipala weHarare, uDr Kudzai Masunda othi lokhu kwenziwa ngokusebenzisana labama Laboratories kahulumende.
“Lezinhlelo ziqhutshwa kakhulu esibhedlela seWilkins, silabantu bethu ababhodayo endaweni ezitshiyeneyo lasemizini ukuhlola abantu. Siyahlola njalo endaweni ezibalisa amankampani lalapho kusebenza khona uzulu.
Ngale ngakuhlangothi lwabomama lapho babelethela khona, ama Poly Clinics, sebehlolwa labo iCOVID-19, umuntu ahle atholiswe impumela yakhe.”
Abatholakala belalo umkhuhlane uMasunda uthi inani labo lihlanganiswa lelalelo eliyabe livelele kumaLaboratories kahulumende lasebenza ezimele besekusethulwa isimo kuzulu selizwe lonke ukuba sinjani langa linye ngalinye.
Isikhulumeli somanyano wenhlanganiso ezizimeleyo eye Crisis in Zimbabwe Coalition umnumzana Marvelous Khumalo uncome imizamo kamanisipala we Harare loweChitungwiza.
“Uhulumende kumbe esingayithi yiCentral Government, kafaki imali ekwanayo ukuze igciwane leli ele COVID-19 lilwiswe kakuhle. Amalanga aphelileyo waye ebhizi yena enikeza imali ukuthi sifake iStatue sikaMbuya Nehanda ku CDB yethu yedolobha laHarare. Sesibona futhi ukuthi uhulumende ubhizi nango usefaka futhi ezinye izimali, sibona kuthiwa kulento okuthiwa yi Liberation Museum, asebeyakha eWarren Park laphana. Konke lokhu, akulani lokhu ngokulwisana legciwane le COVID - 19. ”
Kodwa esinye isakhamuzi seHarare umnumzana Collins Ncube uthi inengi alazi ngaloluhlelo okugoqela laye.
“ Esikwaziyo thina yikuthi khona kumele ubhadale o USD$60 ukuze uze uhlolwe ukuthi uthole ama results wonalawa. So asazi ukuthi nxa kuthiwa kuFree, kuqale nini njalo yizibhedlela zonke yini ezikaManisipala lamaKilinika wonke akaManisipala eHarare yonke kumbe kulezinye indawo ezikhethiweyo, ezincedisa kulokhu ngoba kungasindecisa lathi ukuthi sigijimele khona ma singezwa kuhle. Ngoba, hayi, ngiyaqala lokhu kukuzwa. ”
Inani labatholakala belomkhuhlane weCOVID-19 eZimbabwe liqhubeka liqonga abezempilakahle beveza ukuba inengi lalaba bantu kungabangela mbali yokwethekelela kwamanye amazwe.
Ingcwethi kwezempilakahle zona zikhuthaza lokukhankasela ukuba uzulu alondoloze ngokwezinga laphezulu iziqondiso zokuvimba ukumemetheka kweCovid 19 ezabekwa nghulumende laye elandela ezabekwa ngabenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Helath Organisation-WHO njengoba umhlobo waleli gciwane eselikhona khathesi kungelilolaka ngokuphindiweyo.
Ngokutshona kwelanga layizolo kwabatholakale beleCOVID-19 ilizwe lonke, abangamakhulu edlula athobaminwemibili-820, abafika phose amakhulu amane - 385 bebe ngabeHarare. Phakathi kwabangamangamatshumi amabili lanye - 21 abalahlekelwe ngumphefumulo, abalitshumi lambili - 12 bakhona ngabeHarare.
Abezempilakahle bathi lokhu kubabonisa ukuba idolobha leHarare sokuyilona elikhokhelayo ebantwini abatholakala belalo umkhuhlane kanye labalahlekelwa ngumphefumulo, i hot spot ngesiNgisi.
Abaphila Ngokuthengisa Bahlaba Omkhulu Umkhosi Ngokuvalwa Komgcele WaseSouth Africa

AbeZimbabwe abaphila ngokuthengisa, ikakhulu labo abathenga bethengisa kweleSouth Africa baveza ukukhathazeka ngokuvalwa komngcele lweMzansi Africa bethi sekuzaphazamisa ngamandla umsebenzi wabo.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi iZimbabwe iphakathi kwesiqondiso seCovid 19 Level 4 Lockdown okwenyanga yonke kaZibandlela osekutshiye inengi likhala lisithi selizabulawa yindlala hatshi iCoronavirus.
Ophila ngokuthenga ethengisa kweleSouth Africa uNkosikazi Senzeni Mguni uthi kasazi ukuthi vele kuzophilwa njani.
“Ilockdown le esibangele lokuvalwa kweborder yeSA kuyasiphazamisa kakhulu ngoba yikho vele esiphila ngakho ukuthi siphile sibhadalele abantwana esikolo kumele ngicross iborder ngiyewoda ngizothengisa ngoba impilo yeZimbabwe angithi liyakwazi ukuthi inzima okunganani. Akula okunye esingakwenza ngaphandle kokuthi njengomama usukume uyethengisa ukuze abantwana badle baye lesikolo. Uma sekuvalwe iborder kunzima kithi ukuthi sithole ukudla, sidla nzima angazi lokuthi ngikuchasise njani.”
Omunye njalo ophila ngokuthengisa uNkosazana Jotina Lusinga uthi lokhu sekuzafaka impilo zabanengi engozini.
“Ukuvalwa komgcele wakweleSouth Africa sekufaka thina omama engozini enkulu ngoba yikho lapho ebesiphila khona ngoba impilo zabantu sezisengozini kakhulu ngoba abantu sebezangena emfuleni legangeni lapho omama ababanjwa khona iganyavu abanye bathathwa ngamanzi izulu liyana konke lokhu yingozi.”
UNkosikazi Madade Ndlovu omunye njalo ophila ngokuthengisa uthi udane kakhulu ngokuvalwa komngcele abawuthembileyo.
“Ngidane kakhulu ngokuvalwa komgcele wakweleSouth Africa ngoba yikho lapho ebesiphila khona besilabantu abasithengela basithwalele impahla zethu thina siseZimbabwe. Lokhu sekuyikuhlala phansi akuselalutho ngoba iBeitbridge yiyo ebesiyithembile siphila ngayo ngabe kuyenza bavule”
Umqondisi wenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa, eyeBulawayo Vendors and Traders Association uMnu Michael Ndiweni uthi ngabe uhulumende uvule eminye imikhambo.
“Kuyadanisa kakhulu ukuvalwa kwemingcele ngoba inengi beliphila khona bethenga bethengisa lobanje bekudingakala incwadi ezidulayo. Lathi sesiphakathi kokuhlomisa abathengisayo ngokuthi bathenge bethengisa ezweni kuthi lohulumende avule imikambo evaliweyo ukuze abantu baphile ngoba ukuvalwa komngcele weSA kuyadanisa kakhulu.”
I-Zimbabwe ingene kulanga lesifica minwe mibili lelockdown yamalanga angamatshumi amathathu kulandela ukuqhamuka njalo ngolaka kweCovid-19 okubangele ukuba labaphila ngokuthengisa kuthiwe bahlale emakhaya emizameni yokwenqabela ukumemetheka kwesifo lesi kodwa bona bathi akulula ukuhlala ekhaya ungadingi okokuziphilisa.
Uhulumende nyakenye uthembise ukunika abantu okuyimadlana kokuthenga ukudla kodwa wenze lokhu kanye kuphela ngakhoke abantu lokhu belinde ukuthi mhlawumbe ngale iLockdown uzabaphosela njalo. Ngakwelakhe icele uhulumende uthi akala mali kodwa wenelise ukuqhubeka ngohlelo lokupha amacard alamatshumi ayisikhombisa lanhlanu-$75 kuzisebenzi zezempilakahle.
Kulandela ukumemetheka okwethusayo kobhubhano lweCovid-19, inhlanganiso kahulumende ebona ngokuhlenga abantu ezingozini eye Civil Protection Unit isiqale ukuthumela imibiko yokulimukisa uzulu ngobhubhano lweCovid-19 kuyewonke umuntu eZimbabwe, isebenzisa umakhal’ekhukhwini.
Lumbiko ugoqela njalo inombolo zabantu abafunyenwe beleCovid 19 elizweni, asebebulewe yileli gcikwane, abasalaliswe phansi yilo kanye labasinde kulo.
Abe CPU bathi bakwenza lokhu ngemva kokunanzelela ukuba umbiko okhitshwa nsuku zonke ngabogatsha lwezempilakahle enkundleni yokuxhumana eyebulenjini eyeTwitter, okuyinkundla engafinyelelwa ngabanengi emalokishini lasemaphandleni, uma kuqathaniswa lomakhala ekhukhwini.
Abaphila Ngokuthengisa Sebeqalile Ukuthengisa Enzikini yeDolobho LakoBulawayo

Abaphila ngokuthengisa badlala umacatshelana labezomvikela lapho abahamba bethengisa bethi bengekela ukwenza njalo, ngeke benelisa ukuphila phansi kweLockdown ngoba uhulumende engabaphathisi ngokudla behleli okwenyanga yonke bengasebenzi.
l-Zimbabwe iphakathi kwesiqondiso seCovid 19 Level 4 Lockdown okwenyanga yonke kaZibandlela osekutshiye inengi likhala ikakhulu abaphila ngokuthengisa bethi sebezabulawa yindlala hatshi iCovid.
Ophila ngokuthengisa uMnu Never Bonde uthi sebehluphana labezomvikela ngoba kungavumi ukuthi baphongu hlala bengasebenzi.
“Lapha ukuhlukumeza phakathi kwamasotsha, amapholisa Labantu. Abantu bafuna ukuthengisa edolobheni kundawo abathengisela khona, Abantu bafuna ukuthengisa, balenkani bathi abafuni kuya kulockdown bahlale ezindlini bengaphumi phandle bedinga imali yikho sebehluphana lamapholisa lamasotsha.”
Esinye njalo isakhumuzi sakoBulawayo, uMnu. Bekithemba Sibanda uthi kudinga ukubambisana phakathi kukahulumende labantu kulimpi hatshi ukuhlukumezana
“Kuqakathekile ukuba abantu babambane lohulumende bamelane lokumemetheka kweCovid-19 ngokugqoka amamask lesocial distancing, laye uhulumende abone ukuba ezibhedlela yonke into imikahle hatshi ukuba kuqhubeke kuyindlela ekhona amanje akulanto enhle ezaphuma lapho.”
Ophila ngokuthengisa uJotina Lusinga uthi bahlukumezekile ngoba lohulumende akabaphathisi.
“Ilockdown leCovid isiphazamise ibhizimusi yami, sibhalelwa incwadi esebenza kanye njalo lohulumende wasipha kanye amakhulu ayisithupha ayeneli njalo wayethembise ukuba uzasipha inyanga zonke kodwa asiyitholanga.”
UNkosikazi Madade Ndlovu omunye njalo ophila ngokuthengisa uthi abasazi ukuthi benzeni.
“Sekulelockdown yesibili bengingakavuki kulockdown yakuqala, silahlekelwe kakhulu besingakangeni kubusiness .Kunzima ukuthi sihlale okwe30days asomalanga amancane yona iviki, khonokho ukuthi uthengisa ucatsha kunzima akukhulumeki sesizabona ngakho.”
Umqondisi wenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa, eyeBulawayo Vendors and Traders Association uMnu Michael Ndiweni uthi bakhona uhulumende asebavumele ukuthengisa.
“Kube lombiko ovela kuhulumende othi abantu abathengisa izilimo emkambo bengayasebenza , banikwa indlela zokuthi bathole incwadi zokusebenza ukuze benelise ukudlula lapho okulamapholisa khona. Yikho sibonile abanye bevulile bethengisa. Ungakhangela emkambo okhona abavulileyo ngabathengisa izilimo. Kuyinto esiyamukelayo abantu bebesebevele bethwelel nzima bengasela lapho ababamba khona uma sebevulile sekulobubelo sebezaphila. Siyafisa ukuba ngabe abantu bayavulelwa lemikambo le abantu abangena Phakathi bageze izandla bahlale besthiyale isikhala. Siyazama ukuba sikhulumisane lohulumende avumele abantu ukuba bathengise.”
I-Zimbabwe ingene kulanga lesine lelockdown yamalanga angamatshumi amathathu kulandela ukuqhamuka njalo ngolaka lweCovid-19 okubangele ukuba labaphila ngokuthengisa kuthiwe bahlale emakhaya emizameni yokwenqabela ukumemetheka kwesifo lesi kodwa abaphila ngokuthengisa bathi akulula ukuhlala ekhaya ungadingi imali.
Abafundi Baphazanyiswa Ukuyafika Ezikolo Ukuyabhala Imihloliso

Abafundi ababhala imihloliso ye 'O' level leye 'A' level babhekane lohlupho lokuphuziswa ukuya fika esikolo, bevinjwa ngabezomvikela abakade bethatha isikhathi eside ukuhlolisisa ingwalo ezivumela abantu ukuhamba hamba loba ukuya enzikini yedolobho lakoBulawayo, ekuqaliseni kweCovid 19 Level 4 Lockdown ngoLwesibili.
Ngalokho uNkosikazi Sukoluhle Ndlovu umgcinisihlalo wenhlanganiso yababalisi eye Almagamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ) uthi ngabe limihloliso ike yamiswa.
“Lokhu sikubona kuliphutha kakhulu ngoba kuphambanisa abantwana abayabhala imihloliso sokumele belindele laba abadala abagade labo ukuthi bahlohlwe izincwadi zabo bezama ukukhulumisana lamapholisa. Umtwana uyaphuza kumhloliso yakhe umtwana ufika futhi esephambanisekile ngoba kuyamhlukumeza emqondweni wakhe. Nxa efika ku exam ephuzile lemicabango yakhona ayibuyi ngendlela eqondileyo. Thina njenge Union sithi ngabe lokhu okwemihloliso kuyama kukhangelwe ngoba kuphazamisa abantwana, ukuthi babhale imihloliso sebeke bahlukumezeka njalo kuyaba exposer kuCovid.”
Omunye wabafundi obesiyabhala umhloliso unkosazana Natasha Sibanda uthi uphuzile ukufika esikolo.
“Ngesikhathi ngisiya esikolweni ngisiyabhala udubo lecine kusiba ngama roadblocks, ngendaba yeLockdown abantu bebegcwele so amapholisa abengazwakali noma bengigqoke Iuniform bathi sime ngoba abantu abanengi bebelezistory so isikhathi engifike ngaso isikhathi besingasekho njalo ngiphuzile ukufika eclassin ukuthi ngibhale imihloliso.”
Imizamo yokukhuluma lesikhulumeli sogatsha lwezemfundo olwePrimary and Secondary Education umnumzana Toungana Ndoro yehlule ngoba ubengaphenduli ucingo lwakhe, kodwa utshele iphephandaba leNewsday ukuthi leli liphutha elikhulu njalo lusizi olukhulu ethi njalo abafundi abaphanjaniswe yilokhu bavunyelwe ukuthi babhale imihloliso yabo. Uthe njalo ababalisi kanye labafundi kumele bavunyelwe ukudlula besiya ezikolo bengavinjelwanga.
Kutholakala Abangu-1,812 BeleCovid 19 eHarare Kuphela Phakathi Kwensuku Ezine

IHarare isiphose ifikise iviki ilokhu ikhokhela ekubeni lenani eliphezulu labafunyenwe beleCOVID 19, ngoba ngomvulo babe ngamakhulu phose amathathu-299, ngoLwesibili baba ngamakhulu phose athobaminwemibili-777, kuthi ngoLwesithathu abaphose bafike amakhulu amabili-165.
Inani eliphezulu kangaka ngelakuqala ukutholakala eZimbabwe selokhe lumkhuhlane waqhamuka ngenyanga kaMbimbitho nyakenye.
Ukukhuphuka lokhu kucatshangelwa ukuthi kubangelwa yikuyekethiswa kweziqondiso zeCOVID 19 elizweni, ukuvulwa kwemingcele okwenza uzulu osuka emazweni anjengeSouth Africa angene kweleZimbabwe ngobunengi ngesikhathi sekhefu leKhisimusi.
Umbiko owethulwe ngodokotela beZimbabwe Association of Doctors for Human Rights -ZDHR basole amanani lawa bethi awavezi iqiniso ngesimo esikhona elizweni mayelana labantu abagula umkhuhlane weCOVID.
Bathi njalo ugatsha lwezempilakahle kumele luhlolisise ukuthi eleZimbabwe lingabe selihlaselwe luhlobo lweCOVID olutsha oluvela kweleSouth Africa ngoba abantu abanengi bengene elizweni ngekhefu bevela khona.
Unkosikazi Duduzile Nyathi ongumongi uthi ukumemetheka lokhu kubangelwa yikungalandeli iziqondiso zokuvikela umkhuhlane.
“Ukukhwela kwamanani lawa ngikhumbula ukuthi kubangelwe yikuthi besekuyekethiswe iLockdown njalo ngekhefu abantu bebevakatsha kakhulu benganaki ukumemetheka komkhuhlane. Okunye njalo nxa sikhangela ezibhedlela abongi basebenza bengela PPE okwenza labo basebenze bengavikelekanga.”
Umqondisi wenhlanganiso elelwa amalungelo abaphila ngokuthengisa, umnumzana Michael Ndiweni uthi umumo ngalumkhuhlane ususethusa.
“Imbangela yokuthi inani labantu ababulawa yiCovid liqanse yokuthi kulabantu abangela ndaba lokugqoka amask, uyabona umuntu etown ezihambela engena ezitolo imask isesilevini.Kungangena ipolisa esitolo yikho lapha akhweza khona imask njalo abantu abanengi abagezi izandla njalo okunye okumqoka yikuthi emalokitshini akula manzi abantu bayageza ngaphi izandla lamasanitizer ayadula.”
Kunje iCovid 19 isibulele abantu abangamakhulu edlula amane-431, lokhu leli gcijkwane laqhamuka elizweni jikelele.
Bekutshaya Umoya koBulawayo Abantu Belandele Iziqondiso zeiLockdown Kodwa Besola Ngesiphatho Sabomvikela

UBulawayo wamukela iLockdown esola uhulumende Isiqondiso sokuba abantu bahlale emakhaya benganyakazeli enzikini yamadolobheni eZimbabwe ese Covid-19 2021 Level 4 Lockdown siqale ngolweSibili elizweni jikelele.
Kulelo dolobho izakhamizi bezikhala ngokuthi iCovid 19 level 4 Lockdown iqhutshwa ngesandla esilukhuni sabezomvikela lamapholisa abalela umuntu wonke ukuya enzikini yedolobho lanxa kulezizatho eziqinileyo ukuthi zenze njalo.
l-Zimbabwe njengawo wonke amazwe womhlaba ikhathazekile ngobhubhano lweCovid-19 olukhwaze ngolaka umnyaka wonke ka2020 osokuze kwachaphela kulumnyaka osanda kusungula oka2021 osekubangele ukuba uhulumende ethule isiqondiso sokuba abantu bahlale emakhaya okwenyanga yonke.
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnumzana khulamuzi Moyo yena ukhala ngodubo lwamanzi ngalesi sikhathi abantu bevalelwe.
“ICovid-19 ngumkhuhlane omubi kakhulu njalo ngilethemba lokuba abantu bazalandela kuhle iziqondiso ezimiswe nguhulumende ngoba kungaqali ngoba NgoMbimbitho kumnyaka odlule sikesadlula kulockdown kodwa udubo olukhona manje yikuba abantu bahleli ezindlini ngobunengi kodwa uhulumende lekhansili abatholisi abantu amanzi ahlanzekileyo.”
Osakhulayo uNozipho Moyo uthi lanxa bevumelana leLockdown usola uhulumende akaphathisi abantu.
“Siyananzelela ukuba ilockdown isiqalile njalo siyavumelana laye uhulumende ngelockdown kodwa akulalutho aluphathisa abantu ukuba bengaphephela khona ukuze bengahambahambi ngoba ekuhambeni lapha yikho abantu bathola khona ukuziphilisa abahambeli ize.”
USikhwicamfundo Solwayo Ngwenya umqondisi wesibhedlela seMpilo Central Hospital ngomunye wabasekela ukusungulwa kwale iLockdown.
“Ilockdown iqalile lamuhla abantu balutshwana edolobheni isiminyeminye asikho lamuhla siyathaba kakhulu ukuthi ilockdown le izancedisa ukuthi igcikwane leCovid-19 lingamemetheki njengoba khathesi ukhanya ulibhubhano elibi elibulala abantu. Asiqhubekeni silandela iziqondiso ezibekiweyo ukuze sisinde kulolubhubhano.”
Ilunga leIbhetshu likazulu uMnu. Lungile Nyathi uthi uhulumendemkumele atholise abantu ukudla ngoba kulockdown yakuqala inengi laphose labulawa yindlala.
“Umkhuhlane weCorona uqala phansi ususanda Ilockdown ilungile kubi ekuthini abantu bahlale phansi bavalelwe ezindlini bazakudlani ngabe uhulumende uyatholisa abantu ukudla ngoba uma abantu behleli abesenelisi ukuziselela ngakho kuqakathekile ukuba uhulumende atholise abantu ukudla.”
Umsekeli kaMongameli uMnu Kembo Mohadi emanyene lomphathintambo wezempilakahle engumsekeli njalo kamongameli uRetired Army General Constantine Chiwenga bethule imibiko eqhakathekileyo ngobhubhano lweCovid-19 okudale ukuba kube leLockdown yamalanga angamatshumi amathathu phansi komthetho wedale lephalamende owe Statutory Instrument 10 of 2021 oqinisa okusemthethweni iLockdown lobanje bekhona abathile abavunyelwa ukusebenza ukuze abantu baqhubeke bephila.
Uzulu wamukele ngemibono ehlukile iLockdown ka2021 ethi uhulumende uvalele abantu ukuba baziphilise kodwa kungela lutho abaphathisa ngalo.
I-World Health Organisation yona layo ikhuphe imibiko ithi iphakathi kokusebenza ukuba kusiyaphela umnyaka ka2021 kube sekulamajekiseni edlula amabhiliyoni amabili ayabe esetholiswe uzulu emazweni asathuthukayo, emizameni yokumelana lokumemetheka kweCovid-19 emhlabeni jikelele. Bathi okwamanje kulamankampani athile agoqela i-AstaZeneca, Pfizer, Moderna lamanye aseqalile ukuthengisa leli jekiseni leCovid 19 vaccine.
Ziqalile Ukulandelwa Iziqondiso Ezintsha zeCOVID-19

Izakhamizi zeHarare ziqalile ukulandela iziqondiso ezintsha uhulumende azibekileyo kusukela lamuhla, ezeCovid 19, Level 4 Lockdown zensuku ezingafika inyanga.
Uhulumende uthi ukwenza emizameni yokuvimba ukumemetheka kwegcikwane leli kodwa abanye bathi zizongezelela ubuyanga njalo zenziwa ngendlela ebandlulula abaswelayo.
Lokhu kuza ngemva kokuba uzulu elalele isixwayiso sikahulumende sokuba ahlale emakhaya esethulwe ngumphathintambo wezempilakahle ongomunye wabasekeli bakamongameli, u Retired General Constantino Chiwenga, ngoMgqibelo sokuthi ilizwe selibuyela njalo ekuqiniseni iLockdown emizameni yokwehlisa amathuba wokumemetheka kweCOVID-19 elizweni.
“Abantu mabahlale emakhaya baphume nje besiyadinga ukudla ezitolo lemithi kumbe ukuphelekezela abagulayo ezibhedlela, okunengi kubekwe kwacaca kule Lockdown Order. Abaphatheke kumisebenzi yokuthenga lokuthengisa impahla sebemisiwe ngaphandle kwabamankampani amakhulu kanye labezimota ezithwala impahla eqakathekileyo lalezo eziquma elizweni ukuya kwamanye amazwe.”
Kodwa isikhulumeli somanyano wenhlanganiso ezisebenzisana lozulu eye Crisis in Zimbabwe Coalition umnumzana Marvelous Khumalo uthi lanxa beyisekela iCOVID-19 Lockdown usola ukubandlululwa kwabaswelayo.
“Iyenza engazathi inika i advantage kulabo abatholayo kakhulu ngoba bona bavunyelwe ukuze behambe kumahotela besiyonatha besidla njalo kumatrips abo, behamba ngendizamtshima, bekhwela behamba. Kodwa abanengi kumbe esingathi yi majority, uzulu, labo abantoliyo, abangelamali, kabakwanisi ukuze bayenze lokho.”
Okugcizelelwe ngumnumzana Effie Ncube ingcwethi ebona ngokulwela ilungelo loluntu, enhlanganisweni ye National Consumer Rights Association – NACORA.
“I Lockdown le ibonakala iqondiswe ebantwini abangazuziyo, abayanga, abantu abahluphekayo sabantu abanothileyo abaziphilela kahle, kakukho lokukodwa abakuvalelweyo, ama earoplane azaqhubeka esebenza, amabhasi emakhaya avaliwe. Lapho esithenga khona imibhida lezitolo zethu ezincane lezi zivaliwe kodwa ke amawetela ayabe evuliwe lamabhawa emaweteleni avuliwe lama restaurent emaweteleni avuliwe. Konke nje okuphathelene labanothileyo kuzasebenza kube sekusithi okwabayanga kwavalwa. Thina esihluphekayo yithi esizakuba phakathi kwenkinga enkulu, iLockdown le izasilimaza kakhulu. ”
Abamabandla aphikisayo abalisa ele MDC-T elikhokhelwa ngumnumzana Douglas Mwonzora bathi bebengalindele ukuthi uhulumende engaqhuba njalo olunye uhlelo lweLockdown kuvalwe amabhizimusi wona abevele esehluleka.
Unobhala kwezokukhulumisana lozulu kanye lokusabalaliswa kwemibiko kulelibandla umnumzana Witness Dube ulandisa kabanzi ngalokho.
“Ngabe uhulumende uke wazama eminye imizamo engayenza ukuthi lawo mabhizimusi asale evulile kodwa kuxwayisiswe kumbe kunanzelelisiswe ukuthi kungayenziwa mcabango bani ukuthi lokho kuvulwa kwamabhizimusi kungabi yindlela okungathelelanwa ngayo umkhuhlane. Amapholisa ebe nganceda, amasotsha khonokho ekade ekwenza, ebe ngakhangelisisa sibili ukuthi kufakwe eminye imithetho kuncedisanwe labantu mhlawumbe abanye abantu basuke ebantwini, kube ngabantu abancedisa amapholisa lamasotsha ekuthini kukhangelwe ukuthi wonke umuntu uyananzelela izixwayiso zawonalo umbhuqazwe weCOVID. ”
Kulabo abavunyelwa ukuhambahamba besiya emsebenzini abanjengomnumzana Paul Ncube wasemzini weKuwadzana, uthi bekuhanjwa nzima lapha emigwaqweni ukungena enzikini yedolobho leHarare, inengi labantu libuyiselwa muva.
“Bayehlisiwe abanye ebhasini sibili babuyela ngekhaya, kwathiwa kababuyela until iLockdown le iziphele. Kutsho ukuthi kunzima sibili ukungena kwakhona eTown ngoba lamuhla edolobheni indawo ezinengi vele zinjani, zivaliwe. Amashops amanengi avaliwe avuliweyo ngamakhulu amSupermarkets. Mostly amashops lawa amancane, avaliwe.”
Kwasekelwa ngumnumzana Tafadzwa Chigandiwa laye othi bekuhanjwa nzima emgwaqweni omkhulu oquma phakathi kwelokitshi leWarren Park bucwadlana lalapho ahlala khona.
“Siyabona, iqalile sibili, kuyisiphithiphithi ukungena edolobheni kodwa mina ngehlulekile ukungena ngoba amapholisa akhona ayahlupha njalo izimota zakhona zinengi kakhulu.”
Lokhu kuza ngesikhathi sekulemibiko yokuba sokuqhamuke igciwane leCoronavirus elehlukileyo kulelanyakenye. Abezempilakahle bahlezi bekhankasela ukuqiniswa kweziqondiso zeLockdown, besithi usuthatha umuntu masinyane lumkhuhlane kulakuqala.
Uhulumende uthi ukubone kufanele aqinise iziqondiso lezi ngemva kokunanzelela ukuqonga kwasebehlaselwa lokubulawa ngumkhuhlane weCOVID-19 elizweni kakhulukazi phakathi kwenyanga ezisukela kuLwezi nyakenye kuze kube manje, lozulu eseyekethisile ekulondolozeni iziqondiso zokuvimba ukuthelelanwa lula kwaleli gcikwane okunjengo kuqoka ama mask lokungasondelani duzane laduzane isocial distancing.
Liyakhuphuka Okwethusayo Inani Lababanjwa BeleCovid eZimbabwe

Ukukhuphuka kwenani labantu ababanjwa beleCovid eZimbabwe sokwenze uHulumende athathe isinqumo sokubuyela kuhlelo lokuvalela abantu ezindlini olweLockdown ukuze kwehliswe ukumemetheka komkhuhlane lo.
Udokotela Bathabile Dlamini usola uzulu ngokungalandeli iziqondiso zokuzivikela.
“Thina njengenhlanganiso yel am for Bulawayo sikhathazekile kakhulu ngalokhu ngoba kuyabonisa ukuthi abantu bathe bayekethisa kuma communities ibanga elingahanjwa ligciwane l eCovid 19 so akuncedi ukuthi sikhangele ukuthi kungabe kwenziwani khathesi yiso isikhathi sokuthi sithathe isinqumo sokuthi konke esikwenzayo sibone ukuthi siyananzelela kubalululekile ukuthi sizivikele ngendlela zonke.”
Unkosikazi Melissa Ndlovu isakhamuzi sakoBulawayo uthi umumo okhona manje ubangelwa yikuthi iZimbabwe ibisiyekethise iziqondiso zeCovid.
“Kulesikhathi lapha eke yabamba koBulawayo akuzange kwenziwe lutho kodwa khathesi sesigijinyiswa ngoba sekuyiHarare abantu babusy bathenga izinto bejahile belungisela lokhu okungekho kuhle nxa sikhangela ukuthi abantu abala lutho.”
Umnunzana Dalubuhle Moyo isakhamuzi seNkulumane uthi ikhefu leli yilo elenze ukuthi inani likhuphuke kangaka.
“Siyabonga okwenziwe ngumphathi ukubana akubone ukuthi besekusiba luhlupho lokhu ade sekusenzakala ngama cases eCovid ukuthi afake iLockdown laloba kubuhlungu kunje kunguJanuary kodwa siyabonga ukuthi ukunanzelele asifuni ukucina sibalwa emaphepheni njengakwamanye amazwe.”
Kusenjalo izizalwane zeZimbabwe esezizama ukuphindela kweleSouth Africa zikhala ngendleko yokuhlawulela ukuhlolwa ukuba kazila COVID 19, ukuze zithole incwadi zokuphindela emuva.
Unkosikazi Senzeni Ncube ngomunye wabakade bevakatshele izihlobo eZimbabwe ohlala kwele South Africa.
“Sekulobunzima ngoba sijunyiwe imali zokuyatester asilazo ngoba lathi khonale besingasebenzi khathesi sokumele sibuyele iLockdown iqala kusasa kodwa asikabi lolutho olubambekayo ngenxa yokuswelakala kwemali.”
Ngekhefu abantu abanengi bebevakatshile ukuyabona izihlobo labangane eZimbabwe lokwenza imicimbi lamadili okujabulela iKhisimusi lomnyaka omutsha. Lokhu kwenze iCOVID yamemetheka ngesiqhubu esethusayo.
Abantu abangamakhulu ayisikhombisa lamatshumi ayisikhomisa lane, 774, babanjwe iCovid-19 eZimbabwe ngokutshona kwelanga layizolo. Lokhu kwethuse abanengi ngoba lelinani lethuse ilizwe lonke ngoba kuyilo eliphezulu elizweni selokhe kwaqhamuka lumkhuhlane ngoMbimbitho womnyaka odluleyo. Abathathu ababulawe yilumkhuhlane izolo, bakhuphule inani lasebetshonile laya kwabangamakhulu phose amane-380.
Asebefunyenwe belomkhuhlane lo selokhe waqhamukayo sebezinkulungwane ezedlula ezilitshumi lanhlanu -15,265. Asebepholile bazinkulungwane ezedlula ezilitshumi lanye-11,574, abalokhe begula bona sebezinkulungwane ezedlula ezintathu-3,311.
Ijekiseni leCovid-19 Vaccine Eselilungisiwe Lizathatha Isikhathi Ukuze Lifike eZimbabwe

Ijekiseni yokuvikela ukuthelelwa iCovid-19 eselilungiswa ngamankampani amakhulu anjenge Pfizer selihlatshwe izigidi ezithile zabantu emazweni athuthukileyo kodwa alikafiki emazweni awezwekazi leAfrica okugoqela eZimbabwe.
Abantu balemibono ehlukileyo ngaleli jekiseni leCovid 19 Vaccine lokuthi kuzathatha isikhathi eside ukuze lize lifike elizweni njengoba amazwe athuthukileyo anjengeMelika lawe Europe elithenga ngobunengi.
l-Zimbabwe njengawo wonke amazwe womhlaba ikhathazekile ngobhubhano lweCovid-19 olukhwazw ngolaka umnyaka wonke ka2020 lobanje sekungathi kulethemba ngejekiseni elithe lafunyanwa elivikela ukubamba leligcikwane.
Ingcwethi zezempilakahle ezweni zithi azikahlangani lalo lelijekiseni ngakhoke uzulu kaqhubeke elandela iziqondiso zokuzivikela ngoba kuzathatha isikhathi ukuthi lifike ezwekazi leAfrica.
Omunye walezi ngcwethi ngumqondisi wesibhedlela seMpilo Central Hospital, uSikhwicamfundo Solwayo Ngwenya.
“Sesizwile ukuba ubhubhano lweCovid-19 selulevaccine yokulivikela kukhanya uhulumende useyidinga kwamanye amazwe lapha ayikafiki kodwa liyaxwayiswa ukuba lingayekethesi ebesilixwayisa ngakho selithembe ivaccine engakabikhona kodwa ingabakhona lizayaziswa ukuthi isikhona njalo ihlatshwa njani kodwa okwakhathesi liqinise ukulandela ukugqoka amamask, ukuhlamba izandla lokungahambi lapho okulabantu abanengi khona okulesiminyeminye.”
UMfundisi Useni Sibanda wenhlanganiso yeI am Bulawayo Against Covid 19, uthi kunengi osekukhulunywa ngejekiseni leCovid-19 Vaccine.
“Into eqakathekileyo yikuthi kumele ichasiselwe abantu ukuba isebenza njani, njalo lokuthi abantu bayizwisise ukuba izabancea njani ngoba kunengi osekukhulunywe ngayo, abanye bathi iyaguqula iDNA, abanye bathi iyelapha ingakabikhona uhulumende leMinistry of Health kumele bangene kuzulu babachasisele.”
USibanda uqhubeke ethi inkolo ezehlukeneyo zamukela imithi yamavaccine ngokutshiyeneyo.
“Ungananzelela ezweni amaChristu alenkolo ezehlukeneyo uma sekubuya kundaba zamavaccine lezi abanye bayavumelana lakho kodwa abanye hatshi sekusiya ngokuthi ibhayibheli balibala njani ngakhoke kuqakathekile ukuba kubelolwazi abantu benze izinqumo zabo belolwazi lokuthi bayithathe kumbe hatshi njalo akulamuntu omele abanjwe ngamandla ukuba ayithathe kumbe hatshi.”
Olwela amalungelo oluntu, uMnu Effie Ncube yena ukhuthaza inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organisation ukuthi imele amazwe asathuthukayo ukuze athole lelijekiseni.
“Kuqakathekile ukuba ijekiseni lokuvikela iCovid-19 litholakale masinyane okwamanje isadinga umqando omkhulu ongatholakali emazweni angela kunotha njengelethu ngakho kuqakathekile ukuba eleZimbabwe lisebenzisane leWorld Health Organisation lamankampani alemali ukuze ifinyelele emhlabeni jikelele emakhaya kuyewonke umuntu umntwana abadalal abagulayo laye wonke nje umuntu.”
Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu Frank Phiri ngomunye wabasese lokuthandabuza ngaleli jekiseni leCovid-19 vaccine.
“Ivaccine leyi ngendlela engiyibona ngayo siyayifuna abaqale befake bona amakhiwa umibulala iqale ibulale bona. Ngiyayifuna uma kuyikuthi iyasebenza ngempela kodwa ayiqale isebenze khonale ithi isibuya ngapha.”
Osakhulayo uNothando Ndlovu ulomcabango wokuthi iCovid-19 vaccine yibhizimusi yabathile.
“Lapho eyaqala khona iCovid-19 eChina isithule sesibona ukuthi ngokuyibhizimusi amankampani aseqina ngokuthi sebelevaccine, sizathi ikhona kodwa silemibono emibili emithathu ehlukeneyo ukuthi iyasebenza uma isebenza ngubani othola amantshontsho okusebenza kwayo.”
EZimbabwe kuviki edlule uMongameli Emmerson Dambudzo Mnangagwa kunkulumo yakhe lesizwe mayelana lobhubhano lweCovid-19 uthembisa uzulu ukuba basebenza gadalala labezempilakahle belandela zonke iziqondiso zokuba lalelijekiseni lokuvikela iCovid-19 ezweni ngoba okwamanje alikafinyeleli ezwekazi leAfrica.
I-World Health Organisation yona layo ikhuphe imibiko ithi iphakathi kokusebenza ukuba kusiyaphela umnyaka ka2021 kubesekulamajekiseni edlula amabhiliyoni amabili asethe atholiswa uzulu emizameni yokumelana lokumemetheka kweCovid-19 emhlabeni jikelele. Bathi okwamanje kulamankampani athile agoqela i-AstaZeneca, Pfizer, Moderna lamanyeaseqalile ukuthengisa leli jekiseni leCovid 19 vaccine.
Bekunzima kwabeZimbabwe kweleBotswana ngo2020 Ngakhoke Kumele Babophe Ziqine ngo2021

AbeZimbabwe kweleBotswana bathi umnyaka ka 2020 ube ulukhuni ngenxa yemphicabadala eyi COVID-19, njalo abakhangelelanga inguquko ngesikhathi kulungiselelwa ukungena kumnyaka omutsha oka 2021.
Inhlanganiso ephathisa uzulu ngezikhathi zobunzima emhlabeni jikelele, eyeRed Cross Society kweleBotswana, ithi inengi labantu ababhekane lobunzima ngesikhathi seCOVID-19, kulelo lizwe ngabokuza.
Impilo ibe ilukhuni ngamandla kwabeZimbabwe asebehlala kweleBotswana, ikakhulu labo abaphila ngemisetshenzanyana labangela ngwalo ezisemthethweni zokuhlala lokuzebenza kulelozwe.
Umnunzana Andreas Sibindi oyisizalwane seZimbabwe esihlala eFrancistown, uthi akuzange kubelula ngoba abaphila ngemisetshenzanyana bevalelwe ngesikhathi sohlelo lweCovid 19 Lockdown.
“Umnyaka lo ube ungumnyaka onzima kakhulu kunengi labantu bakithi. Ikakhulu abakade bephila ngama piece jobs. Uma kule lockdown, akulalapho ongasila khona.”
Esinmye njalo isizalwane seZimbabwe, umnunzana Benjamin Sibanda okubhizimusi, uthi umnyaka ube uqalise kuhle kodwa kwasuka kwachitheka izitshebo ngesikhathi kuqhamuka iCovid-19 kweleBotswana ngoMbimbitho.
“Kuthe sekungene icorona into zonke zajika, ibhizimusi yangahambi kahle. Angizange ngitshone kangako, kodwa angisaphilanga ngendlela efaneleyo. U2020 ube ungumnyaka omubi.”
Kodwa uSibanda uthi noma nje kukhanya kunzima kungenwa kumnyaka omutsha, abantu sekumele bedinge indlela ezintsha zokuziphilisa.
“Kumele siguquke, angimesabi u2021, ungitshela ukuthi ngibe ngumuntu owahlukeleyo. Akuncedi ukuthi sitshone sikhala sisithi COVID.”
Unkosikazi Sindiso Sibanda uthi inengi labeZimbabwe ngabantu abazisebenzayo, ngakho bekungalula ikakhulu ngesikhathi abantu bevalelwe ezindlini, ngelockdown. Ukuthi okwaphathisayo yikuntintana kwabantu ngokubambana, ngesikhathi abokuza betshiywe ngaphandle.
“Okwababuhlungu yikuthi uhulumende weBotswana waphathisa izizalwane zakhe etshiya abokuza phandle. Kwasekungundonda zibonele, kodwa yithi laba sasila. Sesikhangelele kumnyaka ka 2021.”
Amathemba abanengi ayafiphila ngesikhathi inani labantu abatholokala beleCOVID-19 lisiya liqonga umhlaba wonke jikelele.
Sokutholakele njalo uhlobo olutsha lweCOVID-19 olubikwa lumemetheka ngesiqhubu esikhulu ukwedlula lolo oluvele solukhona, osekubone amanye amazwe ephindela kunhlelo zokuvala izigaba kumbe ilizwe lonke zamaLockdown.
Lokhu kukhathaza inengi labeZimbabwe asebehlala kweleBotswana abacabanga ukuthi imngcele ingaphanga ivalwe, ikakhulu ngemva kokutholakala komhlobo omutsha weCOVID-19, elizweni elingumakhelwane eleSouth Africa.
Abasakhulayo beZimbabwe Bathi iCoronavirus Iphazamise Inhlelo Zabo Zalonyaka

Abatsha bathi babhekane lenhlupho ezigoqela ukulahlekelwa ngamathuba langendlela zokuziphandela, ukwephulwa kwamalungelo abo kanye lokunye okunengi nengi. Udubo obelukhokhela kulazo zonke lube ngelokuphazanyiselwa imfundo ngoba izikolo lamakolitshi kuvalwe okwedlula inyanga eziyisikhombisa ngemva kokuqhamuka kweCOVID-19 ngoMbimbitho.
UMnumzana Nkosana Mazibisa, owasungula uhlelo lwe Mat Live Business Incubation Center, lwakoBulawayo uthi ukuvalwa kwelizwe ngeCOVID-19 Lockdown lonyaka kuphazamise inhlelo ezinengi.
“iLockdown kanye leCOVID-19 okuyikho kwenze ukuthi sivale amanye ama programs anjengawe accelerator program, iprogram enjalo siyimisile ngoba ilizwe belivalile. So ngezinye yezinto iCOVID, esitshaye ngazo,” kutsho uMazibisa.
UNkosazana Melissa Chingwanangwana, ongumbalisi osakhulayo, yena uthi ukuvalwa kwezikolo ngesiphangi phangi kufica ilizwe lingakalungeli izifundo zangalezi nsuku ezebulenjini eze E-Learning loba ezamaVirtual Classes.
“Kunje ngeke sithi iE-Learning ilakho ukusebenza emaphandleni ngoba imuli ezinengi emaphandleni azilamagetsi, akula ngitsho nge computer ekhaya kumbe ama phone akulezinsuku,” kutsho uChingwanangwana.
Lokhu kusekelwe nguMnu. Jingani Shoko, isikhulumeli senhlanganiso yabafundi bemakolitshini eye Zimbabwe National Students, ZINASU.
“Kulumnyaka indlela kade ama online classes kade eyenzwa ngayo, it was just a norm kuphela ukuthi kwenziwa, kodwa eqinisweni, on the ground bekungelanto enjalo,” kutsho uShoko.
UMnumzana Charles Nyoni, olwela ilungelo loluntu, uthi lonyaka babone ukuqansa kwezehlakalo zokwephulwa kwamalungelo abatsha, ikakhulu ilizwe livaliwe ngeCovid 19 Lockdown. Esipha isibonelo sokwehlela abasakhulayo besifazana abebandla eliphikisayo ele MDC Alliance oNkosazana Joanna Mamombe, Cecilia Chimbiri lo Netsai Marova.
“Ukubotshwa kwamantombazana lawa amathathu yinto nje engasimangalisi njengabantu abalwela ilungelo likazulu ngoba sonke siyazi ukuthi uhulumende lo vele katshintshanga vele wenza njalo yinhlala yenza yakhe,” kutsho uNyoni.
Lokhu kuphikiswa nguMnu. Munashe Mtutsa osakhulayo oweZANU PF, yena uthi uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa uyahlonipha ilungelo loluntu, njalo abomthetho beqondile ukubopha labo abephula iziqondiso ezeCovid 19 Lockdown njengalokho okwenziwa ngabesifazana abe MDC Alliance.
Ingcwethi ezibona ngentuthuko yabasakhulayo zithi lanxa uhulumende eseyekethise iziqondiso zeCovid 19 Lockdown, ngokuvula izikolo ukuze abafundi bayenelise ukubhala imihloliso akusizanga ngalutho. Kunje abafundi bathukuthele ngoba bengatholanga isikhathi eseneleyo sokulungiselela leyo mihloliso, njalo sebedibana lohlupho, lokubona ukuqansa kwenani labo asebebanjwa ngumkhuhlane weCoronavirus besesikolo.
Lezi ngcwethi ziqhubeka zikhuthaza ontanga ukuthi baziphathe ngendlela eqondileyo ukuze bengamemekethisi iCoronavirus, batshiyane lemikhuba emibi yokwenza imicimbi ebabuthanisa bebanengi enjenmaVuzu Parties, bacine besephula iziqondiso zokungasondelani duzane laduzane, iSocial distancing ngoba leli gcikwane selisidla amahabula kulezi nsuku ukwedlula liqala ukungena eZimbabwe ngoMbimbitho.
Lalapho seledlule leli gcikwane okulakho ukuthatha isikhathi eside ukuba loluhlupho luphele eZimbabwe, abasakhulayo kuzamele badinge ezinye indlela zokuzithuthukisa lokuziphilisa bengameleli inhlelo zikahulumende ngoba laye ulokunengi abhekane lakho okumele akulungisise.
Izakhamizi ZakoBulawayo Zikhala Ngokusilela Kwamanzi Osokubangela Ukumemetheka kweCovid 19

Uzulu wakoBulawayo uthi ukukhuphuka kwenani labasebefunyenwe beleCoronavirus, ikakhulu koBulawayo lemhlubulweni wonke weMatebeleland, lubangelwa yizizatho ezehlukeneyo ezigoqela udubo lokuswelakala kwamanzi lenani elikhulu labantu abaphindela eZimbabwe besebenzisa imingcele engekho emthethweni njalo bengahlolwanga igcikwane leli.
Loba kunjalo izakhamizi zaleli dolobho zikhuthazwa ukuba ziqhubekele phambili zihlonipha iziqondiso zokuzivikela kuCOVID-19, ikakhulu ngalesi sikhathi sekhefu leKhisimusi lapho abantu abazahlangana lemuli, izihlobo labangane abangazaniyo isimo sabo.
UNkosazana Perseverance Nyathi owenhlanganiso ebona ngelungelo lezakhamizi, eye Bulawayo Progressive Residents Association, ngomunye wabaveza ukukhathazeka okukhulu ngokukhuphuka kwenani labatholakala beleCOVID-19 emhlubulweni weMatebeleland.
Ekhuluma labomsakazo weStudio 7, uMaNyathi uqonqosele ukulandelwa kweziqondiso zabenhlanganiso eyeWorld Health Organization, ezikahulumende zokumelana lalolu bhubhane kanye labezempilakahle abathi abantu kumele batshiyane lomkhuba wemicimbi, ukuhlangana bebanengi beminyezelene endaweni encane njalo kumele bagqoke ama mask ngendlela eqondileyo evala umlomo kanye lamakhala ukuze bazivikele.
“Kumele silandele okukhuthazwa ngabezempilakahle, isocial distancing, ukugqoka ama mask. Njalo lapho okubuthana khona abantu abanengi, abantu kumele bafafazwe lokhu esikufaka ezandleni, singabambi amakhala, singabambi amehlo,” kutsho uMaNyathi.
Uphinde waphatha udubo lokuswelakala kwamanzi koBulawayo, uMaNyathi ethi kunje amanzi abuya kanye ngeviki kuleli dolobho, okwenza kube nzima ukuthi abantu balondoloze ukuhlanzeka okugoqela ukugeza izandla okukhuthazwayo.
“Izakhamizi zikhathazekile ngaloludubo ngenxa yokuthi amanzi aseligolide. Amanzi abuya mhlawumbe kanye ngeviki. Kulesi sikhathi umkhuhlane weCOVID-19 umemetheka kangaka sicela ukuthi abe city council bangenele kuloludaba. Siyabonga ngoba siyezwa ukuthi bazavulela abantu amanzi njengoba sekuyisikhathi seKhisimusi, besicela nje ukuthi abe city council balethe amanzi njengokutsho kwabo,” kutsho uMaNyathi.
AbaseBotswana Okungekho Emthethweni Baphiwa amaETD Ukuze Baphindele Ekhaya.

Ihofisi yommeli weZimbabwe kweleBotswana isiqale ukunikeza incwadi zokuhambisa, ama Emergency Travel Documents (ETDs) kulabo abahlala kweleBotswana okungekho emthethweni, ukuze benelise ukuya ekhaya ngesikhathi sekhefu lekhisimusi njalo kulwiswe ukumemetheka komkhuhlane weCOVID-19.
Lokhu kwenziwa ngemva kokunanzelela ukuba inengi labantu abangena eBotswana okungekho emthethweni, lisebenzisa iganga ukuchapha umngcele bephindela ekhaya, okufaka impilo zabo engozini, kukanti njalo abahlolwa ukuthi baleCoronavirus loba hatshi.
Ihofisi yommeli weZimbabwe ithi iyenze yonke imizamo ukuze abantu behambe bekhululekile, njalo basenzise imngcele okusemthethweni.
Lokhu, kuyindlela yokwenqabela ukumemetheka komkhuhlane weCOVID-19, kanye lokuvikela impilo zabo ngoba ngezinye izikhathi, kulezikliwi ezitholakala emngceleni yamazwe womabili.
Inyathela lokuphathisa abahlala eBotswana okungekho emthethweni ukuthi baphindele ekhaya kungelamigoqo, iyamukelwe linengi, okugoqela umnunzana Stanley Ncube.
“Kuyajabulisa ukuthi iEmbassy isithethe inyathelo lokunceda abantu bakithi ukuthi benelise ukuchapha okusemthethweni. Lokhu kuzanceda amazwe womabili ukuthi eyenelise ukuhlola abantu kumkhuhlane weCOVID-19, ukuze bangayithelela abanye ekhaya.”
Kodwa uNcube uthi abanye abakhatshana lehofisi yommeli weZimbabwe, balakho ukuchapha.
“Incwadi ye ETD ibhadalelwa P350 okutsho ukuthi kumele kuyehlawulwa eEmbassy. Kutsho labo abangaphandle kweGaborone kuzamele bagade bayefika ehofisini, indleko zokuyifika, kungatsho ukuthi inengi lezehluleka, becine besiyachapha egangeni.”
Umnunzana Andreas Sibanda uthi kuqakathekile ukuthi abantu bachaphe imngcele endaweni ezisemthethweni, ukwenqabela ukumemetheka komkhuhlane weCOVID-19.
“Inyathela leli siyalamukela kakhulu. Kumele sikhumbule ukuthi silwisana lomkhuhlane weCOVID-19, lapho okumele kwaziwe ukuthi ubani uvele ngaphi. Uma abantu beseqa umngcele, kuba nzima ukulwisana lalo mkhuhlane. Njalo eyinye indaba yikuthi oguluva bakhona egangeni, bayabathathela imphahla yabo lemali.”
Ukuze bathole incwadi zama ETDs, abeZimbabwe kumele bahlawule imali enganga maPula angamakhulu amathathu lengxenye (iP350).
Incwadi zokuhambisa lezi yizo abazazisebenzisa ukuthi bengene endaweni ezitshiyeneyo zempilakahle ukuthi bayehlolwa ukuthi abalamkhuhlane weCOVID-19, ngaphambi kokuba bathole imvumo yokuthi bachaphe umngcele.
Kulenani eliphezulu labantu beZimbabwe elingena eBotswana okungekho emthethweni, njalo ngesikhathi sekhefu lekhisimusi, inengi liyaphindela ekhaya.