Coronavirus
- Joseph Njanji
Usethuthele KweleTanzania uDeda

Omela abadlali benguqu uGeorge Deda usethuthele elizweni lase Tanzania ukuze adingele kuhle abadlali bakwele Zimbabwe imisebenzi.
UDeda uthi abadlali kanye lamaqembu awenguqu bangasizakala kakhulu nxa abadlali baseZimbabwe bengathola amaqembu awokudlalela ngasempumalanga kanye lasenzikini yezwekazi lase Africa njengoba kwele Zimbabwe umdlalo wenguqu umiswe ngumkhuhlane we Covid - 19.
“Siphathisa abadlali lamaqembu singapha ngoba nxa singatholela abadlali imisebenzi lapha okulokhu kudlalwa khona umdlalo wenguqu balakho ukubhadalwa iholo labo kungamadola aseMelika.
Lokhu kuzaphathisa abadlali ukuba banakekele imuli zabo ikanti amaqembu lawo ayathola imali zokusebenzisa mihla ngemihla ukuze inhlelo zabo zingafadalali,” kutsho uDeda.
Imidlalo yeligi kwele Zimbabwe icine ukudlalwa ngomnyaka ka 2019 njalo iqembu le FC Platinum yilo eliphethe isicoco.
Inhlanganiso ye Zimbabwe Football Association ibikhuphe umbiko ekupheleni kwanyakenye ukuba imidlalo yalonyaka eyeligi kumele iqale ngenyanga kaMbimbitho kodwa lokhu akusafezeki ngemva kokuba umkhuhlane we Covid – 19 usuke wamemetheka njalo.
Ngalokho ke uDeda uthi kungcono ukuba amaqembu akwele Zimbabwe asisele amaqembu akwamanye amazwe abadlali kulokuba babe belokhu behlezi bengenzi lutho.
“Ukusa abadlali emasisweni kulakho ukutholisa amaqembu imadlana eyokuthi babhadale labo abadlali abazabe besele ekhaya ngoba sonke siyakwazi ukuba inengi lamaqembu omdlalo wenguqu kwele Zimbabwe adonsa nzima.
Ngalokho ke kungcono ukuba abadlali babuye ngapha bazitholele okuyimadlana okokuthi baphathiseke kulokuba batshone behlezi abanye babo bacine sebebhema lokunatha izidakamizwa,” kutsho uDeda.
Abanye babadlali abaphathiswe nguDeda ukuba bathole amaqembu awokudlalela kwamanye amazwe ngababalisa uPerfect Chikwende, uPrince Dube, uLast Jesi, uBruce Kangwa, uTendai Ndoro kanye labanye.
Elections Resource Centre: Alwenziwe Ukhetho LwamaBy-Elections Lanxa KuleCovid-19

Inhlanganiso ebona ngezokhetho eye Elections Resource Centre ikhuthaze uhulumende ukuba aqhube ukhetho ngokuphangisa ukuze indawo ezilabameli abakhitshwa edale lephalamende lakumakhansili zithole ukummelwa edale leli.
Ukuxotshwa kwamalunga aweMDC Alliance yinkokheli eyeMDC-T, nyakenye kutshiye abantu bendaweni ezinengi zelizwe zingasela bammeli. Edale lephalamende.
Abe ERC bathi ukungabi labameli kutshiya uzulu esengozini yokwephulelwa amalungelo akhe besithi kumele kube lokhetho endaweni ezaxotshwa abammeli laba, kungakhathalekile ukuthi ilizwe liphakathi kokumelana leCovid 19.
Obona ngokuhanjiswa komsebenzi enhlanganisweni le, uMnu Solomon Bobosibunu uyachasisa ngalokho.
“Umbiko wethu ngowokuthi ukwenza ukhetho ngesikhathi salolubhubhane ngoba uhulumende labe WHO sebefake iziqondiso zokuba abantu babuthane njani. Ukubuthana lokhu loba kungasikhetho kuyenzakala, inhlangisno ezinengi ziyasebenza, kungakhoke kulohlelo lokwenza ukhetho ngezikhathi ze Covid-19 kumele lulandelwe”
Lokhu kusekelwe ngumkhokheli webandla le Ideas Party for Democracy (IPD) Herbert Chamuka esithi ibandla lakhe lizaqhuba ukhetho lwabammeli balo ngempelavikia lisebenzisa inkhundla zebulenjini, i-online voting okuyinto engasetshenziswa ngu hulumende.
“Kulendlela ezinengi zokwenza ngazo ukhetho, umthetho uthi abantu singabuthani ndawonye ngoba siyathelelana isifo se Covid-19. Zinengi inadwo ezaxotshwa abantu be MDC Alliance lezi ndawo zasala zingela bammeli. Isicelo sami sithi lezo ndawo kumele zibe lokhetho”
Isikhulumeli seMDC-T uMnu Witness Dube uthi njengebandla bazamelela iZEC ukuba yenze okusemandleni ayo ukuze ukhetho luqhutshwe.
“Thina njengebandla le MDC-T asilakho esingakuphawula ukuthi ukhetho lube khona kumbe lungabi khona. IZEC yiyo okumele yenze konke ekuqinisekeni ukuthi ukhetho lube khona ngesikhathi kumele lube khona njalo ezenza ukuba labo abakhethiweyo benze lokho okumele bekwenze.”
Isiiphathamandla se ZEC uMnu Qhubani Moyo uthi iZEC ilandela imithetho kahulumende eyokuba abantu bangabuthani.
“IZEC, isebenza ngaphansi kwemithetho yelizwe. Umthetho welizwe uthi akufuzanga kube lezinto ezigoqela abantu abanengi. Siayzi ukuthi ielection ifuna abantu babe banengi . Simelele ukuthi uhulumende akhiphe imigoqo efakiweyo ukuze sinqobe umkhuhlane we Covid-19”
Asenelisanga ukuthola imibono ye ZANU PF ngaloludaba kodwa umphathintambo wezemthetho uMnu Ziyambi Ziyambi watshela idale lephalamende kunyanga ephelileyo ukuba uhulumende uzalandela iziqondiso ze Covid-19 lokuqakathekisa impilo kulokuba abantu bafe besiyavota.
Indawo ezinengi emadolobheni lasemaphandleni kazisela bameli edale lephalamende ngemva kokuxotshwa kwabameli babo be MDC Alliance libandla le MDC-T elikhokhelwa ngu Mnu Douglas Mwonzora.
I MDC-T yenza lokhu ngemva kwesinqumo sedale le Supreme Court esokuba iMDC Alliance ekhokhelwa ngu Mnu Nelson Chamisa kayisiyo elemvumo yokunqanda abameli bephalamende labamakhansili lokuba uNelson Chamisa kakhethwangwa ngokusemthethweni.
Abe ERC bathi bathethe leli nyathelo ngokubona ukuba abantu abasendaweni ezingasela bammeli kabasela lizwi endabeni zentuthuko, abasela obammelayo kunje nxa belenhlupho abafuna ukuzifikisa kuhulumende ngalezi zikhathi zokubhekana lobhubhane lweCovid 19.
Lalapho selibuyile ijekiseni lokuzivikela leli gcikwane kabakwazi lokuthi bazakwabelwa ngokulingineyo lalabo abalabammeli edale lephalamende. Bathi abeZEC bacatsha ngomunwe nxa besithi kabafuni ukufaka impilo zabantu engozini ngoba amazwe amanengi awezwekazi leAfrica aqhube ukhetho lokudinga umongameli lamalunga edale lephalamende nyakenye lalonyaka okugoqela eleMelika ngasikhathi sinye emelana leCovid 19.
Akulanjabulo Kwabadabuka eZimbabwe Abahlala eBotswana iCOVID-19 Iqhubeka Isidla Amahabula

Ngesikhathi abeZimbabwe abaseSouth Africa besamukela ngenjabulo ukuvulwa kwezinye izigaba zomnotho, kweleBotswana inani labantu abatholakala beleCOVID-19 liqhubekela phambili liqonga, osekudale ukuthi uhulumende engeze isiqondiso sokwalela abantu ukuhamba hamba ngezikhathi ezidaliweyo eseCurfew kuze kuyifika ekupheleni kukaNhlolanja.
Umongameli Mokgweetsi Masisi uthi ilizwe lakhe lizaqhubeka lingaphansi kohlelo lokwenqabela ukuhamba hamba kwabantu ebusuku, olwe curfew kuze kuyefika ekupheleni kwayonale inyanga. Ngalesisikhathi ukuthengiswa kotshwala kuzaqhubeka kungavunyelwa.
Lokhu akuyisizo ndaba abeZimbabwe abahlala kumbe besebenza kulelizwe, abakade befisa ukuzizwa.
Sekudlule inyanga eleBotswana lingaphansi kohlelo lwe curfew, njalo utshwala bungathengiswa.
Imigoqo le efakwe kuyindlela yokwenqabela ukumemetheka komkhuhlane wecoronavirus, idale ukuthi inengi elifana lomnunzana Douglas Ndebele liqale umnyaka kanzima.
“Akukho lula, besikhangelele ukuthi mhlawumbe singena kunyanga yesibili yomnyaka kuzaba lendaba ezingcono ngokwehla kwenani labantu abatholakala beleCovid, kumbe sizwe ukuthi kuzayekethiswa eminye imthetho elikhuni.”
Ngesikhathi eleBotswana liliswana lokumemetheka komkhuhlane, ugatsha lwezempilakahle luthi sekusilela imphahla esetshenziswa ukuhlola iCovid-19, ama test kits.
UDokotela Madisa Mine okhokhela ugatsha lweNational Health Labaratory, uthi sekunzima ukuthi bahlole abantu ngenxa yokusilela kwama test kits.
UMine uthi okunzima yikuthi umhlaba wonke jikelele, imphahla esetshenziswa ekuhloleni iCovid-19, iyaswelakala, ngakho abakwazi ukuthi bazathola nini ama test kits.
Lokhu sekubone eleBotswana lisungula njalo ukuphelekezela abatshayeli bamaloli uma bengena elizweni bezotshiya imphahla. Umnunzana Owen Ndlovu uthi sebekubonile ukusilela kwama test kits.
“Njengo mtshayeli, sesibona amapholisa eqala njalo ukusiphelekezela uma singena kweleBotswana, bathi akula ma test kits. Sekusetshenziswa kakhulu ama rapid tests.”
Kusenjalo, amapholisa kweleBotswana ahlaba umkhosi ngokungena ngudlu kotshwala busuka eZimbabwe.
Ukuvalwa kokuthengiswa kotshwala kweleBotswana sekubone ukukhuphuka komkambo omnyama, isitoko esinengi sivela eZimbabwe.
Kodwa sekulokwesabela ukuthi utshwala sebuzaqala ukuvela kweleSouth Africa ngemva kokuvulwa kwebhizimusi le kuyonale iviki.
IBotswana ikhala ngokuthi ukunathwa kotshwala yikho okubangela ukumemetheka komkhuhlane ngoba abantu bebunathana endaweni ezitshiyeneyo.
Sekulabantu abayinkulungwane ezingamatshumi amabili lanye (21, 293) abatholakale beleCovid-19 kuthi abalikhulu lamatshumi amathathu lane (134) balahlekelwa ngumphefumulo.
I-Zimbabwe Ngelinye Lamazwe Azathola iJekiseni leCOVID-19 Vaccine Lakwele China

EleChina lazise ukuba eleZimbabwe ngelinye lamazwe azakwenelisa ukuthola usizo lwejekiseni yomuthi wokuzivikela kuCovid-19 phakathi kwamazwe alitshumi lane awezwekazi leAfrica.
Lumbiko wethulwe yisikhulumeli sogatsha olubona ngobudlelwano beChina lamanye amazwe womhlaba, uMnu Wang Wenbin ethi amajekiseni okuvikela ukumemetheka kweCovid-19 alungiswa ezweni lakhe njalo bakwenza lokhu ukugcwalisa isethembiso sikaMongameli Xi Ping, welizwe lakhe, phansi kohlelo lokuphathisa amazwe asathuthukayo.
U-Wenbin uchaze ukuba amazwe omhlaba kumele abambane ekulwisaneni leCovid-19 ethi njengeChina bazaqhubeka besiza amazwe angabayanga lathuthukayo bekhangelele ukuba amanye amazwe athuthukileyo lawo azazobambisana labo ukuncedisa amazwe aswelayo.
UDokotela omele uBulawayo, uDokotela Welcome Nyathi uthi abakatholi imibiko ekhuluma mayelana lamajekiseni basalinde uhulumende ukuthi atsho ukuba ilizwe limingaphi.
"Thina asikatholi umbiko osuka kuhulumende mayelana lejekiseni yokuvikela ukumemetheka kweCovid sikubona kusocial media kunje kulomhlangano engiphuma kiwo asilambiko esesithe sawuthola okhuluma ngamajekiseni. Uhulumende lokhe esabona ukuthi engenzani iMinistry of Finance yiyo esithole imali yokusebenzisa kodwa indaba isekuthengeni lokusebenziseni lelijekiseni abakaphumi lokubambekayo okwamanje."
Ilunga ledale lephalamende lePumula Constituency, uNkosikazi Sichelesile Mahlangu uthi ijekiseni ingakahlabi abantu kumele iyehlolwa eUniversity of Zimbabwe.
“Sesizwile ukuba uhulumende usethole imibiko ethi iChina ifuna ukusinikeza ijekiseni yokuvikela iCovid-19 uma ifika ingakanikwa abantu ayihanjiswe eUniversity of Zimbabwe iyehlolwa ukuba ilungele yini ukuthi ingasiza abantu basazise ingakasebenzi ngoba uma singayisebenza ingahlolwanga isilimaze sizasola bani. Uma ingabe ilungele ukusebenza ngikhuthaza abantu ukuba baphume ngobunengi bayehlatshwa ngoba siyazi ukuba kuleli abantu baphila ngokuzisebenza.”
Amanye amazwe azathola lolu sizo abalisa iPakistan, Brunei, Nepal, Philippines, Myanmar, Cambodia, Laos, Sri Lanka, Mongolia, Palastine, Belarus, Siera Leone leEquatorial Guinea.
Amajekiseni azaphiwa iZimbabwe abikwa engalungiswa yinkampani eyeSinopham leyeSinovac njalo asethunyelwe emazweni abalisa i-United Arab Emirites, Brazil leChile.
Ele China libike njalo ukuthi lihlela ukuphathisa amazwe aphose afike amatshumi amane-38, asathuthukayo kuhlandla elilandelayo lohlelo lwayo lokuphathisa amazwe asathuthukayo isebenzelana lamanye amazwe womhlaba phansi kohlelo lwenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Health Organization-WHO, olwe COVAX.
Umbiko wabeChina uphuma ngesikahthi uhulumende weZimbabwe eyazise ukuba abenhlanganiso ezizimeleyo sebethembise ukubapha uncedo lwezigidi ezingamakhulu edlula amabili zamadola eMelika-US$234, okuyimali yokuphathisa emsebenzini wokumelana lemikhuhlane enjenge Covid 19, owetshukela, oweBP leminye.
Limali igoqela izigidi ezingamatshumi aphose afike amahlanu amadola-US$49 million, eyanikwa iZimbabwe isuka esikhwameni seGlobal Fund esiqalile ukusetshenziswa ithengela abakumsebenzi wezempilakahle imphahla yokuzivikela kulolu bhubhane eye Personal Protective Equipment, lokuthenga imithi lokokusebenzisa ukuhlola iCovid-19 amatest kits.
Yena ngokwakhe uhulumende uthi ulezigidi ezingaba likhulu zamadola eMelika eyabekwa eceleni yokusebenzisa ukumelana legcikwane leli.
Uhlobo Olutsha lweCovid 19 Lubikwa Lumemetheka Ngesiqubu Esikhulu

Ilizwe leZimbabwe libone ukukhuphuka kwabantu abakhulelwa ngumkhuhlane we Covid-19 ngeviki edluleyo selokhe kwaqhamuka ubhubhane lolu. Kubhubhe abantu phose abangamakhulu amathathu 291 kuviki ephelileyo, lokhu sokwenze inani labantu asebebhubhile kusukela ngomyaka ophelileyo lifike kwabaphose bafike inkulungwane eyodwa.
Ingcwethi zezempilakahle zithi umkhuhlane lo ukhanya ubulala abesilisa ukwedlula abesifazane. Umqondisi wesibhedlela seMpilo udokotela Solwayo Ngwenya uchasisa ngalokho.
“Kukhanya nxa sikhangela lapha abantu abatshonayo, kutshona kakhulu obaba, omama kabatshoni kangako. Lokhu kwenziwa yikuthi obaba bazibona beqinile kakhulu, njalo obaba ngabantu abahambayo kakhulu endaweni ezinengi. Besuka benjalo nxa sebegula kabasabuyi ezibhedlela masinyane sebephuza ukubuya ezibhedlela. Yikho sibona obaba ukuyibo abanengi ababulawa yiCorona okwedlula omama.”
UDokotela Beke Ndlovu uthi kukhanya uhlobo olutsha lweCorona luze ngolaka lonyaka kulolwanyakenye.
"Sikhanya silamanani aphezulu abantu abakhulelwa ligcikwane le Covid-19 ngesikhathi segagasi lesibili esikulo. Lokhu kungenxa yokuthi sicabangela ukuthi uhlobo olutsha lwavelela eSouth Africa. Uhlobo lolu lumemetheka ngesiqubu esikhulu njalo okwakhathesi sesithelelana emphakathini.”
UDokotela Rogers Magigo uvumelane loDokotela Ndlovu ukubana leligciwane elitsha limemetheka masinya kulelanyakenye, njalo lesi simo silakho ukuqhubeka sisiba sibi ngesiqhube esikhulu emavikini azayo.
“Esikwaziyo yikuthi umhlobo lo omutsha, I new variant uyathelelwana kakhulu kalula nje ukwedlula amanye amaVariant akade silawo ngemuva. Ngakho ke, kungenzakala ngenxa yokuthelelana lula lokhu ukuthi emalangeni kumbe emavikini alandelayo siyale silokhe silama cases a high despite ukuthi sesiku lockdown.”
Ukhansila Sikhululekile Moyo owedolobheni lakoBulawayo uthi abantu bengakhulumisana ngokufa kodwa bengaze babuthana ngoba lokhu kubafaka engozini yokubanjwa ligciwane leli lula.
“Ukufa kukhona and soku worse. Emnyakeni edlulileyo besingakuboni njengalokhu okukhona khathesi. Ngakho ke, engikukhuthazayo kuBulawayo, yikuthi siyananzelela ukuthi inzifa zinengi zikhona, asivumeni ukuthi umkhuhlane weCorona Virus lawo ukhona uyathelelwana, sesithelelana sodwa. Kuhle ukuthi ubakhulumise, kodwa ungatshoni khona, ungahlali libuthene isikhathi eside, njalo asali, Ubuntu bethu bukhona kodwa sebuqedwe yiCorona virus ngoba sizama ukuvikela. Ukuthi sisinde.”
Umnumzana Ambrose Sibindi umgcinisihlalo weBulawayo Residents Association ku Excutive Council ukhuthaze izakhamizi ukuba zinqande abantwana ukuze bengaze bathatha imikhuhlane egoqela iCovid becine bethelela labadala emakhaya.
“Siyabona abantwana bayaphuma phandle bedlala phandle, abantwana sibafaka engozini impilo zabo ukubana bebambe limikhuhlane, babuye njalo basiphathele futhi ezindlini. Kumbe siding amanzi khonapha ezikotsho, sinanzelele ukuthi sihloniphe khonokho esikutshelwayo ukuthi amaMask awafakwe sibili kuhle, futhi agqokwe kuhle. Umkhuhlane ubuyile futhi singawuthathi kancane, asivikelenini singakhohlwa ukuthi siyiphila kanye.”
Sekubhubhe inkokheli zikahulumende ezine ebezibanjwe ngumkhuhlane weCOVID-19. Owaqala ukubhubha ngowayengumphathintambo wezokulima uMnu. Perence Shiri, walandelwa ngowa yengumphathintambo wesabelo se Manicaland unkosikazi Ellen Gwaradzimba. ULieutenant Major General Sibusiso Moyo obengumphathintambo obekhangele ngokudlelana kweleZimbabwe lamanye amazwe ube yisiphathamandla sikahulumende sesithathu ukubulawa yiCovid-19, kuthi umnumzana Joel Biggie Matiza obephethe uhlangothi lokuthwala kwempahla ube ngowesine obulewe lubhubhane lolu.
Ezinye inkokheli ezikhulelwe yilumkhuhlane zigoqela UNduna Mashayamombe, umnumzana Kombo Moyana owaba ngusibalukhuluwakuqala ilizwe lithola uzibuse webhanga elikhulu lelizwe eleReserve Bank of Zimbabwe kanye lomnumzana Aeneas Chigwedere owake wakhangela uhlangothi lwezemfundo kuhulumende.
Izizalwane zeZimbabwe EziseSouth Africa Lazo Zizahlatshwa iJekiseni leCovid 19 Vaccine

Uhulumende waseSouth Africa wazise ukuba izigidi zezizalwane zeZimbabwe lezinye ezakwamanye amazwe ezihlala kweleSouth Africa okugoqela lezikulelo lizwe ngokungekho emthethweni lazo zizahlatshwa ijekiseni lokuvikela iCoronavirus.
Lesi saziso sethulwe ngumongameli Cyril Ramaphosa ngemva kokwemukela amajekiseni akuqala –amavaccine womuthi wokuzivikela kucorona virus.
“Labakwamanye amazwe bazawuthola umuthi wokuvikela icovid kugoqela labaselizweni ngokungekho emthethweni.”
U-Ramaphosa uthi uhulumende wakhe usenze amalungiselelo abanzi azakwenza afeze inhloso yakhe yokuthi kuhlatshwe abantu abayizigidi ezingamatshumi amane (40 million) kusiyaphela umnyaka. Phezu kwamajekiseni ayisigidi (1 million) afike elizweni izolo, kulengxenye yesigidi (500,000) akhangelelwe ukufika inyanga ingakapheli.
Lelilizwe liphakathi kokuthenga amajekiseni edlula izigidi ezilitshumi (12 million doses ngohlelo lweCOVAX olumanyanisa amazwe omhlaba. Seliphinde njalo laqala ukufaka isicelo sokuthenga ayizigidi eziyisitshiyagalolunye (9 million doses) kunkampani yeJohnson & Johnson. Inkampani yePfizer layo isithembise ukuthengisela iSouth Africa amajekiseni ayizigidi ezingamatshumi amabili (20 million doses).
Inkulumo kaRamaphosale isilethe injabulo enkulu kuzizalwane zeZimbabwe eziwulinde ngabomvu umuthilo wokuzivikela kucoronavirus. Isikhulumeli sebandla leMthwakazi Republic Party umnumnzana Velile Moyo uthi zindaba ezithokozisayo kakhulu.
“Zindaba ezinhleke lathi silapha eAfrica singuMthwakazi ngemva kokuba emalangeni athile besizwe ingungwana zokuthi le ivaccine izabe ingeyabantu kumbe abahlali baseSouth Africa kuphela. Thina abantu bakoMthwakazi silabantu abanengi kakhulu abangaludinga usizo lwevaccine kantike bekuzwisa usizi ma engabe bekuyikuthi ngeke bakwazi ukuthi bafinyelele lolusizo.”
Intsha yeZimbabwe umnumnzana Carnicious Nkala yena uxwayisa abakade sebedonsa inyawo ukuthi balibambe ngezandla zombili lelithuba.
“Sibonge kulokho singamacitizens eZimbabwe. Sibonge kulokho singabantu singamaAfrica. Yibo ubuntu lobo esibudingayo. Besesicela kubantu bakithi ukuthi sikwazini ukuhamba sithole leyo vaccine ukuze siphile singabi siyithatha sinikeza abanye.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi okubathokozisa kakhulu yikuthi lesisimemezelo size ngesikhathi sekusukume inkulumo yabosomangase besithi izizalwane zakwamanye amazwe zizawuncitshwa lumuthi.
“Lokho kusibonisa ukuthi uhulumeni wakhe lebandla elibusayo kweleSouth Africa bayazwisisa ukuthi kutshoni nxa sikhuluma ngePan Africanism. Ngoba singabantu sonke. Sihlala khonapha eSouth Africa. Bekungeke kulunge ukuthi abanye abantu batshiywe. Yikhoke thina sicela izizalwane zeZimbabwe ikakhulu ukuthi ziphakame, zibhalise nxa sesifikile isikhathi sokuthi sithole ivaccine ukwenzela ukuthi kungabi lomuntu ozasala engayitholanga ivaccine.”
U-Ramaphosa wazise njalo ukuthi sekuyekethisiwe eminye imigoqo yokwenqabela icoronavirus njengoba sekusobala ukuthi amanani abahlaselwayo aqhubeka esehla.
Isikhathi sokwenqabela ukuphuma kwabantu phandle sesiphungulwe sasiwa ku11 ntambama kusiya ku 4 ekuseni.
Umgoqo obusenqabela ukuthengiswa, ukuthuthwa lokunathwa kotshwala usususiwe lobanje endaweni ezinengi uthenga uyenathela endlini ngaphandle kwendaweni zokudlela.
Amabandla ezokholo lawo asevunyelwe ukuvula lobanje kungafuzanga kubuthane abantu abedlula amatshumi amahlanu.
Indawo zokuzithokozisa ezibalisa ekhunjini lolwandle, amapaki lezinye lazo sezivuliwe.
Kukhangelelwe ukuthi uhlelo lokuhlatshwa kwabantu luqale ngemva kwamaviki amabili lobanje kuzaqala abezempilakahle, labalemikhuhlane eyaziwayo kanye lasebegugile kungakangeni umuntu wonke.
Sesikhangelelwe Ukuvula Maduze Isibhedlela se-Ekusileni koBulawayo

Abenhlanganiso ezizimeleyo zeMaNdebeleni ezincedisana lohulumende lekhansili yakoBulawayo, ukumelana lokumemetheka kweCovid-19 eZimbabwe bathi, sebefike esibangeni esiphezulu samalungiselelo okuthathwa kwezigulane zeCovid-19 esibhedlela se Ekusileni.
Isibhedlela seEkusileni sasivele singalungiselelwanga ukwamukela izigulane zeCovid 19, ngakhoke lezi nhlanganiso zakubona kufanele ukuthi ziphathise ngokulungisiswa kwaso ukuze sisebenze ngalesi sikhathi ilizwe lilwisana legcikwane leli.
Umngcinisihlalo we-l am for Bulawayo Fighting Covid-19, uMnu Busisa Moyo uchasisa ngohlelo lwabo lweEkusileni Hospital.
“Silokhe siqhubeka sisebenza kodwa asikafiki ezingeni esilikhangeleleyo besisekela izibhedla, iNational Testing Lab eseMpilo Central Hospital, amaresults esiwatholayo besibatholisa okokusebenzisa ebalisa amaprinters, amafridge amacomputer ukuthi basebenze kuhle kodwa umsebenzi esiwukhangele kakhulu yikusiza izibhedlela njengalokhu esikwenza lamuhla ukupha imibheda.”
Umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo uDokotela Edwin Sibanda uthi uhlangothi olwesibhedlela seThorngrove, olwe Isolation Ward soluqalile lalo ukusebenza.
“Kusukela kumnyaka odlule iIsolation Hospital yethu ibisakhiwa kakutsha, ilungiselela abantu abaleCovid-19 ngoba ayifani labantu abagula eminye imikhuhlane.Ngolwesihlanu olwedluleyo ukufakwa kwamapiped oxygen kwaphela kwenza ukuthi mhlaka 23 siqale ukusebenzisa iIsolation Ward kodwa ayikaphelisisi, kusadingakala amakhabothi ezigulane labongi , amacurtain okubalemfihlo sikubone kufanele ukuba izigulane ziyegulela eIsolation Ward.”
Okwamanje inhlanganiso ezinengi ziphakathi kokuncedisana lohulumende ekumelaneni lokumemetheka kweCovid-19 ezibhedlela zonke zelizwe njalo koBulawayo iThorngroove Hospital lokhe kwaqala ubhubhano lweCovid-19 ibisamukela izigulane izigcina kwamanye amaward emizameni yokwenqabela ukumemetheka kweCovid-19.
Kungcwatshwa Iziphathamandla zeZimbabwe Ezintatu Langa Linye eNational Heroes Acre

Amaqhawe esizwe amathathu, abalisa oMnu. Sibusiso Busi Moyo, Joel Biggie Matiza lo Paradzai Zimondi, ababhubhe belandelana ngemva kokukhulelwa ngumkhuhlane weCOVID-19, bangcwatshwe ngoLwesithathu emathuneni aweNational Heroes Acre, eHarare.
Lokhu ngokwakuqala embalini yokungcwatshwa kwamaqhawe emathuneni aweNational Heroes acre ukungcwaba amaqhawe amathathu sikhathi sinye.
Lumngcwabo ulandela ezinye njalo iziphathamandla ezimbili, uNkosikazi Ellen Gwaradzimba lomnumzana Morton Malianga labo ababulewe ngumkhuhlane weCOVID-19 ngeviki edluleyo.
Bekhona njalo asebethethwe yilo umkhuhlane kuyonale inyanga kaZibandlela kungabake baba yiziphathamandla enhlangothini ezehlukeneyo zikahulumende abagoqela owake waba ngumphathintambo wezemfundo umnumzana Eanias Chigwedere, usomabhizimusi olodumo njalo wake lilunga ledale lephalamende umnumzana Christopher Chigumba.
Lumkhuhlane uthethe njalo umkakhe kowayengunobhala wezobudlelwano lamanye amazwe kuZANU PF uNkosikazi Emely Mbengegwi kanye lowaba ngusibalukhulu wakuqala webhanga lelizwe eleReserve Bank of Zimbabwe - RBZ uDr Kombo Moyana labanye abambalwa.
Obengumhlonitshwa emngcwabeni wabathathu laba umsekeli kamongameli uMnu. Constantino Chiwenga uthi isizwe silahlekelwe kakhulu.
“Ngifuna ukuthatha lelithuba ukutsho ukuba kabafelanga ize laba bantu. Isifiso sabo kwakuyikubona uzulu wonke ethuthuka, engekho osalayo. Lasekufeni baqhubeka beyisibonelo njangalapho besaphila.”
Omunye wabalwa impi yenkululeko owasebenza lomuyi u SB Moyo kuZPRA osengumkhokheli weZAPU, umnumzana Isaac Mabuka uthi kulusizi ukuba uMoyo ubengakaqedi umsebenzi wokulungisisa ilizwe.
“Njengenhlanganiso eyiZAPU, esalwa sisonke silwela inkululeko, sikhuluma nje sithi hayi, kalale ngokuthula. Kodwa, singakhohlwa ukuthi uhulumende lo esilaye, nguye abantu abakhala ngaye. Nguye okufanele ukuthi nga uyalungisa izinto ukuthi abantu eslawela inkululeko, sitshengise ukuthi salwelani. Kodwa akutshengisi okwakhathesi, we are the poorest country, lapha imali yethu kayithengi lutho, abantu abala msebenzi. Akutshengisi njalo lapho esiya khona ukuthi kungaba ngcono.”
Kunkulumo yakhe uChiwenga emngcwabeni lo, uxwayise uzulu ukuba alandela iziqondiso ze WHO lohulumende ukuzivikela ukuthelelwa iCovid-19 esivuke ngolaka olukhulu lonyaka.
Lesi sixwayiso sigcizelelwe ngenye ingcwethi kwezempilakahle owake waba ngumphathintambo wezempilakahle, uDokotela Henry Madzorera.
“Ngingake ngathi kuliqiniso lokho okutshiwo ngabantu. Kodwa khona ukuthi uzulu ukhuluma ngayo limicimbi, kutsho ukuba engxenye abanye balaba bantu abahloniphekayo baphatheka kulawo ma “ Super Spreader Events ” bephambana lokwabekelwa uzulu njengeziqondiso okumele zilandelwe. Siyamkhuthaza uhulumende wethu lalabo abakuzikhundla zaphezulu zikahulumende ukuthi bazilandele labo lezo ziqondiso abazibekayo, ukulondoloza umuntu wonke. Sizakuba ngabantu abalondolozekileyo nxa sonke singenza kanjalo.”
Bekulabantu abalutshwana eNational Heroes Acre, abagoqela abemuli lehlekana leziphathamandla zikahulumende kulandelwa iziqondiso ezenhlanganiso eye World Health Organisations - lezikahulumende. Bekulama Choir amabili akade ecula ingoma ezigcwele usizi olukhulu okugoqela eyokholo eculwe ngabe ZRP Choir.
Imithetho Yemingcwabo Yababulewe yiCoronavirus ithwalise Nzima abeZimbabwe kweleSouth Africa

AbeZimbabwe abasebenza kweleSouth Africa bathi imithetho yeCovid-19 ephathelene lezimfa lemingcwabo ibalethela usizi lobunzima obukhulu kakhulu nxa sebebhujelwe yizihlobo.
Ukuqansa kwenani lababulawa ngumkhuhlane weCovid-19 kweleSouth Africa sekwenze laqonga inani lezizalwane zeZimbabwe ezibulawa yilo umkhuhlane.
Ngokutsho komthetho wezimfa umuntu obulewe ngumkhuhlane we coronavirus kufanele angcwatshwe kungakadluli amalanga amathathu. Lokhu sokubangele uhlupho olukhulu njengoba lamalanga ayaphela izihlobo zilokhe zisaphakathi kokuqoqa imali yokuthwala isidumbu sesisiya ekhaya.
Isikhulumeli senkampani yezemingcwabo eye Dawu Funeral Services umnumnzana Marko Thebe uthi minengi imithetho esibangela usizi olukhulu kakhulu emulini eziyabe zifelwe.
“Isikhathi esisinikezwayo sokuthi umuntu otshone ngale icovid abe esengcwatshiwe sibasincane kakhulu. Kubanzima kakhulu ngoba lamafamilies awakwazi ukuhlangana ba raise imali lezo ngoba liyakhumbula ukuthi abantu abanengi abasebenzi ba stuck kule icovid amacompanies avalile, amaconstruction avalile. So isimo sinzima kakhulu. I advise ukuthi abantu abathathe amapolicies kunzima lapha ngaphandle.”
Okunye okuthwalise amagabha avuzayo abeZimbabwe laba ngumthetho owenqabela imota ethwele isidumbu somuntu obulewe yiCovid-19 ukuthi ithwale abanye abantu ngaphandle komtshayeli.
Lokhu sokubangela ukuthi kudingeke ukuthi imuli yomufi ibhadalele imota enye ezothwala abaphelekezela isidumbu,.
Isikhulumeli senhlanganiso yabe Zimbabwe kwele South Africa eyeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Bongani Mkwananzi uthi lezi inhlupho sezibangela ukuthi imuli ezinengi zilahlekelwe yimali enkulu nxa kufiwe.
“Sokungathi abantu sebebekwa njengezintonje. Awusekho umkhuba lesiko ngendlela okuqakatheke ngakhona wokufihlana. Ikakhulu labo abayabe belahlekelwe ngabantu ababanjwe icorona kuba nzima kakhulu ngoba kufanele kwenziwe ngobuthumuthumu ukuthi agijinyiswe lu muntu eyebekwa kantike ukulungiswa kwamaphepha yinto ethatha izibanga.”
Omunye wabasanda kulahlekelwa lilunga lemuli unkosazana Sithembile Sithole uthi inhlupho abahlangane lazo ngesikhathi bebhujelwe zibangele ukudabuka okwedlulise amalawulo.
“Thina besishonelwe amalanga adlulileyo. Asenelisanga ukuthi sibone isidumbu lokuthi sithole umuntu ongaphelekezela isidumbu sisiya ekhaya ngoba ama border avaliwe lale ilockdown. Asikhonanga futhi ukuthi sithole lemali yokudinga enye imoto ukuthi abanye abantu bahambe baphelekezele isidumbu. Lalowu umufi la akade ehlala khona asizange sihambe ukuyakhulumisa laba akade ehlala labo ngoba besisesaba ukuthi may be nabo sebelalo leligciwane lecovid-19.”
Bakhona abanye abakhala ngokuvalwa kwemikhuba ejwayele ukwenzakala nxa umuntu esefile. Lemikhuba engasavunyelwayo igoqela ukugezisa isidumbu,ukubona umzimba kamufi engaka ngcwatshwa. Kulabanye abayabe befuna ukubambisa umufi umkhonto lezinye izinto abayaba befuna ukuzifaka phakathi kwebhokisi.
Kufika namhlanje sokula bantu abedlula isigidi lezinkulungwane ezingamakhulu amane (over 1.4million) asebe banjwe ligciwane lecoronavirus kweleSouth Africa. Asebefile bona sebesedlula izinkulungwane ezingamatshumi amane lanye (over41, 000)
Lungena Nzima Uncedo Lwempahla Yokuzivikela kuCovid-19 eZimbabwe

Inhlanganiso ezizimeleyo zakoBulawayo ezincedisana lohulumende kunye lekhansili yalelidolobho, ukumelana lokumemetheka kweCovid-19 eZimbabwe, bakhala ngobunzima ababhekane labo ekuletheni impahla yokuzivikela kulumkhuhlane zokusiza uzulu. Bathi bahlawuliswa imithelo yeduty ephezulu kakhulu, abathi sokudala umonakalo wokuphuza kokufika kwalolo ncedo ebantwini abaludingayo.
Umngcinisihlalo we-l am for Bulawayo Fighting Covid-19, uMnu Busisa Moyo uchaza inhlupho ababhekane lazo.
“Okwakhathesi sibhakena lodubo lokuletha impahla ezisuka kwamanye amazwe ezweni sibhadaliswa iduty inengi kakhulu. Njengakhathesi saletha imibheda sahlawuliswa amaVAT thina sizama ukuncedasa lokhu kuyasiphambanisa kakhulu sicela ukuba uhulumende ukuthi nga uma sizama ukuzincedisa ngeCovid-19 basikhangele ngesandla esibuthakathaka kundaba leyi.”
Olwela amalungelo oluntu uMnu Onias Tshuma uthi uhulumende kumele ayekethise eminye imithetho yakhe ephathelane lokungena kwemphahla evele phandle kwelizwe eza iluncedo hatshi okwebhizimusi.
“Akuhlale kulesivumelwano esiziwayo nguhulumende kunhlanganiso ezincedisa ekumelaneni lomkhuhlane weCovid-19 ukuze bengahlawuliswa iduty njalo kungathathi isikhathi eside ukuba bavunyelwe ukuletha impahla ezizosiza umphakathi ngoba kucina kunyampisa inhliziyo kulabo abasizayo.lsicelo kuhulumende yikuba ahlale eyenze kwabalula ukusebenza kunhlanganiso ezisiza umphakathi.”
Umqondisi wezempilakahle edolobheni lakoBulawayo uDokotela Welcome Mlilo uchaza okumele kwenziwe uma abantu beletha impahla zokuzosiza umphakathi.
“Sekusiya ngokuthi ngamadonations anjani kodwa imvama yikuba izipho uyabhalela ucela ukuba ungahlawuli lutho logatsha lukahulumende lapho izipho eziyabe zisiyakhona bayakuncedisa. Uma isikhalazo sokungenisa impahla sisuka kuMnu Moyo kumqotho akutshoyo sebeke babhekana lobunzima obuthile kodwa uhulumende kahlawulisi impahla ezizophiwa abantu ekubancediseni kokuthile.”
Okwamanje inhlanganiso ezinengi ziphakathi kokubhalela zicela imvumo kuhulumende ukuba zingahlawuleli umthelo weduty empahleni ezizosiza umphakathi ekumelaneni lokumemetheka kweCovid-19.
Ikhansili yedolobho lakoBulawayo layo ngeyinye esalinde incwadi yokuyamukela imibhedla esuka kweleSouth Africa ukuze ingahlawuli indleko zokuyiletha ekhaya osekubuyisele emuva ukusebenza kwekhansili kuzibhedlela zayo.
Isibhedlela seThorngrove SakoBulawayo Sithola Isipho Semibheda Yezigulane

UBulawayo njengawo wonke amadolobho aseZimbabwe ubhekane lokuqonga kwenani labantu ababanjwa yiCovid 19, ngesikhathi inani lababulawa lababanjwa belegcikwane leli liqansa okwethusayo elizweni jikelele.
l-Zimbabwe ingena kulanga lesitshumi mabili lanye-21, lohlelo olweCovid-19 level 4 Lockdown, osokwenze abenhlanganiso ezizimeleyo zakoBulawayo sebephume lomcabango wokuncedisane lohulumende ukulwisana lalesi sifo.
Abenhlanganiso eyeChristian Alliance bemanyene labeMat Health UK benelise ukubuthanisa imali yokuthengela isibhedlela seThorngroove esikoBulawayo imibheda yezigulane elitshumi lanhlanu.
Ilunga leMat Health UK, uMnu Jethro Siziba uchasisa ngesipho sabo lesi.
“Lamhlanje siphe isibhedlela seThorngroove Hospital imibheda yezigulane emihlanu ebiza USD@2500. Sibonga kakhulu labo abenze senelisa ukuba lamhlanje siphe njalo sikhangelele ukuqhubeka sisipha kulesisibhedlela impahla ehlukeneyo yokumelana lokumemetheka kweCovid-19.”
Inhlanganiso yeChristian Alliance, ibimelwe kulumkhosi nguMfundisi uPatson Netha.
UMayor wedolobho lakoBulawayo umnu Solomon Mnguni nguye owamukele lesi sipho emkhosini owenzelwe eLarge City Hall Foyer.
“Siyabonga isipho semibheda elitshumi lanhlanu esiyithole lamhlanje kodwa sisaselazo ezinye inhlupho esibhekane lazo eThorngroove Hospital ezibalisa impahla ezehlukeneyo zokusebenzisa okwezigulane labomongikazi okubalisa amasheets, ingubo, amacurtain, lamaoxygen cylinders ukuze isigulane sinye ngasinye sibeleyaso icylinder kuhlanganisa lezimphahla zakhona zokutholisa umuntu ioxygen.”
Uhulumende Ukhuthazwa Ukuthengela Odokotela Labongi Imphahla Yokuzikvikela kuCovid 19 Eneleyo

Uhulumende ukhuthazwa ukuba aphange adinge impahla yokuzivikela esetshenziswa ngodokotela labongi kanye lokunye okudingakalayo okungasiza ukunqoba limpi yokulwisana le COVID-19.
Linkuthazo iza ngesikhathi liqhubeka liqonga inani lababulawa yiCOVID-19 elizweni okugoqela iziphathamandla zikahulumende lezeZanu PF.
Ekutshoneni kwelanga layizolo ngoMvulo impumela yabezempilakahle iveze ukuba kubhubhe abangamatshumi ayisikhombisa ( 70 ) phakathi kwabedlula amakhulu amathathu ( 326 ), abatholakale beleCOVID-19.
Inani lasebelahlekelwe ngumphefumulo selokhu lumkhuhlane waqalayo elizweni ngoMbimbitho wanyakenye selisedlula kancane inkulungwane ezingamatshumi amathathu ( 31 646 ) kwatshona abedlula inkulungwane eyodwa ( 1075 ).
U Tatenda Nyamhunga ongomunye wabongi oseke watholakala elomkhuhlane weCOVID-19 uthi iyasilela impahla yokusebenzisa esibhedlela asebenza khona.
“Zinkinga ezingalungisiswa nxa singasebenzisana ndawonye, sincedisana kanye lokubonisana ukuthi singazixazulula njani. Ngilethemba lokuba izinto zizolunga njalo siyawuthandazela lumnyaka ka 2021.”
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe lenhlalakahle kazulu, umnumzana Tjenesani Ntungakwa uthi ngendlela abezempilakahle ababanjwa ngayo yilomkhuhlane, kusobala ukuba iyasilela impahla yokuzivikela ezibhedlela zikahulumende.
“Laba abasebenza ezibhedlela njalo kumaLabs bathi akula zigqoko ezinengi, odokotela labo bayakhala. Ukubona kwami, into eshotayo ikakhulu, engxenye yiwo ama PPE akhona. Lakho ulwazi, i information,udaba lolu alukhulumeki kakhulu, kukhanya uhulumende khonapho uyesaba.”
Enye ingcwethi kwezempilakahle uProfessor Elopy Sibanda we GAMMA Laboratories utshele abephephandaba lasebulenjini ele SPIKED ukuba sokubhubhe odokotela abayisithupha kuyonale inyanga kaZibandlela bebulawa ngumkhuhlane we COVID-19 kanye labongi labasizayo ezibhedlela ama Nurse Aids.
Kodwa uhulumende uthi uzinikele ukulondoloza impilo yabezempilakahle esithi ngoba beqakathekile ekulwiseni imikhuhlane yonke nje okugoqela iCOVID-19. Embikweni wakhe awethulele uzulu ngempelaviki phezu kokuphathelane le COVID-19 owe STATE OF THE NATION ADDRESS, umongameli Emmerson Mnangagwa laye ugcizelele ngokuqakatheka kwaloluhlangothi.
“Sizokwenza konke okusemandleni ethu ukubalondoloza laba bantu, abaqhuba umsebenzi omuhle kangaka phakathi kobunzima obukhulu. Ngamaqhawe lamaqhqwekazi esizwe sethu laba bantu kungakho kumele sibalondoloze ngokwesibanga esiphezulu ukuze labo banelise ukulondoloza lina, lami lathi sonke.”
Abe Zimbabwe Association for Doctors for Human Rights (ZADHR) nyakenye base uhulumende emthethwandaba befuna atholise abezempilakahle ezibhedlela zikahulumende lezizimeleyo, impahla yokusebenzisa lokunye okudingakalayo kodwa lokhe lungakalungisiswa lolodubo.
Kunje abongi abasebenza kuhlangothi lapho omama babelethela khona esibhedlela seHarare Central Hospital osaziwa njalo ngegama lokuthi Sally Mugabe Central Hospital beke bakhalala umsebenzi ekuqaleni kwayonale inyanga befuna batholiswe impahla yokuzilondoloza ama Personal Protective Equipment - PPE’s ngemva kokuba kubhubhe omunye wabo obelesikhundla saphezulu.
U-Moyo Uba Yisiphathamandla Sesithathu Ukubulawa yiCovid 19

Umphathintambo obekhangele ngokudlelana kweleZimbabwe lamanye amazwe womhlaba kasekho. Uhulumende ubike ukuba uMnu. Sibusiso Moyo ubhubhe lamhlanje ekuseni, ngemva kokukhulelwa ngumkhuhlane weCOVID-19.
Umuyi u Lietenant General Sibusiso Moyo wayekubutho njalo wathola udumo ngesikhathi sokukhitshwa embusweni, kukamuyi owayengumongameli uRobert Mugabe ngomnyaka ka2017 enguye owazisa uzulu ukuthi ibutho laselithethe intambo zombuso ukuze kulungisiswe okwasokuwonakele elizweni.
Owayelilunga ledale lephalamende kuSenate emele iTsholotsho Umnumzana Believe Gaule uncoma imisebenzi kamuyi.
“USibusiso wenze umsebenzi omkhulu kakhulu, i kakhulu ukukhulula ilizwe akwenzayo lesikhathi asebenze khona esesibuthweni waqansa waze wafika ezingeni elikhulu. Siyananzelela ukuthi wanceda ekuletheni i new dispensation lalapho engu Foreign Affairs minister uzamile ukuxhumanisa ilizwe leZimbabwe lamanye amazwe lalokhu okwakonakele ngesikhathi sika Mugabe sesingani singo simayedwa uzamile ukuveza ubuso obungcono belizwe leZimbabwe ukuze sidlelane lamanye amazwe.”
Elinye njalo Ilunga lebandla leZANU PF koBulawayo umnunzana Malaki Nkomo lisekela lokhu.
“IZimbabwe ilahlekelwe liqhawe leqiniso, iqhawe esilibone ngemisebenzi kusukela empini kuze kube yisikhathi esingene ngaso ku second Republic. Ngumuntu osebenze ngendlela enhle kakhulu ukuthi lamuhlanje singa bantu beZimbabwe zikholisela ngaphansi kuka Mnangagwa ubengunye wabantu abazimiselayo ukuthi loba equnywa kame akhulume iqiniso elikhona.”
Omunye oncoma umsebenzi kaMoyo ngumnumzana Greater Sibanda umgcinisihlalo we Vuselela Restore uMhlahlandlela.
“Ubaba uMoyo ubendoda ebilesithunzi esebenze kakhulu ngesikhathi kukhitshwa uMugabe kube kanti ubevele esebenzele ilizwe emuva. Ubelesibindi sokuthi abizele ukuthi uMugabe ame eceleni, kuyinto emangalisayo kakhulu kumsebenzi awenzileyo. Usebenze kakhulu njalo ekuhlanzeni isimo selizwe ebesesinuka khahla phambili kwamanye amazwe kodwa kasawuqedanga umsebenzi wakhe.”
UMnumzana Xolani Ngwenya, ilunga leMthwakazi Republic Party uthi ukulahlekelwa yisihlobo kubuhlungu ethi kodwa isabelo seMatabeleland asizange saphathiswa yikubakwakhe embusweni.
“Sikhala labo abako Moyo ngokulahlekelwa ngomunye wabo kodwa thina ngapha eMatabeleland asizange sibone ukuthi wasinceda ngani ngoba sathi sibona engene esihlalweni laye sephezulu khonale sasisithi uzasinceda ngapha kithi kodwa hayi aluzange lufike uncedo wayephilela khonale. So kithi nje kuyafana lamanye amalanga nje akutshiyananga.”
Unkosikazi Sanele Donga isakhamuzi sakoBulawayo ukhala labakoMoyo.
“Eqinisweni mina umuyi uSB Moyo ngiqale ukuba mazi ngomyaka ka2017 ngesikhathi seCoup. Phambili kwalokhu bengingamazi. Ngesikhathi esengu Foreign Affairs minister ngibona eyenze umsebenzi o- fair lanxa ngapha emaNdebeleni kasizange sibone akwenzileyo okubambekayo. Mina ngibona ukuthi iziphathandla kufanele zikhumbule ukuthuthulisa izigaba zazo nxa zisaphila.”
UMoyo yisiphathamandla sikaHulumende esesithathu ukubulawa ngumkhuhlane weCOVID kulandela ukubhubha kowayengumphathintambo wezokulima uMnu. Perence Shiri kanye loMphthintambo wesabelo seManicaland uNkosikazi Ellen Gwaradzimba.
ULt-Gen Moyo uzalelwe eMunene Mission Hospital eMberengwa ngomnyaka ka1960. Ubengumntwana wesithathu Phakathi kwemuli yabantwana abayisitshiyagalombili njalo waphatheka empini yenkululeko kusukela ngomnyaka ka1977 ngesikhathi efunda ezinga likaForm 3 eManama Secondary School. ULt-Gen Moyo wangena empini yenkululeko ngakweleBotswana elomzawakhe uAir Marshal Elson Moyo. Uthe ephenduka ekhaya wavuselela imfundo yakhe wacina ethole idegree lokudlelana lamanye amazwe ekholitshini eleUniversity of Zimbabwe leleZimbabwe Open University.
U Moyo utshiye umkakhe uNkosikazi Loice Matanda Moyo, ongumgcinisihlalo wekomishini ebona ngezenkohlakalo eyeZimbabwe Anti-Corruption Commission.
Iyatshovisa Imitshova Engavunyelwanga

Lanxa inani labantu abagulayo asebehlolwe batholakala belecoronavirus liqansa malanga wonke, uzulu lokhe eqhubeka esephula iziqondiso zeLockdown.
Uphenyo olwenziwe yiStudio 7 ngoLwesibili ekuseni endaweni egadelwa imitshova ku6th Avenue, luveze ukuthi abatshayeli bemitshova engabhaliswanga ngaphansi kukaZUPCO bayathwala abantu bengena edolobheni.
Umnunzana Future Ncube ngomunye otshayela umtshova ongekho emithethweni othi bayangcindezelwa yikho bezama ukuziphilisa.
“Sesitshova ngenxa yokuthi siyangcindezelwa yi government ithi siyasebenza ngaphi ngoba indlala isisibulala silabantwana silama rent ayincedi ngalutho. Njalo I Corona leyo abayibalayo emabhasini ikhona uyathola bengafakanga amamask ibus igcwele kodwa kuthwa kule Corona abala masanitizer, so I government iyasingcindezela kakhulu sesibulawa yindlala sesithi ngcono sizibisele abasivumele lathi landele imithetho sisebenze.”
Umnunzana Mkhokheli Ndlovu oyisakhamuzi sako Bulawayo uthi emigwaqweni abasuki ngoba kulapho abaphila khona.
“Thina njengamavendors sithwele nzima ngoba siyaxotshwa emigwaqweni, yebo siyavuma yilockdown kodwa lakithi impilo inzima ngoba yindlela esiphila ngayo siphila ngokuthengisa. Kuyabe kunzima lakithi siyabe sizama ukuthi siphile I government ayisicabangeli ukuthi amavendors azaphila njani nxa sikulockdown noma bengaxotsha njani abasoze baphume emigwaqweni amavendors.”
Olilunga lenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa eye Bulawayo Vendors and Traders Association i(BVTA), uNkosikazi Jacquiline Ndlovu uthi abala ezinye indlela zokuziphilisa.
“Amavendors la asegcwele edolobheni lako Bulawayo akubona kungcono ukuthi abulawe ngumkhuhlane kulokubulawa yindlala. Uhulumende esiphakathi kwakhe uyafaka izinqumo zelockdown without putting necessary measures esiwathi ngama social safety nets abantu ukuthi bancediseke ngawo siyazi thina ekuphileni kwethu ngendaba yomkhonomi wethu ukuthi ihlangothi elinengi labantu is into informal trade baphile bathini.”
Ingcwethi zezempilakahle ziqhubekela phambili zikhuthaza uzulu ukuba alandele iziqondiso zokuzivikela kuCovid-19 ezabekwa nguhulumende laye elandela ezenhlanganiso womanyano wamazwe womhlaba iWorld Health Organisation.
UDokotela Rodgers Magigo ngomunye walezi ngcwethi.
“Kuqakathekile ukuthi sinanzelele ama rules e-social distancing loba singaze sibe kuma circumstance anzima ngenxa yokuthi awukwazi ukuthi umuntu oseceleni kwakho umi njani loba esemanzini kumbe udinga itransport. Hlala usanitizer izandla zakho njalo imask yakho ivale umlomo lamakhala.”
Ngokutshona kwelanga langoMvulo inani labakhulelwe ngumkhuhlane weCovid 19, babhubha, eZimbabwe, liqonge okwethuse abanengi phakathi kwelizwe laphandle. Okwakuqala embalini yelizwe lokhu leligcikwane langenayo elizweni kubhubhe abantu abangamatshumi ayisithupha-60, ngelanga elilodwa.
Isivuke Eseganga iCovid-19 kweleBotswana

EleBotswana selibone inani labantu ababanjwe ngumkhuhlane weCovid-19 liqonga lizeliphinde kabili lokhe umnyaka uqalile, osekwethuse inengi okugoqela abeZimbabwe abahlala kulelozwe.
Lelolizwe elikade lile nani eliphansi labantu asebebulewe ngumkhuhlane weCOVID-19, emhlubulweni wangezansi kwezwekazi leAfrica, selisele libambe owangaphansi ngemva kokuba kubhubhe abantu abangamatshumi amane lasitshiyagalombili (48) lokhe kuqale lumnyaka.
Lokhu kutshengisa ukuqonga okuphindiweyo kuqhathaniswa lenani labangamatshumi amane (40) elabhubha kusukela ngoMbimbitho kusiya kuMpalakazi womnyaka odluleyo.
Ilunga lekhomithi ebona ngomkhuhlane we COVID-19 kweleBotswana, udokotela Mogomotsi Matshaba uthi inombolo ezikhona ziyethusa.
“Ngosizi, ngesikhathi esisanda kwedlula, emalangeni amane, silahlekelwe ngabantu abalitshumi lasikhombisa, lokhu kutsho ukuthi inani lethu selikhwele layaku ku88.”
Inani labantu asebelahlekelwe ngumphefumulo ngenxa yeCOVID-19 selethuse inengi labeZimbabwe kweleBotswana, abafana lonkosikazi Emily Ndlovu osebenza eGaborone.
EleBotswana belingamanye amazwe ayenza kuhle ekwenqabeleni ukumemetheka kweCOVID-19.
“Besisima emigwaqweni siding imsebenzi okwakhathesi asikwazi ukuthi sizawuthola kanjani ngoba okwathesi akulamuntu ozasiqhatsha besesabea ukuthi mhlawumbe silomkhuhlane.”
Noma nje inani labantu abatholakale belomkhuhlane weCOVID-19 seliqonge ledlula inkulungwane ezilitshumi lasithupha (16,604) uhulumende uvumele ukuthi izikolo zivulwe.
Umnunzana Mthabisi Dube uthi ngabe uhulumende ulinde kancane ukuvulwa kwezikolo, khona okulakho ukufaka impilo yabantwana engozini.
“Sibi isimo, ngabe bekusenzakala ngabe uhulumende weBotswana ume kancane ukuthi izikolo zivulwe. Ungakhangela indawo ezifana lalapho okuthengiswa khona utshwala zivaliwe, ngakho kungani siyekela abantwana bebhekana lalomkhuhlane ezikolo.”
Kunje eleBotswana liphakathi kohlelo olwe curfew, abantu bengavunyelwa ukuhamba hamba phakathi kwehola lasitshiyagalo mbili ebusuku kusiya ekuseni ngehola lesine.
Lokhu kuzaqhubeka kuze kuyefika ekupheleni kwenyanga, inengi likhathazekile ikuthi isimo lesi silakho ukufiphaza amathuba okuthuthukisa umnotho welizwe, okungadala ukulahlekelwa yimisebenzi kwabantu abanengi.