amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Intathelizindaba ZakoBulawayo Lazo Zihlatshwa iJekiseni yeCOVID-19 Vaccine

Covid 19 Vaccination card
Covid 19 Vaccination card

Intathelizindaba ezimbalwa koBulawayo zihlatshwe ijekiseni yokuzivikela emkhuhlaneni, eyeCovid 19 Vaccine. Ezihlatshiweyo intathelizindaba zithi ziyajabula kakhulu ngohlelo lolu ngoba zibona zizakwenelisa ukwehlisa amathuba okuqinelwa yiCovid 19.

U-Tanaka Mrerwa, oyintathelizindaba esebenzela inhlanganiso eye Centre for Innovation and Technology uthi ukubone kuqakathekile ukuthi ahlatshwe.

“Ngiqeda ukuhlathswa ukuthi ngivikeleke emkhuhlaneni we Covid. Ngibone ukuthi phezu kwendlela zokuthi ngiqgoke amamask lokusebenzisa amasanitiser kungcono njalo ukuthi ngihlatshwe. Abongi basazisile ukuthi nxa ngingaba lokugula ngemva kokuhlatshwa ngiphenduke kodwa nxa kungela kugula okulethwa yivaccine ngiphindele ukuzohlatshwa ngemva kwe 28 days.”

Enye njalo intathelizindaba yakoBulawayo uAbigail Khuphe usekela lokhu.

“Mina ngijabule kakhulu ukuthi ngihlabe ivaccine le eye Covid kodwa njengomuntu oxhumana kakhulu labantu nxa sidinga indaba. Ngakho ngibone ukuthi ukuhlabalokhu kungangivikela kuvikele lemuli yami. Ngiyazi ukuthi kubuhlungu kanjani ukubanjwa iCovid ngoba sengake ngayigula. Ngakho kungcono ukuthi ngihlale nje ngivikelekile.”

UDokotela Rodgers Magigo osebenzela koBulawayo uthi akala nkinga athe wazibona ngemva kokuhlatshwa.

“Engingakutsho yikuthi emzimbeni ngikahle, ngiphongulala ngisizwa ukuthi ngihlatshiwe engalweni. Ngivuke ngi right,ngaya emsebenzini ngatshona ngikahle lalamuhla ngo day 2 lokhe ngiqine saka. Ngiyakhuthaza abathandabuzayo ukuthi asimeni ukutshelana amanga ku social media lokulalela abakhuluma abangakwaziyo. Umhlaba wonke uyahlaba i Vaccine ngakho lathi akula okungasimisa njengelizwe leZimbabwe asambeni siyehlatshwa impilo zethu ziqhubeke kuhle.”

Isikhulumi sekhansili yakoBulawayo unkosikazi Nesisa Mpofu uchasisa ngokuthi kungani kuqakathekile ukuthi intathelizindaba zihlatshwe.

“Namhlanje ekuseni sibelamaJournalist abuye ukuzohlatshwa, ngoba labo bebalwa njengezisebenzi ezimqoka, ukuhlatshwa kwentathelizindaba kuqakathekile ngoba bazabhala mayelana leVaccine ngendlela ezafundisa uzulu ngoba kungcwele indaba ezingasoqiniso enkundleni zesocial media.”

Umqondisi wogatsha lwezempilakahle kumanisiphala wakoBulawayo, udokotela Edwin Sibanda, uthi abakahlanganisi inani lasebehlatshiwe lokhu lolu hlelo lusungulwe ngoMvulo weviki edluleyo. Izolo uthi baqhibe bengaphezu kwenkulungwane ezimbili kodwa inani leli lilakho ukukhuphuka ngemva kokuhlathswa kwentathelizindaba namuhla.

Ebuzwe ukuthi uhlelo lolu luzakwengezelelwa na, uDr Sibanda uthe amajekiseni ayanela ukuthi baqhubeke behlaba kodwa akukabi sobala ngoba kulezinye indleko ezidingakalayo ukuthi uhlelo luqhubekele phambili.

Ihlandla lakuqala lohlelo lolu likhangelelwe ukugqitshwa kusasa, ngoLwesithathu lapho okukhangelelwe ukuba kube sekuhlatshwe abantu abedlula inkulungwane eziyisithupha lengxenye(6,600), kuthi laba abahlabileyo baphinde njalo ngemva kwamalanga aphose afike inyanga(28 days).

Udaba lokuhlatshwa kwentathelizindaba ijekiseni eyeCovid 19 Vaccine siluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:34 0:00

Bakhala Ngokulahlekelwa Yimisebenzi abeZimbabwe KweleSouth Africa

People who were just tested for COVID-19 wait in line to make payment for the test at a private laboratory in Johannesburg, South Africa, Dec. 19, 2020.
People who were just tested for COVID-19 wait in line to make payment for the test at a private laboratory in Johannesburg, South Africa, Dec. 19, 2020.

Bahlaba omkhulu umkhosi abeZimbabwe abasebenza kwele South Africa ngemva kokuqansa kakhulu kwenani lalabo asebelahlekelwe yimisebenzi.

Inani labantu abalahlekelwe yimisebenzi kweleSouth Africa seliqanse okwamagama okuyinto esitshiye inengi lezizalwane zeZimbabwe seziphila nzima kakhulu.

Okhokhela ihofisi kahulumende ebona ngokubalwa kwabantu umnumnzana Risenga Maluleke uthi inani labensundu abangasebenziyo selifika kusilinganiso esedlula amatshumi amathathu lanhlanu ekhulwini (36.5%).

“Ikhona eminye imisebenzi edalekileyo kodwa mincane kakhulu kulale elahlekileyo.”

Inengi labeZimbabwe bebesebenza endaweni zokudlela okuyizo eziphazanyiswe kakhulu yimigoqo yokwenqabela icoronavirus njengoba abantu bebengavunyelwa ukuyadlela kulezi indawo.

Lobanje lezi indawo sezivuliwe okwakhathesi, ukwethekela okwenziwe yile intatheli kwezinye zalezi indawo kutshengisa ukuthi inengi lazo zichitha isikhathi zingelabantu kwezinye bebalutshwana kakhulu.

Isizalwane seZimbabwe unkosazana Miriam Hlabangana uthi yena ngemva kokulahlekelwa ngumsebenzi impilo ibenzima okumangalisayo.

“Bengisebenza erestaurant but because of corona ngacina ngimiswa umsebenzi. And until now I have been struggling. Life has never been the same again. Angisakhoni ngitsho lokuthumela ingane ukuthi sithole okokudla. Azikhoni lokuya esikolweni.”

Le yinto egcizelelwa ngesinye isizalwane seZimbabwe unkosazana Sinini Dube yena othi abanengi baphelelwe zindawo zokuhlala abanye bacina sebebuyele ekhaya.

“Since amalockdown lecoronavirus angizange ngikhone ukugciga abantwabami. Abantwabami manje lesikolweni abayi. Ukuthi ngithumele ekhaya abazali imali ayikho. Kunzima since icoronavirus leyi ibuyile lamalockdown asazi ukuthi senzeni.”

Unkosazana Farisa Dlamini uthi okubuhlungu yikuthi ukulahlekelwa kwabo yimisebenzi lokhu sekusitsho ukuthi izihlobo zabo ekhaya sezisidla imbuya ngoluthi.

“Ngiphelelwe ngumsebenzi ngomnyaka ophelileyo. Bengisebenza kuprivate school efundisa ama sciences kuphela. Ayizange isaba kula kimi impilo emva kwalokho. Ukuphela komsebenzi kudale umehluko omkhulu kakhulu ngakithi ngoba ngingasenelisi ukubanakakela abazali bami labantwana bomfowethu. Umangoye usezilalela eziko egumeni lakithi. Isinzima impilo kubazali bami ngoba bebethembele kimi. Lakimi ukudla sekutholakala nzima.”

Unkosazana Pauline Nkomo uthi abanengi sekumnyama phambili lasemuva.

“Mina bengisebenza emakhitshini. So, kwenzeka ukuthi last year umlungu wami laye waphelelwa ngumsebenzi. Inkampani yakhe yavala so wasengifonela ngisendlini ethi khona ngeke esakwazi ukuqhueka nami ngoba naye akasasebenzi akasela income. Abantwana bami bayafunda. Kungihlukumeze kakhulu lokhu plus lalapha kimi irent, indlu seyavalwa, ukudla ngidla nzima.”

Loba kunjalo imbiko yamapholisa lamasotsha abalinda umngcele esabelweni seLimpopo ikhombisa ukuthi inani labeZimbabwe abangena kuleli ngokungekho emthethweni liqhubeka lisanda kungakhathalekile ukuthi lalapha imisebenzi isihlupha okwamagama.

Kusiyaphela umnyaka ka2020 inani labangasebenziyo liqanse layafika kusilinganiso esedlula amatshumi amathathu lambili ekhulwini (32.5%). Nxa sekubalwa lalabo asebedinge imisebenzi baze bakhalala inani labangasebenziyo selisedlula amatshumi amane ekhulwini (42.6%). Lokhu kutsho ukuthi kulabantu abedlula izigidi eziyisithupha (7.2 million) abangasebenziyo kwele South Africa.

Inengi lale imisebenzi iqedwe yikuvalwa kwamabhizimusi njengemigoqo yokwenqabela ukumemetheka kwegciwane lecoronavirus.

Isabelo seGauteng okulapho okulabeZimbabwe abanengi, ngesinye sezabelo ezile nani eliphezulu labantu abangasebenziyo.

Udaba lwabalahlekelwa yimisebenzi kweleSouth Africa siluphiwa nguThuso Khumalo
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:26 0:00

UBulawauo Usungula Uhlelo olweMobile Covid 19 Vaccination Program

Abogatsha lwezempilakahle koBulawayo sebemanyene labohlangothi lukamanisiphala olweBulawayo City Council Health Department, ekusunguleni uhlelo lokuhamba behlaba izisebenzi eziqakathekileyo lapho ezisebenzela khona. Uhlelo lolu olweMobile Covid 19 Vaccination Program, luqalele emtholampilo, eNorthend Clinic.

Lolu hlelo lukhangelelwe ukuqhutshwa phakathi kwensuku eziyisifica minwe mibili kuthi ukuhlatshwa kwesibili kwaleli jekiseni kulandele ngemva kwensuku eziphose zifike inyanga-28 Days.

Esungula okusemthethweni uhlelo lokuhamba behlaba izisebenzi zezempilakahle, olweMobile Vaccination Program, uMqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda yena ohlatshwe ngoLwesithathu uthi abahlaba leli jekiseni bahamba belanda izisebenzi zempilakahle lapho ezikhona.

“Silamaqembu amane, elinye liseMpilo elinye liseUBH, kuthi amanye amabili azabhoda ledolobho ehamba ehlaba zonke izisebenzi zezempilakahle, ezisebenzela uhulumende, ezisebenzela amankampani azimeleyo, amakiliniki wonke ekhansili, Surgery, Mater Dei, Royal Womens Clinics lazo zonke ezempilakahle ezisedolobheni behlatshwa belapho abasebenzela khona. ”

Intathelizindaba yakoBulawayo uMkhululi Ncube ohlatshwe lamhlanje uthi ukubone kuqakathekile ukuzivikela.

“Kuqakathekile ukungena kuloluhlelo ngoba lapho sisebenza sihlangana Labantu abahlukile abanengi ngakho kuqakathekile ukuthi sizivikele kulo umkhuhlane njalo yithi esiloba ngawo lumkhuhlane kakhulu kuzasisiza singangena kuloluhlelo ukuze lapho kungaba Labantu abaphathwa kubi ngaloluhlelo kuzakuba lula ngoba sidlule kikho.”

UNkosikazi Sitshengisiwe Siziba okumsebenzi wokubona ngezokuhlanzeka koBulawayo uthi uhlatshwe ngoMvulo.

“Ngithanda ukukhuthaza abantu ukuba bahlabe njalo bekulemibiko engamihlanga ngejekiseni leli, kodwa mina ngihlabe NgoMvulo. Kuqakathekile njalo ukuba ngemva kokuhlatshwa uqhubeke ulandela iziqondiso zeCovid-19 lockdown ukuze loba ingakuhlasela njalo iCovid-19 ingakukhuleli.”

UBulawayo uqale uhlelo lokuhlaba izisebenzi zempilakhle ngoMvulo, njalo ukhangelele ukuhlaba izisebenzi eziqakathekileyo ezedlula inkulungwane eziyisithupha lengxenye 6 600 kuhlelo lwakuqala lokuhlaba abantu ijekiseni leSinopharm Vaccine. Lokhu kwenzakala ngemva kokuba leli dolobho lithole amajekiseni edlula inkulungwane ezilitshumi lantathu-13 200, azasebenza kuhlandla lakuqala lweSinopharm Covid-19 Vaccination Program.

Udaba lokusungulwa kohlelo lweMobile Covid 19 Vaccination siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:46 0:00

Bulawayo City Council: Luqhubeka Kuhle Uhlelo Lokuhlatshwa Kwabantu Ijekiseni yeCovid 19 Vaccine

I-Bulawayo ingene kulanga lesibili lohlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela kumkhuhlane wecoronavirus, olweSinopharm Covid-19 Vaccination Program.

Abekhansili yakoBulawayo bathi uhlelo lolu luqhubeka kakuhle, lanxa ngoMvulo kusungulwa uhlelo lolu bekulikhefu kungakho izisebenzi zempilakahle ezinengi bezingekho emsebenzini. Kodwa bathi bakhangelele ukuthi lapho kugqitshwa ihlandla lakuqala laloluhlelo, kube sekuhlatshwe izisebenzi zempilakahle ezedlula inkulungwane eziyisithupha.

NgoLwesibili bekuhlatshwa izisebenzi zempilakahle, ezisebenzela ezibhedlela ezinkulu zakoBulawayo ezigoqela i-United Bulawayo Hospitals, Mpilo kanye le Ingutsheni.

Umnumzana Anthony Majongosi omele abongi esibhedlela se United Bulawayo Hospitals uthi bayalwamukela uhlelo lolu ngezandla zombili.

“Khathesi ngiyabona ukuthi sekuqalisiwe ukuhlatshwa abantu, lathi sizahlaba i-vaccine leyi ukuze sizivikele. Lamuhla kube lama nurse amanengi ahambe ukuyahlatshwa i-vaccine leyi. So siyabona ukuthi i-vaccine leyi izasincedisa so siyakhuthaza abantu ukuthi bahlatshwe.”

Umqondisi wesibhedlela seMpilo usikhwicamfundo Solwayo Ngwenya uthi inani labahlatshwe lamuhla liqansile ukwedlula elayizolo.

“Kukhanya lamuhla inani labantu ababuya befuna ukuzo vaccinater lapha eMpilo liqansile alifanani layizolo. Kumele abantu abafuna uku vaccination babuye e Out Patients nxa bengabomongikazi kumbe odokotela kumbe abasebenza esibhedlela. Ngibona iviki isiya phambili bazabe bebuya abantu, akula muntu o-forced omunye lomunye uyazibuyela ngokufuna kwakhe.”

Umqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo udokotela Edwin Sibanda utshele iStudio 7 uthi balamaqembu amane azabe ehlaba abantu ijekiseni yokuzivikela emkhuhlaneni we Covid-19, uchaze ukuba amaqembu amabili azabe ehlaba esezibhedlela ezinkulu kuthi amanye amabili azabe ezabhoda idolobho ehlaba izisebenzi eziqakathekileyo emakilinica emajele, e Zimbabwe Revenue Authority (ZIMRA) kanye lawezinye indawo zempilakahle ezizimeleyo.

Umqondisi wezempilakahle koBulawayo (Provincial Medical Director) udokotela Welcome Mlilo utshele intathelizindaba ukuba uhlelo lokuhlaba ijekiseni yokuzivikela kumkhuhlane we Covid-19 luqhuba kuhle koBulawayo. UMlilo uthe njalo bebengakatholi inani labantu asebehlatshiwe ijekiseni ye Sinopharm koBulawayo.

Uhlelo lolu luzathatha amalanga alitshumi, lapho bakhangelele ukuba kube sekuhlatshwe izisebenzi eziqakathekileyo ezempilakahle ezizinkulungwane eziyisithupha lamakhulu ayisithupha.

Udaba lokuhlatshwa kwabantu iCovid 19 Vaccine koBulawayo siluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:37 0:00

Amalunga Edale Lephalamende Bathi Kumele Labo Baqakathekiswe Ekuhlatshweni Ijekiseni yeCovid 19 Vaccine

UDokotela Ruth Labode uhlola okwenzekala eWilkins Hospital eHarare. (Mlondolozi Ndlovu)
UDokotela Ruth Labode uhlola okwenzekala eWilkins Hospital eHarare. (Mlondolozi Ndlovu)

Amalunga edale lephalamende akhuthaza uhulumende ukuthi lawo awafakwe kuluhlu lwabantu abamele baqale ukuhlatshwa ijekiseni yokuvikela umkhuhlane, eyeCOVID-19 Vaccine.

Abamela izigaba laba bathi labo ngama frontline workers njengoba besebenza lozulu sikhathi sonke njalo kuzosiza ekuthini abantu bakholwe ukuba ijekiseni le, kayila ngozi labo bakhululeke ukuyihlatshwa.

Linkuthazo yenziwe ngumgcinisihlalo wekomidi ebona ngezempilakahle edale lephalamende, eyeHealth and Child Care Parliamentary Portfolio Committee, uDr Ruth Labode ekhuluma kuhlelo lomsakazo we Zimapapers TV Network - ZTN wokuxazulula phezu kohlelo lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni eyeCovid 19 Vaccine.

“O MP kumele babanjwe njengama Fronline Workers ngenxa yokuthi bavele bamelele abantu and yibo abazahamba besiyakhuthaza abantu ngeVaccine Program ebuyayo. So kufanele bengakayi ebantwini ukuyakhuthaza abantu, babe ngabantu asebe vaccinated khona abantu bezabona ukuthi iVaccine ayibulali and ayigulisi.”

Lokhu kusekelwe ngesinye sezakhamuzi semzini weBudiriro, eHarare, umnumzana Godknows Masuku.

“Kuqakatheke kakhulu sibili ukuthi babonakale sibili behlatshwa ngoba kuzanika esingathi yi confidence kuma citizens ukuthi lawo afise ukuthi ngabe lawo, ahalatshwe lawo iVaccine leyi evikela umkhuhlane, ijekiseni leyi, eleVaccine evikela umkhuhlane weCorona.”

Umsekeli kaphathintambo wezempilakahle, uDr John Mangwiro, uthi kuhlandla lakuqala baqale ngabantu abayibo abasengozini enkulu kakhulu yokuthelelwa lumkhuhlane kumbe ukuwusabalalisa.

“Siqale ngabakuhlangothi lwama Frontline Workers abasengozini enkulu, laba babalisa abezempilakahle, abasebenza emingceleni, abeZIMRA, abeImmigration, abeCustoms, abaku maFuneral Palours, abezomvikela lama Village Health Workers.”

Uhulumende weZimbabwe usungule uhlelo lokuhlaba ijekiseni le, eye COVID-19 Sinopharm Vaccine, ngeviki edluleyo. Wavele wakubeka mgceke ukuba kuleli hlandla uzaqala ngalabo athi abaziwa ngokuba sengozini enkulu, ikakhulu abasebenza kwezempilakahle.

Lusungulwe ngoLwesine lweviki edluleyo eHarare lapho okuhle kwaqala ngokuhlatshwa umsekeli kamongameli welizwe, onguye njalo umpathintambo wezempilakahle, uMnu. Constantino Chiwenga, umsekeli wakhe uMnu John Mangwiro kanye leziphathamandla zogatsha lwabo.

NgoMvulo ijekiseni le iqale ukuhlatshwa emadolobheni ehlukeneyo elizwe agoqela uBulawayo. Uhulumende uphinde wabika njalo ukuthi ihlandla lakuqala lohlelo lolu, likhangelelwe ukuqhutshwa phakathi kwensuku ezilitshumi, luqondiswe kwabakunhlangothi ezibhekane lengozi enkulu yokuthelelwa lumkhuhlane, ama Fronline Workers.

Kuyaqhubeka Ukuhlatshwa Kwejekiseni leCovid-19 Sinopharm Vaccine eHarare Lendawo Ezihanqe Idolobho Leli

Chitungwiza Municipality Director of Health and Environmental Services Dr Kasu getting vaccinated at Seke South Clinic
Chitungwiza Municipality Director of Health and Environmental Services Dr Kasu getting vaccinated at Seke South Clinic

Ukuhlatshwa ijekiseni yokuvikela umkhuhlane eye Covid-19 Sinopharm Vaccine, kuqhubekele phambili ngoMvulo, eHarare lendaweni ezigombolozele leli dolobho ezigoqela eChitungwiza.

Odokotela abasebenzela esibhedlea seParirenyatwa babe ngabakuqala ukuthola ijekiseni ele Covid-19 Sinopharm Vaccine, ngoMvulo ngesikhathi uhulumende eqakathekisa uhlelo lokuhlatshwa ijekiseni kuzisebenzi zempilakahle.

ODokotela bakuqala ukuhlatshwa bagoqedla uDokotela Asaph Ziruma, uDokotela Tafadzwa Tsikira loDokotela Munyaradzi Katiro.

Izisebenzi ze mpilakahale ezifika inkulungwane ezintathu-3000 eParirenyatwa zikhangelelwe uhlatshwa ijekiseni le Sinopharm phansi kwehlandla lakuqala lwalolu hlelo oluhlelwe ukuthatha insuku ezilitshumi ezilandelayo.

Okhokhela umsebenzi esibhedlela seParirenyatwa Hospital uDokotela Tsitsi Magure uthe odokotela bakhethe ukuhlatshwa ukuze baphe ithemba lesibindi ezinye izisebenzi zempilakahle ukuba lazo zihlatshwe ngoba kungela ngozi ukwenza njalo.

Umphathintambo weze mpilakahle njalo engumsekeli ka Mongameli welizwe uMnu Constantino Chiwenga uthi uzulu kumele alethembe leli jekiseni.

“Ijekiseni yeSinopharm lilungile kakhulu. Ngifuna ukulitshela ukuba uhulumende uyathemba ukuba ijekiseni le Sinopharm liyasebenza. Ngikhuthaza wonke umuntu we Zimbabwe ukuba ahlatshwe”

Ekhuluma ngohlelo lolu owake waba ngumphathintambo wezempilakahle uDokotela Henry Madzorera uthi uhlelo lolu luzanceda ukuvimba ukumemetheka kwalumkhuhlane.

“Asikwazi ukuba banika njani izigaba zelizwe amajekiseni lawa. Inkuthazo yami kuzulu we Zimbabwe yikuba nxa ulethuba lokuthatha leli jekiseni lithathe. Ngiyazi abasebenza kwezempilakahle yibo abazaqala ukuhlatshwa”

UNkosikazi Siphiwe Mlilo ongumongikazi uthi ukhangelele ukuhlatshwa leli jekiseni esithi uyalithemba.

“Mina ijekiseni leli njengoba selikhona ngizalithatha ngikhuthaza abanye ukuba balithathe. Kukhanya engani kumele silithathe”

Kodwa omunye njalo umongikazi uNkosazana Melody Zidzi, uthe yena usese lokuthandabuza ngaleli jekiseni ngoba engatholanga imfundiso eneleyo ngalo.

“Mina ijekiseni leli kangiyithembi. Mina ngokwami kangisoze ngivume ukuhlathswa, ngoba ijekiseni lonke elingena elizweni kumele siqale silufundiswe. Asiphiwanga iomfundiso eneleyo”

Uhulumende weZimbabwe uthi ukhangelele ukuhlaba abantu abangaba yizigidi ezilitshumi-10 million, leli jekiseni elikhangelelwe ukuthengwa kwele China, India, Russia lakwele Bhilithane.

Ijikiseni le Sinopharm lihlatshwa abantu phansi kohlelo oluqhubeke namhlanje selokhe umsekeli ka Mongameli welizwe uMnu Constantino Chiwenga ehlatshwe ngeviki edluleyo njalo inkulungwane ezilikhulu-100,000 zabantu zikhangelelwe ukuhlatshwa ngoba abantu kumele behlatshwe Kabili kuleli hlandla lakuqala lalolu hlelo olubone kusiza inkulungwane ezingamakhulu amabili zaleli jekiseni elivele kweleChina.

Ususeduze Lokuphenduka Umdlalo Wenguqu eZimbabwe

Kirsty Coventry
Kirsty Coventry

Abaphatheke kumdlalo wenguqu baveza injabulo enkulu ngombiko othi umdlalo wenguqu ulakho ukuphindela ezinkundleni zalu mdlalo lonyaka nxa umphathintambo wezemidlalo uKirsty Coventry engavumelana lesinqumo esibikwa sithethwe ngabekomishini eye Sport and Recreation Commission.

Intathelizindaba yezemidlalo uNash Mkokwayarira uthi lezi zindaba ezijabulisayo kulabo abaphila ngomdlalo wenguqu.

“Sikhumbule ukuba umdlalo wenguqu uqhatshe abantu abanengi kakhulu okokuthi imuli ezinengi besezisifa ngendlala. Sikhangelele ukuthi njengoba sekuthembisa ukuba uhulumende usevumile sekumele labo abomdlalo wenguqu beqoqeke benze kwenzeke,” kutsho uMkokwayarira.

Owake waba yisiphathamandla senhlanganiso yeZimbabwe Football Association, iZifa, njalo engumnikazi weqembu le Ajax Hotspurs, uSiphambaniso Dube, uthi imvumo isingatholakala eyokuba kudlalwe kodwa umgoqo uzakuba zindleko ezidingakalayo.

“Sizilungiselele yini ukuthi sidlale njengoba ukuhlolwa kwabadlali labanye kuyinto okumele yenziwe mihla ngemihla. Kunzima nxa sikhangele indleko zakhona ngoba umbuzo uba sekutheni inhlanganiso zethu zizakwenelisa yini ukuvikela abadlali. Okusalayo kodwa siyakuthakazelela ukuba ibhola kuthiwa selingaphenduka ngoba lithokozisa lokulibazisa uzulu,” kutsho uDube.

Umqeqetshi weqembu le CIWU elidlala kusigaba se Southern Region Division One uMorris Mukwiti, uthi umkhuleko wakhe ngowokuthi udaba lokuba umdlalo wenguqu usuzaqala ukudlalwa lungapheleli emoyeni njengalokhu okwenzakala nyakenye.

“Silambile, abantwana balambile, labadlali balambile. Sesilesikhathi eside silokhu simelele. Sicela abe Zifa, abe SRC kanye lo hulumende basincedise sibuyele ebholeni. Yiwo umsebenzi wethu. Akula eyinye indawo lapho esisebenza khona ngaphandle kwebhola,” kutsho uMukwiti.

Nyakenye kuke kwaba lenhlelo zokuba amaqembu adlala kusigaba saphezulu adlale ekupheleni komnyaka kodwa kazisaphumelelanga ngoba indleko zakhona zingeneliseki.

Ensukwini ezedluleyo inhlanganiso ye Premier Soccer League ize lemibono eyokuba kungavuselelwa njani umdlalo wenguqu kusigaba saphezulu.

Lokhu bekugoqela ukuba amaqembu ayehlukaniswe abe ngamaxuku amane azadlalela enkundleni ezine kusithi amaqembu azabuthelela imiklomelo eminengi kube yiwo ayedlulela kusigaba se semi - final.

UBulawayo Uqala Uhlelo Lokuhlaba Abantu iJekiseni yeSinopharm Covid 19 Vaccine

Ijekiseni eyeSinopharm Covid 19 Vaccine
Ijekiseni eyeSinopharm Covid 19 Vaccine

Uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela emkhuhlaneni, olweSinopharm Covid-19 Vaccination program, luqale ngoMvulo koBulawayo.

Ihlandla lakuqala lalolu hlelo kuleli dolobho liqalele esibhedlela eseUnited Bulawayo Hospitals Out Patients Department njalo lukhangelelwe ukuthatha insuku ezilitshumi ezilandelayo. Ukuhlatshwa kwale ijekiseni okwesibili kuzalandela ngemva kwensuku eziphose zifike inyanga.

Esungula okusemthethweni uhlelo lokuhlaba izisebenzi zezempilakahle leli jekiseni, uMphathintambo wakoBulawayo, uNkosikazi Judith Ncube yena ongazange ahlatshwe namuhla, ukhuthaze uzulu ukuba ayemukele ijekiseni le.

“Ngithanda ukuthi ngikhuthaze abantu ukuba basondele bazuze ivaccination ukuze umkhuhlane unyatheleke. Ngoba bekungokokuqala ukuhlangana lalo umkhuhlane amavaccine ajonge ukuthi lumkhuhlane unyatheleke loba ungakubamba ungabilamandla.”

UNkosikazi Ncube uqhubeke ethi ihlandla lakuqala lalolu hlelo luqondiswe kuzisebenzi eziqakathekileyo abathi ngamafrontline workers.

“Uhlelo lwalamuhla bekuqalwa uhlelo lwamafrontline workers ezibhedlea, emingceleni yelizwe eZIMRA, abezomvikela. Siloyisa ukuthola amajekiseni enelayo ukuze lezizisebenzi zikwamukele kuhle uma uthe waphatheka ngoba besazi ukuthi bavikelekile.”

UMqondisi wezempilakahle kukhansili yakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda uchasisa ukuthi luzaqhutshwa njani lolu hlelo.

“Uhlelo lolu luyathatha insuku ezilitshumi njalo sizakuya emakilinika lasezibhedlela zonke zakoBulawayo sihamba sihlaba zonke izisebenzi zempilakahle. EMpilo, engutsheni eMater Dei lemakilinika wonke ekhansili asibambi ngamandla ukuhlaba izisebenzi zempilakahle njalo akulambadalo.”

Umgcinisihlalo weHealth Services Board uDokotela Poulinus Sikhosana omunye wabaqale ukuhlatshwa, ukhuthaza uzulu ukuba angesabi ukuhlatshwa ijekiseni le, ngoba isihloliwe ngabohlangothi olweMedicines Control Authority of Zimbabwe.

“Ngibe ngowakuqala ukuhlatshwa leli jekisini ngizizwa ngikahle. Ngikhuthaza uzulu ukuba aqhubeke elandela iziqondiso zeCovid-19 lockdown njalo ayehlatshwa lelijekiseni ngoba selithe lahlolwa njalo labhaliswa okusemthethweni ezweni lugatsha lukahulumende olwe Medicines Control Authority of Zimbabwe ukuba lusebenze ezweni njalo uzulu engekeli ukuqhubeka ekulandela iziqondiso zelockdown.”

UChief Nursing Officer, kukhansili yedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Sithokozile Hove uchasisa ukuthi bazasebenza njani, kunsuku ezilitshumi ezilandelayo.

“Ngilamaqembu amane aqale ukusebenza lamuhla ezibhedlela ezinkulu iUBH, Mpilo, Ingutsheni leMater Dei. Kusukela kusasa ngaphandle kweMpilo leUBH amaqembu la bazabe besiyasebenzela kuwowonke amakilinika edolobho, eZRP Rosscamp, Zimra, lezinye indawo zempilakahle ezizimeleyo. Uhlelo lwesibili lokuhlaba luyakubakhona kunzuku ezingamatshumi amabili lasitshiyangalombili.”

UBulawayo ukhangelele ukuhlaba izisebenzi eziqakathekileyo ezedlula inkulungwane eziyisithupha lengxenye 6 600 kuhlelo lwakuqala lokuhlaba abantu iSinopharm Vaccine.

Ijekiseni eyeSinopharm Covid 19 Vaccine
Ijekiseni eyeSinopharm Covid 19 Vaccine

UBulawayo uthole amajekiseni aweSinopharm Covid-19 Vaccine, edlula inkulungwane ezilitshumi lantathu-13,200, kuthi iMatabeleland North yathola inkulungwane phose ezithobamunwemunye- 8,610. I-Matabeleland South yathola inkulungwane ezilitshumi lanye-11,000, iNkabazwe yona ithole inkulungwane eziphose zifike ezilitshumi lambili-11,800.

Sebeqalile Ukuhlatshwa iJekiseni yeCovid-19 Vaccine kweleSouth Africa

UMongameli Cyril Ramaphosa ehlatshwa ijekiseni yeCovid 19 Vaccine
UMongameli Cyril Ramaphosa ehlatshwa ijekiseni yeCovid 19 Vaccine

Seluqalile uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni lokuvikela iCovid-19 kweleSouth Africa, elevaccine. Ohle waba ngumqalisiziba ukuhlatshwa leli jekiseni nguMongameli Cyril Ramaphosa.

Ukuhlatshwa kwabantu amajekiseni la kulandela ukufika elizweni lelo, kwamajekiseni azinkulungwane ezingamatshumi ayisitshiyagalombili (80,000 doses) aweJohnson & Johnson.

Limithi efike phakathi kobusuku ngoLwesibili, ihle yathunyelwa endaweni ezilitshumi lasikhombisa lapho okuhlatshelwa khona izisebenzi zempilakahle okuyizo ezakuqala kuloluhlelo.

Umongameli Cyril Ramaphosa ube ngomunye wabakuqala ukuhlatshwa lelijekiseni isizwe sonke sibukele kubomabonakude.

“Leli lilanga elihle kakhulu kuMzansi Africa njalo ngikhuthaza bonke abantu kweleSouth Africa ukuthi labo bahlatshwe.”

Kukhangelelwe ukuthi kubelamanye amajekiseni ayingxenye yesigidi aweJohnson & Johnson azafika emavikini azayo ahlangane lamanye athengwe kumankampani ashiyeneyo.

Izisebenzi zempilakahle ezedlula isigidi yizo okukhangelelwe ukuthi zihlatshwe kuqala kungakangeni uzulu wonke.

Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kweleSouth Africa lazo sezethule intokozo ngokusungulwa kwaloluhlelo njengoba iSouth Africa kuyiyo ehlaselwe okwedlula amazwe onke ezwekazi leAfrica. Lintokozo ilandela isithembiso sikamongameli Ramaphosa sokuthi labo bazahlatshwa.

Isikhulumeli sebandla leMthwakazi Republic Party umnumnzana Velile Moyo uthi lolu luhlelo oluzaphephisa impilo zabanengi.

“ISouth Africa ibonise amazwe wonke ukuthi kuyinto okumele ukuthi yenziwe ngokuphangisa leyi ukwenzela ukuthi kuncedise lokuthi I economy iqale ukuthi ivuleke ngoba abantu sebevaccinethiwe njalo sebephephile kulolubhubhane. Siyabonga ukuthi nabantu bokuza labo kweleSouth Africa bavunyelwe ukuthi bangaphatheka kuloluhlelo. Abangabe befisa ukuthi bathathe livaccine kuhle ukuthi bayithathe.”

Isikhulumeli sebandla leZapu kweleSouth Africa umnumnzana Godfrey Viki ukhuthaza izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa ukuthi zekele ukulandela othathawese kodwa zenze lokhu okuzasindisa impilo zazo.

“Sithanda ukudlulisa ukuthi uhlelo lolu luhlelo oluhle njalo esibona kufanele ukuthi kwenziwe ukuze abantu bavikelwe kubhubhane lolu olukhona. Yebo ye zikhona inkulumo zokuthi hlezi le vaccine elethiweyo izogila imikhuba leyi laleyi sigcine sesitreckwa sesisaziwa ukuthi singobani kungathi kufakwa abantu amatracker. Kodwake sikhumbule phela ukuthi imijovo enjengaleyi eyevaccine ayiqali lamhlanje.”

Kodwake abanye bathi kabazukusondela lapho okuhlatshwa khona lijekiseni ngoba kukunengi abangakuzwisisiyo ngayo.

Amajekiseni eJohnson & Johnson athengwe ngemva kokutholakala ukuthi amajekiseni abesethengiwe awe Oxford-AstraZeneca vaccine awalamandla phezu kohlobo lwegciwane lecoronavirus etholakala kweleSouth Africa lakwamanye amazwe ambalwa i501Y.V2.

Intathelizindaba Zithi Kumele Zibe Kuluhlu Lwabamele Bahlatshwe Kuqala Ijekiseni leCovid 19 Vaccine

Sinopharm vaccine
Sinopharm vaccine

Abenhlanganiso ezimela intathelizindaba bakhuthaza uhulumende ukuba afake intathelizindaba kuluhlu lwamaqembu azoqala ukuhlatshwa ijekiseni lokuvikela umkhuhlane we COVID-19.

Linkuthazo iza ngesikhathi uhulumende esanda kwamukela umuthi we Sinopharm kungekho nhlawulo ovele kweleChina. Uhulumende uthi phezu kwesipho senkulungwane ezingamakhulu amabili zamajekiseni awe vaccine lawa kulamanye azinkulungwane ezingamakhulu ayisithupha- 600,000, asebewathenge kweleChina, abawakhangelele ukufika elizweni ekuqaleni kwenyanga ezayo kaMbimbitho.

Kungalesi sizatho abenhlanganiso ezimela intathelizindaba okugoqela abe Media Institute of Southern Africa - MISA Zimbabwe, bemkhuthaza uhulumende ukuba akangazikhohlwa intathelizindaba lapho eqala ukuhlaba labo abasebenza kunhlangothi ezimqoka ama frontline workers.

Isiphathamandla seMISA Zimbabwe, uNqaba Matshazi uchasisa ngenkuthazo yabo leyi.

“E-Zambia sebenze njalo ukuthi hayi nxa kusenziwa okuthiwa yiPriority list, intathelizindaba lazo zikhona phezulu khonalapho ukuthi ziyathola liVaccine ekhona. Ngakho ke bekuyisicelo sethu kuhulumende ukuthi bekhangele ukuthi amaJournalists lawo efakwe khonapho.”

Isikhulumeli senhlanganiso yentathelizindaba ezisacathulayo eye Young Journalists Association - Zimbabwe - YOJA uLeopold Munhende uthi kusobala ukuba uhulumende engaziqakathekisi kangako intathelizindaba.

“Singakhangela iLockdown eyethulwa ngoMarch last year, basikhohlwa lathi ukuthi besifake ku list eyamaEssential Service Providers kodwa yibo ababesibiza kumaPress Conferences, asazi ukuthi babesithi sizabuya njani. Siphinde sikhangele ngoJanuary uVice President Constantino Chiwenga esinika iList elama Essential Service Providers, wasikhohlwa futhi. Sesibona ke iVaccine isibuya ivela eChina and kukhanya labo baphinde basikhohlwa kodwa bayabe belokhu besibiza kumaPress Confrences.”

Okusekelwe ngeyinye njalo intathelizindaba esebenza izimele u Desire Tshuma.

“Njengoba isifikile, uhulumende ubesehle wafaka iCategory yabantu abazaqala ukuhlatshwa, amaFronline Workers. AmaJournalists baqale labo babe yi one of the first bantu amaFronline Workers abazaphiwa leyo Vaccine.”

Kunsukwana ezisanda kwedlula umsekeli womphathintambo wezempilakahle, uDokotela John Mangwiro uchasisele uzulu ngendlela uhlelo lokuhlatshwa kwabantu amajekiseni luzoqhutshwa ngayo kodwa isimanga yikuba akazange agoqele intathelizindaba.

“Isigaba sakuqaka kuzakuba ngesalabo abasebenza kunhlangothi ezibalisa olwezempilakahle, kumingcele, iZIMRA, abeImmigration Customs, abasebenza ezindlini zokuphumulela amaFuneral Palours, abakuhlangothi lwezomvikela, amaVillage Health Workers.”

Abenhlanganiso ezimela intathelizindaba zihle zahlaba omkhulu umkhosi zisithi umkhuhlane weCOVID-19, kunje usuthethe abakuloluhlangothi abanengi abagoqela, oZororo Makamba, Janet Munyaka owayesebenzela umsakazo weZBC, uFoster Dongosi owayengunobhala jikelele wenhlanganiso emela intathelizindaba eye Zimbabwe Union of Journalists – ZUJ, owake wasebenzela umsakazo we ZBC ongomunye wabalwa impi yenkululeko, uCharles Kawadza labanye.

Udaba lwentathelizindaba okumele zihlatshwe iCovid 19 vaccine siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:31 0:00

Mnangagwa: Sikhangelele Ukuthi Abantu Baqale Ukuhlatshwa iJekiseni leCovid 19 Vaccine Yonale Iviki

Sinopharm
Sinopharm

UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi uhulumende wakhe ukhangelele ukusungula uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni lokuvikela umkhuhlane weCovid 19 yonale iviki elifike eZimbabwe.

Uhulumende uthi njalo ukhangelele ukuthi uyakuthi usiyaphela lumnyaka, isilinganiso esikhulu sabantu siyabe sesihlatshiye leli jekiseni okunganceda ukuqeda udubo lweCovid 19 elizweni.

Lokhu kuphume embikweni uMnangagwa awubhale ekhasini lakhe lenkundleni yokuxhumana eyebulenjini, eyeTwitter, lapho athe ukhangelele ukuthi ijekiseni leli liqale ukuhlatshwa uzulu ngokuphangisa ukuze uzulu abuyele emsebenzini athuthukise umnotho welizwe.

UMnangagwa wamukele okusemthethweni uncedo lwamajekiseni lawa esigodlweni sakhe eseState House aluqhutshelwe ngummeli weleChina eZimbabwe umnumzana Guo Shaochun emmele umongameli Xi Jinping.

Ehlangabeza amajekiseni lawa ekufikeni kwawo esilindweni sendizamshina eHarare, ngoMvulo emadabukakusa, umpathintambo wezempilakahle ongumsekeli njalo kamongameli, uMnu. Constatnino Chiwenga uthe uncedo lolu lupha abantu beZimbabwe ithemba lokuthi labo sebengayinqoba impi yokulwisana leCovid 19.

“Siyajabula ukuba mhlawumbe sesizabuyela ekuphileni impilo zethu kakuhle. Ijikesine leli lizanceda abantu bethu asebethwele nzima ukuba bazaphila ngcono ngemva kokuphazamiswa umnotho wabo ligcikwane le Covid-19”

Umeli wakwele China eZimbabwe, uMnu Guo Shaochun ugcizelele ukuba ilizwe lakhe lizaqhubeka liphathisa ele ZImbabwe empini leCovid 19.

“Ngithanda ukuthatha leli thuba lokulinikeza okusemthethweni isipho samajekiseni lawa avela kuhulumende we China. Ngiyathaba ukuba ele Zimbabwe ngelinye alazwe akuqala ukuthola ijekiseni leli ngoba iChina le Zimbabwe zilobungane obuqotho.”

Lanxa kulehlekana labantu abalokuthandabuza ngokuhlatshwa leli jikiseni inengi labo bathi bazadinga ukulihlatshwa ngoba liyiyo kuphela indlela yokuvikela ukuthelelwa lumkhuhlane lokuvimba ukusabalala kwawo elizweni.

Omunye othe uzathatha lelijekiseni leli nguNkosikazi Nomqhele Tshuma ongumongikazi eHarare.

“Mina ivaccine leyi eye Covid-19 ngizayithathatha, njalo ngithuza abanye ukuba bayithathe ngoba izanceda ukuba lumkhuhlane ungasabalali. Ukuyithatha yiyo yodwa indlela yokuzivikela”

Umbiko kaMnangagwa kuTwitter uveze ukuba eleZimbabwe phezu koncedo lwamajekiseni abawathole kweleChina kungela mbadalo uhulumende wakhe uzathenga amanye azinkulungwane ezingamakhulu ayisithupha-600,000 kuthi amanye azathengwa kwele Russia.

Uqhubeke ethi ilizwe libeke eceleni izigidi ezilikhulu zamadolar eMelika - US$100 million yokuthenga leli jikiseni ukuze umuntu wonke elizweni enelise ukuhlatshwa.

Amajekiseni lawa atholakala phansi kosizo lwequla elibona lokulwisana leCovid 19, ele Africa Vaccine Acquisition Task Force phansi kwenhlanganiso yomanyano wamazwe awezwekazi labensundu eyeAfrican Union.

Uhulumende kakacaci ngenani labantu abazahlatshwa ijekisenii leli ezigabeni ezehlukeneyo zelizwe lokuthi labelwa ngayiphi indlela ngaphandle kokuba lizaqala ukuhlatshwa abakumsebenzi oqakathekileyo elizweni abagoqela abakuhlangothi lwezempilakahle, ababalisi, abasebenzela emingceleni yelizwe labanye.

I-Covid-19 Iqhubeka Ibulala Abalezikhundla Eziphezulu eZimbabwe

I-Covid-19 iqhubeka lusidla ubhedu eZimbabwe okuvezwa yikubhubha kwabantu abalezikhundla zaphezulu.

Owake waba yisiphathamandla sebutho, uBrigadier Genera Nyikayaramba lesikhulumeli senhlanganiso Blood Transfusion Services of Zimbabwe uNkosazana Ester Masunda, ngabanye asebekhulelwe yilumkhuhlane.

Ukubhubha kuka Nyikayaramba kwaziswe ngabomsakazo we Zimbabwe Broadcasting Cooperation (ZBC) wona othe uMongameli Emmerson Mnangagwa nguye obikele umhlangano wedale labaphathintambo bakhe eleCabinet ngale imfa.

UNyikayaramba ube esengummeli we Zimbabwe kwele Mozambique kusukela nyakenye njalo uzakhunjulwa njengabanye bebutho ababesekela umuyi Mongameli Robert Mugabe ngesikhathi esakhokhela ilizwe.

UNyikayaramba ngu mmeli wesibili ukubhubha ngemva kokubhubha kommeli wele United Arab Emirates (UAE) uMnu. Jethro Ndlovu yena obhubhe kunyanga edluleyo.

Abanye asebekhulelwe yilumkhuhlane, bagoqela owayengumphathintambo waobudlelwano beZimbabwe lamanye amazwe womhlaba, uMnu Sibusiso Moyo, owayengumphathintambo wezokuthwalwa kwemphahla labantu, uMnu. Biggie Matiza, owaye ngumphathintambo wezokulima uMnu. Perrence Shiri labanye.

Ukubhubha kukaNkosikazi Esther Masunda obeyisikhulumeli senhlanganiso ebona ngokubuthaniswa kwegazi eye Blood Services of Zimbabwe, kwaziswe ngabe Zimbabwe Institute of Public Relations officers.

UDokotela Gary Shava ingcwethi yezempilakahle uxwayisa uzulu ukuthi angayekethisi ukulandela iziqqondiso ze World Heath Organisation.

“Okudingakalayo yikuba izibhedlela zethu zenze imizamo yokuphumelelisa iphupho elifakwe ngu hulumende. Nxa singakhangela kwamanye amazwe umumo waqala waba mubi ungakabi ngcono. Okokuqala kumele sibone ukuba abasebenza ezibhedlela bavikelekile”

Lokhu kusekelwe ngu Dokotela Henry Madzorera owake waba ngumphathintambo weze mpilakahle ngesikhathi sikahulumende womanyano.

“Okusikhathazayo ngabantu abafa nge Covid-19 yikuthi sithatha umkhuhlane lo endaweni ezehlukeneyo. Kakulakukhulumisana phakathi wezibhedlela zika hulumende lezibhedlela ezizimeleyo njalo siyaphuza ukwazi ukuba umuntu usele Covid-19”

I-South Africa Imisa Uhlelo Lokuhlaba Amajekiseni eCovid-19

Selumisiwe uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni eleCovid-19 vaccine kweleSouth Africa ngemva kokuba sekuvele ubufakazi bokuthi umuthi we Oxford-AstraZeneca obusuthengiwe awusebenzi kuhlobo lwecoronavirus ehlasele kweleSouth Africa.

Okhokhela inhlelo zezifundo zokuhlatshwa kwamajekiseni avikela imikhuhlane eUniversity yeWitwatersrand eJohannesburg uSkhwicamfundo Shabir Madhi, uthi impumela yocwaningo abebelwenzile iveza ukuthi umuthi weOxford-AstraZeneca vaccine abebewuthenge e India ngeviki ephelileyo awulamandla phezu kohlobo lweCoronavirus esitholakala kweleSouth Africa.

Uthi bathole ukuthi amandla alo umuthi ayisilinganiso sokungamatshumi amabili lambili ekhulwini (22%) kusitsho ukuthi uyakhulelwa yi 501Y.V2 variant etholakala kweleSouth Africa lakwamanye amazwe ambalwa.

“Uhlobo lwegciwane elitsha leli lulokuthile okungekho emuthini owayulungiselwe ukulwisa igciwane lakuqala.”

Uhulumende uthi impumela yalolucwaningo iphume evele esethengile umuthi weOxford-Astra Zeneca vaccine.

Loluhlupho seludale ukuthi uhulumende amise uhlelo lokuhlatshwa kwamajekiseni alo umuthi obekukhangelelwe ukuthi luqale kungensuku zatshwala. Sekubuye kwatholakala futhi ukuthi umuthi lo akufuzanga kuphele inyanga kaMabasa ungasetshenziswanga. Umphathintambo wogatsha lwezempilakahle umnumnzana Zweli Mkhize uthi sebelindele ukuthi ingcitshi zezempilakahle zibaphe umhlahlandlela.

“Sifuna basitshele ukuthi sizakwenzenjani ngesigidi samajekiseni alo muthi esawathengayo.”

Umnumnzana Madhi uthi basacubungula ukuthi kambe lumuthi bangawusebenzisa unjalo yini njengoba ulawo amandlanyana okuvikela ukugula okwedlulise amalawulo lokufa kwalabo asebehlaselwe yicoronavirus.

Enye ingcitshi kwezempilakahle unkosikazi Glenda Gray, uthi indaba ezimnandi yikuthi usukhona omunye umuthi okhombisa ukuthi ulamandla ekulwiseni ingciwane le 501Y.V2 leli.

“Sesithole ukuthi ivaccine yenkampani yeJohnson and Johnson iJNJ Ad26 ilamandla okulwisa ingciwane le 501Y.V2 elitholakala kweleSouth Africa.”

Lezi indaba sezemukelwe ngendlela ezitshiyeneyo yizizalane zeZimbabwe kweleSouth Africa ngemva kokuba umongameli Ramaphosa eyazise ukuthi labo abazukutshiywa phandle nxa sekuhlatshwa ijekiseni lokuzivikela kucoronavirus.

Abanye bakhala ngokuthi kungenzeka ukutholakala nzima kwalo umuthi kwenze kube nzima ukuthi labo njengezizalwane zakwamanye amazwe bawuthole lula njengokwazisa kukaRamaphosa.

Abanye njalo bathi ukumiswa kohlelo lokuhlatshwa lokhu kuzafaka impilo zabo engozini njengoba iSouth Africa iyiyo ehlaselweyo okwedlula wonke amazwe awezwekazi leAfrica.

Kodwake abanye ababalisa unkosazana Catherine Moyo, bathi lezo zindaba ezihlupha abawufunayo lowo muthi hatshi bona.

“Ifike ibizwe ngubani leyo vaccine. Mina I don’t remember ngi aplayela ivaccine. Ifikile ifikele ebantwini bayo abayifunile. Mina as long as ngizabe ngisanithayiza, ngizifakela imask yami, ukuthi bona bathini ngamavaccine angingeni ndawo. Angizange ngibize vaccine mina. Isithunywa sami nje asivumi ukuthi ngifake ivaccine.”

Kusenjalo ingcitshi zixwayisa ngelithi sekungenzeka kube leminye imihlobo yecoronavirus evumbulukayo okuzaqhubeka kusenza kube nzima ukuthi imithi yokuvikela esikhona isebenze.

Ikhansili YakoBulawayo Iqala Uhlelo Olutsha Lokwabela Uzulu Amanzi

Zimbabwe Government
Zimbabwe Government

Izakhamizi zakoBulawayo ziveza imibono ehlukileyo ngodaba lokutholiswa kwazo amanzi yikhansili yaleli dolobho elokhu iqhubeka ngohlelo lwayo lokwabela amanzi ngemva kwensuku ezinengi lanxa izulu liqhubeka lisina osekulakho ukugcwalisa amadamu anathisa idolobho leli.

lzakhamizi zakoBulawayo sezilomnyaka zibhekane lodubo lwamanzi olulokhe luqhubeka kodwa izulu lona lisina kuhle lonyaka osekuzitshiya zimangele ukuba uhlupho selungaphi.

Isakhamuzi sakoBulawayo uNkosikazi Nomqele Gumede ngomunye wabamangaliswa yikwenza kukamanisiphala.

“Mina ngilodubo lwamanzi lokhe ngacina ukuthola amanzi aphuma empmpini kumnyaka odlule ngoFebruary asazi njalo lokuthi lezi incwadi esizitholayo ezifuna imali ngenzani.”

Olwela amalungelo oluntu umabhalane jikelele weIbhetshu LikaZulu, uMnu Mbuso Fuzwayo uthi akazwisisi okwenzakalayo manje.

“Kulusizi ukuthi bakusibanga se144hr water shedding abasazisi okucacayo ngoba izulu linile. Besikhangelele ukuthi njengoba izulu linile abazali bababekezelela kungelamanzi, kukanti manje izulu linile.”

Ukhansila wePumula uNkosikazi Sikhululekile Moyo ongumgcinisihlalo weFuture Water Action Committee uthe sebeguqula uhlelo lokwabela abantu amanzi.

“Esikukhangeleleyo njengekhansili yedolobho lakoBulawayo yikubuyela kuhlelo lwe144 hrs oluqale lamhlanje uhlupho yikuthi abantu abakuzwisisi ngoba abantu bebeqeda iviki kumbe amalanga alitshumi bengela manzi yikho obekuluhlupho olukhulu njalo amapumps ethu asincedisa ukudonsa amanzi aseqalile ukusebenza khathesi sesithwala amanzi amanengi sihlola impompi zethu sitholisa uzulu amanzi ngemva kwe 144hrs mhlaka 15 February siyabe sesiku 72hrs, ephela uFebruary siyabe sesiku48hrs. Eqala uMarch siyabe sesisiya ku24hrs. Lingaqhubeka lisina izulu sizabe siwathola ngemva kwe 24hrs wonke amalokitshi.

UBulawayo ubebhekane lodubo lokugavunelwa amanzi kumnyaka ka2020 kulandela ukoma okuthethe phose iminyaka emithathu okubangele ukuba amadamu atholisa idolobho awome.Kulandela ukuna kwezulu lonyaka uZulu ubekhangelele ukuba athole amanzi malanga onke kodwa kwehlule kulandela ukungasebenzi kahle kwemitshina ebilungiswa edonsa amanzi osekubangele ukuba idolobho liqhubeke ligavunela uzulu amanzi.

Ikomishini Ebona Ngenkohlakalo Iphenya AmaLaboritory ahlola iCovid 19

Zimbabwe Anti-Corruption Commission
Zimbabwe Anti-Corruption Commission

Uzulu weZimbabwe ukhonona ngembhadalo ephezulu eyokuthola isithupha esiqondileyo ngemva kokuhlolwa iCoronavirus. Lokhu sekudale ukuba inengi licine lithenga izithupha ezingaqondanga, okucina kubangenisa engozini yokujeziswa ngabomthetho.

Ikomishini ekhangela ngenkohlakalo eyeZimbabwe Anti-Corruption Commission ithi isaphenya inhlanganiso lamankampani abikwa ayiwo apha incwadi ezingaqondanga ezeCovid 19 Certificates.

Ukuthatha isithupha esiqondileyo kundawo ezivunyelweyo nguhulumende kubiza amadola eMelika angamashumi ayisithupha lanhlanu-USD $65, kuthi laba abathengisa lezizithupha babiza amadola eMelika angamatshumi amathathu.

Unkosikazi Nosizo Ndlovu umhlali wakoBulawayo uchaza ukuba kungani uzulu ekhetha izithupha ezingaqondanga ezeCovid 19 Certificates.

“Uhlupho olukhona engilubonayo ukuthi abantu bacine besiya thenga ama certificates yikuthi lapho okumele kuyethathwa ama certificates kuyadula. So nxa ungabhadala USD $65, kulomunye umuntu ongakutshiphisela akwenzele nge USD $30 kucina sekungcono ukuthi uhambe emuntwini otshiphileyo. Kungani i government ingayehlisi kumbe vele abantu bahlolwe mahara.”

Okusekelwe ngumnumzana Mike Ndiweni umqondisi wenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa eye Bulawayo Vendors and Traders Association.

“Indaba ebangela ukuthi abantu bathathe izithupha zomgunyathi ezitshengisela ukuthi bahloliwe igcikwane le Covid-19 kuyikuthi kuyadula iUSD$60 yimali enengi kakhulu nxa siqhathanisa lemali ye South Africa kumbe lemali yeZimbabwe i RTGS abanengi vele kabayiholi. Asikatshelwa ukuthi imbangela yokuthi ifike ku USD$60 kuyabe kuhlanganisweni kwamanye amazwe khona kuphansi.”

Ama-Laboratories abikwa esipha abantu izithupha ezingaqondanga ezokuhlolwa igcikwane le Covid 19 agoqela i Klosad Clinical Diagnostic Lab ese Avondale eHarare le Genau Pathology Laboratories layo ese Harare.

Umnumzana Justine Moyo osebenza eGenau Pathology Laboratories ulandule lokhu esithi abantu abaphandle yibo abasebenzisa ibizo labo nxa besipha abantu izithupha ezingaqondanga ezokuhlolwa iCovid-19 hatshi bona kumbe izisebenzi zabo.

“Laba ngabantu abasezitaladeni abazama ukuqilibezela kodwa ke kabaphumeleli kulokhu. Ayisibo bantu abasebenza lapha kithi, ngikhuluma kulolunye udaba oluphenywayo ngoba abantu bezame ukusebenzisa ibizo lethu kodwa babanjiwe ngoba behlulelwe ngolunye uphawu lwethu olusenza sehlukane labanye esilufaka kungcwadi zethu. Ngalokhu ngithi laba ngabantu esingabaziyo, mhlawumbe sizahlangana labo emthethwa ndaba. Laba bantu bacabanga ukuthi bangenza imali ngokusebenzisa amaphepha uthu.”

Udokotela Rodgers Magigo ukhuluma ngengozi ekhona kumpilakahle kazulu uma abantu beqhubeka bethatha izithupha ezingaqondanga.

“Ungathola i-fake Covid certificate khonapho kasithi ulayo iCorona, uzahamba kumbe uya kuliphi ilizwe. Kusukisela kulabo ozabe uhlangana labo uhamba kuze kuye lalapho ozahlala khona nxa ulayo i-Corona uzabe uthelela abanye umkhuhlane. Lokhu kuyingozi enkulu kakhulu ngenxa yokuthi yokuthi you will spread umkhuhlane, uze unike labantu abazacina bebulawa ngumkhuhlane. Lawe njalo uzabe ulokhe ugudlane labanye, usungayithola.Ngakho ukubhalelana ama certificates angaqondanga kwenza ukuthi i-virus le ibenzima ukuthi siyikhulele.”

Isikhulumeli sekomishini ephenya inkohlakalo elizweni i-Zimbabwe Anti-Corruption Commission umnumzana John Makamure wenqabe ukuthatshwa ilizwi ngoba esithi lokhe besaphenya abantu laba abephula umthetho. Wagcizelela ngokuthi kodwa umathengisa isithupha kanye lomathenga bonke balecala uma bengabanjwa.

Kusenjalo ikomithi le ithole amabhokisi angamatshumi amane alezinto zokuhlola igcikwane leCorona atshontshwe esibhedlela eMpilo. Usikhwicamfundo Solwayo Ngwenya, ongumqondisi wesibhedlela seMpilo wenqabe ukuphendula imibuzo mayelana lamabhokisi atshontshwa esibhedlela seMpilo.

Umnumzana Makamure uchasisa kabanzi ngaloludaba.

“Ikomithi ye Zimbabwe Anti-Corruption Commission isithole impahla zokuzivikela ezibiza amadola eMelika azinkulungwanwe ezilitshumi lambili lamakhulu amahlanu-$12 500. Ukuphenya okwenziweyo kuveze ukubana lezi mpahla zatshontshwa esibhedlela seMpilo njalo bona bezinikezwe yinhlanganiso ye UNICEF. Lapha abaphenyi besahlolisisa udaba sekuseduze ukubanjwa kwabalecala. Sithole eminye imibiko ukuthi impahla lezi zitshontshwa ezibhedlela zika hulumende zithengiswe ezitaladeni.”

Isikhulumi samapholisa koBulawayo U-inspector Abedenico Ncube uchaze ukuba izijeziso zalabo abatholakala belezithupha ezingaqondanga ziphiwa lugatsha olubona ngokwahlulelwa.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG