amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Babhekane leKhefu lePhasika Elimunyu kweleBotswana Ngokuqiniswa Kweziqondiso zeCOVID-19

Botswana's President Mokgweetsi Eric Keabatswe Masisi
Botswana's President Mokgweetsi Eric Keabatswe Masisi

EleBotswana seliqinise iziqondiso zeCovid-19 ngokungezelela amahola abantu abangavunyelwa ukuhamba ebusuku, awecurfew.

Lokhu sekuthundubeza amathemba abanye abeZimbabwe abakade bekhangelele ukuya ekhaya ngekhefu lephasika.

Umongameli Mokgweetsi Masisi ubike ngoLwesibili ukuthi eleBotswana seliza phindela njalo kumahola angeziweyo awokuthi abantu bengahambi ebusuku –icurfew.

Ekuqaleni kwayonale inyanga uMasisi ubebike ukuba i-curfew izayekethiswa ngamahola amabili, iqala ngehola letshumi ebusuku kusiya kwelesine ekuseni.

Kodwa ngoLwesibili, uMasisi ubike ukuthi sekubuyelwe kumahola akuqala, isungulwa ngehola lesitshiyagalombili kuyisa kwelesine ekuseni.

Phezu kwalokhu, uMasisi uthi ukubuthana kwabantu akusavunyelwa ngaphandle kwemihlangano eqakathekileyo egoqela iziphathamandla zelizwe.

Ekuqaleni kukaMbimbitho, uMasisi uthe noma nje kuyekethiswa ezinye iziqondiso zeCovid-19 eleBotswana belingakaphumi engozini.

“Lingabe linanzelele ukuthi umkhuhlane lo kwawehlangana kweleBotswana, kodwa uqonge okwamagama, osekufake izibhedlela lezinye indawo ngaphansi kwesisindo esikhulu.”

Amanyathela amatsha kamongameli Masisi atshiye abanye beZimbabwe belokuthandabuza phezu kwenhambo zekhefu lephasika.

Abanye kade bekhangelele ukulubhekisa ekhaya ekuqaleni kwekhefu lephasika, kodwa sekukhanya engathi kuzaba lukhuni.

Umnunzana Stanley Ncube ohlala eGaborone uthi ubona kuzangena iziqondiso ezintsha ngaphambi kwekhefu lephasika.

“Okukhulunywe ngumongameli kulakho ukuthi kuphazamise inhlelo zabantu abakade befisa ukuya ekhaya ngekhefu lephasika. Inombolo zabantu ababanjwa leCovid kazizinhle. Kulakho ukuthi kwengezelelwe ezinye iziqondiso, phezu kwalezi ezivele sezikhona.”

IBotswana izithola isegxakini ngemva kokuvumela ukuthi abantu bayehlaba ikhefu lekhisimusi.

Ngemva komnyaka omutsha inani labatholaka belegciwane lecorona liqongeokumangalisayo.

Ngalesisizatho, omunye oweZimbabwe eGaborone, umnunzana Mthabisi Dube uthi kaboni ikhefu lephasika lizafana leleminyaka yonke.

“Kukhanya kuzaba likhefu lephasika elimnyama uma sikhangela ukuqonga kwenani labantu abatholakala beleCovid. Okukuqala kungezeka ukuthi sivalelwe singavunyelwa ukuhamba. Njalo kulakho okwengezwa eminye imigoqo ukuze kunqabele ukumemetheka komkhuhlane kodwa ikhefu lephasika lizaba ngelinye nje.”

EleBotswana libike ukuthi inyanga kaNhlolanja yiyo ehamba phambili ngenani labantu ababulawa yiCovid, befike phose amakhulu amabili (193).

Lakuyonale inyanga sebephose befike ikhulu lengxenye (139) asebebhubhe ngomkhuhlane lo.

IBotswana ayikaqali uhlelo lokuhlaba ijekiseni yeCovid-19 noma nje yaphiwa amabhodlela ayinkulungwane ezingamatshumi amathathu (30,000) yilizwe leIndia ekuqaleni kwayonale inyanga.

Kusungulwa Inhlelo Zokuphungula Abafundi Emaklasini Ezikolo.

School Children
School Children

Ezinye izikolo koBulawayo seziqale ukuphungula abantwana emaklasini ukuze inani labafundi eklasini eyodwa libengamatshumi amathathu.

Ekuqaleni abafundi bebesiba ngamatshumi amane lanhlanu kusiya kwabangamatshumi ayisithupha eklasini. Lokhu kwenziwa phansi kwemizamo yokwehlisa ukumemetheka komkhuhlane weCOVID ezikolo.

Inengi labazali liveze imizwa etshiyeneyo ngemizamo eyenziwa ezikolo lapho ezinye zazo esezisengeza inani lababalisi emizameni yoku kungabi lokuminyana emakilasini.

Unkosikazi Debra Tshuma umzali olomtwana ofunda ibanga lesihlanu eNkulumane uthi kulinyathelo elihle elithathwa yizikolo.

“lmizamo eyenziwe yisikolo siyabonga ngoba besingakhangelelanga ukuthi abantwana kubanga eliphansi bazahamba esikolo malanga onke kodwa ukuthi badinge extra teachers kuyabongeka ngoba abantwana singathi baqala phansi abafudanga lutho and nxa bebalutshwane eclassin kulula ukuthi umbalisi abalandelele ebona lapha ahluleka khona.”

Unkosikazi Sithandazile Moyo omunye njalo umzali uthi bayemukela ukwehlukaniswa kwensuku zokuya esikolo.

“Sibona kungcono ukuthi bebe behamba amalanga ngesimo seCorona lesi esikhona noma behamba okwamalanga bebe befunda okuncane kulokuthi babebehlezi ngoba sebehlale isikhathi eside siyakwamukela ukuthi befunda amalanga wonalawo

Unkosikazi Patricia Tshabalala olilunga le Bulawayo Progressive Residents Association uthi kulobunzima ebazalini ngokuvulwa kwezikolo.

“lzikolo zivuliwe njalo zingcole kakhulu azigeziswanga, njalo kuthiwa abazali abazigezisele izikolo okuyibunzima obukhulu ukuthi umzali athenge amabhuku abhadale le School fees lesi esingajwayelekanga kubuhlungu kakhulu lokhu okwenziwa nguhulumende ngokubana angeke athwalise nzima abantu abazihluphekelayo. Abantwana labo ababalisi sizabaswela bazakufa ngoba I Covid nxa ikhona ngempela mpela bazakufa ngoba bazangena ezikolweni ezingcolileyo ngoba abazali abala mali yokuthenga isanitizer, abala mali yokuthenga umuthi ongagezisa isikolo, isikolo yindawo enkulu efuna ukugeziswa ngonanzelelo akulula sizabona ama casualties amanengi kakhulu lama deaths.”

Umnunzana Taungana Ndoro isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uchasisa ngenyathelo likahulumende leli.

"Ukusebenza kwethu kusegcekeni ukuthi akumelanga iklilasi ibelabantwana abedlula amatshumi amathathu lanhlanu (35) sizama ukutshiyelana imikhandlu. Uhulumende uzancedisa ngokuthi alethe abanye ababalisi nxa bedingakala ukuthi kuqhubeke kule mfundo eqinileyo."

Izikolo zivulwe ngoMvulo weviki edluleyo, lapho okuqale abafundi ababhala imihloliso lonyaka, kuthi abanye bonke abafundi bavule izolo.

Inengi labazali liyemukela imizamo eyenziwayo yokwehlisa amathuba okumemetheka kwegcikwane leCovid. Lokhu kubuya ngendlela ezitshiyeneyo abanye bengena esikolo emini bezama ukuthi bengabi banengi esikolo ikakhulu ezikolo ezisemalokitshini.

Ingcitshi Zezempilakahle: Liyeza Igagasi Lesithathu, leCoronavirus Eliyingozi Ukwedlula Elakuqala.

Ijekiseni eyeSinopharm Covid 19 Vaccine
Ijekiseni eyeSinopharm Covid 19 Vaccine

Ingcwethi kwezempilakahle zikhuthaza uzulu ukuba emukele uhlelo lokuhlatshwa ijekiseni yokuzivikela kumkhuhlane weCOVID - 19 kanye lokulandela iziqondiso ezabekwa ngabenhlanganiso yezempilakahle emhlabeni jikelele, eye World Health Organisation lohulumende. Lesi sixwayiso siza ngesikhathi kusobala elizweni ukuba abantu abanengi kabala themba lejekiseni leCOVID-19 Vaccine, ngoba beqhubeka bebalutshwana abalihlatshwayo.

Lezi ngcwethi zithi kulokwesabela ukuba lingabe lisiza elinye igagasi lesithathu lolaka lomkhuhlane lo, elingaba yingozi ephindiweyo.

UProfessor Elopy Nimele Sibanda osewahlatshwayo ijekiseni leSinopharm Vaccine, uthi kunengi okukhulunywa ngabantu ngale ijekiseni osokusenza inengi lithandabuze.

“I Wave inye layinye, itshiya umkhukhuzela wayo phansi njalo iWave ingaba nkulu eyesibili, umkhukhuzela lowana lawo uba mkhulu njalo siyesaba ukuthi iThird Wave le ezabuya, asifaniseli, ezabuya, iyabe iworse kulalokho esiphuma kikho ngoDecember. Njalo ithuba esilalo loneli ukuthi khathesi kulethuba lokuthi umuntu angacatshwa iVaccine, asilisebenzise kuhle ukwenzela ukuthi singabi lohlupho lokuthi siyabuye sigijime futhi sidinga amaoxygene, sigcwalisa izibhedlela, silahlekelwa yizihlobo.”

Uxwayisa uzulu uSibanda ukuba engathikazi ukuyalihlatshwa lelijekiseni lapho ixetsha selifikile.

“Okwakuqala kuthiwa yi Risk Perception, ukuthi umuntu uyakwazi yini ukuthi yena uvele evikelwe yini, uledlozi yini elimvikelayo kuCOVID?. Nxa ulalo, hayi yekela, nxa ungeladlozi elikuvikela kuCOVID, hlatshwa. Ngoba khathesi nje simelele ukuthi ithird Wave isizaqalisa nje, iyakhwela futhi, amanumber ayakhwela, abantu bazaqalisa futhi ukugula. Nxa sekugulwa abantu kulapho abagijimela khona ukuyahlatshwa endaweni yokuthi bahle bahlatshwe isikhathi sakhona singakafiki, benqabele umkhuhlane lo kulokuthi beyedinga ukuthi belatshwe.”

Kwasekelwa njalo ngenye ingcwethi, uDokotela Henry Madzorera owake waba ngumphathintambo wezempilakahle kuhulumende womanyano.

“Ingozi ezakuba khona nxa abantu bengasahlatshwana lelijekiseni, yikuba uzulu uzokwala engengavikelekanga. Kungangcono ngihlatshwe mina, kulokuhlala nje ngingavikelekanga. ”

Kodwa esinye isakhamuzi seHarare, umnumzana Tinaye Chuma uthi yena uzahlatshwa kuphela nxa abe World Health Organisation - WHO sebethe iyasebenza limithi.

“Angilayo inkinga mina, yokuthi ngihlatshwe leyo mithi nxa kungevunyelwe ngokusemthethweni ngabe WHO. Lizananzelela ukuba ingcitshi umhlaba wonke zibhekane lobunzima ngenxa yalolubhubhane lweCOVID - 19. Nxa uzakuba khona umuthi olungileyo, kuleyo elungiswayo khathesi, angilankinga layo mina.”

Ingcwethi esebenza labenhlanganiso ye WHO eZimbabwe ngokuphathelane lenhlelo zeCOVID-19, uDr Lincoln Charimari uthi akumangalisi ukubona umuthi usetshenziswa lalapho ungakadluli kuhlandla lokuhlolwa njengalokho okwenzakale koweCOVID-19.

Utshele intathelizindaba kunsukwana ezisanda kwedlula emhlanganweni owenzelwe eGweru, uDr Charimari, ukuba lanxa bekumele iqale ihlolwe limithi ngelihlo lokhozi, ngabequla lengcwethi le WHO le Stratergic Advisory Group of Experts - SAGE anduba ivunyelwe ukusetshenziswa, oweCOVID-19 ulungiswe ngesiphangiphangi wavunyelwa ukusetshenziswa ngohulumende balawo mazwe phansi kweziqondiso ze Emergency Use Approved lapho ulungiswe khona emveni kokunanzelela indlela obubulala ngayo abantu umhlaba wonke jikelele.

“Abe WHO sebelazo ingcwadi zomuthi weSinopharm eziphakathi kokuhlolwa yileliqula leStratergic Advisory Group of Experts ukuze uvunyelwe. OweSinopharm owalungiswa ngabe Beijin Institute of Biological Products - BIBP ukhangelelwe ukuba, kusiyaphela inyanga yonale kaMbimbitho kumbe ekuqaleni kwekaMabasa, abeStratergic Advisory Group of Experts bazakube sebeqedile ukuwuhlola baphe imibono yabo kanye lalo owe Sinovac lawo olungiswa kweleChina.”

Udaba lweCovid 19 wave 3 siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:06:34 0:00

Ekutshoneni kwelanga langeSonto abezempilakahle baveze ukuba besebesedlula inkulungwane ezingamatshumi amane - 42 729 asebethe bayahlatshwa lelijekiseni le Sinopharm ukuzivikela kubhubhane lweCOVID-19 selokhu loluhlelo lusungulweyo ngenyanga edluleyo.

Zivuliwe Izikolo Kodwa Abanye Abafundi Babuyiselwe Emakhaya Ngoba Bengahlawulanga amaSchool Fees

Bulawayo schools opening
Bulawayo schools opening

Ngemva kokuhlala emakhaya phose umnyaka wonke abafundi bengayi esikolo inengi labo livuke ngovivi belubhekise ezikolo ngoMvulo.

Kodwa abazali bakhala ngokuthi izikolo azihlanzekanga lanxa uhulumende yena ubebika ukuba wenze wonke amalungiselelo okuthi zilungele ukuthi abantwana baqalise izifundo.

Abafundi abanengi bebebonakala belenjabulo ngokubuyela esikolo lobanje abanye bebebuyiselwa emakhaya ngoba bengahlawulanga imfanelo zesikolo njalo kubhadalwa ngemali yebulenjini yemabhanga hatshi iEcocash lemali mathupha.

Izikolo zivulwa koBulawayo
Izikolo zivulwa koBulawayo

UMnu. Thomas Nyamuda ongumzali ohlala koBulawayo upha umbono wakhe ngokuvulwa kwezikolo.

“Siyajabula ukuba izikolo zivuliwe abantwana bebesebehleli emakhaya isikhathi eside. Sikhangelele ukuthi lonyka uNkulunkulu asikhokhelele abantwana abafunde, kumnyaka odlule bekunzima abafundanga babhla lemihloliso njalo bayadlulela kuzifundo bengafundanga.”

UNkosikazi Nomalanga Dube ongumzali njalo wakoBulawayo uchasisa ngobunzima abhekane labo.

“Sibuyile lamhlanje esikolo Labantwana kodwa bathi abathathi icash le ecocash bafuna iswipe manje thina abanye asila bathi senzenjani.”

UNkosikazi Lilian Rwafa wasemzini weNkulumane ngomunye wabazali abehluleke ukubhadalela indingeko zesikolo.

“Kuthiwa sibuyele Labantwana ezindlini kodwa umthetho awutsho njalo nguECD B kuthiwa $2,5 uma ungabhadalanga yi$3,000. Akukho right abantwana bafunda lapha sebesibiselisa abantwana ezindlini. Khathesi bathi sizosika utshani thina abazali imali zakhona zisebenzani.”

UMngcinisihlalo wekhomidi yedale lephalamende ebona ngezemfundo, uNkosikazi Priscilla Misihairambwi Mushonga uthi yikwephula umthetho okwenziwe yizikolo ezibuyisele abantwana ngekhaya namuhla.

“Abakwenzayo akukho emthethweni angizwisisi ukuthi kungabalesikolo esithi abafunu ecocash bafuna iswipe kutsho ukuthi abafuni abantwana babuye esikolo izinto engizizwayo ukuthi umntwana ongagqokanga iuniform obhadala njani angikuzwisisi. Abaphathi abakwenzayo akukho emthethweni. Uma abazali bebhekana lobunzima obunje abaye kumaDistrict ezemfundo bayemangala njalo abantu bengavumi ukubanjwa njalo.”

Inengi labafundi abakhulum leStudio 7 bachaze ukuba bafundile njalo bayathokoza kakhulu ngokuvulwa kwezikolo. Abazali abanengi bathi bakhathazekile ngokuvulwa kwezikolo uhulumende engalungiselelanga okweneleyo.

Izikolo zivulwa Bulawayo
Izikolo zivulwa Bulawayo

Esikolo seMasuku Primary School koBulawayo lamhlanje iStudio 7 ifice abafundi balayinile phandle bethelwa umuthi wokuhlanza izandla, isanitizing, behlolwa lokutshisa komzimba lobanje abanye abafundi bebengela mamask njalo abazali, abafundi lababalisi bebesondelelene duzane laduzane bengananzi ukuvulelana izikhala, osocial distancing njalo isikhathi sokuqala izifundo abasibambanga ngelanga lakuqala.

Udaba lokuvulwa kweizkolo koBulawayo siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:35 0:00

UBulawayo Unanza Ilanga Labesifazana- eleInternational Women's Day

International Women's Day
International Women's Day

U-Bulawayo unanze ilanga lokuqakathekiswa kwabesifazana ele International Women’s Day lapho inhlanganiso ezibalisa iInternews, Cites, Amakhosikazi Media le Girls Table abaqoqe umbuthano wokuxoxisana labesifazana abakumsebenzi eqakathekileyo, ngesikhathi seCovid-19 bebonisana ngabahlangane lakho lokuba nyathela bani abangalithatha ekuzivikeleni ukubanjwa yilumkhuhlane.

Abesifazana abakumsebenzi oqakathekileyo abangamafrontline workers bathi bekungelula njalo lokhe kungelula ukusebenza ngapha betshayisa besiya emakhaya ngoba becatshangelwa ukuba bamemethekisa igcikwane leCovid-19.

UNkosikazi Nomathemba Mhlanga ongumongikazi ngomunye obhekane lobandlululo esibholaneni.

“Ngahlangana lobandlululo esibholaneni ngisiyakukha amanzi lemuli yami abantu bengibalekela ngibona njalo kodwa ngababonisa ukuthi iCovid ayikhethi kodwa kwabangumsindo esibholaneni ngoba abantu babesesabela ukuba ngizabathelela bathatha amabhakede behamba bethi kungangcono ngiphiwe amanzi ngisendlini ngoba ngingumongikazi.

Intathelizinda yeCites engene umhlangano walamuhla owasila kulolubhubhano, uNkosikazi Abigirl Khuphe uthi kuqakathekile ukuba amafontline workers bathole usizo.

“Amafront line workers kumele athole icouncelling ngoba indaba yeCovid iyakhathaza sihlangana Labantu abahlukile njalo isimo sabo asisaz. Uhulumende kumne inhlanganiso esizisebenzelayo kumele zisidingele abantu abazabe bekhulumisana lathi ngesikhathi sivela kumbe sisiya emsebenzini ngoba sihlanga lezimo ezisihlukumezayo ngendlela ezitshiyeneyo.”

UNkosikazi Sitshengisiwe Siziba uSenior Health Promotion officer kukhansili yakoBulawayo upha umbono wakhe ngejekiseni levaccine.

“Ngikhuthaza abantu ukuba bahlabe ijekiseni elivikela iCovid-19, mina sengahlaba njalo ngemva kokuhlaba kuqakathekile njalo ukuba abantu baqhubeke bezivikela ukubamba leligcikwane ngokugeza izandla, ukugqoka imusk ngendlela Kanye lokungasondelelani.”

UNkosikazi Sibusisiwe Bhebhe, obona ngokuqhutshwa kwenhlelo eMakhosikazi Media ukhuthaza ukuqiniswa kwemfundiso kwabesilisa ngokuphathelane leIWD.

“Ngikhangelele ukuba obaba baphatheke kulanga leIWD ngoba belesandla kubandlululo olubhekane labesifazana lamantombazana ngesikhathi ilizwe libhekane leCovid-19. Ubandlululo olunengi obaba balamandla okuluqeda ngoba bephethe izintambo lapho okuyabe sekumele kulungisiswe.”

Lonyaka leli langa linanzwa phansi kwendikimba yomhlaba ethi “ Women in Leadership: Archieving an equal future in a Covid-19 World”, kuthi eyelizweni isithi “Women’s rights to decision making vital in the fight against Covid-19 pandemic”.

Emizameni yokugcwalisa lezi ndikimba inhlanganso yeEuropean Union isifake inkulungwane ezingamatshumi amabili lanye amadola eMelika, US$21m ezasebenza kunhlelo zakuqala zokuzama ukumelana lokuhlukuluzwa kwabesifazana lamantombazana eZimbabwe.

Uhlelo lwabe EU olweThe Spotlight Initiative luqhutshwa phansi kolokulwisana lodlame oluqondiswe kwabesifazana lamantombazana kunhlelo zeSustainable Development Goals-5 eZimbabwe.

Udaba lokunanzwa kweInternational Women's Day koBulawayo isluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:37 0:00

Abemaphandleni Bakhala Ngokusilela Kolwazi Oluphathelane leCoronavirus

Pastor Jester Sibanda owebandla leBrethren in Christ Church eTshalimbe
Pastor Jester Sibanda owebandla leBrethren in Christ Church eTshalimbe

Uzulu wasemaphandleni uthi imfundiso ngenhlelo zonke zobhubhane lweCovid 19 kayifiki kibo ngokweneleyo, bekhala ngokuthi ngabe uhulumende labenhlanganiso ezizimeleyo ngabe basabalalisa lolu lwazi lufike lakibo.

Kunje udaba lwamajekiseni wokuvikela lumkhuhlane ugcwele ezindabeni kumabonakude, kumaradio, ebulenjini kodwa bona bathi uhulumende akala mibiko ayethulayo eqondane lokuthi bona abasemaphandleni bazahlatshwa njani ijekiseni eye Covid 19 Sinopharm Vaccine.

IStudio 7 ibe lethuba lokuxoxa loMfundisi Jester Sibanda owebandla leBrethren in Christ Church, elisemangweni oweTshalimbe, esigabeni seMatebeleland South echasisa ngokuthi bathinteke njani ngokuvalwa kwezinkonzo phansi kweCovid 19 Lockdown.

Ebuzwa ngejekiseni leCovid 19 Vaccine, uPastor Sibanda uthe yebo kulabanye abathandabuza ukuhlatshwa kodwa yena ukhuthaza ukuthi abantu bahlatshwe.

“Amajekiseni avele akhona ahlatshwa abantwana aweBCG, awokuvikela indingindi lamanye, angiboni umehluko lale ijekiseni. Abanye bayayengana empakathini besithi abantu bengahlatshwa kodwa babe sebesiya ngundlu besiyahlatshwa,” kutsho uNkosikazi Sibanda.

Ingxoxo loMfundisi Jester Sibanda ngodaba lweCoronavirus emaphandleni
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:47 0:00

Inengi eliphenduka eZimbabwe lithi impilo iya isiba lukhuni ngenxa yokuphelelwa yimisebenzi

 South Africa
South Africa

Izizalwane zeZimbabwe ezimbalwa esezithe zaphindela ekhaya ngemva kokulahlekelwa ngumsebenzi emazweni anjenge South Africa zithi impilo iya isiba lukhuni ngenxa yokuswelekala kwemisebenzi kanye lokuvalwa kwamakampani okwengezelelwe yikumemetheka komkhuhlane weCOVID-19.

lnengi labantu laphelelwa yimisebenzi ngenxa yokuvalwa kwamabhizimusi emazweni wonke womhlaba ngezinqondiso ezahlelwa ngabenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organization, bemanyene labohulumende ezeCovid 19 Lockdown.

Ngenxa yalokho zithe seziyekethiswa iziqondiso zamaLockdown emazweni lawo amanye amankampani ahle ehluleka ukuthi abuyele asebenze ngendlela eyayivamile ngoba umumo womnotho welizwe emazweni womhlaba usuwonakele.

Omunye wabasakhulayo ophindele ekhaya evela eSouth Africa umnumzana Mkhokheli Ndlovu uchasisa ngobunzima abhekane labo.

“lmpilo yakhona inzima sesizamile eGoli sesixotshiwe imisebenzi ngenxa yeCovid leyi manje sesisithi sizame langapha ekhaya ngapha kukhanya kuworse impilo yakhona inzima kakhulu ngoba uyaswela imali yesinkwa nje impilo yakhona inzima.”

Unkosikazi Sanele Nyathi laye ophenduke ngemva kokuphelelwa ngumsenzi eSouth Africa uthi akasakwazi lokuthi azame cebo bani.

“Ukuphenduka kwami lapha ngemva kokuphelelwa ngumsebenzi eGoli bengibona angani ngizathola amathuba angcono lapha kodwa yonke into isuka ibenzima. Abantwana bakhangele mina kodwa khathesi ukuthi ngizaqonda ngaphi kunzima imisebenzi ayitholakali, ukuthengisa lakho kunzima ngoba sesibanengi inzuzo inlutshwane and akulandlela eyinye esingathola khona usizo.”

Ingcwethi ecubungula ezomnotho umnunzana Dumisani Nkomo njalo engumqondisi wenhlanganiso eyeHabakkuk Trust laye ukhala ngesimo somnotho welizwe.

“Umkhonomi we Zimbabwe awanelisi ukuthi uthwale njalo uthwalo wabantu abangasebenziyo ngoba sekulabantu abanengi kakhulu abangazake basebenze. Kulabantu abanengi njalo asebayekela umsebenzi ngenxa yokuthi ama industry sevaliwe, so kuzaba nzima kakhulu ukuthi umkhonomi wase Zimbabwe ube lomthwalo njalo wabantu abangasebenziyo kuzasehlula sokudinga ukuthi umkhonomi ukhule ubele investment le production lokhu nxa kungekho kuzabanzima singathi bengangena ku informal sector kodwa inengi vele seliku informal sector.”

Umnunzana Effort Ncube umqondisi wenhlanganiso ebona ngelungelo labathengi eyeNational Consumer Rights Association (NACORA) uthi uhulumende kumele aphume lenhlelo ezilakho ukuphathisa uzulu.

“l Covid-19 ilethe uhlupho olunengi kakhulu kulethe ukulahleka kwemisebenzi lokuvalwa kwamafekithali pho ke uhulumende kuyadingeka ukuthi akade esebenza ngayo ancedise abantu ukuthi bakwazi ukuphila, bancedise amankampani amancane, amankampani amakhulu angakwazi ukuzimela ukuze avikele imisebenzi le abantu ade beyenza kulezo nkampani zingakalinyazwa yiCovid 19. Abalahlekelwe yi income kumbe yinzuzo laba abahlupheke ndlela thize uhulumende kumele abancedise ogogo abagulayo ngakho ezomnotho ibudget kumele iqondiswe ekuncediseni abantu ukuze bakwazi ukuphila ngesikhathi seCovid 19.”

Imizamo yokuxhumana logatsha olukhangele izisebenzi zikahulumende Kanye lomphathintambo wamabhizimusi amancane yehlule ngoba bebengaphenduli incingo zamo. Kodwa nyakenye Unkosikazi Sithembiso Nyoni ongumphathintambo wogatsha lwezamabhizimusi amancane wayeyazise iStudio 7 ukuthi abaphila ngokuthengisa bazaphathiswa nguhulumende. Abanye abaphila ngokuthengisa bathola okuyincosana kwemali lezo ezazithenjisiwe kodwa inengi alilutholanga lolo ncedo.

lsimo somnotho welizwe kanye le Covid-19 sitshiye abantu abanengi bephelelwe yimisebenzi bengesenelisi khona ukuthi baziphandele njalo imisebenzi ingatholakali.

lnengi labantu lithi kusazoba lobunzima obukhulu hatshi eZimbabwe kuphela kodwa lasemhlubulweni wonke wangezansi kwezwekazi leli okugoqela laseSouth Africa lapho inengi elikade lisilela khona.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:43 0:00

UMongameli Emmerson Mnangagwa Wamukela Ihlandla Lesibili Lamajekiseni AweCovid 19 Vaccine

President Emmerson Mnangagwa.
President Emmerson Mnangagwa.

UMongameli Emmerson Mnangagwa uye esilindweni sendizamtshina eseHarare ukuyahlangabeza amajekiseni womuthi owe Covid 19 Sinopharm Vaccine wokuzivikela emkhuhlaneni, ovele kwele People’s Republic of China.

Leli lihlandla lesibili sokuza kwalawa majekiseni eZimbabwe ngemva kwendlandla lakuqala elilethe amajekiseni azinkulungwane ezingamakhulu amabili(200,000) ngenyanga edluleyo kaNhlolanja.

Ekhuluma emkhosini wokwamukela amajekiseni lawa, esilindweni sendizamtshina ese Robert Gabriel Mugabe International Airport, uMongameli Mnangagwa uncome ubudlelwano obukhona phakathi kukahulumende wakweleChina lowakhe.

“Siyaphumelela kulempi njengelizwe, yokulwisana lalolubhubhane kanye lakuhlelo lwethu lokuhlaba amajekiseni omuthi wokuvikela umkhuhlane weCOVID-19 ”

Ummeli weChina eZimbabwe, umnumzana Gao Shaochun utshele umbuthano munye ukuba eleZimbabwe ngelinye lamazwe amalutshwana abe ngawakuqala ukutholiswa isipho salemithi ivela elizweni lakhe.

“Sesanelise ukupha isipho salemithi yeCOVID - 19 kumazwe angu 69 adinga usizo lwesiphangiphangi njalo uhulumende usa limithi kulamazwe ngendlela yokuphathisa kulabo abahlabe umkhusi beludinga.”

Ingcwethi ephatheke ecubungula ezombusazwe umnumzana Tjenesani Ntungakwa upha umbono wakhe ngejekiseni leyi.

“Ukubona kwami, akuzange kufakwe ulwazi olunengi ukuthi ma sihlatshwa leyo vaccine, kuyiwa ngaphi. Okwesibili, amavaccine la, ma singalalela kumbeni ezomthethwandaba, selungiswe emazweni amanengi, kule vaccine eye Russia, kule yeChina, kuleyangaphi ngaphi. Kutsho ukuthi akula Vaccine esinathi yiyo, kumbeni ngesikhiwa esingathi yiStandard, elohlobo oluzangena wonke muntu, zonke ndawo.

Okunye okwenza abantu bangalithembi lelijekiseni uNtungakwa uthi yikuba uzulu ebona abalutshwana abakuzikhudla zikahulumende zobukhokheli abalokhe bengakahlatshwa.

“Yena uhulumende kumbeni umongameli uPresident mnangagwa, ma eqinisile ngeVaccine, yena uke wahlatshwa na?. Bona inengi labo kumbeni abakuCabinet kumbeni abalezikhundla kuhulumende, bahlatshiwe na leyo Vaccine?. Ngomunye umbozo ohambelana lodaba olweVaccine.”

Uhulumende uthi ulethemba lokuthi kuzahlatshwa abantu abangaba yisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60% kumbe abangaba yizigidi ezilitshumi ( 10 million).

Impahla eyamukelwe nguhulumende lamuhla iza ngesikhathi umuthi owehlandla lakukuqala ulokhe ungakasetshenziswa waphela lapho kusahlatshwa abakuhlangothi lwabasebenza lozulu kakhulu ama Frontline Workers njalo besasekhona abalokhe besathikaza ukuhlatshwa lijekiseni leli.

Kodwa umsekeli kamongameli enguye njalo uphathintambo wezempilakahle uMnumzana Constantino Chiwenga utshele umbuthano munye ukuba luqhuba kuhle uhlelo lokuhlaba abantu leli jekiseni njalo ilizwe selikhangelele ukungena kuhlandla lesibili lokuhlaba abasebenzisana lozulu abagoqela abakuhlangothi lwezemfundo, abasebenza emithethwandaba ( judiciary ) inkokheli yabezinkonzo labanye.

UMnangagwa uveze ukuba phakathi kwamajekiseni abuye lamuhla agoqela isipho samanye azinkulungwane ezingamakhulu amabili(200,000) esivele kwabeChina, lamanye athengwe nguhulumende wakhe kunkampani yeSinovac kanye lempahla esetshenziswa kwezempilakahle ethengwe kunkampani ye Sinopharm.

Lemithi yokuzivikela kumkhuhlane we COVID- 19 iza ngemva kwenyanga ilizwe litholiswe omunye ozinkulungwane ezingamakhulu amabili njalo ( 200 000 ) weSinopharm wona ohlatshwa abasebenza lozulu kakhulu ama Fronline Workers okubalisela odokotela, abongi, intathelizindaba labanye.

Kunje sokuhlatshwe abantu abazinkulungwane eziphose zifike amatshumi amane-37,660, ijekiseni yeCOVID-19 Sinopharm Vaccine eZimbabwe, jikelele kusukela ngenyanga edluleyo.

Sebezinkulungwane ezedlula amatshumi amathathu asebebanjwe belecoronavirus kusukisela nyakenye leli gcikwane liqhamuka elizweni, labulala abedlula inkulungwane eyodwa lengxenye ekutshoneni kosuku lwangoMvulo.

Udaba lokuza eZimbabwe koncedo lwamajekiseni aweCovid 19 Vaccine siluphiwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:57 0:00

UHulumende Uvula Izikolo Abazali koBulawayo Bekhonona

Abantwana izikolo zivulwa
Abantwana izikolo zivulwa

Abazali labalwela amalungelo oluntu koBulawayo baveza ukukhathazeka okukhulu, ngenyathelo likahulumende lokuvula izikolo besithi lokhu kulakho ukudala ukuqhamuka njalo ngolaka kweCovid-19 ngoba ababalisi labafundi lokhe bengakahlatshwa ijekiseni elivikela iCovid-19.

Abazali bathi ngabe uhulumende uqale wamelela ukuhlatshwa kwababalisi lezifundi ijekiseni lokubavikela ukubanjwa yiCovid-19 andubana izikolo zivulwe.

UNkosikazi Nomqele Lupepe ongumzali ngomunye wabalombono lo.

“Kambe lingathi izikolo zivulwe thina asilamali njalo uCovid-3 useqalile lithini ngakho kulobunzima asizwisisanenini kulobunzima lapha ngeCovid bathi izikolo azivulwe ngoba bafuna imali.Thina siphakathi kobunzima.”

UNkosikazi Madade Ndlovu ohlala kuWard 9 koBulawayo uthi besabela abantwana lababalisi ukuba basengozini.

“Uhulumende wenze iphutha kakhulu ngokuvulwa kwezikolo. Silolwazi olunganai ngesafety yabantwantwana ezikolo. Basehlula sisezindlini phoke esikolo ababalisi bezenelisa na ukubanakekela. Izikolo zona zihlanzeke kanganani, Labo ababalisi siyabesabela ngoba labo balakho ukuyibamba iCovid.”

Olwela amalungelo oluntu uNkosikazi Patricia Tshabala uthi lumkhuhlane lokhu ukhwaza ngolaka.

“Amastatistics abantwana abafileyo banengi kakhulu, abanye bayagula, ukuvulwa kwezikolo bazahambanjani, ababalisi sebehlatshiwe yini lezikolo sezihlanziwe yini futhi sezilungele na ukuba zivulwe.Sesabela umkhuhalne ngoba uyingozi ngoba kunzima ukuhlalisa kuhle abantwana ezikolo.”

Lamhlanje izikolo koBulawayo zivuliwe zivulelwa abafundi abazabhala imihloliso ekupheleni komnyaka oGrade7, Form 4 loForm 6.

Abafundi abangabhali imihloliso ekupheleni komnyaka bakhangelelwe ukuvula ngoMvulo weviki ezayo lobanje abazali besesabela ukuba abafundi balakho ukuhlaselwa ngumkhakha wesithathu oweCovid okhanya ulolaka ukudlula emibili edluleyo.

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uMnu Taungana Ndoro utshele iStudio 7 ukuthi izikolo zonke elizweni sezilungele ukuyhi zivulwe, ngoba uhulumende usethethe wonke amanyathelo wokuvikela ababalisi labafundi.

Ngiviki edluleyo besekulabantu abangamatshumi ayisithupha ekhulwini-60% abakde sebehlatshiwe ijekiseni yeSinopharm vaccine evikela ukubamba iCovid-19 koBulawayo. Inengi labahlatshiweyo ngabemisebenzi yenhlangothi eziqakathekileyo ikakhulu owezempilakahle kodwa abafundi lababalisi abakayihlatshwa, okuyikho okusolwa ngabanengi ukuthi ngabe uhulumende uqale wabona ukuba sebehlatshiwe andubana azule izikolo.

Udaba lokuvulwa kwezikolo siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:09 0:00

Abafundi Bephula Iziqondiso Zokuvikela iCoronavirus Lapho Zivulwa Izikolo.

Abafundi besikolo seNtepe belinde ukungena esikolo
Abafundi besikolo seNtepe belinde ukungena esikolo

Abafundi bebehamba bengamaxuku besiya esikolo ngoMvulo ekuseni bengagqokanga okokuzivikela kuCovid 19, okunjengamamask kuthi lapho befika esikolo abangane bebezidlalela besondelene, kungela social distancing.

Abafundi besikolo seBethel Primary besiya esikolo bengagqokanga amamask.
Abafundi besikolo seBethel Primary besiya esikolo bengagqokanga amamask.

Lapho bebuzwa ukuthi kungani bengelamamask inengi belikhona liwakhipha ezikhwameni.

Ngaphandle kwalokho bafundi kanye labazali baveze ukujabulela ukuvulwa kwezikolo lokhu ezinqintini ezinengi zesabelo seMatebeleland South. Okufakazwa ngesinye salezi zifundi uSimiso Ndlovu owesikolweni seBethel Secondary esiseGwanda South.

“Mina ngizizwa ngithaba ngoba silesikhathi eside singafundi njalo last year asifundanga lonyaka siyabhala, akulanto esizayibhala nxa singavulanga izikolo, ngobunengi angiboni bezaphenduka ngoba bazithwele.”

UNkosikazi Kgotso Ndlovu ongumzali njalo ehlala eCorner Line eNtepe uveze umbono wakhe ngokuvulwa kwezikolo.

"Kuqondile ngoba abantwana besebetshona bezihlalele emakhaya besenza okwabo okungakhanyiyo ukuthi benzani.”

Lanxa zivuliwe abafundi batshone belungi lungisa izindlu zabo zokufundela lokucenta egumeni lesikolo, kungela kufunda okwenziwayo.

Badweba imizila yokungasondelelani abafundi beNtepe High.
Badweba imizila yokungasondelelani abafundi beNtepe High.

Esikolo seNtepe Primary abafundi sibathole esikotsho besikha amanzi okugeza izandla. Ababalisi bona abakhalaza ngeholo labo abathi lincane kakhulu lingeneli indleko yokuya emsebenzini, bebebalutshwana ezikolo.

UMnu Sebata , ongumbalisi wesikolo seNtepe uvuke ngolaka lapho esibona sifika kulesikolo.

“Sukanini emsebenzini yethu, imvumo yokubuya lizokwenza lokhu liyithethe ngaphi kathesi lamabizo elizawakhipha khonapho liyakhipha amabizo abantu abangahlali lakhona likhuluma into ezingayisizo.”

Obona ngokukhitshwa kwemibiko kugatsha lwezemfundo uMnu Taungana Ndoro utshele iStudio 7 ukuba kayisibo bonke ababalisi ababuyele emsebenzini lamhlanje esithi inengi lizabuyela ngeviki ezayo lapho bonke abafundi sebevulile.

Bethel Secondary School
Bethel Secondary School

Inengi labafundi liqede umnyaka ophelileyo lizihlalele emakhaya kulandela ukuqhamuka kwegciwane leCoronavirus ngoMbimbitho, lalapho sezivulwa izikolo akuzange kwafundwa okuya ngaphi ngoba ababalisi bekhalala umsebenzi bekhonona ngeholo abathi liphansi kakhulu.

Udaba lokuvulwa kwezikolo eMaphandleni siluphiwa nguAlbert Ncube
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:26 0:00

Kuqhamuka Ukufuthelana Phakathi Kukahulumende Labezikolo Ezizimeleyo Ngokuvulwa Lokuvalwa Kwezikolo

Private school
Private school

Abazali abalabantwana abafunda ezikolo ezizimeleyo bathi bafuna uhulumende ayekele izikolo lezi zisebenzise ikhalenda eyehlukileyo kulaleyo ayethule liviki, bethi abafundi kulezi zikolo bebefunda ebulenjini ngoba zivuliwe kusukela ngoZibandlela.

Isinqumo esithethwe nguhulumende sokuvula izikolo mhlaka 15 Mbimbitho lo22 Mbimbitho zivalwa mhla ka 4 Nhlangula asiphathi kuhle abazali abalabantwana abafunda ezikolo ezizimeleyo ezingekho phansi kukahulumende, besithi ababo abantwana bebevele befunda ebulenjini kusukela ngoZibandlela.

Umnunzana Taungana Ndoro isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uthi ukukhitshwa kwekhalenda kutsho ukuthi izikolo zonke elizweni kumele ziyilandele.

“Ikhalenda ekhitshiweyo okusemthethweni ngumabhalani ayivumeli izikolo ziphambuke kiyo. Nxa bebefunda ebulenjini bengaqubeka njengalokhu ikhalenda ekhitshwe ngumabhalani.”

Umzali olomtwana ofunda esikolo esingekho ngaphansi kukaHulumende uNkosikazi Sukoluhle Ncube uthi abavumelani lalesi sinqumo.

“Uhulumende kumele akunanzelele ukuthi amaprivate schools abesenza ama online lessons ngakho kunzima ukuthi sivumelane lokuthi izikolo zivulwe abantwana badinga ukuphumula and ifees sibhadele. Ngezinye indlela sikubona kungcono ngoba kuyethusa amathuba okuthi abantwana babanjwe ngumkhuhlane weCovid. Thina sikwazi abantwana bevala mhlaka 31 March njalo njalo sihlangabezana le Holiday okutsho ukuthi kumele baphumule ngekhefu.”

UPride Mzinja ongumfundi esikolo esingekho ngaphansi kukaHulumende uthi lokhu kuzakhama abazali emalini.

“Sesiyibonile iSchool calendar ekhitshwe yigovernment asivumelani layo ngoba thina asizange sama ukufunda saqhubeka silokhe sifunda even kule lockdown asizange sivale njengama government schools. Khathesi sekuzaba nzima kubazali bethu becabangele phambili itransport and iSchool fees siyadula, lathi besesithabile ukuthi sesizahamba kuma Easter holidays.”

Unkosikazi Sanele Dube umbalisi esikolo esizimeleyo uthi kuqakathekile ukuthi umtwana aphumule.

“I calendar ke siyayibona inde kakhulu kubantwana esibafundisayo. Njengababalisi uyabona ukuthi abantwana sebesidiniwe, kungakho ikhefu liqakathekile ukuthi umtwana aphumule kodwa le i calendar itsho ukuthi phose ingxenye yomyaka abafundi bazabe bese clasini akulanto ezaphuma ngoba abantwana bediniwe.”

Umphathisikolo wesinye isikolo esizimeleyo koBulawayo owesabe ukuthatshwa ilizwi njalo okhethe ukuzibiza ngokuthi nguSibanda uthi balokhe bephakathi kokukhulumisana lohulumende mayelana lokuvula izikolo.

Uhulumende wethule umbiko wokuba izikolo zivulwe ngezigaba ezimbili, lapha okuzaqala abafundi abaloba imihloliso lonyaka abazuvula mhlaka15 Mbimbitho. Kuthi abanye bonke abafundi bavule mhlaka 22 Mbimbitho.

Izolo uhulumende wethule omunye umbiko ovela kunobhala wogatsha lwezemfundo uNkosikazi Tumisanga Thabela exwayisa izikolo ezizimeleyo ukuthi zilandele isinqumo esithethwe nguhulumende ngoba zingayekela ukwenza njalo ulakho ukuzivala.

Udaba lokudonselana kwamaPrivate Schools lohulumende siluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:02 0:00

Isifikile iJekiseni yeCovid-19 Covishield Vaccine KweleBotswana

COVISHIELD VACCINE
COVISHIELD VACCINE

EleBotswana selamukele amajekiseni awokuqala awokulwisana lomkhuhlane, aweCOVID-19 Vaccine, afike ngoLwesibili evela kwele India. EleBotswana lithole amajekiseni azinkulungwane ezingamatshumi amathathu (30,000) azaqala ukuhlatshwa abeBotswana kanye labokuza, abagoqela abeZimbabwe.

Indizamtshina ebithwele umuthi weCovid 19 Covishield Vaccine, ovela kwele India, ifike edolobheni leGaborone ngoLwesibili.

Kube lenjabulo ngokufika komuthi lo, noma nje inani lembhodlela zejekiseni leli liphansi kakhulu, amanye amajekiseni ekhangelelwe ukufika emalangeni alandelayo.

Ukufika komuthi lo, kunikeza ithemba kwabeBotswana, kanye labeZimbabwe bona asebebone inani elinengi labanye babo belahlekelwa ngumphefumulo ngenxa yeCOVID-19.

Umsekeli kamongameli kweleBotswana, umnunzana Slumber Tsogwane uthi leli linyathela lakuqala ekwamukeleni imithi eminengi ezayo eyokulwisana legciwane leCOVID-19.

“Silinde eyinye imithi ukuthi ifike emalangeni azayo. Kuzabe kuyimihlobo yemithi etshiyeneyo. Lokhu yikuqala. Njengoba besitsho, uhambo olude luqala ngonyawo lwakuqala.”

Umuthi we Covishield ufika ngesikhathi eleBotswana lisenzikeni yokulwisana lomkhuhlane weCOVID-19 wona osumemetheke okwamagama.

Uhulumende utshelwe ngamathe ngendlela ingciwane leli elilumathe njengomlilo weganga ngemva kwekhefu lekhisimusi, selibulele abadlula amakhulu amane (413), ngesikhathi esifitshane.

AbeZimbabwe labo basele bebambe owangaphansi ngendlela ingciwane leli elimemetheka ngalo kweleBotswana, selithethe imphefumulo embalwa yabanye babo.

Umnunzana Stanley Ncube esinye sesizalwane seZimbabwe esihlala eGaborone, uthi kuyancomeka ukuthi umuthi weCOVID-19 usuze wafika.

“Samukela indaba ezijabulisayo ukuthi eleBotswana selithole ivaccine. Okuhle yikuthi uhulumende usebikile ngaphambilini ukuthi wonke umuntu uzathola ijekiseni kungakhathelekile ukuthi uphuma kuliphi ilizwe. Into ebuhlungu yikuthi abantu bakithi baphelile, abanye bebhubha behlala bodwa, kucine kubika omakhelwane.”

Uhulumende weBotswana uthi ulinde ezinye indizamitshina ezizafika emalangeni alandelayo ziletha eminye imithi, kungamajekiseni afika inkulungwane ezingamakhulu (100,000) emavikini amabili alandelayo.

IBotswana ibika ukuba izasebenzisa imhlobo etshiyeneyo yamajekiseni eCovid-19, egoqela alungiswa ngabenkampani yePfizer, Johnson and Johnson kanye leAstra Zeneca.

EleBotswana libhekane lesimo seCovid-19 esiqonga okungelamkhawulo, sekutholakale abantu abadlula inkulungwane ezingamatshumi amathathu (32,912), belomkhuhlane lo.

Udaba lwejekiseni yeCovid 19 Vaccine esifike kweleBotswana siluphiwa nguMqondisi Dube
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:47 0:00

Kuhlantshwa Abambalwa iJekiseni eyeCovid 19 Sinopharm Vaccine koBulawayo

AbeOSISA banikeza isibhedlela seThorngroove isipho semibheda
AbeOSISA banikeza isibhedlela seThorngroove isipho semibheda

Isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60 percent, sezisebenzi eziqakathekileyo, amaessential workers, zakoBulawayo, zibikwa sezihlatshiwe ijekiseni evikela ukuthelelwa umkhuhlane, eyeCovid 19 Sinopharm Vaccine.

Lokhu kuphume emkhosini wokwamukela isipho semibheda engamatshumi amane-40 esiphiwe isibhedlela se Thorngrove Isolation Ward esivele kwabenhlanganiso eyeOpen Sosiety Institute of Southern Africa -iOSISA.

Ekhuluma ngemva kokwamukela isipho semibheda leyinye impahla evele kwabenhlanganiso eyeOSISA, uMqondisi wezempilakahle kumaninsipala wakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda uchasise kabanzi ngohlelo lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni leCovid 19, Sinopharm Vaccine edolobheni leli.

"Okwakhathesi esilinganisweni sekhulu sesilanda amatshumi ayisithupa, abaseleyo lokhe sibahlaba eMpilo, Pricess Magret, emakhandeni lemaqhawe kusiya ngokuthi bangaki ababuyayo sizalazisa iviki isiyaphela ukuba siluvala nini uhlelo."

UDokotela Sibanda uqhubeke ethi okunengi sokulungisisiwe osokusele kulutshwana.

"Isolation Ward yeThorngrove ibilungiswa iguqulwa ukuze igcine izigulane zeCovid-19 okunengi sekulungisiswe sekusele okumbalwa. Isibhedlela lesi sakhiwa ngo1941 lapho esiphekela khona lalapho esiwatshela khona sekudinga ukuthi kulungisiswe ukuze sisebenzzise imitshina yakulezi insuku."

UMphathintambo wedolobho lakoBulawayo uNkosikazi Judith Ncube ubonge isipho semibheda Kanye lokulungisiswa kakutsha kweIsolation Ward yesibhedlela seThorngroove.

"Besilapha eThorngrove Hospital sisamukela izipho ezehlukeneyo ezivela eOSISA imibheda iprotective clothing for izisebenzi lesibhedlela Siyabonga isipho lesi. Simamaprtners amanengi asinceidsayo njalo lokulungisiswa kwalesisibhedlela banengi ngoba okuqondana loBulawayo akulankwali ephandela eyinye sekubukeka lapha."

UMayor wakoBulawayo uKhansila Solomon Mnguni laye ubonge kakhulu abeOSISA ethi lokhe besamukela izipho ngoba iCovid-19 lokhe ihlasele lobanje umumo usunganeno kulezi nsuku.

"Isibhedlela lesi silungisiswa kakutsha imibheda yeICU ibisisle, iNhlanganiso yeOSISA isisincede ngemibheda engamatshumi amane elitshumi yakhona ngeyeICU izancedisa kakhulu labo abagula kakhulu siyasibonga kakhulu isipho seOSISA."

Ekhuluma enkundleni yokukhulumisana yakulezi nsuku eyebulenjini, eyeZoom enikeza isipho sabo, uMqondisi weOSISA, uMnu Siphosami Malunga uthe njengenhlanganiso elwela amalungelo oluntu baqale bapha isibhedlela seMutare Isolation Hospital nyakenye. Lonyaka bacabangake ukupha uBulawayo isipho sempahla ebiza amadola eMelika adlula inkulungwane ezingamatshumi ayithoba minwe mibili - US$81,907.

Isipho sabeOSISA, sigoqela imibheda engamatshumi amane ezafakwa kuhlangothi lwabagula kakhulu olweIntensive Care Unit, amakhabothi angamatshumi amathathu, amatafula amahlanu abongi, amatafula angamatshumi amathathu ezigulane, ingqola ezinhlanu zesibhedlela, amalatex gloves angamakhulu amahlanu kunye lamadisposable gowns azinkulungwane ezimbili.

UBulawayo uthole amajekiseni eSinopharm Vaccine edlula inkulungwane ezilitshumi lantathu-13 200, sekusebenze angamatshumi ayisithupha ekhulwini njalo uBulawayo lokhe ekuhlelo lokuhlaba zonke izisebenzi eziqakathekileyo ezisebenza ngesikhathi seCovid-19 Lockdown.

Udaba lwesibhedlela seThorngrove esithole isipho semibheda siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:05:53 0:00

EleZimbabwe Limanyana Lamazwe Womhlaba Ekunanzeni i-International Women's Day

Dr Sithembiso Nyoni
Dr Sithembiso Nyoni

EleZimbabwe limanyane lamanye amazwe womhlaba ukunanza usuku oluqakathekisa imisebenzi yabesifazane, olwe International Women’s Day, uhulumende encoma abesifazane abakuhlangothi lwabaphila ngokuthengisa ngokuqinisela kwabo ngalesi sikhathi ilizwe libhekane lobunzima obulethwe lubhubhane lweCOVID-19.

Esethula umbiko wakhe emkhosini wokuphawula usuku lolu, emhlanganweni owenzelwe ebulenjini umphathintambo wendaba zabesifazane, uDr Sithembiso Nyoni uveze ukuba lonyaka lolusuku lunanzwa ilizwe lomhlaba wonke bebhekane lobunzima obulethwe lubhubhane lomkhuhlane we COVID-19.

“Besinzima lesi sikhathi kubomama ikakhulu abaphila ngokuthengisa lozulu wonke jikelele ngenxa yobunzima obulethwe lubhubhane lomkhuhlane we COVID-19. Sibone abantu bephelelwa zimali njalo bengaselalo ithemba. Lobu bunzima benze saqina njalo saqhubekela phambili kungelani lalokho esibhekane lakho.”

Umnumzana Abraham Mateta igqwetha elilodumo njalo ephatheke kumikhankaso yokulwela ilungelo labakhubazekileyo uthi abaphila lalesi simo bayabandlululwa.

“Uma abantu besifazane bekhuluma ngokutholakala kwamathuba owokuthi baphatheke kwezombusazwe, kabakhumbuli ukuthi labakhubazekileyo bayenelisa ukuthi babe yingxenye yabantu labo okumele baphatheke. Uzathola ukuthi nxa sikhangele isisekelo sombuso, esingathi isikhundla ezingamatshumi ayisithupha ezinikezwa abantu abesifazane, sithola ukuthi akula okhuluma ukuthi kumele abanye bakhona kube ngabantu abakhubazekileyo, abesifazana.”

Isikhulumeli senhlanganiso yeCrisis in Zimbabwe Coalition, umnumzana Marvelous Khumalo uthi kuqakathekile ukuba ikhitshwe imigoqo ekhona evimba abesifazane ukufinyelela izikhundla kunhlangothi ezitshiyeneyo zempilo.

“Siyabona ukuthi lapha kulezinto ezikhona ezinengi njenge Gender Bias lokungalingani kwabomama, okhu sekumise indaba leyi eye Women Empowerment. So thina sithi kuhulumende, kungcono yena azimisele kuWomen Empowerment njalo ikhuthaze iculture engela violence manxa sikhangelane labomama.”

Kunje uKhumalo uthi olwanyoka luza ngesikhathi kulezehlakalo ezimbalwa zokuhlukunyezwa kwabesifazane kwezombusazwe layilabo abakuzikhundla zaphezulu abahlukumeza omkabo.

“Kule Political Victimisation eyenzakalayo kuma Political Activists awesifazana, lokhu akulunganga ngoba siyabona ukuthi khathesi sikhulume ngendaba yabasekeli beMDC Aliance, uHonourable Joanna Mamombe, loCecilia Chimbiri lo Netsai, bebathathu sebehlukunyezwe kakhulu. Njalo siyabona ukuthi kulo owayengunkosikazi ka Vice President uChiwenga, umama uMary Mubaiwa, laye sebemhlukumezile kakhulu.”

Umhlangano wangoMvulo owenzelwe ebulenjini enkundleni yeZoom ubuphansi kwesihloko esithi #SDG5 Achieving an equal future in a COVID-19 World ”

Lonyaka lolusuku emhlabeni jikelele, lunanzwa ngaphansi kwendikimba ethi “Women in leadership: Achieving an equal future in a Covid-19 World”, kuthi eZimbabwe linanzwa phansi kwesithi “Women’ s rights to decisions making vital in the fight against Covid-19 pandemic”.

Abahlaselwe yiCovid 19 Yohlobo lwe501Y.V2 Ngeke Besahlaselwa Lula Ngeminye Imihlobo

Covid 19
Covid 19

Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa sezethule ukujabula ngemva kocwaningo olukhombisa ukuthi ababanjwe luhlobo lwecoronavirus i501Y.V2 edla ubhedu kweleSouth Africa laseZimbabwe basala belamasotsha omzimba enza bengasahlaselwa futhi ngeminye imihlobo yecoronavirus.

Ngokutsho kwenhlanganiso yabacwaningi ecwaninga ngezamagciwane iKwazulu Natal Research, Innovation, and Sequencing Platform (KRISP), umzimba womuntu oseke wahlaselwa yicoronavirus yohlobo lwe 501Y.V2, usala ususenelisa ukuzivikela ekuhlaselweni ngeminye imikhakha yamagciwane ecoronavirus.

Okhokhela linhlanganiso uSkhwicamfundo Tulio De Oliveira uthi lezi zindaba ezimnandi kakhulu.

“Lokhu kutsho ukuthi sesiyitholile indlela amagciwane ecoronavirus ahlasela ngayo langavikelwa ngayo.”

Enye njalo ingcitshi yezempilakahle enhlanganisweni ebona ngezemikhuhlane ethelelwanayo eye National Institute for Communicable Diseases (NCID) uNkosikazi Penny Moore uthi lokhu sekubaphe umkhondo wokudinga indlela zokwelapha eminye imikhakha yecoronavirus engabuya.

Kantike enye njalo ingcitshi kwezempilakahle umnumnzana Alex Sigal uthi sekuvela kancane ukuthi mhlawumbe uhlobo lwecoronavirus ebhahe kweleSouth Africa i501Y.V2 yilo isisombululo sokulwiswa kwamangciwane ecoronavirus akhona khathesi lala azayo.

Lezi zindaba esezemukelwe ngenjabulo enkulu yizizalwane zeZimbabwe ezihlala lokusebenza kweleSouth Africa. Uhlobo lwe 501Y.V2 yilo oseluhlasela phose izwe lonke kweleSouth Africa kantike lumemetheka ngesiqubu esikhulu kakhulu nxa kuqathaniswa lohlobo olubhahe emazweni wonke.

Isizalwane seZimbabwe umnzana Greatman Mkhwebu uthi kuyathokozisa ukubona iilizwe leAfrica liphuma lesisombululo esingahlenga umhlaba wonke.

“Mina okungijabulisa kakhulu yikuthi kuyabonakala elinye ilizwe lapha kuzwekazi leAfrica lapha eSADC njengayo iSouth Africa ukuthi at least bayazama ukuzenzela okwabo okungaphilisa isizwe kulokuthi sonke isikhathi kugijinyelwe eAsia leEurope lisiyathengelwa izinto elingazazi lobungozi bazo. Ngakho lathi silapha singamaZimbabweans sifisa iSouth Africa iphumelele kumizamo yayo. Besekuthi asibone phela leZimbabwe isondela eduze ixhasa umakhelwane ngoba lokhu kulusizo oluyosiza iZimbabwe yonke mhlawumbe leSADC yonke leAfrica jikelele.”

Abanye bathi indaba ezimnandi yikuzwa ukuthi leligciwane likutshiya usuvikelekile njengoba bebevele bephilela evalweni nxa bekhangele ukugula lezimfa ezibangelwe yileli gciwane kweleSouth Africa.

Njengoba leZimbabwe ibike ukuthi inengi lezizalwane zayo sezihlaselwa yiloluhlobo lwegciwane, abanye bathi kuyathokozisa ukuzwa ukuthi labo asebehlaselwe yileli gciwane malutshwana amathuba okuthi bahlaselwe futhi bacine sekudingeka ukuthi baye ezibhedlela zona zivele zingelakho okudingwa yizigulane lezi.

Esinye isizalwane zeZimbabwe umnumnzana Mchasiseli Gwaza uthi zindaba ezipha ithemba lempilo.

“Lokho kusinikeza ithemba lokuthi mhlawumbe lento ingahle isheshe iphele. Njalo lakho lokhu ukuthi umuntu uyadevelopa amasotsha okuzivikela ngemva kokuthola lento kusinikeza ithemba ukuthi abantu bakithi basazophila. Uvalo lolu obelukhona ngendlela obekukhulunywa ngayo ngokuthi lesi sifo sibulala kanjani luzokwehla ebantwini.”

Umnumnzana Jonathan Mbedzi yena uthi leyinto edinga ukuthi ingcitshi lezi zisebenze gadalala ukulungisa umuthi odingwa ngabanengi eSouth Africa leZimbabwe.

“Kungaba yinto enhle mpela ngoba abantu beSouth Africa labaseZimbabwe uzowuthwala umkhuhlane uhambe lawo eZimbabwe loba asuke lawo eZimbabwe abuye nawo eSouth Africa so, the best way engaba khona yikuthi ma ungatholakala kube lokuthi laseZimbabwe lumuthi uyabe utholakala.”

Abantu asebesisile ngemva kokuhlaselwa ligciwane lecoronavirus kweleSouth Africa bedlula isilinganiso sokungamatshumi ayisitshiyagalolunye ekhulwini (over 90%).

Kodwake ingcitshi zithi impumela yalolucwaningo kayitsho ukuthi asebehlaselwe yileli gciwane bekele ukuhlatshwa ijekiseni lokuzivikela kucoronavirus.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG