Coronavirus
Lokhu Lusamisiwe Uhlelo Lokuhlaba Abantu iJekiseni yeCovid 19 Vaccine KweleSouth Africa

Izizalwane zeZimbabwe ezihlala kweleSouth Africa seziveze ukukhathazeka ngohlelo lweCovid-19 Vaccination oluqhubeka lumisiwe kungakhathalekile ngembiko yokuthi iCoranavirus izahlasela ngamandla okwesithathu ebusika.
Uhulumende weSouth Africa umise uhlelo lokuhlatshwa kwamajekiseni okuvikela icovid-19 ngeviki ephelileyo kulandela imbiko evele kweleMelika yokuthi kucatshangelwa ukuthi ukunquma kwegazi kwabayisithupha abebehlatshwe ijekiseni yeJohnson and Johnson kubangelwe yileli jekiseni.
Njengobake kweleSouth Africa kuyilo lodwa ijekiseni leJohanson & Johnson elikhona okwakhathesi, ukumiswa kwaloluhlelo kutsho ukuthi lume mpo uhlelo lokuvikela uzulu kucoronavirus kusetshenziswa amajekiseni la.
Lokhu yikho osekulethe ukukhathazeka okukhulu kuzizalwane zeZimbabwe ebezikhangelelwe ukuhlatshwa amajekiseni la kweleSouth Africa.
Isizalwane seZimbabwe unkosazana Siphiwe Moyo uthi balokwesaba kakhulu nxa becabanga ingozi engenzeka nxa leligciwane lingaqubuka ngamandla.
“Kuyangethusa kakhulu lokhu ukuthi lokhe kumisiwe ukuhlatshwa kwabantu ivaccine yokuvikela igciwane. Kutsho ukuthi asazi ukuthi sophephelaphi nxa kunjalo. Kutsho ukuthi njengoba umqando vele usungenile kusho ukuthi leli gciwane lizothanyela ukwedlula lokhu esikubonileyo.”
Ngesikhathi kumiswa loluhlelo bekuhlatshwe abantu abaphansi kwezinkulungwane ezingamakhulu amathathu (below 300,000) kuphela. Ngokutsho kwengcitshi kufanele kuhlatshwe abantu abayizigidi ezingamatshumi amane (40 million) kweleSouth Africa ukuze ukumemetheka kwegciwane leconona virus kumiswe kumbe loba kukhona kungabi lomthelela omubi kakhulu.
OweZimbabwe owaziwa kakhulu ngokukhankasela ukuthuthukiswa kwamakhono abaculi njalo engomunye oncintisa ukuthola isicoco se Amaciko Best Music Promoter umnumnzana Mcasiseli Gwaza uthi ukumiswa kwaloluhlelo kutsho khona ukuthi impilo zabo zisengozini.
“Kuyasethusa kakhulu ikakhulu njengezizalwane zeZimbabwe ebesesithembe ukuthi ukujova lokhu kuzabalula nxa siseSouth Africa njalo kusifaka ovalweni kodwa siyathemba ukuthi uhulumeni waseSouth Africa uzoshesha akulungise lokho.”
Ingcitshi zezempilakahle zisanda kuxwayisa iSouth Africa ukuthi kungenzeka icoronavirus ibangele umonakalo omkhulu kakhulu nxa ingathi isiphenduka ngamandla okwesithathu ebusika ifice inengi labantu lingakavikelwa ngala amajekiseni.
Kodwake isikhulumeli sebandla leMthwakazi Liberation Front umnumnzana Chrispen Nyoni uthi akusizi ukuthi uhulumende ajahe ukusungula loluhlelo kungakatholakalali impumela yokuthi lamajekiseni ayingozi kumbe hatshi.
“Ngibona kuyisu eliqondileyo ukuthi umuthilo owokwelapha icovid umiswe kancane kuze kufike izikhathi lapho sebethe bahlolisisa khona amadokotela bakuboneke kuqondile ukuba abantu bangahlatshwa.”
Inengi lithi iSouth Africa kufanele izinuke amakhwapha ngokuhamba ngesiqubu sonwabu kwaloluhlelo ikakhulu nxa kukhangelwa ukuthi sebesedlula izinkulungwane ezingamakhulu amabili asebehlatshiwe emazweni afana leZimbabwe.
Kodwake uhulumende uthi luzaqala kungakapholi maseko loluhlelo kodwa kuqakathekile ukuthi luqale sekusaziwa ukuthi lelijekiseni alifaki impilo kazulu engozini. Uthi njalo usephakathi kokuthenga amajekiseni olunye uhlobo ukuze lawo aqale ukusebenza.
ISouth Africa yiyo ehlaselwe ligciwane lecoronavirus ukwedlula amazwe onke eAfrica. Sebesedlula isigidi lengxenye (over 1.5 million) asebehlaselwe yicoronavirus kweleSouth Africa kanti sebesedlula izinkulungwane ezingamatshumi amahlanu (over 53,000) asebefile.
Ukumemetheka KweCovid 19 Ezikolo ZamaBoarding Schools Kwethusa Abazali

Abazali abalabantwana abasezikolo zemaBoarding Schools bathi sebehlalele evalweni olukhulu ngokuqansa kwenani labafundi asebehlaselwa yiCovid 19. Uhulumende ngakwelakhe icele uthi akukho okwethusayo ngoba ethethe wonke amanyathelo okuvimba ukumemetheka komkhuhlane lo, ezikolo njalo lumsebenzi uyaphumelela okwamagama.
Ukuqonga kwenani labafundi ababanjwe beleCOVID-19, ezikolweni zamaBoarding Schools ezinjenge Sacred Heart, Embakwe High School lezinye yikho osekwenze isabelo seMatebeland South sikhokhele ngabantu, asebefunyenwe belegcikwane leli kumaviki amabili edluleyo.
Unkosikazi Brenda Madlela umzali olomntwana ofunda ehlala khona uchasisa ngokukhathazeka kwakhe.
“Lokhe kuqhubeka kusiya phambili kubanjwe ama cases, sibona inumber ilokhe isanda. Sesithwele nzima lokulala ezindlini asisalali ngenxa yokuti ama cases ayanda le solution yakhona asiyiboni, angazi ukuthi singaphathiswa njani. Kunje abantwana basesikolo thina abazali asibaboni, bekulekhefu besingavunyelwa lokufika kibo sidinga usizo sure. Ukuthi ulale akuvumi ngoba ungakwazi kumbe owakho u safe loba hatshi.”
Umnumzana Thembakuye Moyo ugcinisihlalo weLupane enhlanganisweni yababalisi, eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ) uthi ukuqansa kwenani leli akubamangalisi ngoba izikolo zavele zavulwa kungela manyathela aqinileyo okwenqabela ukumemetheka kwe Covid-19.
“Nxa sikhangela izinga lenani labantwana ababanjwa yi Covid-19 ezikolo akusethusi, akusimangalisi sasivele sibuzile ukuthi uhulumende selungele yini ukuthi kuvulwe izikolo abantu bakhanya besithi ababalisi abasafuni kubuyela ezikolo. Okwenzakalayo kutshengisela ukuthi kwakungela malungiselelo akhona. Uhulumende aluba uyakubeka kube sebola ukuthi eyehlulekile avumele abanye abantu bamncedise lapha ezikolo.”
Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo yePrimary le Secondary Education, umnumzana Taungana Ndoro uthi abazali kabangethuki, uhulumende uthethe amanyathelo eneleyo okumelana le Covid-19 ezikolo.
“Abazali mabangethuki. Ugatsha lwezemfundo lusebenza ndawonye lolwezempilakahle lokondliwa kwabantwana ekufakeni indlela ezokukhangela umkhuhlane we Covid-19 ngokuthi abafundi ndawonye labo bonke abasebenza esikolo bahlolwe nsuku zonke. Ngokunjalo indlela lezi ezifakiweyo ziqhuba kuhle ngoba sezenelise ukubamba labo abalegcikwane leli abakade njalo labo abalomkhuhlane lowu bayahlolwa bekhonale ezikolo”
Usikhwicamfundo Solwayo Ngwenya ongumqondisi wesibhedlela seMpilo uthi lanxa uhlelo lokuhlaba ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19, umkhuhlane uyaqhubeka umemetheka.
“Umkhuhlane uyamemetheka kakhulu. Siyaxwayisa njalo lokhu okuhlala kukhulinywa ukuthi kasingahambi kundawo eziminyeneyo, abantu bagqoke ama face mask, bageze izandla. Lokhu yikho kodwa okungasinceda kakhulu. Labasezikolo kabalandele izixwayiso ezifakwe nguhulumende ukwenzela ukuthi umkhuhlane ungamemetheki.”
Uhulumende useqinise abazali ngokuba kulendlela ezifakiweyo ezikolo ezikhangela ngomkhuhlane we Covid-19.
Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo umnumnzana Taungana Ndoro uchaze ukuba isikolo ngasinye ngasinye siyakhangelwa ngabezempilakahle abaseduzane lesikolo, lokhu kwenzelwa ukuba uma kungaba lomuntu olezibonakaliso zomkhuhlane lo ahle akhangelwe ngokuphangisa. Ubuye wakhuthaza uzulu ukuba asebenze ndawonye ekumeleni lesi sifo ukuze ababalisi labafundi baphephe kubhubhane lwe COVID-19.
Kusenjalo ababalisi baqhubekela phambili besithi iholo labo alibavumeli ukuhamba nsuku zonke esikolo, ngalokhu bazaqhubekela phambili besebenza amalanga amabili ngeviki ngaphandle kokuba uhulumende akhuphule iholo labo.
Umphathintambo wezemfundo umnumzana Cain Mathema ekhuluma lentathelizindaba izolo ubike ukuba uhulumende uzahlawula laba abasebenzayo kuphela kuthi laba abangasebenziyo abayikuthola iholo.
Kugqitshwa ilanga layizolo isigaba seMatabeleland South besikhokhela ngokuba labantu abalikhulu lanye (101) ababanjwe beleCoronavirus, okwenza kube labantu abangamakhulu amahlanu lasitshiyagalombili (508) abalaliswe phansi sikhulumanje yiCovid-19 njalo siyakhokhela elizweni lokhe ngokuba lenani eliphezulu labantu abagulayo ngalumkhuhlane.
UMongameli Mnangagwa Uncoma uHulumende Wakhe Ngokuqhuba Kuhle Uhlelo Lokuhlaba Abantu Ijekiiseni yeCovid-19 Vaccination

Ele Zimbabwe libikwa liphakathi kwamazwe awezwekazi le Africa, aphezulu kuluhlu lwalawo aqhuba kakhuhle uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela ukubanjwa yiCovid-19, eye Vaccine.
Kodwa lokhu kwenzakala ngesikhathi ingcitshi zezempilakahle zisithi amajekiseni alungiswa kweleChina kawakasebenzi okwezinga laphezulu.
Emazwini awalobe enkundleni yokuxhumana, eyebulenjini eye Twitter uMongameli Emmerson Mnangagwa uncome inkokheli yogatsha lwezempilakahle, ethi ele Zimbabwe ngelinye lamazwe alitshumi aveza ukuba alenhlelo ezikhanya ziphumelela okwamagama ekuhlabeni ijekiseni yokuzivikela ukubanjwa yiCovid-19. Ekhuthaze uzulu ukuba ahlatshwe nxa ithuba lakhe lokuhlatshwa selifikile.
Ihlandla lakuqala lohlelo lokuhlatshwa kwabantu iCovid 19 Vaccine liqale ngoNhlolanja, kuhlatshwa abasebenza ezibhedlela labezomvikela.
Ihlandla lesibili laba ngelababalisi, abezomvikela, abafundisi labantu abaphila lemikhuhlane engelaphekiyo lalabo abezempilakahle ababe sele kuhlandla lakuqala.
Kodwa ingcitshi zezempilakahle zithi kakukabi leqiniso lokuba amajekiseni ahlatshwa uzulu weZimbabwe, alungiswa kwele China, alamandla angakanani, okumelana lalolubhubhane.
Omunye olomcabango munye nguNkosikazi Nosipho Sithole ongu Mongikazi waseHarare.
“IVaccine le mina kangiyithembi, wonke amajekiseni kumele afundiswe abantu axazululwe kuleli. Kasiphiwanga usizo oleneleyo kabahlabane bona sezibona ukuba ngubani ozaphila”
Lokhu kusekelwe ngu Dokotela Henry Madzorera yena othi kumele uhulumende achasisele uzulu ngokugcweleyo ukuba imithi yele ijekiseni isebenza njani.
“Okuqakathekileyo yikuba uhulumende asitshele ukuba amajekiseni e SInophram le Sino vac asebenza njani ngoba sesihlabe abantu abangi. Sekufuzze sibe lolwazi njalo oDokotela kumele ngabe sebekwazi”
Kodwa umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube uthi uhulumende wathenga amajekiseni asebenzayo esithi uyawathemba.
“Sifuna ukubona ukuba siyaba lemali efika ukuba sithole amajekiseni lawa. Imali yethu asingeke sithenge ngayo amajekiseni angasebenziwo ngoba yimali esiyithole kuleli”
Kwathatha amaviki ayisithupha ukuba abantu abafika inkulungwane ezilikhulu -100 000 bahlatshwe ijekiseni lakuqala kuthi izolo ntambana besebezafika ezinye inkulungwane ezilikhulu asebehlatshwe okwesibili.
Uhulumende uthi uzathenga amajekiseni alikhulu nge nyanga okutsho ukuba uzahlaba abantu abayingxenye ye khulu ngenyanga kunyanga eziyisithupha ezilandelayo. Uhulumende uthi abantu abahlatshwa ngelanga selifika kulelo elalikhangelelwe.
Uhulumende useyengezelele indawo zokuhlabela ijekiseni yeCovid 19 Vaccine, elizweni lonke jikelele ukuze umuntu wonke enelise ukufinyelela ukuhlatshwa endaweni eseduzane lalapho ahlala khona.
Uhlelo lokuhlatshwa kwabantu lolu lujonge ukubona ukuba abantu abafika izigidi ezilitshumi-10million bayahlatshwa eZimbabwe, okungaba yisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%.
Ugatsha lwe Africa Centre for Disease Control (CDC) luthi ele Morroco yilo eselihlabe abantu abanengi abafika izigidi ezingamatshumi amane- 4 million asebehlatshwe kabili.
Amanye amazwe abikwa eqhuba kuhle kunhlelo zokuhlaba abantu ijekiseni eye Covid 19 Vaccine ngagoqela ele Malaysia, Rwanda, Senegal, South Africa lele Zimbabwe.
Ele Zimbabwe selithenge amajekiseni afika isigidi esisodwa 1,2 million samadola eMelika kwele China.
Amanye amajekiseni aphose afike ingxenye yesigidi- 400,000 asephiwe ele Zimbabwe ngele China kuthi ele India lalo lanikeza amajekiseni afika inkulungwane ezintantu 35,000.
Abaphila leAsthma Bakhuthazwa Ukulandela Iziqondiso Zokuzivikela kuCOVID-19

Abezempilakahle bathi umkhuhlane wofuba olweAsthma ohlasela amaphaphu ayiwo njalo ahlaselwa ligcikwane le Covid-19, ngakhoke bakhuthaza abaphila lalolufuba ukuba balandele iziqondiso zokuzivikela ukubanjwa yileligcikwane njalo balandele ukuthatha imithi yeAsthma ngoba besengozini enkulu uma bengatholakala beleCovid-19.
Ingcwethi kwezempilakahle zithi ukuqala kwesikhathi somqando kubuya leminye imikhuhlane yofuba, egoqela i-Asthma. Kungakho ngesikhathi lesi sobhubhane lwe Covid-19 abezempilakahle bakhuthaza uzulu ukuba alandelele izixwayiso abaziphiwayo ukuze behlise amathuba okubanjwa yimikhuhlane yesifuba.
Udokotela Mthabisi Anele Bhebhe ukhuluma ngomkhuhlane weAsthma.
"IAsthma ngumkhuhlane wamaphapho, utholakala ebantwini abalama allergies ezikhathini ezinengi. Abantu laba bengahlangana lalokhu esikuthi yi allergen kuyabayenza ukuthi umphimbo wabo usuke uvaleka so lapho umphimbo ungavaleka lezinye inyawo ezingena umoya zibe zincane kusuka kube nzima ukuthi baphefumule kuhle. Kulezinti ezithize ezibenza ukuthi bangene ku attack ezigoqela umqando, ukuhlala labo mangoye, ukupheka ngomlilo, intuthu iyabangenisa kuma attacts. Okunye njalo kundala yikuba umuntu uyabe engekho ku proper medication.”
Uqhubekela phambili uBhebhe elimukisa abantu abaphila leAsthma ukuba baqinise ukuzivikela ukwedlula abanye bonke abantu ukuba bengabanjwa yiCovid-19.
“Ebantwini abale Covid, i asthma isuka ibe worse njengoba i-covid layo i-affecter amaphapho njenge Asthma. Lokhu kutsho ukuthi bengathwala nzima ukuthi baphefumule kuhle ngakho ke sebelakho ukuthi bafe. Ngalokhu kuqakathekile ukuthi benanzelelwe, bekhangelwe kuhle ngudokotela njalo bebe ku-medication yabo ukuze nxa bele attack beyelwatshwe ngokuphangisa. ”
Umnumzana Ferdinand Dlodlo isakhamuzi sakoBulawayo, uthi laba abalomkhuhlane wofuba kabangatholakali lapho okubuthene abantu abanengi ngoba kulula kibo ukuthola iCovid-19.
“Kunzima kakhulu ebantwini abale Asthma ukuthi bezivikele ngesikhathi lesi se Covid-19 ngoba nxa sisithi siyakhangela umuthi omkhulu kuCovid-19 yikugqoka ama face mask ngakho ke ebantwini abale asthma kunzima ukuthi bawagqoke isikhathi eside ngoba abanye bekhala ngokuvaleke bengasaphefumuli kuhle bona bevele bengaphefumuli kuhle ngengela ma mask. Ngakho ke ngalesi isikhathi akumelanga babe sendaweni eziminyeneyo okubuthene khona abantu ngoba kuba lula kibo nxa bengaqgokanga ama-mask ukuthi babambe ubhubhane lwe Covid-19.”
Unkosikazi Ruth Sibanda ophila lofuba lweAsthma uchasisa ukuba yena uziphatha njani ekuphileni layo.
“I-Asthma ayifuni uzonde, ayifuni uthabe kakhulu, ayifuni lapho okule dust khona, ayifuni ukuthi uyethuke. Mina ngisebenzisa imedication okuthiwa yi Salbutamol. Okunye njalo okungathandwa yi Asthma yindawo lapho okule smell khona okunjengama perfumes lawa a-strong kumbe lapho okungcolileyo khona. Nxa ungaba sendaweni ezinjalo usulakho ukuthi ube le attack.”
Umkhuhlane wofuba lweAsthma ngeminye yemikhuhlane engelaphekiyo ihle iphele kodwa kuyisimo esingaba lomuntu okwempilo kumbe siphele sodwa ikakhulu ebantwaneni nxa lapho bekhula. Lesi sifo sidala ukuba umuntu aphefumule nzima, abe lenhlungu zesifuba lomphimbo loba ukukhwehlela okwesikhathi eside.
Kodwa ingcwethi zezempilakahle zithi lokhu kungenqabelwa uma umuntu elandela ukuthatha imithi ayiphiwa ngodokotela. Umuntu ongathathi imithi ayiphiweyo ubikwa ezifaka engozini enkulu ngoba iAsthma, kungumkhuhlane ohlasela amaphaphu ayiwo njalo ahlaselwa yiCovid-19.
Amaphilisi awenyanga eyodwa abiza amadola amathathu eMelika (USD$3), kuthi umuthi ofakwa kokungumtshina kokuwuhotsha owe inhaler, ubiza amadola alitshumi lasithupha eMelika (USD$16).
Izikolo Zithi Abazali Kabathenge AmaTextbooks

Izikolo ezimbalwa ezePrimary leSecondary zakoBulawayo sezithumele isicelo kubazali sokuthi bathenge amabhuku ezifundo amaTextbooks zisithi le ngeminye yemizamo yokwehlisa ukuthelelanwa lula kweCOVID-19.
Kodwa lokhu sokudale ukukhonona ebazalini abathi imali yokuthenga amatexbook abalayo ngoba iholo labo liphansi njalo inengi belingasebenzi ngenxa yeCovid 19 Lockdown.
Umkhuhlane we Covid-19 usulethe inguquko enengi lapho abafundi asebehamba ezikolo okwensuku ezintathu ngeviki, ukuze kwehliswe udubo lokuminyana belandela isiqondiso seSocial Distancing.
Unkosikazi Linda Bhebhe ongumzali olabantwana abasekolweni seprimary lakusecondary koBulawayo, uthi amatextbook akathengeki.
“Uhulumende kangenele ekuthengeleni abantwana ama text books awe Nee curriculaum ezikolo ngoba ngeholo lethu esilitholayo lanngendleko zamabhuku la awesikolo akukwaniseki ukuthi umzali lomzali athengele umtanakhe lelo bhuku. Kodwa njalo ezikolo akukwaniseki ukuthi umtwana afunde ngendlela engelawo lawa matextbooks so sisebunzimeni obukhulu sibili.”
Omunye njalo umzali wasemzini wePumula, uNkosikazi Thobekile Moyo uthi ingwalo ezile ntengo ephansi yilezo ezibophisayo ngoba zithengiswa ezitaladeni.
“Ukuze ukwanise ukuthenga ama textbook lawa yikuthi uthenge ama photocopy, kodwa esikolo bathe ngeke basikhuthaze ukuthi sithenge wona ngoba nxa abantu be ministry of education bengabhoda bethole umtanakho elephotocopy uyabotshwa wena mzali. Kodwa eqinisweni yiwo athengekayo kulalawa asema bookshop. Amabhuku onke eyi 10 ayebe ebisa USD$20 kusiya ku $30, ububi ngama bhuku lawa yikuthi i-print yakhona incane so abantwana asengakwanisa ukuwabala yilaba abakubo grade 3 kusiya phezulu. Nxa ulomtwana okugrade 1 yikuqinisela nje uthenge ama bookshop.”
Unkosikazi Racheal Tshuma olilunga le School Development Committee kwesinye isikolo uthi bakubone kufanele ukuthi bathathe inyathelo elinje.
“Siyananzelela ukuthi umumo wezomnotho wethu elizweni awumanga kuhle, kunje ama school fees akhwelile izikolo ezinengi zibiza RTGS$3000. Kodwa sikubone kufanele ukuthi abafundi bathengelwe ama textbooks abo ukuze bengasebenzisi ndawonye amabhuku ngoba abantwana bephuma ezindlini ezehlueneyo. Nxa singekela ukwenza njalo, abantwana sekungaba yibo abazamemethekisa umkhuhlane we Corona besiphathela lathi ezindlini.”
Umnumzana Taungana Ndoro isikhulumeli sogatsha lwezemfundo yeprimary lesecondary uthi uyalisekela leli nyathelo lokukhuthaza abazali ukuthi bazithengele amatextbooks.
“Lapha ngumzali okuthwe athuthukise umfundo yomtanakhe, lokhu kufana lokuthi umzali abhadale indleko zesikolo kumbe athenge isigqoko sesikolo esomtanakhe.”
Inengi labazali liyakhonona ngentengo yamatextbook ngoba iphezulu kakhulu, iqalela kunkulungwane ezinhlanu zamadola eZimbabwe - RTGS$5000.
Lesi sinqumo sokuthi abazali baphoqeleke ekuthengini ingwalo sibuya njengeminye yemizamo yokwehlisa ukumemetheka kwegcikwane le Corona. Igwalo lezi zibiza madola eMelika angamatshi amabili $20 kulabo abazibhala ngokungekho emthethweni.
Kodwa iziphathamandla zezikolo zikhuthaza abazali ukuthenga ingwalo lezi ezitolo eziqondileyo ngoba besithi lezi ezinye zingenza abazali babantwana babotshwe ngoba zingekho emthethweni.
Uzulu WakoBulawayo: I-Easter Monday Ibithule Kakhulu

Amakholwa esiKristu, osomabhizimisi labantu makhaza bakoBulawayo baveza imibono ehlukeneyo ngokunanzwa kwekhefu lePhasika ngesikhathi umhlaba ubhekane lobhubhano lweCovid-19.
Inengi labosomabhizimusi bakoBulawayo bathi iPhasika yangoMvulo okweminyaka eimbili ilandelana ibithule kakhulu uma beqathanisa leminyakeni edlule.
UNkosikazi Lydia Ncube, olungisa inwele edolobheni lakoBulawayo uthi umumo lonyaka wehlukile.
“Ikhefu leEaster Monday lithule, abantu akulakukholisa okukhona lemaChurch sihamba siliqembu elincane, abantu abalamali babhadala ezikolo kuthule kakhulu kule iEaster.”
UNKosikazi Sichumile Ndlovu uvumelane loNcube.
“Lokhe kwabalamaholiday angikaze ngibone iholiday enje labasemakhaya bangcono kulathi edolobheni kunzima akukhanyi lokuthi yiholiday ukunje akukaze kubonakale iholday engelamali futhi sithwelenzima.”
USomabhizimisi uNkosazana Ratidzo Moyo yena uthi udumisa uNkulunkulu lobanje bekunzima.
“Iholiday leyi idakiwe akulalutho abathengayo abakho, ukudla kuyadula yonke into nje yakhona ayikhanyi ikhefu leli alifani lamanye sibonga ukuba besidumisa uNkulunkulu kodwa asimdumisanga ngendlela esiyijwayeleyo yokuthi abantu bayalala emachurch lobanje bekungacaci kodwa Siyabonga uNkulunkulu.”
Isakhamuzi sakoBulawayo uNkosikazi Abigirl Khuphe uthi ikhefu ulidlalele ekhaya labemuli kodwa bebelandela iziqondiso zeCovid-19.
“Ieaster siyidel kahle sibili sikesathola isikhathi sokuphumula emsebenzini siyevakatshela abadala ekhaya sadla ihlobo sabonana ukuba siyaphila bekumnandi. Ekuhambeni kwethu besinanza imilayo yeCovid-19 besihamba ngoPlumtree Road basehlisile ezimoteni besihlola umkhuhlane weCovid- sihambe kuhle sibili saphenduka kuhle lamhlanje.”
UMnu Victor Tavengwa uthi lonyaka iEaster abenelisanga ukuyinanza ngendlela eqondileyo.
“Isikahthi SeEaster siqakatheke kakhulu ngoba yiso isikhathi esikhumbula ukufa lokuvuka kukaKristu. Lonyaka kubeyinkinga ukulandela zonke indlela zokunanza lolusuku ngenxa yeCorona.”
Lonyaka ngumnyaka wesibili ikhefu lePhasika linganzwa ngendlela amakholwa esiKristu afuna ngakhona kulandela ukuqhamuka kobhubhano lweCovid-19 emhlabeni jikelele okugoqela laseZimbabawe, okusuke kwaphazamisa inhlelo ezinengi.
Amakholwa esiKristu ananze lelikhefu besezindlini bengayanga ezinkonzweni zabo ngoba inani elivunyelwe nguhulumende ukubuthana ezinkonzweni ngokuyekethiswa kweziqondiso zeCovid 19 Lockdown, liphansi kakhulu.
Inengi labantu belilandela inkonzo zokunanza iEaster Monday enkundleni ezehlukeneyo zebulenjini ngoba bekuvunyelwa abantu abangamatshumi amahlanu kuphela ukuba babuthane.
Ingcwethi Zempilakahle: Akwaziwa Ukuthi Ijekiseni yeCovid 19 Vaccine Isebenza Okwesikhathi Esinganani Emzimbeni

Ingcwethi kwezempilakahle zithi zisafunda amandla emithi yejekiseni yokuzivikela ukubanjwa yiCOVID -19, eyeVaccine, ehlatshwa abantu eZimbabwe ukuba isebenza okwesikhathi esinganani emzimbeni womuntu. Zithi alukabi khona ulwazi olujulileyo ngayo, abakwaziyo yisikhathi okumele ube ususetshenzisiwe lumuthi kusukela lapho ulungiswa i expiry date kumbe ishelf life.
Lezi ngcwethi zithi lanxa kunjalo, uzulu makangesabi ukuyahlatshwa ijekiseni eyeCOVID - 19 Vaccine, ngoba kuqakathekile ukuzivikela.
Lokhu kuza ngesikhathi kulabanengi abalokhe bemadolo nzima ukuyahlatshwa ijekiseni leyi.
Ingcwethi lezi zithi amanye amajekiseni anjengokuvikela indingindi, Yellow Fever leminye imikhuhlane, iyazakala ukuba ihlala okwesikhathi esinganani emzimbeni womuntu kodwa lo oweCOVID-19 azikabi lolwazi ngawo.
UProfessor Elopy Nimele Sibanda umqondisi wenkampany ye Gamma Laboratories eyinye yalezi ngcwethi ulandisa kabanzi ngalokho.
“Ayisikho okwe Expiry lokho, yikuthi iDURATION OF IMMUNITY, esingathi ngesikhiwa iDuration of Immunity, yiyo esingakayazisisi ngenxa yokuthi iVaccine le yiVaccine entsha. Siyawazi amanye amaVaccine anje ngawe Hepatitis ukuthi ungavele uyihlatshwe engxenye impilo yonke, awusayiphindwa. OYellow Fever, 10 years awusayiphindwa. Amanye adinga ukuphindwa, njengawe Flue, adinga ukuphinda iminyaka leminyaka. Le sisayifunda, kasikakwazi ukuthi isebenza okwesikhathi esinganani.”
Loba kunjalo, uSibanda uthi kungcono ukuthi abantu bahlatshwe ukuzivikela kulokuyekela.
“ Kodwa nxa umuntu ehlatshiwe iVaccine, kasikakwazi ukuthi isebenza okweminyaka emingaki ngenxa yokuthi yiVaccine entsha. Esikwaziyo okwakhathesi yikuthi labo abaqalisayo ukuVaccinator, lokhe besithi abantu bonke bala maAnti-bodies aphezulu, kusiya kulandela khonokho ukuthi sazi ukuthi aphela nini. Kodwa sicabanga ukuthi angathatha umnyaka kumbe iminyaka emibili ilokhe ingakapheli iVaccine leyo emzimbeni, ukusebenza kwayo kungakapheli.”
Okhokhela kunhlelo zokumelana le COVID - 19 esebenzela uhlangothi lwabehofisi kamongameli ( Chief National Coordinator in the Office of the President ) uDr Agnes Mahomva utshele uzulu kunsukwana ezisanda kwedlula ukuba ingcwethi kwezempilakahle zilokhe ziphakathi kokudingisisa ulwazi olwanelayo ngalomkhuhlane weCOVID-19 kanye lemithi esetshenziswayo.
“Kumele siwahlatshwe lawo majekiseni okwamanje, wona lawo akhona njalo engavumulekileyo. Yiloba yiphi indlela yokuzivikela, iqakathekile kakhulu, iba ngengezelela kulezo ezikhona.”
Kodwa eyinye ingcwethi ecubungula ngezombusazwe lenhlalakahle kazulu umnumzana Tjenesani Ntungakwa uthi lusaselulutshwana ulwazi kuzulu okuyikho osekubangela ukuba abanye bathandabuze ukuyahlatshwa ijekiseni yeCOVID-19 Vaccine.
“Indaba yeVaccine leyi kayiqondakalanga, ekuqaleni. Inengi labantu kukhanya bayesaba, ukubona kwami, akuzange kufakwe ulwazi olunengi ukuthi ma sekuhlatshwa leyo Vaccine, kuyiwa ngaphi. Okwesibili, ama Vaccine lawa, selungiswa emazweni amanengi, kule Vaccine yeRussia, kule yeChina, kule yangaphi ngaphi. Kutsho ukuthi akula Vaccine esingathi yiyo, esingathi ngesiKhiwa yiStandard, elohlobo oluzangena wonke muntu, zonke ndawo.”
Eyinye njalo ingcwethi kwezempilakahle, owake waba ngumpathintambo wezempilakahle ngesikhathi sikahulumende womanyano uDokotela Henry Madzorera uthi kungcono ukuzivikela isikhathi sisasekhona kulokukhala kusasa.
“ Ingozi enkulu engiyibonayo mina, engaba khona nxa abantu bengasalihlatshwanga lelijekiseni khona manje, yikuba uzulu uyabe engengavikelekanga. Kungangcono ngilihlatshwe lelo jekiseni mina kulokuhlala ngingavikelekanga. Yebo, lolu ludaba olutsha, akekho ongatsho ukuba kuyini okungenzakala kodwa silokulithembanyana okuthize ukuthi leyo mithi ngesebenza ngokwesibanga esiphezulu.”
Abogatsha lwezempilakahle babika ukuba abafika phose inkulungwane eziyisithupha - 5 701 beye bayahlatshwa ijekiseni lokuzivikela, okwakuqala ekutshoneni kwelanga layizolo.
Asebephinda kumbe ukuhlatshwa ijekiseni lesibili, isecond dose, sebezinkulungwane ezedlula kancane amatshumi amabili - 21 603 ngemva kokuba abafika phose amakhulu amathathu - 278 beye bayahlatshwa ekutshoneni kwelanga layizolo ngeSonto mhla 4 Mabasa.
Amakholwa esiKristu Athi I-Phasika ka2021 Iduma

Amakholwa esiKristu aweZimbabwe, lonyaka akhala ezimathonsi ngokwehluleka ukuhlangana bengamabandla apheleleyo, ngePasika, kulandela ukuhlasela kobhubhano lweCovid-19.
I-Phasika iqakathekile kwabokholo lwesiKristu emhlabeni jikelele okugoqela eZimbabwe ngoba kulapho ananza khona ukubethelwa kukaJesu Kristu esiphambanweni efela izono zalabo abakholwa kuye ukuba bathethelelwe.
Lonyaka njenganyakenye ukunanzwa kwePasika bekwehlukile kungenxa yemigoqo eyethulwa nguhulumende elandela iziqondiso zenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Health Organization yokumelana leCovid 19, eziyalisa abantu ukubuthana bebanengi.
UMfundisi Useni Sibanda uthi iEaster likhefu eliyinsika yamakholwa amanengi.
“Isikhathi seEaster siqakathekile kithi thina amakholwa yiso isikhathi esikhumbula khona ukufa lokuvuka kukajesu ivangeli lethu limi ngalesi isikhathi singumgogodla wevangeli lesiKristu ukuthi uJesu wafa wavuka kwabafileyo wathatha izono zethu. Ngalesisikhathi kunzima kakhulu ukuthi kubelamaconference kodwa ngenxa yokuthi kunqunyiwe ukuba abantu bahlangane bebalutshwana amabandla ahlangana ebulenjini akusoze kufane lonyaka loba kuzaba labambalwa abahlanganayo.
UNkosikazi Lynette Dube olikholwa lesiKristu uthi zinengi indlela zokunanza iPasika abantu bengabuthananga.
“Kuqakathekile ukuba abantu balandele iziqondiso ezifakiweyo zokuba kuhlangane abantu abangamatshumi amahlanu ukuze kuvikeleke ukumemetheka kweCovd-19. Amabandla lawo angasebenzisa inkundla zebulenjini ekuphatheni inkozo ukuze wonke umuntu abeyingxenye yeEaster.”
UMnu Nqobizitha Donga uvumelane loNkosikazi Dube.
“Sikhuthaza wonke amabandla ukuthi belandele iziqondiso zelockdown ezokugqoka amamask, basanitize, social distancing endaweni abangenela kuzo bazame ngazo zonke indlela ukuthi umkhuhlane ungamemetheki ngalesiskhathi seEaster kucine kudala ithird wave.”
U-Donga uthi amabandla okholo lwesiKristu alakho ukuba lenkonzo zamaservices amanengi ngelanga.
“Esingakutsho ngenani le50 yikuthi amabandla abangakwenza yikuba lenkonzo ekuseni emini lantambama. Uma isikhwama semali sivuma bangene ebulenjini babelenkonzo ukuze khuhlane ungamemetheki.”
Kulandela ukuqhamuka kobhubhano lweCovid-19, nyakenye inhlelo ezinengi emhlabeni jikelele okugoqela laseZimbabwe, ziphazamisekile ngoba kube lemigoqo enqabela abantu ukuba bahlangane bebanengi ukuze igcikwane lingamemetheki lula.
Le yiPhasika yesibili ukuphazamiseka ngenxa yokuqhamuka kweCovid 19, kodwa lonyaka kube ngconywana ngoba uhulumende weZimbabwe eyekethise iziqondiso zokubuthana kwabantu evumele ukuthi abamabandla bangabuthanisa abantu abangamatshumi amahlanu sikhathi sinye.
Uhulumende Usebenzisa i$10Million Ukuthenga Amajekiseni Okuzivikela kuCovid 19

Uhulumende uveza ukuba usesebenzise izigidi ezedlula ezilitshumi - USD$10 Million, ukuthenga amajekiseni womuthi wokuzivikela kuCOVID - 19 ayedlula kancinyane isigidi - 1,2million doses.
Lokhu ngokunye kokuvezwe ngumsekeli kamphathintambo wezempilakahle uDr John Mangwiro lapho ephendula imibuzo yentathelizindaba ngemva kokwethulelwa kwazo okuphume emhlanganweni wedale labaphathintambo, iPost Cabinet Press Briefing ngoLwesibili.
“Isisedlula izigidi ezilitshumi imali esisetshenzisiwe, ungahlanganisa. Ifika kubo 10million 700 thousand lenye phezulu. Ungabala, uhlanganise uzaphuma lempendulo yakho. Kungakho eyedlula izigidi ezilitshumi zemali yakweleMelika.”
Osebenza kuhlangothi lwezokukhulumisana lozulu enhlanganisweni ye Community Youth Development Trust - CYDT eGwanda unkosazana Bongiwe Dube uthi iyadanisa inkulumo ka Dr Mangwiro.
“Impendulo ekhulunywe ngu Dokotela uMangwiro ivusa inkophe ikakhulu elizweni elinjengele Zimbabwe elikhangelane lenhlupho zomnotho. Nxa kuyikuthi imali edlula $USD10Million yasentshenziswa ekuthengeni ivaccine kutsho ukuthi imali engaphosa ifike i100 million izasentshenziswa ekuthengeni ivaccine yabantu abayi10 million. Leyo mali iyavela ngaphi?”
Uthi uyazibuza umaDube ukuthi ivela ngaphi inkalakatha yemali engaka elizweni lapho uhulumende avele ezehlulekela.
“Ngikhuluma nje, uhulumende uyehluleka ukunakekela abantu ngokuba nika ukudla ngoba ngenxa yomkhuhlane weCOVID 19 abantu abanengi bakhangelane lendlala. Lanxa ukuthengwa kwevaccine kuqakathekile kakhulu empini lomkhuhlane weCOVID 19, uhulumende ubhekane lezinto ezinengi ezifuna ukulungiswa njalo ezifuna imali ngakho imali yokuthenga ivaccine eqanjwayo iyethusa kakhulu ngoba kutsho ukuthi abantu bazaqedwa yindlala njalo imigwaqo ayisoze ilungiswe imali yonke isiphelele kuvaccine.”
Isiphathamandla senhlanganiso yabalwela ilungelo labaphila legciwane eyeZimbabwe HIV and AIDS Activist Union community Trust - ZHAUCT umnumzana Stanely Takaona uthi kumele abhekwe ngelihlo lokhozi uhulumende kundlela asebenzisa ngayo imali yelizwe.
“Sikubonile esikhathini sangemuva, umphathintambo wezempilakahle obekhona ngaleso sikhathi lezinye iziphathamandla zakhe, sebehanjiswa emthethwandaba besetheswa umlandu wokutshaphaza imali.”
Kodwa umnumzana Majaha Sibindi wasemzini weWarren Park, eHarare uncoma imizamo kahulumende le.
“Kuyabongeka njalo siyakuncoma lokho okwenziwe nguhulumende ukuthenga umuthi lo oweVaccination. Kuyatshengisa ukuthi uyabanakekela abantu bakhe elizweni, siyabonga kakhulu.”
Ndawonye uhulumende usethenge amajekiseni awedlula isigidi esisodwa - 1, 2million nxa kuhlanganiswa ayemukelwe ngoLwesibili ntambama ohlobo lwe Sinovac wona athengwe kweleChina lavele kweleIndia.
Phezu kwalawo uhulumende asethe wawathenga, kulamanye awanikezwe njengesipho ngabeChina leIndia.
Uhulumende uthi ukhangelele ukuba kuhlatshwe abantu abangaba yizigidi ezilitshumi - 10million kumbe isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60% ukuze ilizwe libe ngelivikelekileyo kulolubhubhane lweCOVID - 19.
Abezempilakahle bathi ekutshoneni kwayizolo besebesedlula kancinyane inkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa - 72 944 abahlatshwe ijekiseni lokuzivikela kumkhuhlane wobhubhane lweCOVID-19 selokhu luqalileyo ngenyanga kaNhlolanja.
Abedlula kancinyane inkulungwane ezintathu - 3 193 kungabahlatshwe izolo kuphela kuthi abedlula inkulungwane eyodwa - 1 063 kungabekade sebehlatshwa okwesibili. Sebesedlula izigidi ezilitshumi - 12 922 asebephinda ukulihlatshwa lelijekiseni selokhu loluhlelo lwaqalwayo.
Impumela ekhitshwe ngabezempilakahle ekutshoneni kwelanga langoLwesibili etshengisa isimo kwezokusabalala kwalomkhuhlane weCOVID - 19 iveza ukuba sebefika phose inkulungwane ezingamatshumi amane - 36 858, asebefunyenwe belegcikwane leli lokhu laqhamukayo nyakenye, okugoqela abazinkulungwane phose amatshumi amathathu lanhlanu - 34 636 babo abagule basila kulumkhuhlane, kwabhubha abedlula inkulungwane lengxenye babo - 1 521.
Izakhamizi zeVictoria Falls Zingcoma Uhlelo lweJekiseni yeCovid-19 Vaccine.

Izakhamizi zeVictoria Falls ziveza imibono ehlukileyo ngohlelo lokuhlatshwa ijekiseni yeCovid-19 Vaccine ngaphansi kwehlandla lesibili lohlelo oluqale ngeviki edluleyo NgoLwesithathu edolobheni leli.
Ihlandla lesibili lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni yokuvikela ukubanjwa yiCovid 19 lisungulwe eVictoria Falls, nguMongameli Emmerson Mnangagwa lapho ahle akhokhela ngokuhlatshwa yena ngokwakhe abantu bebukele.
Osakhulayo weVictoria Falls ongomunye wasebehlatshiwe, uMnu Daniels Dube ukhuthaza abanye ukuba bazohlatshwa.
"Ngihlabe ivaccine ngoba kuyangisebenzela ukuze ngihlale ngihlanzekile ngikhuthaza abantu ukuthi babuye bezohlaba ngibonga uhulumende osiphe ijekiseni njalo abantu bengahambi belalela kumbe bekhuluma okungayisikho ngejekiseni leli."
UNkosikazi Memory Moyo uthi usehlatshiwe njalo akula bunzima asethe wahlangana labo.
"Ngihlabile izolo angikahlangani lokubi ngiright ngkho ngikhuthaza abanye ukuba bazehlaba sizivikele ngoba idolobho lethu lethekelelwa ngabantu abanengi yebo ukukhuluma kukhona kodwa okuqakathekileyo yikuzivikela."
Ekhuluma embuthanweni waseVictoria Falls, lapho ahle aqala yena ukuhlatshwa, uMongameli Emmerson Mnangagwa ukhuthaze uzulu ukuba azinikele ukuhlatshwa leli jekiseni ngoba kuqakathekile ukuzivikela kuCovid-19 njalo alethembe.
Wakhuthaza abantu ukuba bengalaleli amanga asaballiswa ngabanye ngale ijekiseni njalo wathatha ithuba lokubonga abahlatshwe kuhlandla lakuqala lalolu hlelo abagoqela abasebenza kwezempilakahle.
Ihlandla lesibili lokuhlatshwa ijekiseni eyeCovid 19 Vaccine, eligoqela abafundisi, ababalisi, abemithethwandaba, abezomvikela, abagulayo labadala oluqale ngeviki edluleyo luqhubekela phambili kakuhle kungela zikhubeko ezweni jikelele.
Indawo zokuhlabela ijekiseni leSinopharm leSinovak Vaccine eVictoria Falls zibalisa isibhedlela seVictoria Falls, Chinotimba Clinic, ZRP Camp Clinic leZimbabwe AIDS Project Clinic.
Idolobho leVictoria Falls lithole amajekiseni azinkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa-70,000, akhangelelwe ukuhlatshwa abantu abaleminyaka esukela kwelitshumi lathobaminwe mibili kusiya kwedlula amatshumi ayisithupha(18 – 65).
Abogatsha Lwezemfundo Basungula Uhlelo Lokuhlatshwa Kwabakulumsebenzi iJekiseni Yokuzivikela kuCovid 19

Abogatsha lwezemfundo yePrimary le Secondary baphawule okusemthethweni uhlelo lokuhlatshwa kwabakumsebenzi wezemfundo, ijekiseni lokuzivikela kuCOVID-19 ele Vaccine.
Lokhu kwaziswe ngobona ngokukhulumisana lozulu kulolugatsha, umnumzana Taungana Ndoro ongathandanga ukuthatshwa amazwi.
UNdoro uthi loluhlelo lukhokhelwe ngunobhala wogatsha lwezemfundo yePrimary le Secondary, uPermanent Secretary Tumisang Thabela esibhedlela seWilkins Hospital, eHarare ohle wathatha lelithuba ukuhlatshwa yena lezinye iziphathamandla zogatsha lwakhe.
Lokhu kwenzakala ngemva kokuba uhulumende esanda kwemukela isipho samajekiseni okuzivikela kuCOVID - 19 wohlobo lwe Covaxin afike elizweni ngoMvulo evela kwele India.
Esemukela lesi sipho enkundleni yendizamtshina eye RG Mugabe International Airport, uMongameli Emmerson Mnangagwa uvele watsho ukuba ngamanye azasetshenziswa esigabeni sesibili sabahlatshwa lelijekiseni abagoqela abezomvikela, abafundisa emakolitshini lazo izifundi kanye lababalisi bemfundo yePrimary leSecondary.
“Ilizwe lisungule ihlandla lesibili kuviki ephelileyo, lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni elivikela kumkhuhlane weCOVID - 19, lapho kuzohlatshwa khona ababalisi, abezomvikela, abakuhlangothi lwezemithetho, abafundisi, asebekhulile, abagula imikhuhlane engelaphekiyo.”
Okulinyathelo elinconywe kakhulu zingcwethi ezimbalwa kwezempilakahle ezigoqela uSikhwicamfundo Elopy Sibanda, umqondisi wenkampany ye Gamma Laboratories.
“Luhlelo olulungileyo kakhulu njalo sibona ukuthi luzanceda ukuthi abantu baduduzeke, bakwazi ukuthi hayi, umntwana usesikolo kodwa esikolo lapha akula mkhuhlane okhona.”
Bezikhona iziphathamandla zenhlanganiso ezimela ababalisi elizweni okubalisela eyeZimbabwe Teachers Association - ZIMTA ekhokhelwa nguDr Sifiso Ndlovu.
UNdlovu uncome umzekeliso kanobhala egatsheni lwezemfundo yePrimary le Secondary unkosikazi Thabela, ukukhokhela kuloluhlelo lokuhlatshwa lijekiseni evikela kumkhuhlane weCOVID - 19.
“Kanti lami ngizuze ithuba lokuthi ngihlatshwe iCOVID-19 Vaccine le, yona eSinopharm Vaccine. Ngokwenza njalo ke, ngithemba ubesitshengisela ukuthi akulanto okumele siyesabe ngeVACCINE le, kasizameni ukuthi ababalisi bavikeleke lokuthi njalo abantwabethu bavikeleke. Lokhuyana bekuyi kusikhuthaza, sonke silokhe sikhuthaza abantu ukuthi bangathandabuzi bahambe ngoba akusiyonto eyingozi. Okwamanje, ikhangeleka iyinto ezavikela uzulu wonke nje jikelele.”
Abenhlanganiso elwela amalungelo ababalisi bemaphandleni yeAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe - ARTUZ bathi lanxa beyincoma imizamo kahulumende yokwenqabela ukumemetheka kweCOVID - 19 kunengi abasakhala ngakho.
Okufakazwa yisiphathamandla seARTUZ, umnumzana Wilfred Nyathi.
“Uhulumende kakayenzi amalungiselelo afunakalayo ukuthi abantwana lababalisi labo bonke abasebenza ezikolo, bebe safe. Njalo thina njengababalisi silezikhalazo ezemali.”
Umangoyi Uzalala Eziko Emizini Eminengi Yabahlali Bemadolobheni: WFP

Izakhamizi zakoBulawayo zihlaba omkhulu umkhosi ngenxa yokukhuphuka kwentengo yemphahla, ukuhla lakho konke okokuziphilisa, osokubenza zehluleke ukunakekela imuli.
Abenhanganiso ebona ngezoncedo lokudla emhlabeni jikelele eye World Food Program bethule umbiko othi imigoqo eyalethwa lubhubhane lweCovid-19, eyokuvala ilizwe isidale udubo lwendlala esihlasele kakubi imuli zemadolobheni kakhulu ukwedlula emaphandleni.
Abenhlanganiso yeWorld Food Program(WFP) bathi inengi labantu baseZimbabwe bazakwehluleka ukuthola khona ukudla kuthi ezinye imuli zidle kanye ngelanga ngoba inengi labantu belihlezi ezindlini lingasebenzi ngenxa yokuvalwa kwelizwe emizameni kahulumende yokumelana leCOVID-19 eyeLockdown.
Unkosikazi Pretty Mpofu omunye wabaphila ngokuthengisa uthi sokunzima kuye ukuthi enelise ukuthola ukudla kathathu ngelanga.
“Abanengi abantu abasebenzi, i-unemployment rate iphezulu kakhulu. Osekusenzakala yikuthi sesisidla kanye ngelanga. Asisenelisi ukudla i-3 meals a day ngoba ukudla kuyadula. Khathesi kunje izikolo zivuliwe abantwana, abantwana bayaphuma nje bengela kudla ngoba sona isinkwa nje okwakhathesi asisakwaniseki asilayo imali yokuthi sithenge. Lokhu kuyaphuca ilungelo lethu ele right to affordable food, sesisidla nje loba yini singasakhethi.”
Umnumzana Eric Ndlovu isakhamuzi sakoBulawayo uthi intengo yokudla ayihambelani leholo.
“Sihlangana lobunzima kakhulu kulezi insuku, izinto zikhwelile lanxa kunjalo uhulumende lokhe e insister ukuthi i-rate yileyi engaphansi kwe RTGS $90 kodwa kwala uZupco kanye yena ul charger nge rater ka $100. Khathesi sitshona singadlanga size siyekudla ntambama ngoba singasakwanisi ukuthi sithenge. Lokhu kubuhlungu kakhulu ebantwaneni ngoba bona bengakujayelanga, sibona ukudla kukhwela kodwa ama salaries lokhe engakhuphuki.”
Umnumzana Ambrose Sibindi umgcinisihlalo we Executive Council wenhlanganiso yezakhamizi eye Bulawayo Progressive Residents Association uthi labo abasebenzayo iholo labo lingaphansi kakhulu khwesikwama esiphilisa imuli yabantu abayisithupha.
“Sinanzelela ukuthi ntengo yempahla kwele Zimbabwe iqansile kakhulu ngokunjalo kwenza abantu abanengi baphile nzima ngoba bengasebenzi. Kodwa okungathi kuluncedo kulezi insuku yisikhathi sehlobo umumbu emasimini. Kodwa eqinisweni abantu abasebenzi, lalabo abasebenzayo imali abayiholayo ingaphansi kwe poverty datum line eye RTGS $25 000.”
Lokhu kusekelwe ngumnumzana Effort Ncube umgcinisihlalo wenhlanganiso yabathengi eye National Consumer Rights Association.
“Abantu baphakathi kwezinsizi ezinengi kakhulu balala bengadlanga abanye batshona bengadlanga kuthi labo abangani bayenelisa badle kabili ngelanga ngenxa yokudula kwezinto. Kunzima kakhulu, kasisakhulumi ngaboschool fees lemali yezibhedlela, eyokugada. Abantu sebesehluleka lokuthi bondle abantwababo. Lokhu osekudliwa akwakhi mzimba ngokokugcwalisa isisu kuphela, akuseyiyo mpilo elula kithi.”
Ekhuluma leStudio 7, ecingweni usikhwicamfundo Paul Mavima umphathintambo obona ngezisebenzi zikahulumende uchaze ukuthi uhulumende uyazama ukuba akhangele intengo yempahla ukuba ingahlali ikhuphuka njalo nje.
Uchaze ukuba labo abaphila ngokuthengisa sebevulelwe ukuba basebenze loba kungafani lakuqala kodwa bakhangelele ukuba abantu babuyele esimeni ababekiso kungakaze kube lomkhuhlane we Corona.
Inhlanganiso eye World Food Programme ikhiphe umbiko otshengisela ukuthi kulokhwehla kwezinga lokuphila ebantwini abasemadolobheni lapho abantu abayisilinganiso sokwedlula amatshumi ayisitshiyagalombili ekhulwini (83%) bephila ngaphansi kwesikhwama semali esinakekela imuli yabantu abayisithupha.
Lokhu kubangelwa yikukhuphuka kwentengo yokudla lendingeko zempilo kanye lokuwa kwesisindo semali yeZimbabwe. Inhlanganiso le ichaze ukuba isebenza ndawonye lohulumende lezinye inhlanganiso ngokufaka inhlelo ezizancedisa uzulu ukuba aphile ngcono.
Ucwaningo Luveza Ukuba Abantu Bayesaba Ukuhlaba iJekiseni yeCovid 19 Sinopharm Vaccine

Abenhlanganiso yomanyano wamakholwa esiKristu eye Zimbabwe Christian Alliance bethule impumela yocwaningo olumayelana lohlelo lokuhlaba abantu ijekiseni evikela ukubamba iCovid-19, eyeSinopharm Vaccine. Impumela yalolu cwaningo iveza ukuba abantu lokhu bethikaza ukuhlatshwa ijekiseni le, ngezizatho ezehlukeneyo okuvezwa linani eliphansi ebelikhangelelwe ukufinyelelwa nguhulumende ngalesi sikhathi.
Umqondisi weZimbabwe Christian Allaince. Rev Useni Sibanda uthi inani labantu abathatha ijekiseni leyi liphansi kakhulu.
Uqhubeke ethi bona sebejabulela ukuthi amabandla ezokholo asevuliwe ngakhoke bakhangelele ukuthola ithuba lokufundisa abantu ngokuncedakala abangaba lakho ngaleyi jekiseni.
"Esesikunanzelele yikuthi emabandleni abantu abanengi bayesaba ngokuthi uma bebala ibhayibheli kungabe kuxhasana lophawu lukasatan u666 kukanti akunjalo akuhambelani. Besilokhu sikhulumisana labafundisi ukuthi njengoba amabandla esevuliwe bakhulumisane lozulu ngejekiseni ukuba kunceda kwezempilakahle."
URev Useni uthi njalo udubo yikuba akula lwazi olweneleyo ngaleyijekiseni yeSinopharm Vaccine.
"Sesinanzelele ukuthi abantu abalalwazi kuqakathekile ukuthi kubelenhlelo esikhutshwayo ezifundisa abantu ngale ivaccine"
UNkosikazi Lynette Dube oqhube ucwaningo ngohlelo lokuhlatshwa kwabantu ijekiseni le, laye ugcizelela ekuthini ulwazi lulutshwane ebantwini.
"Safica ukuthi 10.7 bayafisa ukuhlatshwa, 75.1 bathi hatshi, 14.2 abalaqiniso ukuthi bengafuna yini ukuhlatshwa kumbe hatshi. Abathi hatshi balezizatho ezimbalwa abalalwazi lejekiseni lenkolo yabo ayivumi ukuthi bahlatshwe abanye bathi abaqiniso ukuthi ingahambelana laboingacina ibadalela eminye imikhuhlane."
Uqhubeke eveza ukuba inengi labesifazane abendele ebantwini abasebenzela phandle kwelizwe basengozini enkulu yokubamba iCovid-19.
"Inhlelo yevaccination ibamba omama, esigabeni seMatabeleland obaba bayasuka besiyasebenzela eSA kumbe Bostwana uma bephenduka bangena ezweni endaweni ezingekho emthethweni okulakho ukubangela ukuba abesifazana babambe lolubhubhano."
UMnu Nqobizitha Dube omunye njalo wabaqhube lolucwaningo ukhuthaza uhulumende ukuthi afundise uzulu ngohlelo lwejekiseni le.
"Sinanzelela ukuthi abantu phandle abalalwazi lweVaccination programme elethwe nguhulumende ngakho ke kubalulelekile ukuba uhulumende aphange ahambise umbiko ebantwini abahlukeneyo, kwabatsha, abezenkolo, abesifazanaukuze babelolwazi olweneleyo ngale ivaccine."
Ucwaningo lolu oluqhutshwe kusetshenziswa inkundla yokukhulumisana eyebulenjini lakumakhalekhukhwini, eyeWhatsapp, luveze ukuba abantu abalalwazi olweneleyo ngamajekiseni okuvikela iCovid 19 njalo abafisi ukuhlatshwa. Ezinye inkolo abantu bathi kayivumelani lokuhlatshwa ijekiseni leyi. Abanye njalo ngabesabela ukuba bengabamba eminye imikhuhlane ngemva kokuhlatshwa.
Kuviki edlule uMongameli Emmerson Mnangagwa kuhlelo lokuhlaba eVictoria Falls unxuse inkokheli zamabandla enkolo ezitshiyeneyo ezigoqela iZimbabwe Council of Churches, iZimbabwe Catholic Bishops Conference, Zimbabwe Indegenous Inter- Denominational Council of Churches, Evangelical Fellowship of Zimbabwe, inkokheli zamabandla ezombusazwe labanye ukuba bakhokhele ekuhlatshweni lelijekiseni okunganceda ukuveza kuzulu ukuthi ijekiseni leyi kayila ngozi.
Lisiyatshona ilanga layizolo, ugatsha lwezempilakahle lwethule umbiko oveza ukuba kulabantu abedlula inkulungwane ezintathu- 3,045 abahlatshwe okwakuqala izolo, okuletha inani lasebehlatshwe kuqala lokhu lolu hlelo lwasungulayo ngenyanga edluleyo kaNhlolanja, kwabazinkulungwane eziphose zifike kumatshumi ayisikhombisa-68 511.
Abantu abedlula inkulungwane ezimbili lengxenye-2,663 sebehlatshwe okwesibili, okuletha inani labahlabe okwesibili kwabedlula inkulungwane ezilitshumi-10,628 kusiyafika ihola lesine izolo ntambama.
Izolo njalo kuphume umbiko wokuba abantu abane bahloliwe bafunyanwa belegcikwane leCovid-19 kwabhubha umuntu oyedwa. E Zimbabwe jikelele, sebezinkulungwane eziphose zifike amatshumi amane-38,822, asebafunyanwa beleCovid 19, kwasila abazinkulungwane eziphose zifike amatshumi amathathu lanhlanu-34,603, kwabhubha abedlula inkulungwane eyodwa elengxenye-1,520.
UMongameli Mnangagwa Wamukela Amajekiseni AweCovaxin Vaccine Avele KweleIndia

UMongameli Emmerson Mnangagwa, uhlangabeze isipho samajekiseni afika inkulungwane ezingamatshumi amathathu lanhlanu-35,000, asefike kwele Zimbabwe evela kwele India.
NgoMvulo kuze amajekiseni aweCovid 19 Covaxin Vaccine angaba zinkulungwane ezingamatshumi amathathu lanhlanu-35,000, alungiswe ngabenkampani eyeBharat Biotech ngokusebenzelana labe Indian Council of Medical Research (ICMR) kanye labeNational Institute of Virology (NIV). Leli nani liphakathi kwenkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa lanhlanu-75,000, aphiwa iZimbabwe njengesipho kungela mbadalo ngabeIndia.
Esamukela lesi sipho esilindweni sendizamtshina uMnangagwa uqale ngokubonga abeIndia ngalesi sipho.
“Ngithanda ukubonga uMongameli we India labantu be India ngokusipha amajekiseni lawa afika 75 000 awe Covaxin Vaccine”
Uqhubeke ekhuthaza uzulu ukuba athathe leli jekiseni.
“Isipho lesi siyamukele kakhulu njalo sitshengisa ubungane esilabo lele India ngesikhathi salumkhuhlane we Covid-19”
Ingcitshi zezempilakahle zikhuthaza uzulu ukuba engesabeli khatshana ukuhlatshwa amajekiseni okuzivikela ukubanjwa yi Coronavirus ngoba engela ngozi.
UDokotela owasebenza ngesikhathi sika hulumende womanyano engumphathintambo wezempilakhale uDokotela Henry Madzorera uchasisa ngalejekiseni.
“Kuyinto enhle ukuba ele India liletha amajekiseni alo eZimbabwe. Singaba lamajekiseni amanengi eZimbabwe kuyasinceda. Okuqakathekileyo yokuba abe engaphazamisi uzulu”
Uqhubeke ethi uzulu kumele akhululeke ukuhlatshwa leyi jekiseni.
“Sikhuthaza abantu ukuba bathathe amajekiseni lawa. Siyazi ukuba abantu abanengi ababanjwa yilumkhuhlane bavela kwele South Africa. Kumele ijekiseni leli livikela ukuba abantu baye ezibhedlela mtshokotsho”
Esinye isakhamuzi se Harare uNkosikazi Nompilo Sibindi uthi uzahlatshwa leli jekiseni.
“Mina ijekiseni leyi eye Covid-19 ngizayithatha ngoba yilo ithemba lethu ekuzivikeleni kulumkhuhlane’
Amajekiseni avela kwele India aza ngesikhathi ele Zimbabwe livele lilamajekiseni elawathola kwele China kungela mbadalo.
Uhulumende weZimbabwe uthi ukhangelele ukuba kuthi kusiya phela lumnyaka, kube sokuhlatshwe abantu abangaba yisilunganiso sokuyisithupha ekhulwini-60%, okungaba ngabantu abayizigidi ezilitshumi- 10 million.
Isigodlo sommeli weIndia eZimbabwe izolo sethule umbiko othi lesi sipho samajekiseni, kuyindlela yokutshengisa ubudlelwano obuhle obukhona phakathi kwamazwe womabili.
Ele India selihlabe izigidi ezingamatshumi amahlanu lanhlanu 55- million okulinani elikhulu kakhulu emhlabeni jikelele, okuyinto esiyenzakele kuphela kwele China.
Lelo lizwe laqala ukuhlaba bantu balo ijekiseni yokuzivikela ukuthelelwa icoronavirus ngoZibandlela lisebenzisa uhlobo olwe Covaxin lele AstraZeneca elilungiswa kwele Bhilithani.
UMnangagwa Usungula Ihlandla Lesibili Lokuhlatshwa Kwabe Zimbabwe Ijekiseni yeSinopharm

UMongameli Emmerson Mnangagwa usungule okusemthethweni ihlandla lesibili lohlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuvikela iCovid 19, olweSinopharm Vaccination Program Phase 2, eVictoria Falls ngoLwesithathu.
Ekhuluma embuthanweni waseVictoria Falls, lapho ahle aqala yena ukuhlatshwa, uMnangagwa ukhuthaze uzulu ukuba azinikele ukuhlatshwa leli jekiseni ngoba liqakathekile ekuzivikeleni kuCovid-19.
Uqhubeke ethi abantu bengalaleli amanga asaballiswa ngabanye ngale ijekiseni njalo wahatha leli thuba lokubonga abahlatshwe kuhlandla lakuqala lalolu hlelo abagoqela abasebenza kwezempilakahle.
"Ngingcoma zonke izisebenzi eziqakathekileyo labezomvikela ngokusebenza gadalala ekulwisaneni lokumemetheka kweCovid-19 ezweni."
UMqondisi weChristian Allaince, uMfundisi Useni Sibanda ungcome uhlelo lokuhlaba abantu eVictoria Falls.
"Thina siyabonga kakhulu ngohlelo olwenziwe lamhlanje njalo kuqakathekile ukuthi inkokheli zelizwe abephambili ukuze akhuthaze abantu abanike isibindi. Njalo siyathokoza langokuphatheka kwenkokheli zenkolo ngoba sike sakhankasa ngakho kakhulu. Kuqakathekile njalo ukuba abantu bonke bathathe lelijekiseni ukuze inani labantu abayabe sebevikelekile kuleli gcikwane libephezulu umkhuhlane lo uncindezeleke."
Ihlandla lesibili lokuhlatshwa ijekiseni eyeCovid 19 Vaccine, eligoqela abafundisi, ababalisi, abemithethwandaba, abezomvikela, abagulayo labadala luqale ngeviki edluleyo.
Indawo zokuhlabela ijekiseni leSinopharm Vaccination eVictoria Falls zibalisa isibhedlela seVictoria Falls, Chinotimba Clinic, ZRP Camp Clinic leZimbabwe AIDS Project Clinic.
Idolobho leVictoria Falls lithole amajekiseni azinkulungwane ezingamatshumi ayisikhombisa-70,000 aweSinopharm Vaccine, akhangelelwe ukuhlatshwa abantu abaleminyaka esukela kwelitshumi lathobaminwe mibili kusiya kwedlula amatshumi ayisithupha(18 – 65).
Umsekeli kamphathintambo wezempilakahle lokondliwa kwabantwa, uDokotela John Mangwiro uchaze ukuba izakhamizi zeVictoria Falls zizahlatshwa ukuze lapho izethekeli zifika bebe bevikelekile kubhubhano lweCovid-19.
embuthanweni waseVictoria Falls uMnangagwa unxuse inkokheli zamabandla enkozo zomanyano oweZimbabwe Council of Churches, iZimbabwe Catholic Bishops Conference, Zimbabwe Indegenous Inter- Denominational Council of Churches, Evangelical Fellowship of Zimbabwe lenkokheli zamabandla ezombusazwe.
Abantu abangamatshumi amahlanu ekhulwini balahlekelwa yimisebenzi edolobheni leVictoria Falls kulandela ukuqhamuka kobhubhano lweCovid-19.
Kunje ngokutshona kwelanga layizolo besekuhlatshwe abantu abazinkulungwane ezingamatshumi edlula amane lane-44,135, ijekiseni yeCOVID-19 Sinopharm Vaccine eZimbabwe, kusukela ngenyanga edluleyo. Kuthi phakathi kwenkulungwane phose amatshumi amane-36,717, asebebanjwe beleCoronavirus, kusukisela nyakenye leli gcikwane liqhamuka elizweni, abazinkulungwane ezedlula amatshumi amathathu lane-34,447 babo, kungabagule basila. Abakhulelwe yilesi sifo bedlula inkulungwane eyodwa lengxenye-1,516.