Coronavirus
Kunengi Osokubangela Ukuqonga Kwentengo Yemphahla eZimbabwe Kutsho Ingcwethi Ezicubungula Ezomnotho

Abenhlangothi ezitshiyeneyo kwezomnotho bathi kunengi okubangela ukuqonga kwentengo yempahla edingakalayo yansuku zonke okugoqela ukuthi ilizwe kalisalungisi into ezinengi kanye lokuvalwa kwemisebenzi ngaphansi kweCOVID-19 Lockdown.
Lokhu kuza ngesikhathi uzulu eqhubeka ekhala ngentengo yemphahla esithi akasanelisi ukuthenga okudingakalayo empilweni, selokhu kwabekwayo iziqondiso zeCOVID-19 Lockdown.
Unkosikazi Shelly Sibanda wakoBulawayo ophila ngokuthengisa, uthi umumo oseZimbabwe okwamanje ubathwalise amagabha avuzayo.
“Sokusiphatha nzima kakhulu ukuthi siphile elizweni lethu leli, sithola wonke amaBasic Commodities. Ngoba kumele vele umuntu at least, isitshwala sibe khona, sibe affordable, impuphu wonke umuntu enelise ukuthenga. Nxa uzathenga i10Kg, inyanga vele kayisafiki, lokhu sekusithwalisa nzima. Okunye futhi abantwana abayi esikolo batshona bekhona endlini, ekuseni, emini, ntambama bafuna ukudla. Sizapheka isitshwala ekuseni, sipheke isitshwala emini, ntambama, impuphu yakhona kayihlali, khonapha idula. So, hayi, akusiphathi kuhle lokho shuwa. ”
Unkosikazi Rosemary Shumirai Chikarakara Mpofu owenhlanganiso ebona ngelungelo labathengi eye Consumer Council of Zimbabwe, ulandisa ngokuthi sibi okungakanani isimo kubathengi.
“Singakhangela lonyaka, sikhangela from january to June sibona ukuthi ngoJanuary kwakufunakala iZW$25, 998 - 97, ngoFebruary kwakufunakala iZW$35, 543-30, ngoMarch kwakuyiZW$35, 703-41. Kuthi ke ngoApril kwakuyiZW$35, 879-92, ngoMay yayiyi ZW$39, 141- 98, ngoJune kwaba yi ZW$40, 237-92. So singakhangela imali leyi, kutshengisela ukuthi khona imuli elabantu six, siqalisa ngoJanuary kwakuyi ZW$25, 000-00 sesiyafika kujune kwasekungama fourty. Ngakho ke intengo yezinto zonke ibilokhe ikhwela. ”
Umnumzana Lubani Nondo, ingcwethi ecubungula ezenotho leozmbusazwe uthi kunengi okubangela ukuqonga kwentengo yempahla nalesi sikhathi.
“Okumqoka kulakho konke singathi ngezombangazwe zelizwe, yizo ezizatshona ziyenza ukuthi intengo yethu iye phezulu, impilo yamaZimbabweans ibe nzima. Izimbabwe ngeke uyikhangele iyiyo yodwa, asikhangele amanye amazwe, aku condition efana leZimbabwe. Ungakhangela iVenezuela, ukhangele i-Argentina, ukhangele iSudan le Lebanon, intengo yempahla kulawo maCountries iya phezulu ngendlela emangalisayo. Kodwa kulento eyodwa eyenza ama-countries lawa afanane, kwezombangazwe akumanga kuhle. So ngokunjalo ngeke sithi iZimbabwe izakuba right nxa ezombangazwe ingazilungisanga. ”
Umpathintambo wezokuthengiselana unkosikazi Sekayi Nzenza yena uthi uhulumende uzimisele ukunakekela abathengi sikhathi sonke.
“Njalo sibone ukuthi umthengi uyanelisa ukuyifinyelela leyo mpahla edingakalayo ngentengo elungileyo. Udaba lokuqonga kwentengo yempahla, luyasikhathaza lathi njengogatsha lwezokuthenga lokulungiswa kwempahla. ”
Intengo yokudingakalayo okugoqela impuphu, amafutha okupheka, itshukela, iFlour, iGas yokuphekisa lokunye iqhubeka iqansa kokuphela osekusenza abantu behluleke ukukuthenga.
Uhulumende Usecela Ukuncediswa Kuhlelo Lokuhlaba Abantu Ijekiseni yeCovid 19 Vaccine

Abogatsha lwezempilakahle sebecela abenhlanganiso ezizimeleyo ukuba zisebenzisane labo kuhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni lokuzivikela kubhubhane lweCovid-19 njengoba bona sebekhulelwa ngumsebenzi ngenxa yokwanda kwabaza ezibhedlela ukuzahlatshwa ijekiseni leVaccine.
Lokhu kuvezwe ngunobhala wogatsha lwezempilakahle, uDr Jasper Chimedza esethulela abekomidi ebona ngezempilakahle yedale lephalamende lapho echasisa ngokusetshenziswa kwemali ye Covid-19 selokhu lolubhubhane lwaqhamukayo.
UDr Chimedza uveze ukuba abezibhedlela lemakilinika lapho okuhlatshwa khona abantu amajekiseni la, abesenelisi ukuziqeda indwendwe zabantu ngoba abasebenza kulezi ndawo kumele benze njalo umsebenzi wokwelapha abantu.
“Silethemba lokuba lapho siqhubeka sithola usizo lwemali, sizanelisa ukuqhatsha ezinye izisebenzi zezempilakahle. Sesicabanga ukubiza emsebenzini labo asebahamba kusikhathi sabo sokuphumula, babuye ukuzahlaba abantu ngoba sisenkingeni. Akusijabulisi ukube lokhe sibona indwendwe zabantu. ”
Umnumzana Victor Dube isakhamuzi sase Harare, uthi osekusenzakala yisibonelo sokungazilungiseleli kwakhe uhulumende.
“Kungaba kulungile kodwa kasikhangele ukuthi kwabangwa yini khonokho ukuthi behambe ebantwini besithi bafuna uncedo. Lokho kubangwa yikuthi, bona yikuthi, esingathi ngeSilungu, i-planning engaqedakaliyo. Ngoba nxa nxa sikhangela imbali yezisebenzi zikahulumende, zasukela khatshana zifuna iholo elingcono, kwaqala ngaNurse, wona amaNurse ngokwawo etshengisela ukuthi khona, khona afuna iholo elingcono, kwaya kumaDoctors, kwaya kuzibani, bonke absebenza kuhulumende."
UDube uthi kwakumele athathe leli nyathelo kudala uhulumende isikhathi sisasekhona.
“Bona ngokwabo abakahulumende babexotsha izisebenzi besithi abalamsebenzi lazo. Ezinye zathatha khonokho, zaphuma sibili zaya emazweni, bathathwa bebanengi sibili besiya emazweni. Njalo lokhu ukuthi kabala bantu, ngumzenzi kuthiwa umzenzi kakhalelwa ngoba bazenzela ngokwabo. Singathi khathesi njengoba sesilenkinga eyeCorona leyi, kungcono ukuthi abantu bencedwe, kasikhangele ukuthi udaba lweCorona lwaqala nini. Lwaqala kudala, khatshana le, luqala khonapho babembuuzela izisebenzi. ”
Umnumzana Effie Dlela Ncube ophatheke kumikhankaso yokulwela amalungelo abathengi enhlanganiswweni ye National Consumer Rights Association - NACORA uthi kunengi uhulumende angakwenza ngaphandle kokusebenzisa indlela yama-Lockdown.
“Kulengozi enkulu ukuthi isifo seCoronavirus, igciwane leCoronavirus selingagcwala indawo yonke libulale abantu abanengi kakhulu ukwedlula labo eselibabulele ngalesi sikhathi nxa ngabe iGovernment ingathathanga amanyathelo azavikela abantu ngendlela enkulu kulama Lockdown la abahlala bewenza. Kudingeka indlela ezihlakaniphileyo zokuvikela lokho, indlela ezizafundisa abantu zicebisane labantu ingozi ekhona kwandiswe ukuhlatshwa kwabantu. ”
Uhulumende uthi bonke abafisa ukuzabambisana laye kulomsebenzi wokuhlaba abantu ijekiseni le Covid-19 Vaccine kuzamele bezosebenza ngokuqondiswa kogatsha lwezempilakahle.
Kunje abantu asebenelise ukuhlatshwa ijekiseni yakuqala eyeCovid 19 Vaccine, eZimbabwe jikelele, sebephose bafike kusigidi esisodwa lengxenye-1,491,493 njalo sebezinkulungwane ezingamakhulu phose eyisikhombisa-687,216, asebehlatshwe eyesibili.
Uhulumende Uthi Uzasebenzelana Labosomabhizimusi Ukuthenga Amajekiseni AweCovid 19 Vaccine

Ngesikhathi inani labantu ababulawa ngu mkhuhlane we Covid-19 linqansa, uhulumende uthi useqoqa ukucela usizo lwamankampani azimeleyo ukuze asebenzelane lawo, athole imali yokuthenga amanye amajekiseni awe Covid-19. Lokhu uthi kuzanceda ukuba ilizwe liphange lithole amajekiseni amanengi ngesikhathi eleZimbabwe njengawo wonke amazwe womhlaba lilwisana le Covid-19.
Uhulumende uthi njalo uzavumela amankampani lawa ukuba athenge amajekiseni lokunye okudingakalayo kokulwisana le Covid-19 kodwa uthi lokhu kuzakwenzakala ekhangelisise ngelihlo lo khozi ukuze uzulu engaqilwa loba ukuncindezelwa.
Umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube uthi uhulumende usezame ngazo zonke indlela yokubuthanisa imali yokuthenga amajekiseni okuzivikela kulu mkhuhlane, aweCovid 19 Vaccine.
Uqhubeke ethi uhulumende ulemali asele layo ngomnyaka odluleyo ngakhoke uzakwengezelela leyalonyaka kundleko yakhe eye budget encedisana losizo azaluthola kwamabhimizimusi azimeleyo.
“Silemali esilayo esasiyigcinile kusukela ngo mnyaka ka 2020 efika i50 million amadola eMelika. Ngalimali esasilayo kusukela ngomnyaka ka 2020 sizayisebenza lonyaka. Eyinye yakhona isuka kumali esasivele siyigcinele umnyaka ka 2021”
Uqhubeke esithi ezinye imali okwakumele zisebenze ukuthenga impahla yokuvikela abongi labodokotela izasetshenziswa ukuze kuthengwe amajekiseni awe Covid-19.
“Ezinye imali esasivele silazo, ngezokuthenga ama PPEs, leyo mali ezakuya kuma jekiseni. Singahlanganisa leyo mali lesizayiphiwa ngosomabhizimusi siyabe silemali enelayo”
Ingcitshi kweze mpilakahle uDokotela Garry Shava uthi kumele uhulumende aqhubeke edinga imali yokuba izibhedlela zibe lemali yokuvikela kulu mkhuhlane ngoba usasekhona.
“Okokuqala kuzamele sinanzelele ukuba abasebenza ezibhedlela balezemnbatho ezeneleyo. Kumele kulungiswe indlela zokufinyelela ezibhedlela zonke zelizweni. Kudingeka indlela ezilobuciko zokuba abantu abafana lama village health workers baba lendlela zokukhulumisana lo zulu”
Uhulumende uthi uqoqa ukuthi lusiyaphela loluhlelo lokuhlatshwa kwabantu amajekiseni okuzivikela emkhuhlaneni, aweVaccine, abe esenelise ukuhlaba abantu abangaba yizigidi ezilitshumi-10million, loba isilinganiso sokungamatshumi ayisikhombisa ekhulwini sabantu- 70%, ukuze lolubhubhane lungaqhubeki ludala umonakalo elizweni.
UMongameli Mnangagwa Ukhuthaza Uzulu Ukuqakathekisa Ukuhlatshwa iJekiseni yeCovid-19 Vaccine

UMongameli Emmerson Mnangagwa ukhuthaze uzulu we Zimbabwe ukuba aphatheke kuhlelo lokuhlatshwa ijekiseni ye Covid-19 Vaccine, esithi umkhakha omutsha waleli gcikwane usuhlasela ngolaka ngalezi nsuku ngakhoke lilakho ukudala umonakalo omkhulu.
Lokhu ukutsho emngcwabeni wamaqhawe esizwe, uMajor General Edzai Chimonyo lo Michael Chakabva endaweni enbekwa amaqhawe eye National Heroes Acre.
UMongameli Mnangagwa uthe kumele abantu bonke baqakathekise ukuzinakekela impilakahle yabo ngoba wonke umuntu usengozini yokubulawa yiCovid-19 esithi kusazokuba nzima ngamandla kunyanga ezilandelayo.
Ukhuthaze abantu bonke asebele minyaka edlula amatshumi amahlanu-50 ukuba bahlatshwe ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19.
“Lumkhuhlane lokhe usasekhona. Siqhubeka siboona inani labantu ababulawa ngu mkhuhlane lo. Ngikhuthaza abantu ukuba balandele iziqondiso ze WHO leze lockdown. Ngifuna ukukhuthaza abantu ukuba bayehlatshwa.”
UMongameli Mnangagwa uthe lokhu kumele abantu bakwenzele ukuvikela imuli zabo lendawo abahlala kizo, esithi abantu baqhubeke beqhoka ama mask, lokugeza izandla sikhathi sonke.
Lokhu kusekelwe ngomunye uDokotela uMnu Garry Shava yena othi ubhubhane lwe Covid-19 ludla ubhedu.
“Inani labantu abale Covid liya lisengeza. Engizakutsho yikuba kwathi kuqala inani liphansi, uhulumende wasethukulula iziqondisso ze lockdown inani lengeza. Khathesi kulabantu abaphakathi eZimbabwe asebesiba lawo lumkhuhlane njalo banengi”
Esinye isakhamuzi seHarare, uNkosikazi Nomceba Phiri uvumelana loMongameli welizwe edabeni lokuhlatshwa ijekiseni yokuzivikela.
“Ijekiseni ye Covid-19 ngizayithatha njalo ngikhuthazana abanye ukuba belithathe. Ngoba yikho lapho okulethemba lethu ukuze siphume phakathi kodubo esikulo”
UMnangagwa utsho konke lokhu ekhokhela umbuthano wonkungcwatshwa kwamaqhawe amabili uLt Gen Edzai Absolom Chimonyo lo Michael ‘Vhuu’ Chakaba.
Elinye iqhawe, uMnu. Abraham Nkiwane yena owalwa impi ekuviyo lebutho ele ZPRA, ungcwatshwe laye namuhla lapho adabuka khona eMguza njengesicelo sakhe kodwa ephiwe inhlonipho yeqhawe lesizwe, iNational Hero Status.
UMongameli Mnangagwa uncome kakhulu amaqhawe lawa ngo msebenzi abawenzayo.
“Kumaqhawe ethu, u Cde Abraham Dumezweni Nkiwane, obekwa e Mguza namhlanje, lo Cde Micheal Chakaba lo Edzai Chimonyo esibancwaba lapha, ngithi hambani kuhle bantwana bomhlabathi, lalani ngokuthula maqhawe ethu”
UChimonyo ubhubhe ngeviki edluleyo ngemva kokukhulelwa ngumkhuhlane wemvukuzane, ube eseleminyaka engamatshumi ayisithupha lasificamunwemunye- 69.
UChakabva yena wayebizwa ngegama lempini elithi Vhuu Masuko waba kuqula le ZANLA High Command engeyinye yenkokheli yesigaba se Gaza laye ubhubhe ngeviki edluleyo esele minyaka ephose ifike ethoba minwemibili-78.
UMnu Nkiwane laye obhubhe ngeviki edluleyo, odume ngokuthi waba ngomunye wabaqala ukuletha izikhali elizweni, lisabizwa ngokuthi yiSouthern Rhodesia ngo mnyaka ka 1962 ephansi kwe Special Affairs eyebandla le ZAPU, kodwa ilizwe lithola uzibuse, ngo mnyaka ka 1980 kazange angene kubutho loba kuhulumende.
Ekhuluma kulo mcwabo uMongameli Mnangagwa uthi uzulu kumele afunde kumaqhawe lawa, esithi uyathokoza ngomsebenzi ngamaqhawe lawa, ethi ukuvikelwa kwelizwe kuyinto okumele iqakathekiswe ngumuntu wonke.
Abazali Bakhala Ngenhlawulo Yokubhala Imihloliso

Inengi labazali lithi lokhe lingakaze libhalise abantwana ukuthi babhale imihloliso yokuphela komnyaka. Lokhu kugcizelelwe zinhlanganiso zababalisi abathi inani lasebebhalisile liphansi kakhulu ukuthi babhale imihloliso kaForm 4 loForm 6 lonyaka.
Kunje inengi labo lithi lisazama ukuthi bahlanganise imali ngoba inengi kakhulu okuzakwenza ukuthi abantwana bacine bengabhalanga izifundo zonke abafisa ukuzibhala.
Unkosikazi Duduzile Mpofu umzali olabantwana ababili ababhala imihloliso yeO leA level uthi lonyaka ubhekane lobunzima obukhulu.
“lnto esikhangelane layo khathesi inzima ngoba njengami abantwana ababili ngiyabasa ngaphi,lokhu sokusenza ngibe lesingqumo esinzima ngokuswelakala kwemali lamalanga asesondele okuthi kuvalwe. Abantwana abazabhala ama subject angakwananga ngokuswela imali okokuthi nxa kuvuma ngabe amalanga ayengezwa ukuthi sizame ukuyidinga sikwanisele, impilo zabantwabethu zizabanzima kakhulu.”
Unkosikazi Sandisiwe Ncube omunye njalo umzali olabantwana ababhalayo ufakaza ngenhlupho ababhekane lazo.
“lmali le eyokuregister iyasikhama kakhulu ngoba khathesi nxa uyathi usiya register esikolo bayakutshela ukuthi at least ngangcono ube ungakweledi umnyaka lowu odlulileyo,so kumele ubusubhadele ischool fees ungabi lesikwelede.Nxa ukhangele ama720 umtwana ebhala ama subject angu9 vele yinkalakatha yemali eyokuthi ukuyihlanganisa kwakhona kunzima songathi bangakhipha I deadline kaJuly basiphe isikhathi esingathi sithexhaxha ukwenzela ukuthi lathi njengabazali Sithole isikhathi sokuhlanganisa imali.”
Unkosikazi Sanele Sibanda ngomunye umzali olokhe engakahlawuleli indleko zokubhala imihloliso.
“Ngisahlanganisa okuncane ukuthi umtanami ayeregister since ideadline isisondele angazi ukuthi kusiyafika kuzabe sekubhadalwe okungaki ngoba ngisahlanganisa eyesubject eyodwa ayikakwani.Ngiyashikashika akuhlangani ngoba imali yakhona inengi angiyenelisi ukuthi ngiyithole and ideadline isifikile asazi kumbe abantwana bazabhala bonke kumbe kuzahamba njani.”
Isikhulumeli seAmalgameted Rural Teachers Union of Zimbabwe umnumzana Thembakuye Moyo uthi sebenanzelele ukuthi balutshwana abazali asebenelise ukuhlawulela indleko yemihloliso.
"Ma sikhangela i registration ye O level le A level sikhangela le deadline ekhona ngoJuly sibona inani labantu asebebuyile bazobhalisa abantwababo ukuthi bebhale lincane kakhulu. Imbangela kuzimali ezifunakalayo, singakhangela konke lokhu kubuyisela imfundo yethu phansi. Uhulumende aluba uyake abuyele kusisekelo sombuso esithi basic education is free ngoba okwakhathesi abantu abala mali.
Indleko zokubhadalela imihloliso yezinga le A level level ikunkulungwane ezimbili lamakhulu amane amadola eZimbabwe(ZW$2,400). Kuthi indleko yokubhadalela izinga le ‘O’ Level ingaphezu kwenkulungwane lengxenye(ZW$ $1,648.00). Laloba kunjalo uhulumende wathembisa ukuthi uzabhadalela isilinganiso sokwedlula ingxenye ekhulwini -55% kuthi abazali babhadale amatshumi amane lanhlanu ekhulwini-45%.
Ukuvalwa kokubhadala imali zokubhala imihlolise yeZimbabwe School Examination Council (Zimsec) kumhlaka 9 Ntulikazi 2021. Isikhulumeli senhlanganiso yokubhala imihloliso uNkosikazi Nicholette Dhlamini wenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze ukuba okwakhathesi abala lwazi lwesilinganiso sabafundi asebenelise ukubhalisa ngoba okwakhathesi kwenziwa ezikolo. Uchaze ukuba bazakwazi leli nani ngemva kokuba sekuvaliwe ukubhadala, yikho lapho abangathatha isinqumo sokwengezelela amalanga okobhadala uma inani liphansi.
Luyaqhubeka udubo lokuswelakala kwamajekiseni e Covid-19

Abantu abanengi bakhala ngokuthi amakilinika amanengi lezinye indawo lapho okuhlatshwa khona ijekiseni yokuvikela iCovid-19, zibikwa zingasela majekiseni lawa, osekuphazamisa ukuqhutshwa kuhle kwalolu hlelo, ikakhulu kulabo abadinga ukuhlatshwa ijekiseni lesibili.
NgoMgqibelo uhulumende wethule umbiko othi ele Zimbabwe lenelise inani labantu abedlula isigidi, asebehlatshwe ijekiseni yeCovid-19 okuyinto ejabulisayo emizameni yokulwisana lobhubhane lolu.
Lobanje sekuhlatshwe abantu bonke laba sekulodubo lokuswekala kwamajekiseni awe Covid-19 Vaccine, ngenxa yokwanda kwenani labantu asebefuna ukuhlatshwa leli jekiseni.
Inhlolisiso eyenzwe yi Studio 7 emaklinika athi eyeMalbereign, Warren Park 1 lase Mufakose Heath Care Centre, e Harare, iveze ukuba abantu abafuna ukuhlatshwa amajekiseni awe sibili bebebiselwa ezindlini ngoba engasekho.
Lokhu kwethuse abantu abanengi abangasakwazi ukuba bathini ngoba kumele bahlatshwe amajekiseni lawa kabili ukuze bavikeleke.
UDokotela olodumo njalo owake ngu mphathintambo weze mpilakahle, uMnu Henry Madzorera uthi kuyethusa osekusenzakala.
“Kuliqiniso ukuthi amaklinika wonke awe Zimbabwe kawasela ma vaccinations lawa awe sinopharm. Siyakwazi ngoba besisipha abantu ikakhulu labo abafuna ukuhlatshwa okwesibili, bebiselwa ezindlini Lokhu kuyethusa ngoba kasikwazi ukuthi kuyini okwenzakalayo ungaswela ijekiseni leli ngesikhathi esifaneleyo. Uhulumende kumele abone ukuba sipha abantu bonke amajekiseni lawa.”
UNkosikazi Nomusa Moyo wasemzini weMalbereign eHarare, ngomunye wabaswele ijekiseni le, ekilinika.
“Inkinga engilayo yikuthi ngihlala eHarare, ngahlatshwa lapha, sengizama ukuyahlatshwa okwesibili, lokhe ingatholakali kuthiwa isiphelile. Uyabhoda ubhoda uswele”
UMnu Tafara Sithole owe Mufakose uthi uhulumende kumele azame amanye mancebo ukunceda labo abafuna ukuhlatshwa.
“Sicela ukuthi uhulumende enze ukuba sithole amajekiseni esibili, ngike ngavakatshela esibhedlela emalengeni edluleyo. Nxa uhulumende esenelisa ngabe sayathola amajekiseni lawa”
Kodwa uDokotela Paradzai Mudzengerere ongumqondisi zempilakahle esigabeni se Mashonaland West uthi ukusilela kwamajekiseni e Covid-19 kubangelwa yikuba uzulu uhlatshwa endaweni ezihlukeneyo.
"Ele Zimbabwe lilamajekiseni amathathu iSinopharm i Sinovarc le Coxax. Abantu babehlatshwa endaweni ezehlukeneyo. Njengomzekiliso umuntu wayehlatshelwa e Chinhoyi, aphinde ayehlatshelwa e Harare, lokhe kwenza ukuba kube lokuswelakala kwemajekiseni ngoba umuntu wayehlatshelwa lapho ayehlatshelwanga khona okwakuqala"
Wengeze esithi udubo lolu luyalungisiswa ngoba uhulumende esethenge amanye amajekiseni azafika elizweni kuyonale inyanga.
Abogatsha lwezempilakahle babika ukuba okwamanje abantu sebephose bafike inkulungwane ezingamakhulu ayisikhombisa- 675,675, asebenelise ukuhlatshwa ijekiseni yakuqala eyeCovid 19 Vaccine, eZimbabwe jikelele njalo sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula amathathu-344,400, asebehlatshwe ijekiseni yesibili eyesibili okwenza abantu asebehlatshiwe bedlula kancane isigidi esisodwa- 1,2million.
Ngokutshona kwelanga layizolo besekufe abantu ababili bebulawa yiCovid 19, kuthi kwabahlolwe bafunyanwa belegcikwane leli, belitshumi lasikhombisa-17. Kuthi asebehlolwe bafunyanwa belegcikwane leli kusukela nyakenye liqhamuka e Zimbabwe sebezinkulungwane eziphose zifike amatshumi amane- 38,961, labulala abedlula inkulungwane lenxenye-1,596.
Indleko Zokubhadalela Imihloliso yeA' Level le O' Level Zikhalisa Abazali.

Uhlangothi olukhangele ukuqhutshwa kwemihloliso olwe Zimbabwe School Examination Council, selwethule indleko okumele zibhadalwe ngabafundi ukuze babhale imihloliso lonyaka. Uhulumende uthi uzaphathisa ngokubhadalela ingxenye yendleko lezi kodwa laloba kunjalo abazali bathi imali le inengi kakhulu ngoba iholo labo liphansi.
Uhlelo lokubhalisa ukubhala imihloliso yokugqiba umnyaka seluqalile eZimbabwe. Kodwa abantwana kanye labazali baveze ukukhathazeka bethi isikhathi abasiphiweyo sincane kakhulu ukuthi bahlanganise imali ezifunekayo.
Unkosikazi Claudia Machida okhulume emele inhlananiso yababalisi benaphandleni eyeAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe uthi kuzaba nzima kwabanengi lonyaka.
“Thina njengababalisi sizwa sihlukumezeke kakhulu ngemali eqanjwe yiZIMSEC ukuthi yiyo okumele ibhadalwe ngomtwana ngomtwana ukuze abhale imihloliso yakhe. Singakhangela abazali abanengi basedubeni lokuswela imali ngenxa yama economic melt down ngenxa yeCovid 19,mbona engani uhulumende yisikhathi okumele aprovide education yabafundi bethu according to section 75 of the constitution. Abantwana bonke kumele batholiswe ithuba ukuthi bakwanise ukufunda bakwanise ukubhala imihloliso yabo,uhulumende ukhuluma nge supluse of the budget sikhangelele ukuthi isupluse leyi ifakwe towards ukubhadalela abantwana iexam fees ngoba imali eqanjiweyo yimali enengi kakhulu.”
Umnunzana Vusumuzi Sithole ongumzali uthi imali efunekayo ilobuhle lobubi bayo nxa kukhangelwa umumo womnotho okhona elizweni.
"Ukukhwezwa kwemali ebhadalwayo ngama candidates for i O level le A level maybe singakhangela kabili okokuqala kumele sikhangele ama costs ekuprint lokuthi iZIMSEC ibhadale ama ivigilators. Siphinde sikukhangele futhi kweyinye iside ukuthi bona abantu baya afforder yini ungakhangela inengi labantu imali abaziholayo zimali ezincane kakhulu abanye bahola imali ezingaphansi kwe 10,000RTGS banye 20,000RTGS ukuze akunise ukubhadalela abantwana kwesinye isikhathi uyathola ukuthi ulomtwana kuO level laku A level kuyasuka kuhluphe lokhu usukhangela lamali abaziholayo akuhambelani."
Unkosikazi Sukoluhle Mdlongwa ngomunye wabazali olomtwana obhalayo lonyaka laye okhala ngokuqonga kwendleko.
"Ende sesilohlupho it's a very big challenge ukukhwela kwamaexamination fees ngoba inengi lethu abazali kasisebenzi siphila ngokuzithengisela. Plus umtwana ukuze afike kusigaba seOlevel kumbe Alevel uyabe udonse nzima. Pho manje nxa sekukhwele kangaka kuzaba yichallenge kakhulu ngoba bangaki abantwana abazakwanisa ukuyifika iOlevel or iAlevel nxa sivele sidonsa nzima ngeschool fees layo ekhwele kangaka, kunzima kakhulu it's a big challenge for us abazali ngoba abantwana abanengi balast year abenzanga kuhle kumele bebuyele esikolo.
Omunye wabasakhulayo abafisa ukuphinda ukubhala uNkosilathi Mpofu uthi abazali abayiholi imali efunekayo.
"Sesiyibonile imali efakwe yiZimsec eyeregistration imali enkulu kakhulu esingeke sikwanise ukuyihlanganisa ngesikhathi esincane esisiphiweyo. Mina ngangibhale last year upper 6 izinto azihambanga kahle kakhulu sonke njengoba sisazi kungenxa yeCorona virus sobengithi ngizaphinda lawa amasubjects ami angu4 lonyaka. Manje sengizaphinda ngithini njengoba kumele ngicrushe langapha iregistration fee yinkalakatha yemali, ngeke siyikwanise. Labazali bethu kabayiholi leyo mali. Besicela nxa kupossible lisizwele lathi njengamaprivate candidates kumbe i-government ingenele ukuze sikwanise ukuthi sibhale lonyaka ukwenzela ukuthi sifeze amaphupho ethu njengentsha yeZimbabwe."
Indleko zokubhadalela imihloliso yezinga le A level level ikunkulungwane ezimbili lamakhulu amane amadola eZimbabwe(ZW$2,400). Kuthi indleko yokubhadalela izinga le ‘O’ Level ingaphezu kwenkulungwane lengxenye(ZW$ $1,648.00). Laloba kunjalo uhulumende uthi yena uzabhadalela isilinganiso sokwedlula ingxenye ekhulwini -55% kuthi abazali babhadale anatshumi amane lanhlanu ekhulwini-45%.
Umbiko okhitshwe ngumphathintambo wezemfundo umnumzana Cain Mathema, uthi uhulumende uzakwenza isiqiniseko sokuthi abantwana besikolo ababhala imihloliso ezikolo benelise ukubhalisa ukuze babhale imihloliso yalonyaka kungela kuphanjaniswa.
AbeZimbabwe Abasemazweni Basola Isinqumo Sokuqala Bagcinwe kuQuarantine Nxa Babuyela Ekhaya

Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa zithi zikhathazekile kakhulu ngesaziso sikahulumende welizwe lazo, sokuthi nxa bebuyela ekhaya bazaqala bagcinwe endaweni ethile okwamalanga, kuQuarantine, behlolwa ukuba abalayo yini icoronavirus njalo behlawulela indleko yokugcinwa lapho kumbe bayezihlawulela ukuhlala ehoteleni.
Inengi labeZimbabwe laba bathi inyathelo likahulumende leli lizaba vimba ukuya ekhaya okuyinto ezakwenza behlale isikhathi eside bengabonani lemuli zabo ezisekhaya.
Isizalwane seZimbabwe obuye njalo abe yisikhulumeli senhlanganiso alwela amalungelo abesifazana eyeZim Imbokodo uNkosikazi Corrence Mukosi-Ncube uthi akuzwisiseki ukuthi uhulumende uselusoleni uhlelo lokuthi umuntu angene ngencwadi ekhombisa ukuthi uhloliwe kwatholakala ukuthi akalalo igciwane.
“Akuwona umbono noma isinqumo esihle emphakathini ngoba lokho ngicabanga ukuthi kuzaphoqa abantu ukuthi beqe umngcele bengangeni ngokusemthethweni. Phela ngizathi ma ngicabanga insuku engiziphiwe ukuthi ngiyekhangela lami ekhaya ngikhangele abadala zizabe zizincane besekuthiwa angiqale ngivaleleke. Uthole ukuythi mhlawumbe uhambela umkhuhlane.”
Ekhuluma labezindaba ngoLwesibili, ngemva komhlangano wedale labaphathintambo, umphathintambo wogatsha olubona ngezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa uthe izizalwane zeZimbabwe ezibuyela ekhaya zizaqala zigcinwe kuma Quarantine Centers, zingakavunyelwa ukuyahlangana lemuli zazo.
Labo abagciniweyo kusamelelwe ukubona ukuthi abalawo yini umkhuhlane wecorona bazazibhadalela indleko zonke zokugcinwa kwabo.
Abathokalala belomkhuhlane weCovid-19 labo kukhangelelwe ukuthi bazibhadalele imali yokwelatshwa lezinye indingeko ezibhedlela abayabe bevalelwe kuzo.
Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mlungisi Tshabalala uthi lesi yisinqumo esenziwe nguhulumende engazange acabangisise kahle.
“Abantu bahamba ekhaya for isikhathi esifitshane kakhulu 3, 4 days or one week. Manje ma kuthiwa sebezagcinwa kunzima kakhulu. Besicela kugovernment weZimbabwe ukuthi as long umuntu elazo incwadi ezimvumelayo ukuthi uCovid free akangene elizweni. Siyacela kugovernment ukuthi abantu baphila ngokungena emazweni bedinga into ezingabaphilisa, abacatshangelwe.”
Lobanje imingcele yeZimbabwe ibisavaliwe, labo abalencwadi ezisemthethweni zokusebenza kweleSouth Africa bebelokhu bevunyelwa ukungena lokuphuma elizweni. Bekudingeka kuphela ukuthi babe lencwadi ezikhombisa ukuthi abalalo igciwane lecoronavirus. Besekulensolo ezinengi ngalezi incwadi njengoba abanye bekubikwa besebenzisa ezamanga okuyinto ebifaka izihlobo zabo engozini.
Kodwake abanengi bathi bekungcono kusetshenziswa lezi incwadi njengoba ukuvalelwa sekusitsho ukuthi sebengaqeda phezu kweviki bengakafiki emulini zabo kantike bazabe sebefuneka lasemisebenzini kweleSouth Africa.
Isikhulumeli sebandla le The Patriotic Front umnumnzana Mxolisi Ncube uthi iphutha elikhulu kulesisinqumo ngelokuthi uhulumende athi laba bantu bazibhadalele indleko zokugcinwa kwabo.
“Angiboni kuyisu elihle ukuthi abantu labo abasuka phandle kwelizwe nxa befika elizweni kuthiwe bavalelwa ngezimali zabo ngoba siyazi ukuthi inengi labeZimbabwe abaphandle kwelizwe awalayo yona imali yokuthi bazithengele okuya ethunjini. Kukanti nxa sesibengezelela futhi umthwalo ongaka uhulumende ngibona engani uzathi esithi uzama ukuvikela ukumemetheka komkhuhlane agcine esewumemethekisa ngoba abantu bazabe bengasangeni ngendlela eziyizo elizweni.”
Abanye bakhala ngokuthi ngesikhathi uhulumende esanda kwethula uhlelo olufanayo icorona isanda kufika nyakenye, bekulokukhonona okukhulu ngokungcola, indlala lesiphatho esingesihle kunengi zalezi indawo. Bebekhona njalo abebekhala ngokuthi bafike bathola icorona kulezi indawo ngenxa yokuminyana kwabantu.
Unkosikazi Mutsvangwa uthi uhulumende usahlolisisa ukuthi isigulane esibulewe yicoronavirus edolobheni leKwekwe kungabe besihlaselwe luhlobo lwecoronavirus esibulele abanengi kwele India na?
Uhulumende weSouth Africa usanda kubika ukuthi izabelo ezimbili iGauteng elabeZimbabwe abanengi leFree State sezingene kuhlandla lesithathu lokuhlaselwa yicoronavirus. Lokhu kulandela njalo imbiko ekhombisa ukuthi uhlobo lwecoronavirus oseluqede abantu kweleIndia lolumemetheka ngesiqubu eNgilandi omabili amagciwane la asengenile kweleSouth Africa.
Sebesedlula isigidi lezinkulungwane ezingamakhulu ayisithupha (over 1,6 million) abantu asebehlaselwe yicoronavirus kweleSouth Africa kantike baphezu kwezinkulungwane ezingamatshumi amathathu lesitshiyagalombili (over 38,000) asebehlaselwe eZimbabwe.
EleBotswana Lizahlaba Bonke abeZimbabwe Abakulelolizwe iJekiseni yeCovid-19, kutsho uShava

Umphathintambo obona ngobudlelwano beZimbabwe lamanye amazwe womhlaba, uMnu. Frederick Shava uthi eleBotswana selithembise ukuhlaba ijekiseni yeCovid-19 Vaccine, bonke abeZimbabwe abahlala eBotswana, kungakhathelekile ngesimo sabo samaphepha okuhlala elizweni.
UShava okade evakatshele omunye wakhe wakweleBotswana ngoLwesibili, uthi uyajabula ngesithembiso seBotswana esokuhlaba bonke abeZimbabwe abahlala kulelizwe.
Bekulokukhathezeka ukuthi abanye abeZimbabwe abahlala eBotswana, ikakhulu abangene okungekho emthethweni, balakho ukuyeqiwa ngesikhathi sokuhlaba ijekiseni yeCovid-19.
UShava uthi uthenjisiwe ngumphathintambo obona ngobudlelwano beBotswana lamanye amazwe, udokotela Lemogang Kwape, ukuthi akulamuntu ozatshiywa phandle kumkhakanso wokuhlaba ijekiseni yeCovid-19.
“Siyazisiwe ngumphathintambo wakweleBotswana ukuthi kuyindlela yabo yokuthi bonke abeZimbabwe behlatshwe ijekiseni. Siyakubongela lokhu. Lathi sizahlaba bonke abeBotswana abahlala emzini esemngceleni yeZimbabwe.”
Kodwa abeZimbabwe kweleBotswana bathi bazabona ngezenzo ngoba besethuswa yikuthi uma begcwalisa amaphepha okuhlatshwa, kulalapho okudingakala ukuthi kulotshwe inombolo yephepha lokuhlala eBotswana, iresidence permit.
Umnunzana Mthabisi Dube uthi ukudingakala kwe information le, kungatsho ukuthi labo abangalamaphepha okuhlala eBotswana bazakuba semsileni ekutholeni ijekiseni yeCovid-19.
“Siyezwa ukuthi eleBotswana lizahlaba bonke abeZimbabwe ijekiseni yeCovid-19, kodwa esezibuza khona yikuthi kungani, uma kugcwaliswa amaphepha okuhlatshwa ijekiseni, kufanakala inombolo ze residence permit. Uma ungelayo kwenzakalani? Yindaba kudingakala konke lokhu?”
Kusenjalo uShava uthi kulokunengi amazwe womabili azakuhlafuna emhlanganweni obanjwa mnyaka wonke oweBi-National Commission okhokhelwa ngomongameli Mokgweetsi Masisi loEmmerson Mnangagwa.
Lonyaka lithuba leZimbabwe ukuba yinkundla yalomhlangano, uShava esithi bakhangelele ukuthi mhlawumbe ungaba seVictoria Falls, ngoba idolobho leli selihambe isibanga esithile ekuhlabeni abantu ijekiseni yeCovid-19.
“Asikavumelani ukuthi umhlangano uzabanjelwa ngaphi, kodwa ngenxa yesibanga esisihanjiwe ekuhlabeni ijekiseni yeCovid-19 iVictoria Falls, umhlangano lo ungabanjelwa eVictoria Falls.”
Kwezinye indaba, uShava uthi eleZimbabwe likhangelele ukungena kuhlelo lwebholoho lweKazungula.
Kodwa uthi iZimbabwe iqhubekela phambili ngokuthuthukisa umngcele weBeitbridge, ukuze uqhubeke ukhanga amaloli athwala imphahla evela emazweni atshiyeneyo.
Kulokwesabela ukuthi eleZimbabwe lizalahlekelwa yimali enengi kulandela ukuvulwa kwebholoho leKazungula lona elixhumanisa iBotswana leZambia, njalo libonwa njengomkhandlo ongenisa amaloli emphahla kumkambo esenyakatho yeAfrica.
Ezinye Izikolo Sezihlawulisa Abazali Indleko Yezifundo Zekhefu.

Kulezikolo eseziqale ukuhlawulisa abazali inkulungwane ezilitshumi zamadola i-RTGS $10,000 kumbe amadola alikhulu eMelika i-US$100 ukuthi abafundi baqhubeke ngezifundo okwamaviki amabili izikolo zivaliwe ukuze benelise ukuthinta indawo ezisalele emuva ezifundweni lezo.
Kodwa abazali bakhala ngokuthi indleko okumele bazibhadale sezisisiba zinengi kakhulu ngoba bekhangelelwe ukubhadalela ithemu lesibili ekupheleni kwenyanga.
Ubhubhane lweCovid 19, solwenze indlela zokufunda zabanzima ebantwaneni inengi sebencediswa yikuthi babhadalele ngaphandle kwesikolo ezinye izifundo.
UNkosikazi Sheena Ngulube ongumzali uthi izikolo sezithatha ithuba lokwenza imali ngalezi zikhathi zobunzima.
“Ngibona engani abantu bezikolo sebethatha iadvantage ukuthi umumo unjani khathesi.Ngoba kunje abazali abazenge bahlale ama meeting kubonwe ukuthi kungenziwa njani, kodwa khathesi isikolo yiso esihle siphushe sithi ngcono kwenziwe lokhu lalokhu so ngibona engani khathesi izikolo sezithatha iadvantage yabazali ukuthi zibezisenza imali yebo kambe asali ukuthi abantwana bengaba semuva kodwa bekungaba nani ukuthi kube lemihlangano ukuthi lathi abazali sikhona sikhiphe imbono yethu ukuthi sikwanisa engaka.”
Omunye njalo umzali uNkosikazi Sibonile Nyoni uveze ukudana ngezimali esezibizwa yizikolo.
“Kuyangizwisa ubuhlungu kakhulu njengomzali ukuthi kambe izikolo nxa zizademand imali engange US$100 for 2 weeks zeholiday, ukuthi bathi ivele ngaphi.Ngama extra lessons e2weeks atshintsha yini amaresults Abantwana bavele ba affected ngesimo ebesiphakathi kwaso sonke sisibonile siyasazi njalo njengabazali imali ezinjalo asiziholi kumbe othengisayo bangaki abazali abazayikwanisa imali enjalo.”
Umnunzana Prince Sikhosana umzali olomntwana ofunda ehlala esikolo uthi lanxa ezwisisa ukuthi izifundi kumele zincediswe imali edingakalayo inengi kakhulu.
“Abantwana okweqiniso balahlekelwe yisikhathi esinengi sokufunda emnyakeni lo odlulileyo ngoba akuzange kufundwe lutho.Lelilinyathelo elihle ukuthi abantwana bafunde ngesikhathi sekhefu ukuthi angani bayazama ukuthi bengalahlekelwa yisikhathi kumbe bangezelele kulokhu asebekufundile.Uhlupho nje kuphela yikuthi ezikhwameni zethu yikho okusilela khona, nxa bengathi RTGS10,000 khona kuyabe kulefees eyabivele ilandela mhlaka 28 ngoba siyinto esindayo kakhulu kithi abazali ngoba asiyiholi leyo mali. Kuzacina kudala ukuthi abantu bengasabhadali imfanelo yamhlaka 28.”
Inhlanganiso emele ababalisi abasebenzela emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe ithi ikhathazekile ngomumo okhona ezikolo ngoba abafundi bengafundi ngesikhathi esifanayo akula mizamo evela kuhulumende. Iqhubekele phambili isithi uhulumende uzathola ithuba elaneleyo olokuxoxisana lababalisi ngesikhathi sekhefu. Uma uhulumende engehluleka ukukhulumisana lababalisi izikolo aziyikuvulwa mhlaka 28 Nhlangula.
Bachaze ukuba imizamo efakwa ngabazali le engekho emthethweni eyokubhadala ababalisi imali zokubakhuthaza ngeke zibathuthukise njalo abazali kabala mlandu wokuhlawula ababalisi. Ngalokhu inhlanganiso leyi ibuza uzulu ukuba izikolo ziqhubeke zivulwa loba abafundi bengafundi loba izikolo zingavulwa uma uhulumende engalungisanga umumo wezemfundo.
Isikhulumi sogatsha lwezemfundo umnumzana Taungana Ndoro unqondise imbuzo kumsekeli wakhe umnumzana Patrick Zumbo owenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze ukuba izifundo ezenziwa ngekhefu azalelwa kodwa kulendlela ezifakiweyo okumele zithathwe yizikolo.
Uchaze ukuba kufanele izikolo zicele kugatsha lwezemfundo kuqala, zifake njalo lemhlawulo abayikhangeleleyo kubazali. Ngemva kwalokhu uhulumende sezahlolisisa ukuba imbhadalo le iyahambelana lamalanga abafundi abazawahamba esikolo ukuze iphe imvumo kuzikolo. Uchasise ukuba abazali kufanele babe lesiqiniseko sokuba izikolo zicelile na kuhulumende bengakaze babhadale indleko zesikolo ngesikhathi abafundi befunda ngekhefu.
Kulezikolo eseziqale ukuhlawulisa abazali inkulungwane ezilitshumi zamadola i-RTGS $10000 kumbe amadola alikhulu eMelika i-US$100 ukuthi baqhubeke befunda okwamaviki amabili izikolo zivaliwe ukuze benelise ukuthinta indawo ezisalele emuva ezifundweni. Kodwa abazali bakhala ngokuthi indleko okumele bazibhadale sezisisiba zinengi kakhulu ngoba bekhangelelwe ukubhadalela ithemu lesibili ekupheleni kwenyanga.
Ubhubhane lweCovid solwenze indlela zokufunda zabanzima ebantwaneni inengi sebencediswa yikuthi babhadalele ngaphandle kwesikolo ezinye izifundo.
Unkosikazi Sheena Ngulube ongumzali uthi izikolo sezithatha ithuba lokwenza imali ngalezi zikhathi zobunzima.
“Ngibona engani abantu bezikolo sebethatha iadvantage ukuthi umumo unjani khathesi.Ngoba kunje abazali abazenge bahlale ama meeting kubonwe ukuthi kungenziwa njani, kodwa khathesi isikolo yiso esihle siphushe sithi ngcono kwenziwe lokhu lalokhu so ngibona engani khathesi izikolo sezithatha iadvantage yabazali ukuthi zibezisenza imali yebo kambe asali ukuthi abantwana bengaba semuva kodwa bekungaba nani ukuthi kube lemihlangano ukuthi lathi abazali sikhona sikhiphe imbono yethu ukuthi sikwanisa engaka.”
Omunye njalo umzali uNkosikazi Sibonile Nyoni uveze ukudana ngezimali esezibizwa yizikolo.
“Kuyangizwisa ubuhlungu kakhulu njengomzali ukuthi kambe izikolo nxa zizademand imali engange 100US for 2 weeks zeholiday, ukuthi bathi ivele ngaphi.Ngama extra lessons e2weeks atshintsha yini amaresults Abantwana bavele ba affected ngesimo ebesiphakathi kwaso sonke sisibonile siyasazi njalo njengabazali imali ezinjalo asiziholi kumbe othengisayo bangaki abazali abazayikwanisa imali enjalo.”
Umnunzana Prince Sikhosana umzali olomntwana ofunda ehlala esikolo uthi lanxa ezwisisa ukuthi izifundi kumele zincediswe imali edingakalayo inengi kakhulu.
“Abantwana okweqiniso balahlekelwe yisikhathi esinengi sokufunda emnyakeni lo odlulileyo ngoba akuzange kufundwe lutho.Lelilinyathelo elihle ukuthi abantwana bafunde ngesikhathi sekhefu ukuthi angani bayazama ukuthi bengalahlekelwa yisikhathi kumbe bangezelele kulokhu asebekufundile.Uhlupho nje kuphela yikuthi ezikhwameni zethu yikho okusilela khona, nxa bengathi 10,000RTGS khona kuyabe kulefees eyabivele ilandela mhlaka 28 ngoba siyinto esindayo kakhulu kithi abazali ngoba asiyiholi leyo mali. Kuzacina kudala ukuthi abantu bengasabhadali imfanelo yamhlaka 28.”
Inhlanganiso emele ababalisi abasebenzela emaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe ithi ikhathazekile ngomumo okhona ezikolo ngoba abafundi bengafundi ngesikhathi esifanayo akula mizamo evela kuhulumende. Iqhubekele phambili isithi uhulumende uzathola ithuba elaneleyo olokuxoxisana lababalisi ngesikhathi sekhefu. Uma uhulumende engehluleka ukukhulumisana lababalisi izikolo aziyikuvulwa mhlaka 28 Nhlangula.
Bachaze ukuba imizamo efakwa ngabazali le engekho emthethweni eyokubhadala ababalisi imali zokubakhuthaza ngeke zibathuthukise njalo abazali kabala mlandu wokuhlawula ababalisi. Ngalokhu inhlanganiso leyi ibuza uzulu ukuba izikolo ziqhubeke zivulwa loba abafundi bengafundi loba izikolo zingavulwa uma uhulumende engalungisanga umumo wezemfundo.
Isikhulumi sogatsha lwezemfundo umnumzana Taungana Ndoro unqondise imbuzo kumsekeli wakhe umnumzana Patrick Zumbo owenqabe ukuthatshwa ilizwi kodwa uchaze ukuba izifundo ezenziwa ngekhefu azalelwa kodwa kulendlela ezifakiweyo okumele zithathwe yizikolo.
Uchaze ukuba kufanele izikolo zicele kugatsha lwezemfundo kuqala, zifake njalo lemhlawulo abayikhangeleleyo kubazali. Ngemva kwalokhu uhulumende sezahlolisisa ukuba imbhadalo le iyahambelana lamalanga abafundi abazawahamba esikolo ukuze iphe imvumo kuzikolo. Uchasise ukuba abazali kufanele babe lesiqiniseko sokuba izikolo zicelile na kuhulumende bengakaze babhadale indleko zesikolo ngesikhathi abafundi befunda ngekhefu.
Abongi Bananza Usuku OlweInternational Nurses Day Ngesikhathi Umhlaba Ulwisana leCovid 19

Abongi abadabuka eZimbabwe abasebenzela kweleBotswana bamanyane labanye babo umhlaba wonke jikelele ukunanza ilanga ele International Nurses Day, ngesikhathi iCovid-19 ilokhe ihlasela lelo lizwe ngolaka.
KweleBotswana, ilanga leli linanzwa lonyaka ngesikhathi ilizwe leli lidonsa nzima ukumelana leCovid 19, kodwa lisanda kusungula uhlelo lokukuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela kulumkhuhlane eyeSinovac Vaccine evele kweleChina. AbeZimbabwe labo besemzileni wokuhlatshwa ijekiseni le.
Unkosikazi Patience Dube-Nleya ngumongikazi kwesinye isibhedlela seGaborone, obe ngomunye wabongi beZimbabwe kweleBotswana abakade besemkhosini wokunanza usuku lwe International Nurses Day, owenzelwe edolobheni leli.
“Hayi, akulandubo ezinengi engihlangana lazo kuzibhedlela esengisebenze kuzo. Kodwa kesinye isikhathi kufika kundaba zeholo, yikho ongathola ukuthi kugelezela kwabalapha. Kodwa ludaba esesiluvumile, kodwa kokunengi siphathwa okulinganayo.”
UDube-Nleya uthi ngemva kokudlula umnyaka belokhe belwisana lomkhuhlane weCovid-19, sebesiya bejwayela ukuphathisa uzulu ngaleligciwane, lona eliqhubeka limemetheka.
Noma nje uDube-Nleya esithi konke nje kuhamba kahle emsebenzini yabo, umongameli wenhlanganiso emela abongi eyeBotswana Nurses Union, umnunzana, Obonolo Rahube uthi kunengi abakuswelayo.
Uthi baqhubeka belahlekelwa ngabongi ababanjwa yiCovid-19, njalo isimo somkhuhlane sesitshengise ukuthi umsebenzi wabongi uyingozi engakanani.
“EleBotswana lingelinye lamazwe elibhalise ukuhlupheka kwabongi okudalwe ngumkhuhlane weCovid-19. Sesidinge ongaphathisa ukulolonga imizwa yabongi ukuze kwehlise ubuhlungu kanye lokuhlupheka okudalwa yisimo ababhekane laso eseCovid-19.” Abongi baphatheke kuhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuvikela iCovid-19 ngemva kokuba eleBotswana lithole imbhodlela zomuthi oweSinovac Vaccine, eziyinkulungwane ezingamakhulu amabili (200,000) ezivele kweleChina.
Inengi labeZimbabwe eliseBotswana kade lingakatholi ijekiseni ngoba kwaqala ukuhlatshwa abaleminyaka edlula amatshumi ayisikhombisa lanhlanu (75). Inengi labeZimbabwe ngabaleminyaka ephakathi kwamatshumi amathathu (30) lamatshumi ayisithupha (60).
Esinye isizalwane seZimbabwe, umnunzana Stanley Ncube ulethemba lokuthi labo bazothola ithuba masinya, lokuhlatshwa ijekiseni le.
“Siyajabula ukuthi ama vaccine la abuye evela eChina sibe qalile ukunika abantu. Bathembisa ukuthi lathi esivela phandle bazasiphathisa ngejekiseni, kuyajabulisa. Sisemzileni lathi siyabhalisa sisebenzisa amafoni, kodwa uma kusehlula sizabhalisa ngobunengi bethu emakilinika.”
Noma nje inengi liyilindele ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19, uhlelo lolu lubikwa luhamba ngonyawo lonwabu ezibhedlela ezizimele zodwa, abanye besesaba okuza ngemuva kokuhlahlatshwa ijekiseni.
Kubhubhe abantu ababili ngenyanga edluleyo, ngemva kokuhlatshwa ijekiseni yeAstra Zeneca kweleBotswana, impumela yokuthi babulawe yini ilokhe ingakaphumi.
Sekubhubhe abantu abedlula amakhulu ayisikhombisa lengxenye (751) ngenxa yomkhuhlane weCovid-19 kweleBotswana kukanti, abaphose befike inkulungwane ezingamatshumi amahlanu (49,041) sebatholakala belomkhuhlane.
Ilanga leInternational Nurses Day, kalizange linanzwe ngomnyaka ophelileyo kulandela ukuqhamuka lokubhaha komkhulane weCovid-19 emhlabeni jikelele.
Lalonyaka abongi bananze ilanga leli besezibhedlela zabo ezitshiyeneyo, kungabuthanwa ngenxa yesimo esikhona seCovid-19.
Kuqhamuka Udlakela Endaweni Lapho Abantu Abakha Khona Amanzi Emalokitshini akoBulawayo

Abenhlanganiso elwela amalungelo oluntu eye Matabeleland Institute for Human Rights, yethule impumela yocwaningo elwenzileyo, eveza ukuba ngesikhathi seCovid-19 Lockdown, sokuqhamuke ukufuthelana okukhulu ezibholaneni lakuzo zonke indawo abantu abakha khona amanzi emizini eminengi yakoBulawayo.
Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo eMatabeleland Institute for Human Rights uMnu Khumbulani Maphosa uthi sokuvame ukuba lokuthethisana kwezinye izikhathi abantu bacine sebesilwa lapho abakha khona amanzi.
"Senze ucubungulo ngendaba yokuhlukuluzwa kwabantu lapho abathatha khona amanzi uma evaliwe, sibuze omama labosisi ngoba yibo abakha amanzi. Esikutholieyo kukuba 89 percent bayathethiswa, 89 percent bayatshayana ukulwa, 81 percent bahlangane okufuqana kuthi 47 percent bahlange lokufungelwa njalo lokhu kusenziwa kakhulu ngamajaka kuku 92 percent, kuthi 50percent ngamankazana. Abahlukuluzwa kakhulu ngabantwana, amankazana labomama."
Olwela amalungelo oluntu, uMnu Mbuso Fuzwayo uthi isimanga yikuba izulu linile lonyaka ngakhoke bekungadingeki ukuthi abantu babe bebangisana amanzi ngale indlela.
"Kulusizi ukuba ngokwehluleka kokuhlela kukahulumende kubangela ukuba abantu bacine belwela amanzi ngoba engatholakali lona izulu linile. Kuqakathekile ukuba uhulumende akubone ukuthi akula esinye isizatho ngaphandle kokwehluleka ukuba abantu baswele amanzi lona izulu linile ngobunengi akulasizatho sokuthi abantu bayahlupheka amanzi okubangela ukulwa lokuzondana kumphakathi ngenxa yokwehluleka kukahulumende.”
Abenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organisation, bathi bayenza konke okusemandleni abo besebenzelana lohulumende weZimbabwe ukuncedisa ukumelana leCovid-19 elizweni lokubona ukuba abantu bayahlatshwa ijekiseni yeCovid-19 Vaccine. Kunje bathi baphakathi kokuphuma lenhlelo ezizakwenza ukuba abantu bangahlupheki ngesikhathi seCovid-19.
Isibhedlela seThorngrove Hospital silabantu abane abaliswe khona ligcikwane leli. Kuthi esibhedlela se Elangeni Centre kulabahlanu abalaliswe khona.
Abantu abedlula inkulungwane ezinhlanu lengxenye -5 634 bahlabe ijekiseni yokuvikela iCovid-19 okwesibili osekulethe inani lasebehlabe okwesibili ku nkulungwane eziphose zifike ikhulu 99,765.
Intathelizindaba zeZimbabwe, Zimanyana Lezinye Ukunanza iWorld Press Freedom Day

Intathelizindaba zeZimbabwe zimanyene lezinye emhlabeni jikelele ukunanza usuku lokuhlonipha lokuqakathekiswa komsebenzi wazo ele World Press Freedom Day, kodwa zikhala ngokuthi zibhekana lenhlupho ezinengi njalo zisebenza phan si kwesimo esingasihle elizweni.
Ukuthakazelela usuku lolu lonyaka, inkokheli zenhlanganiso ezimela intathelizindaba zibuthene edolobheni le Windhoek kwele Namibia zinanza iminyaka engamatshumi amathathu selokhe kwalotshwa ugwalo lwesivumelwano se Windhoek Declaration.
Lesi sivumelwano salotshwa ngomnyaka ka1991 emhlanganweni owaqoqwa ngabenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye UNESCO owabuthanisa intathelizindaba ukuba zikhulume inhlupho ezazihlupha ngalesosikhathi.
Lonyaka intathelizindaba lezi zihlangene njalo e Windhoek ukucubungula iziqondiso ze Windhoek Declaration, kuthi ezinye ezingenelisanga ukuba khona emhlanganweni lo, ziwungene ngenkundleni yebulenjeni be internet ku Zoom.
Ingcitshi ezikhulume emhlanganweni lo zithi umsebenzi wentathethi ulijekiseni lokwelapha indaba ezingamanga lenkulumo ezingasizo eziphuma enkundeni zakulezinsuku zokukhulumisana ezesocial media.
Ekhuluma ese Namibia, umhloli wenhlanganiso elawula umsebenzi wentathelizindaba eyeVoluntary Media Council of Zimbabwe (VMCZ) uLoughty Dube uthi umsebenzi wokwethulwa kwezindaba uqhakathekile ikakhulu ngezikhathi ezinjengalezi zokuqhamuka kweCovid-19.
“Yikho sibona ukuqakatheka kwentathelizindaba ngesikhathi se Covid-19. Abantu bayabe befuna ukuthi naglesisikhathi bathole imibiko eqondileyo. Ngenxa yokusabalala kwendaba zamanga abantu bayabe bengela qiniso ngendaba abazitholayo, yikho intathelizindaba ziqakathekile”
Lokhu kugcizilelwe ngomunye umbalisi wekolitshini leZimbabwe Open University uMnu Nkosini Khuphe yena othi kungumlandu wentathelizi ukunceda uzulu ukwehlukanisa phakathi kwamanga le qiniso.
“Intatheli zizndaba ziqakatheke kakhulu ngalesi sikhathi se Covid-19 isikhathi lesi sihambisana lamanga akade egcwele kakhulu ku social media, abanye besithi uyasebenzisa lokhu ukuze uzelaphe, kodwa intatheli zincedile ukutsho iqiniso”
Okhokhela intathelizindaba ezisakhulayo uLeopold Munhende uthi njenge ntathelizindaba kwele Zimbabwe bahlangana le ndubo ezinengi.
“Lonyaka sikhumbula ilanga leli sisola njalo sicela uhulumende ukuba atshiyane loluntu bakhe bokubpha lokuhlukumeza intantelizindaba. Amalunga wenhlanganiso yethu yiwo abe ephambili ekulobeni indaba lezi eze Covid-19”
Umkhokheli we nhlanganiso yeZimbabwe Association of Community Radio Stations (ZACRAS) uNkosikazi Vivienne Marara-Zhangazha uthi isifiso sabo yikuba uhulumende aqhubeke esipha amathuba kumisakazo eminengi elizweni, ikakhuu eyezabelo, ukuze uzulu athole imibiko ehlukeneyo.
“Sifuna ukuthi uhulumende labathapha indaba benze uzulu athole izindaba lapho abayabe bekhona. Sithokoza ngoba lokhu kwenzakala ngesikhathi sekulemisakazo kazulu eyisithupha eyanikezwa uzulu nguhulumende”
Lokhu kusekelwe ngumgcinisihlalo we khomithi ebona ngezokukhitshwa kwemibiko ephalamende uNkosikazi Sipho Mokone- Ndlovu othi idale lephalamende liyenza konke okusemandleni alo ukuzama ukulungisisa indubo ezibhekane lentathelizindaba.
“Lusuku lapho umhlaba wonke nje jikelele othakazelela ukuba intathelizinsaba zizimele zodwa. Idale le phalamende lakhipha umthetho owawuncidezela intathezindaba owe AIPPA uyakhitshwa, sikhipha yonke imthetho encindezela intathethi”
Umsekeli ka mphathintambo wezokwethulwa kwemibiko, oyintathelizindaba ngokwakhe, uKindness Paradza uthi uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa uzimisele yikho esethula lokulolonga imithetho evikela ukuhlukunyezwa kwentathelizindaba.
“UMongameli lo esilaye khathesi sowatsho ukuba iAippa nguththeo umubi kakhulu. Sesakhipha iAIPPA sabeka iFreedom of Information Act (FIA), le Zimbabwe Media Commission Act, akukaze kwezakale lokhu”
Intathelindaba zeZimbabwe zibhekane lenhlupho ezinengi ezabalisa iholo eliphansi, ukubotshwa mahlayana ezigoqela abanjengoFrank Chikowere, Hopewell Chin’ono, Sam Takawira abasebenza bezimele leye Studio 7 olodaba olulokhe lusemthethwandaba sikhulumanje, uNunurai Jena yena owetheswa icala lokusebenza ngesikhathi se Covid-19 Lockdown.
Isibhedlela seThorngroove, Sithola Isipho seMphahla Yokuzivikela kuCovid 19, YamaPPE

Abogatsha lwezempilakahle babika ukuba ukwehla kwenani lasebetholakala beleCovid 19, eZimbabwe kubangelwa yikuqiniswa kwemisebenzi langenhlelo zokusebenzelana kukahulumende labenhlanganiso ezizimeleyo, empini yokulwisana lobhubhane lolu.
Kunje abenhlanganiso yeZimbabwe Association of Doctors for Human Rights, baphe isipho sempahla ehlukeneyo yokusebenzisa ekumelaneni lokumemetheka kweCovid-19 esibhedlela seThorngroove Hospital, ngoLwesihlanu.
Esipha lesi sipho omele iZimbabwe Association of Doctors for Human Rights, uDokotela Brian Mbanje uthe isipho sabo sijonge ukuncedisa izisebenzi zezempilakahle ezisengozini enkulu yokuthelelwa leli gcikwane.
"Lamhla siphe iPersonal Protective Equipment ehlanganisa amamask, sanitizers, boots, gloves, gowns, buckets, mops, soap kuncedisa ukuba amahealth workers ancedise ukumelana lokumemetheka kwecovid bahlale behlanzekile begcine lezigulane."
UMayor wedolobho lakoBulawayo, uMnu Solomon Mguni ubonge kakhulu lesisipho ethi sizanceda iekuthini izisebenzi zempilakahle zingakhathali.
Ummeli wenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eye World Health Organisation uDr Alex Gasasira uthi bayenza konke okusemandleni abo besebenzelana lohulumende weZimbabwe ukuncedisa ukumelana leCovid-19 elizweni lokubona ukuba abantu bayahlatshwa ijekiseni yeCovid-19 Vaccine. U Gasasira uphinde wathi njalo bayajabula kakhulu ngendlela iZimbabwe esebenza ngayo ukumelana lokumemetheka kweCovid-19 kusukela emulini kusiyafika kwezemtholampilo.
Isibhedlela seThorngrove Hospital silabantu abahlanu abaliswe khona ligcikwane leli. Kuthi esibhedlela se Elangeni Centre kulabahlanu abalaliswe khona.
Luzaqhubeka NgolweSithathu Uhlelo lweCovoid-19 Vaccination KweleSouth Africa

Izizalwane zeZimbabwe sezemukele ngendlela etshiyeneyo isimemezelo seSouth Africa sokuthi uhlelo lwevaccination yeCovid-19 obelumisiwe luzaqhubekela phambili kusekela ngolweSithathu.
Umphathintambo wogatsha lwezempilakahle kweleSouth Africa umnumnzana Zweli Mkhize utshele abezindaba ukuthi inhlanganiso ekhokhela ezokusetshenziswa kwemithi yokwelapha iSouth African Health Products Regulatory Authority isithe ijekiseni leJohnson and Johnson okuyilo lodwa elisasetshenziswa okwakhathesi kweleSouth Africa ukuvikela icoronavirus liphephile. Loluhlelo lwamiswa ngemva kokuba abesifazana abayisithupha ababehlatshwe ijekiseni leJohnson and Johnson kweleMelika behlaselwe ngumkhuhlane wokunquma kwegazi.
UMkhize uthi phakathi kwabaphose bafike izinkulungwane ezingamakhulu amathathu (close to 300,000) asebehlatshiwe kweleSouth Africa akekho osebelomkhuhlane wokunquma kwegazi
Ingozi yaleli jekiseni incane kakhulu nxa kuqathaniswa lobuhle bokuyithola.
Kodwake iSouth Africa isikhuthazwe ukuthi ihlolisise kakhulu abahlatshwayo ukuze kungahlatshwa abasengozini yokunquma igazi. Kufanele njalo wonke ohlatshwayo atshelwe ukuthi isingabakhona ingozi yokuthi anqunyelwe ligazi. Ikhuthazwa njalo ukwethula uhlelo lokonga labo abavelelwa yimikhuhlane ngemva kokuhlatshwa.
Leli nyathelo selilethe imibono eyehlukeneyo kuzizalwane zeZimbabwe ezikhangelele ukuhlatshwa kweleSouth Africa.
Unkosazana Mercy Mvundla uthi inkulumo esezikhona ngaleli jekiseni zibatshiya belemibuzo.
“Kuletha ukuhlangahlangana emakhanda asisazi ukuthi ithemba silibeke ngaphi ngoba lakuhulumeni ma engahlalanje agoqe izandla angenzi lutho thina singabantu sizabuya simsole futhi. Ngakho ngicabanga ukuthi uhulumeni kuhle adedele umjovo akhulule abazizwa bekhululekile ngoba akuphoqelelwa muntu.”
Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Nkululeko Mathe uthi akazimiselanga ukusondela lapho okulejekiseni le khona.
“Kuhle kakhulu ukuthi sebeyilungisile. Kutsho labo abakade bethakazelela ukuthi bayithole le vaccine bahlatshwe sebezahlatshwa ngokukhululekileyo. But mina kwelami iside hayi cha ngizibona ngisafe nginje ngingahlatshwanga. Angazi ma ngingahlatshwa ngingasala nginjani may be ingiphathise ngekhanda ingiphathise ngezifo leyo vaccine yabo ngizithole sengizihotshele khona ukugula so angiboni ukuthi ngingayithakazelela leyo vaccine.”
Kodwake isiphathamandla senkampani yemingcwabo iMthwakazi Funerals umnumnzana Jeffrey Moyo ukhuthaza labo abathandabuza ukuhlatshwa ukuthi balicabangisise lelo nyathelo ngoba icona isasekhona njalo iyabulala.
“Sithi uhlelo aluqhubekele phambili ngoba sithi umkhuhlane ukhona njengathi thina esisebenza kufront line esibhekane lemingcwabo sisondelelana kakhulu labantu sidinga ukuthi sibe ngabantu abahlala bevikelekile. Ngokunjalo sithi sengathi uhlelo lungaqhubeka ukuze umphakathi kunye lezizalwane zihlale zivikelekile.”
Kodwake esinye isizalwane seZimbabwe unkosazana Matildah Ncube uthi yena uzabonela kwabanye ukuthi kwenzakalani umuntu angahlatshwa.
“Hayi mina ngithi cha! Angikakulungeli ukuthi ngihlatshwe umjovo.”
Kodwake isikhulumeli sebandla leZapu kweleSouth Africa umnumnzana Cannicious Nkala ukhuthaza izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa ukuthi zingekeli ukuhlatshwa.
“Labo abantu abavaccinetwayo baba lamathuba angcono okubavikela kuCovid-19. Ngiyagqugquzela njalo futhi kuzizalwane zeZimbabwe ukuthi nxa lifika lelo thuba silithathe sihlatshwe ngoba akumelanga ukuthi sicine sisifa ngento engeke isibulale. Ukuvacinetwa akuqali lamhlanje yinto ezihlala zisenziwa kubo polio nani nani. Mina ngigqugquzela ukuthi bonke abantu beZimbabwe abaseSouth Africa asilithatheni lelo thuba nxa lifika kithi.”
Uhulumende uthi uhlelo lokuhlatshwa kwezisebenzi zempilakahle luzaphela phakathi kwenyanga ezayo abeseqala ukuhlaba asebeleminyaka engamatshumi ayisithupha (60) lalabo abalemikhuhlane eyingozi nxa bengahlaselwa yicoronavirus. Sebesedlula isigidi lengxenye (over 1.5 million ) abantu asebehlaselwe ligciwane lecoronavirus kweleSouth Africa kanti asebefile sebesedlula izinkulungwane ezingamatshumi amahlanu lantathu (over 53,000).