amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Abaphila ngokuthengisa Bathi Kabasela Themba Lokuthi Uhulumende Uzabanika Uncedo Lwemali BekuLockdown

Abaphila ngokuthengisa
Abaphila ngokuthengisa

Abaphila ngokuthengisa bathi abaselalo ithemba lokuba uhulumende uzabanika imali yokubancedisa ngesikhathi lapho ilizwe liphansi kweziqondiso zeLockdown okunengi elizweni kuvaliwe bengenelisi ukusebenza bephilise imuli zabo.

Uhulumende wazise ukuba uzophathisa abaphila ngokuthengisa ngesikhathi seLockdown ngokubapha imali ukuze labo benelise ukunakekela imuli. Kodwa isikhathi sesiside belokhe belindile osokubenza balahle ithemba.

Umqondisi wenhlanganiso emele abaphila ngokuthengisa eyeBulawayo Vendors and Traders Association (BVTA) umnumzana Mike Ndiweni uchasisa ngesimo abakiso.

“Imali le ebithenjiswe abantu abazisebenzayo ayikabuyi, sesilahlile ithemba. Sibona besivalwa amehlo ngobulembu, akula lutho sesibona engani kudlalwa ngathi nje. Amalanga lokhe edlula kungasakhulunywa ngayo so sinakana ukuthi besivalwa nje, besisithi kumbe kodwa abantu abasela themba vele sebezenzela nje izinto zabo ukuthi ilanga litshone nje liphume.”

UNdiweni uqhubeka ethi kunje inengi labo lokhe behlezi emakhaya bengasebenzi.

“Akula mavendors aseqalisile ngoba indaba yakhona ayizange icace ukuthi batshoni uma besithi ama food informal traders are allowed to trade. Bathi bake bazama abanye ukuthengisa eCowdrypark, bebebika ukuthi bafike bangani bayahlukunyezwa kathwa bagoqe izinto zabo babuyele ezindlini. So akula thina esibaziyo kumba abangamalunga ethu asebeqalile ukuthi bathengise ngikhuluma nje.”

Unkosikazi Fondness Mlotshwa othengisa ukudla uthi wehlulekile ukuba asebenze izolo.

“Ngihambile e standini sami njengokutsho kuka hulumende ukuthi abathengisi bokudla bazathengisa kodwa kweyami indawo sisusiwe ngamasotsha. So asikwazi ukuthi kahle kahle abathengisa ukudla yibaphi, kumbe kutshiwe abema shops. Pho thina esizisebenzayo sithengisa okokudla ukuthi sizaphila njani labantwana, sibhadale ama rent ezindlini asazi khonalapho.”

Omunye wabathengisayo unkosikazi Siphephile Ndoro ukhalaza ngemali abayithenjiswayo nguhulumende.

“Besilokhe silindile ukuthi uhulumende uzasinceda ngemali le ayethe uzasipha yona kodwa kulusizi ngoba lalamuhlanje sezizaze sikwanise 2 months singathengisi. So imali ye staff ucina suyithintile. Kuyabe kungela ngeyinye indlela, ngeke ukhangele abantwana bengadli. Imali yokuthi siyaqalela ngaphi langaze sibe sesivunyelwa asiselayo. Ngabe ekahulumende ibisingenile besizancengisa ngayo kodwa sikhuluma kunje imali yokuwoda asiselayo.”

Umphathintambo wamabhizimusi amancane unkosikazi Sithembiso Nyoni uchaze ukuba bakuliphi ibanga njengohulumende.

“Ngizathanda ukuthi ngichasise ngemali, i relief fund eyama vendors. Le mali ibanjwa yi ministry ye public service, labor and social welfare so sebeqalisile ukubhadala. Abantu banengi sebefuna ukuthi badlule i million so abantu kababekezele imali zakhona zizabhadalwa zizabuya. Ngibe sengikhuluma njalo ngokwama vendors, abathengisa ukudla. Kuvunyelwa ukuthi kube lalabo abathengisela ezindaweni ezavunyelwayo benikezwe yi local authority. Hayikhona laba abaphongu hamba behlala emigwaqeni bethengisa yonke ndawo lokhu akuvunyelwa.”

Unkosikazi Nyoni uthi abathengisayo kababekezele, bazayithola imali abayithenjiswa nguhulumende. Uveze njalo ukuba lolu hlelo seluqalile njalo abantu abakhangelwe ukuthola limali sebengedlula isigidi. Ubuye wacacisa ukuba abavunyelwa ukuthengisa ukudla ngesikhathi kuvaliwe yilabo abathengisela endaweni ezibhaliswe njengamabhizimusi.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:17 0:00


Intathelizindaba Zithola Usizo Lwemphahla Yokuzivikela kuCovid 19

Intathelizindaba zinikezwa isipo semphahla yokuzivikela emkhuhlaneni weCovid 19
Intathelizindaba zinikezwa isipo semphahla yokuzivikela emkhuhlaneni weCovid 19

Abenhlanganiso ezisebenzisana lenthathelizindaba bazinikeze usizo lwempahla yokuzivikela ekuthini zingathatheli umkhuhlane oweCovid 19, iPersonal Protective Equipment ethengwe ngosizo lwemali evele kwabehofisi yommeli weSweden eZimbabwe.

Usizo lolu luza ngesikhathi ilizwe lisanda kumanyana lamanye umhlaba wonke ukunanza usuku oluqakathekisa imisebenzi yentathelizindaba olwe World Press Freedom Day, ngeSonto, mhla ka3 Nkwenkwezi, kulemibiko ethi sokubulewe intathelizindaba ezedlula amatshumi amahlanu yiCoronavirus ngenxa yokuswela okokuzivikela.

Intathelizindaba zinikezwa isipo semphahla yokuzivikela kuCovid 19
Intathelizindaba zinikezwa isipo semphahla yokuzivikela kuCovid 19

Unobhala jikelele weZimbabwe Union of Journalists uFoster Dongosi uthi bakubone kufanele ukudingela intathelizindaba lolusizo.

“Njalo sikhuthaza abanye abakwezinye indawo ukuthi hayi njengoba libona sithole okunganengi kakhulu okuyincosana. Kusafuna abanye inhlanganiso ezitshiyeneyo oUnited Nations lamanye amankampani azimeleyo Labantu nje abazimeleyo lamanye ama Embassy ukuthi baphathise ngoba umkhulu lumsebenzi. Njengoba ngike ngatsho ukuba intathelizindaba yizo eziphambili yizo ezisebenza ziphambili zilwisana legciwane leli ele Covid-19 ngakho ke sifuna ukukhuthaza bonke abaphandle ukuthi basize basincedise njengentathelizindaba ”

Intahelizindaba zinikwa isipho semphahla yokuzivikela
Intahelizindaba zinikwa isipho semphahla yokuzivikela

Kwasekelwa nguLeopold Munhende osebenzela iphephandaba lebulenjini eleNewZimbabwe.com oyisikhulumeli senhlanganiso yentathelizindaba ezisacathulayo eye Young Journalists Association – YOJA.

“Kwenza ngithabe ukuthi bakhona abantu abasinakayo emsebenzini wethu lowu esiwenzayo ngesikhathi se Covid-19 ngoba sikhangele, ngesikhathi lezi amaphepha, abanikazi bawo bebesehluleka labo ukusinika even ama mask lawa, ama overoll lawa even lalawa ama hand sanitiser. Lapha manje sesinikiwe. Lathi sesisebenza sikwazi ukuthi hayi I Covid leyi kayisoze isibambe ”

Obona ngokuqhutshwa komsebenzi enhlanganisweni yabahleli, eyeZimbabwe National Editors Forum uNjabulo Ncube uchasisa ngalolusizo.

“Usekelo esiluphiwe yi FOJO le IMS le Embassy eye Sweden abafake i US$25,000-00 ukuthi sithenge lezi zinto ezigoqela ama sanitiser ama masks lama gloves lama suites ”

Umgcinisihlalo we Khomidhi yedale lephalamende ebona ngokwezindaba eyeMedia, Information and Broadcasting Services, umnumzana Prince Dubeko Sibanda uthi uqakathekile umsebenzi wentathelizindaba.

UMnumzana Prince Dubeko Sibanda umgcinisihlalo wekhomidi yedale lephalamende ebona ngezokwethulwa kwemibiko
UMnumzana Prince Dubeko Sibanda umgcinisihlalo wekhomidi yedale lephalamende ebona ngezokwethulwa kwemibiko

“Kuqakathekile lokho ukuthi sibe kwazi ngoba ungananzelele umsebenzi wentathelizindaba kabazenzeli bona bayenzela uzulu, bayenzela umphakathi ukuthi ekwanise ukuthola izinto ezingabe zifihlakele. Kwesinye isikhathi ezingabe ziyanceda labo bantu ekuthatheni ama decisions abo kumbeni njalo ekuboneni ukuthi bengabe bebuswa njani ”

Umphathintambo wezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa uthi bazimisele njengohulumende ukulondoloza impilo yentathelizindaba ngoba ziqakathekile kwezentuthuko yelizwe kodwa behlulwa yikusilela kwemali.

Inhlanganiso zabezindaba zibuthanise loluncedo zisebenzisana phansi komanyano weMedia Alliance of Zimbabwe ogoqela labe Media Institute of Southern Africa – MISA Zimbabwe, Zimbabwe National Editors Forum kanye labe Advertising Media Association – ADMA.

please wait

No media source currently available

0:00 0:03:56 0:00


AbeWorld Health Organization Bathi Bakhathazekile Yikuphazanyiswa Kwenhlelo Zempilakahle Yabantwana yiCovid 19

Inhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organization isiveze ukukhathazeka okukhulu ngokuphazamiseka kwenhlelo zokuhlaba abantwana amajekiseni okubavikela emikhuhlaneni enjengabondingindi leminye, ngalesi sikhathi ohulumende bemazweni amanengi sebeqakathekisa ukulwisana lomkhuhlane weCovid-19, ikakhulu ezwekazi leAfrica okugoqela eZimbabwe.

Ingcwethi zezempilakahle zikhuthaze abazali ukuba loba besebunzimeni beCovid-19 bangayeki ukuyahlabisa lokuthontisela abantwana imithi yokubavikela emikhuhlaneni evame ukuhlasela abantwana abaphansikweminyaka emihlanu, emakilinika aseduze labo, njengenjayelo.

Isiphathamandla senhlanganiso ebona ngokuvikela abantwana kumikhuhlane ehlukeneyo iJohn Snow Research and Training Institute, uNkosikazi Adelaide Eleanor Shearley uchasisa imikhuhlane abayivikelayo besebenzelana lohulumende weZimbabwe.

“Inhlanganiso yethu incedisana logatsha lwezempilakahle kuhulumende weZimbabwe sihlaba abantwana amajekiseni lokubathontisela ukuze bevikeleke kumikhuhlane ehlukeneyo. Ebalisa ufuba-TB, amaketane- Tetanus, ukugogeka- iPolio Malaitis, Isihlabo- pneumonia, ukuvuvuka kwesibindi – Hepatitis B, isihudo.’

UNkosikazi Shearley wengeze echasisa ukuthi abantwana bavikelwa njani kule imikhuhlane.

''Yimikhuhlane ebamba abantwana bezalwa baze bafike iminyaka emihlanu. Abantwana laba sibanika amajekiseni okuvikela ufuba bezalwa baze bafike inyanga ezilitshumi lasithoba minwe mibili.’’

Uchasise njalo kabanzi ngohlelo olusungulwe nguhulumende lokuvikela abantwana abangamankazana kumkhuhlane wemvukuzane yesibeletho.

‘’Uhulumende useqale ukunika abantwana abangamantombazana ijekiseni yokuvikela igcikwane elibamba isibeletho elenza umkhuhlane wemvukuzane yomlomo wesibeletho. Inikezwa amantombazana akuGrade 5, lalabo abaleminyaka elitshumi.’’

Ngomkhuhlane wegcikwane leCovid-19, uNkosikazi Shearly ukhuthaze uzulu ukuba ahlanzeke ngoba akukabi lejekiseni yokuwuvikela.

“Lonyaka sizakuba lenkinga yokuba sesilomkhuhlane omutsha oweCovid-19 osuqede abantu umhlaba jikelele njalo awukabi lejekiseni yokuwuvikela ngoba ukuvikeleka kwakhona yikuhla ezindlini ukugeza izandla ukungabi lemibuthano uzakwenza ukuthi amajekiseni esiwapha abantwana abesesehla engehla imikhuhlane esasesiyiqedile izavela sizaqala ukubona abantwana bebulawa yindingindi, Ngakho siyalinxusa bazali ukuba lingayeki ukusa abantwana ukuba bayehlatshwa lamajekiseni okuvikela imikhuhlane.’’

UMqondisi wesibhedlela seMpilo Central Hospital, uDokotela Solwayo Ngwenya, laye ugcizelele ekuthini iCovid-19 ilakho ukuzaphazamisa uhlelo lokuhlabisa lokuthontisela abantwana.

“Umkhuhlane weCovid-19 mubi kakhulu eAfrica ngoba uzaphazamisa uhlelo lokuhlabisa lokuthontisela abantwana bevikelwa ukubamba imikhuhlane ehlukeneyo. Ngesikhathi seLockdown, omama bayehluleka ukuyahlabisa abantwana siyethema ukuba amalockdown azaphela abantwana bengakahlaselwa yiyonale imikhuhlane ehlasela abantwana abangahlabanga amajekiseni okuvikela imikhuhlane ethile.”

Ilunga lekhomithi yezempilakahle edale lephalamende, uNkosikazi Chelesile Mahlangu ukhuthaze omama ukuba bengayeki ukuyahlabisa, abantwana kanye lokubakalisa emakilinika wonke avuliwe ngalesi sikhathi sokulwisana leCovid 19.

“Njengoba siphakathi komkhuhlane weCovid 19 singalibali ukuyahlabisa, ukuthontisela lesikalini sicabanga ukuba konke kumile ngoba sikulockdown. Amakilinika wonke avuliwe lingalibali ukuyabahlabisa amajekiseni okubavikela ukubamba imikhuhlane, ukubathontisela lokubakalisa ngoba impilo yabantwana iqakathekile.’’

ldolobho lakoBulawayo lilamakilinika ekhansili angamatshumi amabili lanye wonke avuliwe ngesikhathi lesi selockdown.

Inhlanganiso yeWorld Health Organisation yethule imibiko ithi ikhathazekeli ngalesisikhathi umhlaba ubhekane lomkhuhlane weCovid-19 ngoba abantwana abenengi belakho ukwehluleka ukuthola amajekiseni okubavikela imikhuhlane ngoba amazwe amanengi ikakhulu eAfrica ebhekane lobunzima.

Ziyaqhubeka Inhlupho zabeZimbabwe Ngesikhathi Abanye Bebuyela Emsebenzini kweleSouth Africa

Umongameli Cyril Ramaphosa wele South Africa uvumela ukuvulwa kwamanye amankampani, mhlaka 4 Nkwenkwezi, 2020
Umongameli Cyril Ramaphosa wele South Africa uvumela ukuvulwa kwamanye amankampani, mhlaka 4 Nkwenkwezi, 2020

Lobanje kulamabhizimusi amanengi avunyelwe ukuqala ukusebenza ngoMvulo kweleSouth Africa, inengi labeZimbabwe abasebenza endaweni zokudlela, ezokwakha, ezokuzithokozisa lezokuthutha bakhala ezimathonsi njengoba la mabhizimusi elokhu engakavunyelwa ukusebenza. UBenedict Nhlapho usipha loludaba eseJohannesburg kweleSouth Africa.

Kodwake izizalwane zeZimbabwe zikhala ezimathonsi. Inengi labeZimbabwe laba basebenza endaweni zokudlela lasemahoteleni. Kodwake phansi kwehlandla lesine indawo zokudlela zivunyelwa kuphela ukupheka ukudla kuthunyelwe ezindlini. Lokhu kutshiye izinkulungwane zezizalwane zeZimbabwe ezihambisa ukudla ematafuleni zingelamvumo yokubuyela emisebenzini.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Mlungisi Ndlovu uthi lokhu sekubatshiye bengazi ukuthi izozalankomoni.

“Ngathi mostly njengabantu bangaphandle abanengi sithwele nzima kakhulu kakhulu kakhulu cause impilo yethu isemarestaraunt and irestaurant isevayiva ngeday to day imali engenayo. So nxa sivalelwe nje ngamarenti, amaTV okumele abhadalwe ukudla asikwazi ukuthi sizophila ngani abantwana ekhaya le. Makungenzeka izikolo zivulwe ngamaschool fees amatransport money ziphuma ebantwini okungelaIncome ebuyayo.”

Ngakolunye uhlangothi inengi labeZimbabwe laba abasebenza kumabhizimusi okwakha labo abazukuqala ukusebenza njengoba kuvunyelwa kuphela abenza imisebenzi yokwakha ephuthumayo lenhlelo zokwakha zikahulumende.

Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Butho Mpofu uthi leyinto esibatshiye bengazi ukuthi bazaphila kanjani.

“Ngiphatheke kabi kakhulu ngoba masithanda ukubheka thina kuconstruction makuthi January, February, March akuzona inyanga ezinhle vele kithi. So siyasiqale ukungathi siyahlumanyana makuthi Epreli, Meyi bekuzoba kuhle kakhulu sivulelwe sisebenze uma singasavulelwanga eyi sesiyophatheka kabi kakhulu kodwa kube kungekho esingakwenza.”

Inengi labeZimbabwe laba osekwedlule inyanga bevalelwe ezindlini bathi abaselakudla, imali yemithelo yezindlu kanye lemali yokuhlawula izikwelede zabo ezitolo.

UBheki Malinga yisizalwane seZimbabwe osebenza ngezokuzithokozisa ezibalisa imiculo. Le yinto eyenziwa ngamakhulu ezizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa kodwake abaculi kabavunyelwa ukubuthanisa abantu bebethokozisa. Lokhuke umculi uMalinga uthi sekubadlisa imbuya ngoluthi.

“Sivele savaleleka asisakwazi ukuhambisa umsebenzi wethu ebantwini, asisakwazi ukubonakalisa umsebenzi wethu ebantwini, ngoba lakumaphephandaba kukancane ukuthi sitholakale, lakumabonakude, ipiracy ihambikhuphuke futhi asisakwazi ukwenza amaShow. Into yakhona iyailimaza kakhulu kakhulu.”

Umculi weTsholotsho Great Sounds u Thamsanqa Sibanda uthi nxa kungaqhubeka kunje abantu bazafela ezindlini.

“Kulicebo elihle elenziwe nguhulumende kodwa isikhalo sithi sona kungaze kudonse kakhulu ngoba abanye zinengi izinhlelo ebezidingeka ukubana zenzeke kodwa njengoba kusiba nje, kulokhe kuwoma kusiba nje kutsho ikati lizodlalela eziko njengabantu bangaphandle kusuka kubenzima.”

Kusenjalo uhulumende uthi ukuvulelwa kwamanye amabhizimusi ukuthi lawo aqale ukusebenza kuzakuya ngokwehla kwenani labantu ababanjwa belegciwane lecoronavirus.

Uhulumende uthi Abehluleka Inhlawulo yeRent ngoMabasa Akumelanga Bajeziswe

Bulawayo Progressive Residents Association
Bulawayo Progressive Residents Association

Izakhamizi zako Bulawayo zamukele ngenjabulo umbiko kahulumende wokuthi abanikazi bezindlu baxolele amaloja ekuhlawuleni imithelo yokuhlala eyeRent ngalesi sikhathi ilizwe liphakathi kweLockdown. Kodwa ngasikhathi sinye abaninindlu bathi inhlawulo zama loja yizo abaphila ngazo.

Abenhlanganiso zabamela izakhamizi zakoBulawayo sebekwamukele lokhu besithi kuzasiza abanengi ngoba bengabantu abaziqhatshileyo.

Isikhulumeli senhlanganiso yezakhamizi yeBulawayo Progressive Residents Association umnumzana Kelebone Khabo uthi uhulumende wenze isinqumo esihle.

“Inyathelo elithethwe nguhulumende lizasiza kakhulu abantu be Zimbabwe ngoba abanengi bajayele ukuthengisa emigwaqweni. So ngalesi isikhathi inengi abalalo ithuba lokuba bayethengisa badinage imali. Sesikhangele koBulawayo abantu abanengi bangamaloja, abala zindlu. IBulawayo vele ilohlupho lwe housing problem so amaloja azabe esizakele kakhulu. Sithemba ukuthi i lockdown iphela bazanikezwa futhi ithuba lokusebenza. ”

Unkosikazi Alice Gumbo oliloja uthi wenelisile ukuba lesivumelwano lomninindlu ukuba abhadale imithelo kuphela.

“Inyanga le ithe iqalisa, ngibiziwe ngu landlord wami wathi njengoba umumo unje so, ngibhadale imali yama gesti lamanzi ngoba lapho esihlala khona sisebenzisa i cash power. Savumelena ukuthi eye rent ngizayikhipha phambilini sekungcono, ngoba vele ngingumuntu ozisebenzayo nxa ngitshona endlini kutsho ukuthi imali angiyitholi. Njalo bengingakaze ngiphambanise ukubhadala, engxenye yikho okwenze uland lord wami angizwele.”

Laloba kulabanye abavumelana lesinqumo sika hulumende abanye bayasisola lesi sinqumo besithi sihle kuhlangathi olulodwa kuphela. Umnumzana Gabriel Hadebe ongumninindlu uchaza lokhu.

“Into esiyithabelayo lapha yikuthi imali yethu silakho ukuthi siyithole loba nje izabe sibuya ingama piece amancane. Kodwa ke izikhalazo esilaso yikuthi uhulumende ukhulume ngabantu abalama mortgage kuphela kodwa kazange ekhulume ngabantu abalezindlu ezivele zibhadalelwe. Ngabe kuthiwe lathi sizathola imbijana ikhutshwe emanzini kumbe emagetsini bekuzabe kuncono lathi kube kohana esikutholayo. Kakunga benefit abantu abasabhadalela izindlu thina ezethu sazibhadalela kudala, lathi si affected nge lockdown le, inzuzo yethu enengi ilahlekile ngoba singasebenzi.”

Unkosikazi Shaline Kango oliloja uthi isinqumo sikahulumende kasisoke silandelwe ngabanikazi bezindlu ngoba labo bephila ngemali lezo.

“Mina ngikhulumela kweyami indawo, umastanda wami kazwisisi ukuthi i rent ngingayibhadala ngama installments ngoba laye ukhangelele ukudla khonalapho, abhadale indleko zika khansili khonapho. So lesi isinqumo esithethwe nguhulumende but kithi ebantwini kasisoze sisebenze. Ngoba leyo mali umuntu uyabe ethembele kiyo, okuncane akutholayo uyabe ekhangelele ukuthi ingezelelwe nhama loja. So lokhu akusoze kusebenze.”

Umnumzana Gamelihle Ndlovu oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi kufanele abantu baqhubeke bebhadale laloba inengi lingayi emisebenzini.

“Mina angikuboni kungu mqondo omuhle wokuthi abantu bengabhadali irent ngesikhathi se lockdown. Okwenzakalayo yikuthi abantu abanengi abala misebenzi so ama rent lawa ayabaphilisa. Abanye ngabafelwa ngabazali batshiyelwa izindlu ngabazali so bayabe bephila nngemali le, abanye ngabalezindlu kodwa kabasasebenzi so baphila ngemali le. So akwenzi ukuthi abantu bengabhadali ngoba abanye abantu baphila ngama rents.”

Uhulumende wethule umbiko wokuba uzalamulela laba abaloja ezindlini kanye lendawo zamabhizimusi ukuba ngesikhathi lesi kuvaliwe inhlawulo okumele bazibhadale sebengazibhadala lapho sekuvuliwe.

Ubuye wathi akusoke kube lesijeziso sokuphuza ukubhadala njalo abanini zindlu abalokhe besabhadalela izindlu labo bazaphiwa usizo olufanayo.

Kodwa abanini zindlu bako Bulawayo sebekhalaze ukuba labo badedelwe kukhansili kanye lemagetsini.

Okunye njalo abakukhulumileyo yikuba inengi labo liphila ngemali zamaloja ngakho uma bengasabhadalanga abasanelisi ukuba labo baziphilise.

AbakoGodlwayo Basungula Ezabo Indlela Zokucebisana Lokusabalalisa Ulwazi ngeCovid 19

KoGodlwayo
KoGodlwayo

Inani lasebefunyenwe belegcikwane leCovid 19, lokhu likumatshumi amathathu lambili-32, kulabahlanu abasinde kulumkhuhlane, wabulala abathathu eZimbabwe.

Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezingamatshumi pgose amathathu lanhlanu - 34,915, asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus njalo selibulele abedlula inkulungwane lengxenye -1,521, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilitshumi-11,309.

Kunjalo nje endaweni ezinengi zemaphandleni eZimbabwe, abantu bakhala ngokuthi abalutholi ulwazi olweneleyo ngomkhuhlane oweCoronavirus, lalapho lusiza lubuya lulotshwe ngesingisi okwenza kube nzima kibo ukulubala bazwisise. Ukwenqabela loludubo abanye abadabuka eFilabusi, esigabeni seMatebeleland South, basungule amaqembu ambalwa wokukhulumisana becebisana ngentuthuko yalesi siqinti.

Inzalo yakoGodlwayo ilamaqembu athile okuxhumana beyabelana ulwazi enkundleni yebulenjini eye Whatsapp, ezigoqela eleGodlwayo Development Forum, Insiza Media and Development News lamanye.

Mufundisi Nkululeko Tshuma
Mufundisi Nkululeko Tshuma

I-Studio 7 ibe lethuba lokuxoxa lokhokhela ukusungulwa kwalezi nhlelo zentuthuko, uMfundisi Nkululeko Tshuma, ochasisa kabanzi ngokunye abakwenzayo njengenzalo kaGodlwayo ukulimukisa uzulu ngomkhuhlane weCovid 19 kanye lezinye inhlelo abalazo zentuthuko.

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:43 0:00


Sebebane Asebebulewe yiCovid 19 eZimbabwe, Emhlabeni Jikelele Sebeyi-2,614,040

Inani lasebebulewe ngumkhuhlane weCoronavirus eZimbabwe seliqanse laya kwabane ngokubhubha kowesifazana obedabuka eMhondoro eMashonaland West, obhubhele esibhedlela seWest End eHarare, osekukhuphule inani labantu abafunyenwe beleligciwane kwabangamatshumi amabili lathobaminwemibili.

Kuthike inani lasebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus emhlabeni jikelele seliyizigidi ezedlula ezimbili lengxenye-2,614,040, phakathi kwalelo nani iMelika yiyo elokhu ikhokhela, ilenkulungwane phose ezingamakhulu athoba minwemibili-835,316.

Emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane ezilikhulu lamatshumi phose athobaminwemibili-182,004 asebebulwe yiCovid 19.

Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezedlula kancane amatshumi amabili lengxenye - 25,131, asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus.

Ele Egypt yilo elikhokhelayo namhlanje ekubeni lenani eliphezulu lasebefunyenwe bele gcikwane leli ezwekazi leAfrica, selilenkulungwane phose ezintathu lengxenye-3,490, lilandelwa ngele South Africa lalo elilenkulungwane ezedlula kancane ezintathu- 3,465.

ICovid 19 isibulele abayinkulungwane lamakhulu edlula kancane amabili -1,205, ezwekazi leAfrica, kuthi asebesinde kuyo sebezinkulungwane ezedlula eziyisithupha lengxenye-6,576.

Sesivalwe Ngci Isibhedlela seWest End Okulomuntu Obulewe yiCoronavirus

Umphathintambo wezempilakahle uMnu. Obediah Moyo
Umphathintambo wezempilakahle uMnu. Obediah Moyo

Inani lasebebulewe ngumkhuhlane oweCoronavirus eZimbabwe seliqanse laya kwabane ngokubhubha kowesifazana obedabuka eMhondoro e Mashonaland West obhubhele esibhedlela seWest End eHarare, osekukhuphule inani labantu abafunyenwe beleligciwane kwabangamatshumi amabili lathobaminwemibili.

Ekhuluma eHarare ngemva kokuphiwa kwempahla yokusebenzisa ukulwisana lalumkhuhlane ngabe World Health Organisation (WHO) ngoLwesithathu, umphathintambo wezempilakahle, uMnu Obadiah Moyo, uthe basadinga abantu abangabe behlangane lomuyi, njalo basazama ukudingisisa ukuba engabe eyithole ngaphi iCoronavirus.

UMoyo uchasisa okwenzakeleyo ngomama lo obikwa ubeliminyaka engamatshumi ayisitshiyagalombili lambili (82) yokuzalwa.

“Liqiniso lokhu. Lo ngumuntu akade esesibhedlela seWest End. Ube melele impumela yakhe esibhedlela. Isibhedlela sihle sabona ukuba sifake indlela zokuvikela umkhuhlane weCOVID-119”

UMoyo uqhubeke esithi imuli kamuyi ihle yaziswa ukuba uzabekwa ngendlela ebekwa ngayo abantu abalalumkhuhlane.

“Izihlobo zakhe sezitsheliwe zizathola icoffin, umuyi uzafakwa ebhokisini elizabe elizabe livaliwe. Umgwcabo kufuze uhle wenziwe masinya. Abezempilakahle bakhona baza bona ukuba yonke into yenziwa ngemfanelo ukuze bonke abahlangane laye badingwe masinya”

Omunye uMongikazi uNkosikazi Emilia Tshuma uthi kuyadanisa ukuba sekulabantu asebebanjwa yiCovid 19 emaphandleni.

“Kunzima kakhulu ukunanzelela ukuba sokulomuntu wemakhaya olalumkhuhlane. Abantu abasemakhaya sebesengozini ngalu mkhuhlane. Inombolo zabantu esibatshelwayo kungaba kungelaqiniso kuzo”

Ingcitshi ecubungula ezombusazwe, uMnu Discent Bajila laye ugcizelele ukuba sokusethusa ukutholakala kwalumkhuhlane emaphandleni.

“Kuyadanisa ukuzwa ukuba umkhuhlane lo usufikile emakhaya ngoba izibhedlela zingumango omkhulu kakhulu. Uhulumende kumele azame ukuthumela umbiko masinya”

Lokhu kusekelwe ngu Mnu Henry Madzore unobhala wezempilakahle kuMDC ekhokhelwa nguMnu Nelson Chamisa yena othi kumele uhulumende aqale ukuhlola abasemaphandleni.

Liqhubeka likhuphuka inani labantu asebefunyenwe beleCovid 19 njengoba izolo ntambama ugatsha lwezempilakahle lwethule umbiko othi sebengamatshumi amabili lasitshiyangalombili abalalumkhuhlane (28).

Abalitshumi lantathu ngabase Harare, abalitshumi koBulawayo, eMatabeleand North iloyedwa kuthi iMashonaland East ilabane.

Kulonye udaba, umsekeli ka Mongameli Emmerson Mnangagwa njalo ekhokhela iqula elibona ngokulwisana lomkhuhlane weCOVID-19, uMnu Kembo Mohadi, ngoLwesithathu utshele intathezindaba ukuba uhulumende uzakwethula umlayo wokwehliswa kwentengo yokudla ilingane leya mhlaka 25 Mbimbitho.

Kodwa ingcitshi zezomnotho zithi lokhu kuzakwenza kube lodubo lokuswelakala kwempahla eZimbabwe ngoba abezitolo bazafihla impahla yabo kulokuthengisa ngentengo ephansi engahambelani lokuqansa kwedola le Melika.

Bakhala Ngokusilela Kwamabhasi kaZUPCO Abasebenzayo Ngesikhathi seLockdown

Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO
Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO

Uhlupho lokusilela kwamabhasi athwala izisebenzi zomsebenzi oqakathekileyo, ezivunyelwa ukungena edolobheni awenkampani yeZUPCO sokubangela ukuthi abantu bephule iziqondiso zokungasondelani duze laduze isocial distancing ngoba behlala bebuthene belinde amabhasi okwehlisa amathuba okulwisana lokuthelelanwa komkhuhlane weCOVID-19.

Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO
Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO

Lanxa ekhona amabhasi aweZupco ahambayo abantu bakhala ngokuthi bama isikhathi eside bewalindele bebuthene bebanengi okubafaka engozini yokuthi bathole umkhuhlane weCOVID-19.

Unkosikazi Nesisa Ncube isakhamuzi sakoBulawayo uthi balinda isikhathi eside ukuze bagade amabhasi la.

‘‘Uhlupho esihlangana lalo yikuthi esikhathini esinengi sisuka sime laphana abanye omama abayabe bemile laphana ngomama abazithweleyo abanye bengani abaphilanga kuhle emzimbeni, esikhathini esinengi nxa sebeme isikhathi eside abanye bayabe sekungani abasezwa kuhle lanxa kunjalo. Amabhasi ayabe ephuza ukubuya umuntu uyabe eselayinini kwesinye isikhathi angafinyeleli ukungena ebhasini ukuze kube lula lathi sihambe sikhululekile.”

Umnunzana Shelton Msimanga uthi basengozini yokuthelelana lumkhuhlane ngoba bama kakhulu belixuku belindele amabhasi abangaziyo ukuthi ayabuya sikhathi bani.

Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO
Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO

“Ukulindela ibhasi kuyafanana ungaze ube usuka elokitshini kumbe uvela etown usiya elokitshini ngoba kuzozonke izikhathi uyalinda ungazi ukuthi izadlula sikhathi bani. Ngabe mhlawumbe kuyaziwa ukuthi idlula every hour ukuthi ma kutshaya u10 susiyalindela, kuyatshaya u11 susiya lindela khathesi nxa uselokitshini uyalinda ulinde ungazi ukuthi izaze ibuye yini lanxa usetown siyalinda silinde khonapho kodwa ibhasi ingabuyi singazi ukuthi ibus izaze ibuye sikhathi bani. Ngokunye okubangela ukuthi abantu bacine beminyana emabhasini ngoba bengazi ukuthi ibhasi abyilindeleyo ingaphi.”

Umnunzana Leopold Munhende uthi amabhasi malutshwana kakhulu aweneli abantu bonke abaya emsebenzini.

“Kunzima sibili ngoba amaqueue akhona emabhasini lawa oZUPCO esawaphiwa nguHulumende makhulu kakhulu made kakhulu mina ngingene kuqueue ngo14.30 ngaze ngagada ibus ngo 17:35 after about 3 hours. Bekulebus eliyi one kuphela belibuya lihambe liphenduke ngapha abantu bebe over 100 lona lithwala about 22 people ngoba besithi kumele kube le social distancing ebhasini. UHulumende kangezelele amabhasi nxa efuna abantu labo behambe kungcono sibili.”

Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO
Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO

Omunye oyisisebenzi esingamanga ukuya emsebenzini umnunzana Mthulisi Moyo uthi ma umuntu etshayisa kumbe esiya emsebenzi akumelanga ame kakhulu elinde imota.

‘‘Siyabonga uHulumende wasibona ukuthi si essential njengokukhuma kwabo ukuthi sisebenze kodwa si essential njalo siba lamaline amade okuthi sibuyele emakhaya ethu.Njengakithi ecowdry ngapha uma elayinini for 3 hours or more ibhasi ingakabuyi uyezwa kuthiwa baye kulunch kumbe baye ngaphi ume ume. Kubuhlungu ukuthi wena uvela emsebenzini udiniwe uqede lapho ume elayinini, ngendlela okume ngakhona kubuhlungu siyacela besibone ba add amabhasi.’’

Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO
Abantu bemelele amabhasi aweZUPCO


Imizamo yokukhulimisana labakahulumende abangabanikazi benkampani yeZUPCO, yehlule ngoba bebengadobi incingo zabo njalo bebelokhe bengakaphenduli imbuzo ethunyelwe yiStudio 7 kumakhalekhukwhini enkundleni yokukhulumisana eyebulenjini eyeWhatsapp.

Izisebenzi zikaHulumende kwezinye inhlangothi ezingamanga ukuya emsebenzini ngoba zincedisa endaweni esitshiyeneyo ziveze ukukhathazeka ngokusilela kwendlela zokuhambisa emsebenzini kanye lokubuyela emizini zisithi lokhu kumele kuhlolisiswe kabanzi ukuze kungatholakali abantu bebuthene besendolene loba ukuminyezelana belinde amabhasi besephula iziqondiso zesocial distancing.

Laloba kulobunzima kwezinto zokuhambisa abantu bazimisele ukuthi bahambe emisebenzini yabo kodwa becela ukuthi amabhasi ayengezwe kumbe kufakwe amkhombi ukuthi bengaminyani ukuthi umkhuhlane lo osebekayo ungamemetheki elizweni.

Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 Bayabela Abaswelayo Ukudla koBulawayo.

Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 besipha abantu uncedo lokudla
Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 besipha abantu uncedo lokudla

Abenhlanganiso ye-lAM4Bulawayo Fighting Covid-19 lamhlanje basungule uhlelo lokwabela abantu ukudla emizini ehlala abanengi yakoBulawayo, ebalisa Entumbane, Njube leLobengula emizameni yokulwisana lendlala ngesikhathi sokungezelelwa kwensuku zokuhlala emakhaya ukuze kuvinjwe ukumemetheka lokuthelelanwa kwegcikwane leCOVID-19.

Emizameni yokumelana lendlala ebhekane lozulu, abenhlanganiso ye-Iam4Bulawayo fighting Covid-19 icabange ukuphathisa abemuli eziswelayo ukudla.

UNkosazana Nqobile Sibanda ohlala eNtumbane ubonga isipho sokudla asithole lamhlanje.

''Ngiyabonga loluhlelo olubuyileyo lokusitholisa ukudla ukuthi sidle labantwabethu njalo sinqabele ukumemetheka komkhuhlane weCOVID-19 sibambene leIm4Bulawayo Fighting COVID-19''

Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 besipha abantu uncedo lokudla
Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 besipha abantu uncedo lokudla

Okugxizelelwe nguKhansila kaWard 10 emzini weNtumbane koBulawayo, uNkosikazi Sinikiwe Mutanda.

‘‘Siyabonga ngohlelo lwe lam4Bulawayo Fighting Covid-19 ngokutholisa abantu ukudla ngesikhathi selockdown. Bakwenze kwabalula ngoba batholise wonke umuntu bengakhethi ubulili, umhlobo ngoba bakhangele zonke izakhamizi ngokufanayo.''

UMfundisi Patson Netha, omelet amabandla akoBulawayo unxusa abangathanda ukuphathisa ngokudla ethi bakhululekile ukuzo kwenza njalo ezinkonzweni.

''Siyalubonga uhlelo lokutholisa abantu ukudla, njengamabandla inkonzo zethu zivulekile ukuba lize lizokupha abantu ukudla ngendlela ebalulekileyo.''

Isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu Christopher Ntini omele izakhamizi eNjube -Lobengula uthi abakaze bakubone ukuphathiswa ngale indlela.

''Ngithanda ukubonga inhlanganiso ye lam4Bulawayo Fighting Covid-19 ngokusitholisa ukudla siyabonga asikaze sikubone okunje ukuthi lathi sidle ngelockdown, siyabonga Twalumba Tatenda.''

Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 besipha abantu uncedo lokudla
Abe-Iam4Byo Fighting Covid 19 besipha abantu uncedo lokudla

Obona ngokwethulwa kwemibiko enhlanganisweni yeIam4Bulawayo Fighting Covid-19, uMnu Thando Nkomo uchasisa ngohlelo lwabo lolu.

''Isiqu esibona ngezokudla kunhlanganiso yethu sibone kufanele ukuba sisungule uhlelo lokutholisa imuli ukudla ngesikhathi selockdown njalo sikhangelele ukunceda abantu abazinkulungwane eolobheni lakoBulawayo. Sibonga inhlanganiso ezehlukeneyo ezithe zapha lokhu kudla esikuphe uzulu.’’

Imuli ezinengi edolobheni lakoBulawayo lemaphandleni sebebhekane lendlala enkulu ngesikhathi sokulandelwa kweziqondiso zikahulumende zokuthi abantu bahlale emakhaya benhanyakazeli ukuze kuvikelwe ukumemetheka komkhuhlane weCOVID-19 wona osuthethe imiphefumulo yabantu abathathu ezweni kuthi ilanga lisiyatshona izolo abangamatshumi amabili lanhlanu bebikwa befunyenwe belaleli gcikwane.

Kuphuma Imibono Ehlukeneyo Ngokugcinwa Kwabavele Kwamanye Amazwe nguHulumende kuQuarantine

Umbiko olotshwe nguMnu. Nick Mangwa enkundleni yeTwitter
Umbiko olotshwe nguMnu. Nick Mangwa enkundleni yeTwitter

Imibono ehlukeneyo iphuma ngemva kodaba lwabeZimbabwe abaphindele ekhaya abangamatshumi ayisithupha lanhlanu-65, abale ukugcinwa ekolitshini le Belvedere Teachers’ Training College, besahlolwa ukuthi bangabe belegcikwane leCovid 19 na, kuquarantine besithi akulamanzi izambuzi ezisebenza kuhle kanye lokunye okunengingengi.

Unobhala jikelele welinye lamabandla aphikisayo ele Zimbabwe Communist Party osebenza ekwele South Africa umnumzana Ngqabutho Mabhena upha umbono wakhe.

“Indlela uhulumende weZimbabwe oyenza ngakhona ngokugcina izizalwane zeZimbabwe ezivela kwamanye amazwe kukhombisa sobala ukuthi ubengazimiselanga kumbe ubengenzanga amalungiselelo wokuthi alungiselele umkhuhlane ukulwisana lalumkhuhlane okuthiwa yi COVID-19. Umkhuhlane lowu ufuna ukuthi abantu bahlale endaweni ezahlanzekile bageze izandla ngezikhathi zonke. Nxa uhulumende efaka abantu endaweni ezingelamanzi, endaweni ezingelazindlu zangensitha uyabe engancedisi ngalutho. Ngoba abantu labo bazagula ma bephuma bangawudlulisela phambili ”

U Mabhena uthi ohulumende bamanye amazwe abaphathi njalo abantu babo.

“Kumele uhulumende afake abantu endaweni ezihlanzekile endaweni ezilamanzi. Sibonile izwe lase South Africa lapha ebeliyethatha khona abafundi akade bese China, libafake endaweni ebezindaweni ezihlala abantu kuhle khona endaweni ezilamanzi wenza ukuthi abantu labo baphume bengelamkhuhlane ngemva kwensuku ezingu 21. Uhulumende weZimbabwe laye kumele ayenze khona lokho.”

Umkhokheli wenhlanganiso yomkhankaso owe #THIS CONSTITUTION unkosikazi Abigail Mupambi uthi udubo yikuthi abanye abantu kabala lwazi olupheleleyo ngesimo esiseZimbabwe.

“Iqiniso elipheleleyo yikuthi abanye bethu nkhona besethuka khathesi sebehlangana le reality lapha ekhaya. Abanengi babo bangathola amaDegree, amaDiploma bagijima besiya emazweni besiyalungisa o Britain besiyalungisa oGermany, belungisa amanye amazwe. Namuhlanje sebephendukile ekhaya sebeqalisa ukukhala ukuthi, ye kunje, ye kunje”

U Mupambi uthi kuhle ngoba laba bantu abavela kwamanye amazwe sebezibonela ngawabo okubhekane labantu elizweni nsuku zonke.

“Ikanti ma sikhuluma ukuthi bakithi asilungiseni ilizwe lethu, asihlanganeni lama problems akithi silungise sibonelane ndawonye, bona bayabe besalela khonangale bechothoza bekuma twitter lama facebook. Namhlanje sebehlangana le reality sebekhonona, lapha bayabe besithi ilizwe lakhona lilungiswe ngubani?. Bakhangelele ukuthi bafike lapha e khaya bethole izinto zonke ziku order ikanti bona ma belolwazi bahamba besikwakha izizwe zabanye abantu, bayabe besithi bona ama problems alapha elizweni azalungiswa ngubani?

Esethula umbiko wakhe ngesikhathi engezelela isikhathi sokuhlelo lokuhlala emakhaya olwe Lockdown umongameli Emmerson Mnangagwa ukubeke sobala ukuba kumele balondolozwe bangaze bavunyelwa ukuya emizini yabo abavela kwamanye amazwe ukwehlisa amathuba wokusabalala kweCovid 19.

“Sesibhekane lenye inkinga enzima kakhulu, lapho sesibona khona ukuqonga kwenani labantu bakithi asebephenduka ekhaya bevela kumazwe amanye akhona kuyialawo lapho eselibhahe khona kakhulu leligciwane le Coronavirus. Le sekuyingozi esingake sayibalekela sekumele sibagcine laba bantu asebephenduka ekhaya sibalondoloza ngendlela ekusibanga esiphezulu ”

Inengi lalezi zizalwane ze Zimbabwe eziphindele ekhaya bezivela kweleSouth Africa, Botswana, Britain lamanye amazwe lapho eselidale umonakalo omkhulu leligciwane le coronavirus.

Ukukhumbula kwazo ekhaya kuza ngemva kokukhulumisana lezigodlo zabammeli beZimbabwe emazweni lawo ngemva kokuba inengi lamazwe akade zikiwo beqhuba inhlelo zokuhlala emakhaya ze lockdown ukwenqabela ukusabalala kwegciwane le Coronavirus lona eselithethe imiphefumulo yenkulungwane lenkulungwane zabantu emhlabeni jikelele.

Sebefika Amatshumi Amabili Lanhlanu Abalomkhuhlane weCoronavirus eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Ugatsha lwezempilakahle lwazise ngeSonto ngokuqeliswa kwesikhathi sohlelo lwakhe lokuvimba ukumemetheka kweCoronavirus, olweLockdown okwamanye amaviki amabili.

Uhulumende wazise njalo ukuthi abantu asebefunyenwe belegciwane leCoronavirus sebengamatshumi amabili lanhlanu-25, asebebulewe belokhu bebathathu.

Abekholitshini leJohn Hopkins University babika ukuba inani lasebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus emhlabeni jikelele seliyizigidi ezimbili lamakhulu edlula amane-2,424,419, phakathi kwalelo nani iMelika yiyo elokhu ikhokhela, ilenkulungwane ezedlula kancane ezingamakhulu ayisikhombisa lengxenye-760,245.

Emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane ezilikhulu lamatshumi edlula kancane ayisthupha-166,235 asebebulwe yiCovid 19.

Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezedlula kancane amatshumi amabili lengxenye - 22,513, asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus.

Ele South Africa yilo eselikhokhela ekubeni lenani eliphezulu lasebefunyenwe bele gcikwane leli ezwekazi leAfrica, selilenkulungwane ezedlula ezintathu-3,158, lilandelwa ngele Egypt lalo esilenkulungwane ezedlula kancane ezintathu- 3,144.

ICovid 19 isibulele abedlula kancane inkulungwane eyodwa -1,126, ezwekazi leAfrica, kuthi asebesinde kuyo sebezinkulungwane ezedlula ezinhlanu lengxenye-5,534.

Besabela Indlala Ngokwengezwa Kwesikhathi seLockdown koBulawayo

Abathengi bemelele ithuba lokuthenga esitholo sakoOK
Abathengi bemelele ithuba lokuthenga esitholo sakoOK

Izakhamizi zakoBulawayo zamukele ngemibono ehlukeneyo ngokwengezelelwa ngamaviki amabili kweziqondiso zokuba abantu bahlale ezindlini, ezelockdown, njengendlela yokwenqabela ukuthelelanwa lula igcikwane le Coronavirus.

Umbiko lo wethulwa ngesikhathi, kugqitshwa ihlandla lakuqala lohlelo lweLockdown olwamaviki amathathu, osokusitsho ukuba abantu bazahlala emakhaya okwamaviki amahlanu elandelana. Ngesikhathi njalo ilizwe selilabantu abangamatshumi amabili lanhlanu asebefunyenwe beleCOVID-19, asebebulewe belokhu bebathathu.

Unkosikazi Nozipho Sibanda isakhamuzi sakoBulawayo uthi abantu bebengalungelanga ukuhlala ezindlini okwamaviki amahlanu elandelana.

“Okusizwisa ubuhlungu kakhulu yikuthi ukudla akubuyi ezindlini, lokudla esasikuthengele i 21 days esiyigqibe izolo sekuphelile. Leyi i 2weeks asiphiwanga ithuba lokuthi siphume phandle siyethenga. Ama shops aduze lathi izinto zikhwelile njalo okunye akutholakali lapho ema shops. Kulezinye imuli eziphila ngokuthengisa i airtime azisaphumi zisiya thengisa, zisendlaleni. Angazi uHulumende engayala engezelela amalanga abantu bazafela ezindlini.”

Umnumzana Alois Dube uthi lokhu kuzaba nzima ikakhulu kulabo abaziqhatshileyo njengaye.

“Ekuzisebenzeni kwethu sikhangele ukuthi esikutholayo yikho esikufaka emlonyeni kodwa nxa sekungezelelwa amaviki amabili sekusiba nzima kithi ukuthi sizaqhubeka sibe njani. Lalapha esifihle amakhanda khona ukuthi sizabhadala ngani asisakwazi ngoba inyanga iyabe siphelile. Kodwa ke nganxanye sikhangelele ukuthi nxa kubisa impendulo kubalulekile.”

Unkosikazi Sizwakele Dube yena ukhala ngokuthi abantwana ababhala imihloliso lonyaka yibo abasenkingeni enkulu.

“Isinqumo esithethwe ngihulumende esokungezelela amalanga sihle kakhulu ngoba sizabe sivikelekile kugcikwane leli leCorona. Kodwa nje kuba buhlungu nxa sikhangele abantwana abafundayo, ababhala lonyaka ukuthi kambe bona bazabhalalani, befundeni ngoba kulokhe kungakaze kucace ukuthi yiphi imizamo efakwa nguhulumende ukuthi abantwana laba bebe befunda. Ngapha thina sa register ngenkalakatha zezimali, nxa sikhangelane lalokhu thina akusiphathi kuhle.”

Esinye sezakhamizi zakoBulawayo umnumzana Effort Ncube yenake uthi ukungezelelwa kwesikhathi selockdwon kubalulekile.

“Ukungezelelwa kwamalanga lokhu bekulindelekile ngoba nxa ukhangelisisa uzabona ukuthi ukufakwa ukuvinjelwa kwabantu bekulabantu abathathu kumbe abane abakade bele gcikwane leCorona kodwa lamuhla sesikhuluma nge 25, kanti ke inani leli lilakho ukuthi liphansi kakhulu. Nxa kunga hlolwa kabanzi uzathola ukuthi banengi bale gcikwane leli. Kuyadingeka ukuthi nxa kuvaliwe kunje kuhlolwe abantu ngendlela ebanzi, njalo kwenziwe indlela ezinengi ezokuba abantu bathole ukudla bangahlali phakathi kosizi ngalesi isikhathi.”

Unkosikazi Ronica Ndlovu ongumongikazi uthi kuzaphathisa ukuthi uhulumende abe lethuba lokuhlola abantu.

''Kuzasiza ukuthi uhulumende abe lethuba lokuhlolisisa abantu asebebanjwe ngumkhuhlane lo. Okwesibili kuzanika ithuba lokulungisisa izibhedlela ukuze zanelise ukwelapha abagulayo nxa umemetheke kabanzi, ukufundisa abantu ngokugcweleyo njalo ngokwenqabela ukumemetheka komkhuhlane. Kuzaphinda kuncede uhulumende labe mpilakahle ukuthi bathole isikhathi sokuhlolisisa ukuthi umkhuhlane sumemetheke kangakanani lokuthi amanyathelo abesetshenziswa ku 21 days ezedlulileyo asebenzile yini kumbe hatshi.''

Inengi lezakhamizi zakoBulawayo bezikhala ngokuthi yebo lesi sinqumo sihle ukuze impilakahle kazulu ivikeleke kuleli gcikwane udubo nje yikuthi ukudla kuyasilela njalo lentengo ekhona ezitolo eziseduze ikhuphukile okwamagama.

Udaba lokungezelelwa okwesikhathi seLockdown esiluphiwa nguBathabile Masuku
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:47 0:00

Uzulu weZimbabwe Ukhala Ngendlala Ngesikhathi selockdown

Abathengi bedinga ukudla esitholo
Abathengi bedinga ukudla esitholo

Uzulu weZimbabwe wamukele ngemizwa ehlukeneyo ngokwengezelelwa kwamalanga okuhlala ngekhaya phansi kohlelo lwe lockdown, esithi lobanje ezwisisa ukuthi uhulumende ulomthwalo omkhulu wokulwisana lokumemetheka komkhuhlane we Covid 19 kumele aqakathekise udaba lokutholisa ukudla abantu abanengi abangasela misebenzi.

Isakhamuzi se Harare uNkosikazi Cythia Musonza uveze ukudana okukhulu ethi akalazo ezinye indlela zokunakekela imuli yakhe ngenxa yesimo somnotho.

“Ilockdown leyi inzima kithi empilweni zethu khona ukudla sokuphelile. Amalanga lawa assedlule singela kwengezelela ama pass. Ama pass siywafuna ukuba siwathole ukuze siethenga edolobheni lapho okulentengo ephansi”

Isikhulumeli somanyano wenhlanganiso ezizimeleyo oweCrisis in Zimbabwe, uMnu Marvelous Khumalo uthi ukuqeliswa kweLockdown kuzadala umonakalo omkhulu nxa abantu bengatholiswa ukudla.

“Sibona ukuthi ukwengezelelwa kwe lockdwon kuyinkinga kakhulu empilweni zabantu. Abantu abanengi baphila ngokuzenzela bethenga ukudla. Sibona ukuba nxa abantu bengayi emsebenzini impilakhahle yabo kayiphucuki”

Eyinye ingcitshi kwezombusazwe uMnu Mlindelwa Mancitshana uthi uhulumende kumele engezelele uncedo alupha abaswelayo.

“Impilo yabantwana beZimbabwe ilukhuni. Abakusebenze namhla kuyabe sekuphelile. Ukubavalela kulungile kodwa kufuze kube lokuncediswa okuthile ukuze baphile kuhle. Ukubahlalisa phansi bengaphiwa lutho yikubafaka ezilengweni.

Isikhulumeli sebandla le ZAPU uMnu Iphithule Maphosa uthi njengebandla bavumelana lesinqumo esethulwe nguhulumende.

“Ukwengezwa kwamalanga yinto esingeke sayala, njalo silomango omude ukuze siwumise njengelizwe. Abantu kabasebenzi, kuzakuba nzima kakhulu ngoba izitolo sezikhweze intengo yokudla”

Ingcitshi kwezombusazwe uMnu Mlungisi Dube uthi ezinye indleko ezifana lemali yemithelo yezindlu kumele ziyekethiswe ngalesisikhathi.

“Ukungezelelwa kwe lockdown kuzakwenza ukube nzima ebantwini abaphila ngokuzisebenza loba abalemali encane. Abanikazi bezindlu bazafuna kubhadalwe ama rent. Ukungezelelwa kwensuku kuzenza impilo yabantu ibenzima”

Umkhuhlane weCoronavirus usuhlasele abantu abangamatshumi amabili lanhlanu- 25, kuthi abathathu sebetshonile okulinani elikhuphuke okwamagama kusukela ngesikhathi kusungulwa uhlelo lweLockdown kumaviki amathathtu edluleyo.

Uhulumende uthi uzakupha abantu usizo lwemali engangamakhulu amabili amadola eZimbabwe -$200RTGs, ukuze basizakale ngesikhathi lesi kodwa abanengi bathi kayeneli lutho ngenxa yokuqansa kwentengo yempahla ezitolo ngalesisikhathi.

Udaba lokungezelelwa okwesikhathi seLockdown esiluphiwa nguMlondolozi Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:54 0:00

Likhuphuka Okumangalisayo Inani Labantu Abalomkhuhlane weCoronavirus

Ugatsha lwezempilakahle lwazise Ngolwesine ntambama ukuthi abantu asebefunyenwe belegciwane leCoronavirus sebengamatshumi amabili lane-24, asebebulewe yilo belokhu bebathathu.

Kuthe kusiyatshona olweSihlanu, Mabasa 17, 2020, abekholitshini leJohn Hopkins University bebebika ukuba inani lasebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus emhlabeni jikelele beseliyizigidi ezimbili lenkulungwane ezedlula amakhulu amabili-2,204,511.

Phakathi kwalelo nani iMelika yiyo ebilokhu ikhokhela, ilenkulungwane ezedlula kancane ezingamakhulu ayisithupha-679,374 lapho kusiyatshona olweSihlanu.

Bebesebezinkulungwane ezilikhulu lamatshumi phose amahlanu- 149, 378 asebebulwe yiCovid 19, emhlabeni jikelele, ngsikhathi sinye.

Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezedlula ezilitshumi lasikhombisa - 18,792, asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus. Ele Egypt yilo eselikhokhela ekubeni lenani eliphezulu lasebefunyenwe bele gcikwane leli ezwekazi leAfrica, selilenkulungwane ezedlula ezimbili lengxenye-2,673, lilandelwa ngele South Africa lalo esilenkulungwane ezedlula ezimbili lengxenye- 2,605.

ICovid 19 isibulele abangamakhulu edlula athoba minwemibili-967, ezwekazi leAfrica, kuthi asebesinde kuyo sebezinkulungwane ezedlula ezintathu lengxenye-4,393.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG