Coronavirus
Izibhedlela zakoBulawayo Zithola Uncedo Lokuvimba Ukumemetheka Komkhuhlane weCoronavirus
Izibhedlela ezintathu zakoBulawayo ezibalisa iUnited Bulawayo Hospital, Mpilo Central Hospital leThorngroove Hospital ngoLwesithathu zithole izipho ezitshiyeneyo zokulwisana lokumemetheka komkhuhlane weCoronavirus COVID-19..
Lolu ncedo luvele kwabebhang eleFBC, abenhlanganiso yeAsakhane, abebanda lezombusazwe eleZAPU, abenkampani yencingo zikamakhalekhukhwini eyeEconet lenhlanganiso yabasakhulayo eyeYouth Alliance, besekela imizamo kahulumende ekumelaneni lokumemetheka kweCOVID-19 edolobheni leli.
Umkhuhlane weCOVID-19 uqhubekela phambili udida uzulu ingqondo kodwa amankampani ahlukeneyo, uzulu lamabandla ezombuso baqhubekela phambili bengahlehli ekuncediseni uhulumende ukulwisana lomkhuhlane lo.
UNkosazana Sithandazile Dube, obemele inhlanganiso yeAsakhane, uchasisa ngesipho sabo esiphiwe isibhedlela seMpilo Central Hospital asinikeze umphathintambo wedolobho lakoBulawayo, uNkosikazi Judith Ncube.
“Silethe isipho sokumelana leCOVID-19 silapha eMpilo Hospital silethe amasanitizers, amamask lama thermometer lokunye nje okuhlukeneyo ukuba sincedane njengomphakathi weZimbabwe sibonga bonke abathe baphathisa.”
UMnu. Wilson Mpofu, obemele iFBC, uthi baphe isipho sama test kits.
''Siphe amatestkits aweCovid ayi480 eUBH, 520 eMpilo. Ezweni sesiphe adlula 10 000. 5 000 kuwofisi kaMongameli, 3 000 ePSMI. 1000 UBH le 1000 eHarare Hospital.”
UNkosikazi Judith Ncube, uMphathintambo wedolobho lakoBulawayo ubonga abelule izandla besipha lesi sipho.
“Ngibonga kakhulu ngesipho esisithole kuAsakhane leFBC sokumelana lomkhuhlane weCovid-19 kusibhedlela seUBH leMpilo. Ngithanda ukuthi ngiphe uzulu ukuba bakhona abazimiseleye beloyisa ukuthi sisebenze simelana lomkhuhlane weCOVID-19 ukuze singathelelani lumkhuhlane. Ngiyabonga ngezipho zonke esesizitholile ngicela lakini lonke ukuba liphe lapho lithe labusiswa ukuze sincedisane.” Inkampani yeEconet, ibandla leZAPU lenhlanganiso yeYouth Alliance baphe isibhedlela seThorngroove uncedo lokuphathisa ukumelana lomkhuhlane weCOVID-19.
UMgcinisihlalo weCouncil of Elders kubandla leZAPU, uMnu. Percy Bhebhe, uthi kunengi abakunike isibhedlela seThorngrove Hospital.
“Sitholise ikhansili impahla ezehlukeneyo okubalisa amasanitisers, isepa yokuwatsha lokugeza kanye lemithi ebulala izibungu kuThorngrove hospital ukuze kusize ekumelaneni lalo umkhuhlane. Ukusuka kwezinto emazweni kusasenzima silazo ezinye impahla ezikweleSA ezingenelanga ukufika lapha kungafika sizakuletha ukuze ikhansili iyekufikisa lapho okusasizakhona abantu bakithi siyabonga.”
Osakhulayo uPride Mujoli, obona ngokuqhutshwa kwenhlelo kuYouth Alliance, uthi bakubone kufanele ukuthi banike uzulu abalakho.
“Sikubone kuqakathekile ukupha kukhansili amatanka amabili amanzi ayi2000 liters siphe iPumula South leHydepark ukuze sisize umphakathi simelane lokumemetheka komkhuhlane weCovid-19 njengabatsha.”
UNkosikazi Ashley Kudiwa, okunkampani yeEconet, uthi banengi abantu abancedise ukuthenga abakwethulele idolobho lako Bulawayo.
“Ebesikulande lapha yikupha uBulawayo isipho esisuke kuzulu weZimbabwe labantu abaphandle kwelizwe sayihlanganisa yafika ku$730,000 kubantu abayi 8,000 sayathenga iprotective clothing yezibhedlela ukuze abantu basizakale ngalesisikhathi seCOVID-19”
UMqondisi wezempilakahle kukhansili yedolobho lakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda, ubonge izipho abazithole kunhlanganiso lezi.
“Siyabonga izipho esizithole kubandla leZAPU, iYouth Alliance leEconet sekuzakuba lokuhlanzeka kundawo zokusebenzela edolobheni impahla zokumelana lomkhuhlane weCovid-19. Lezisenezi zethu seziyasebenza zikhululekile zisazi ukuba zivikelekile ngoba impahla esiyiphiweyo ireusable.”
Ilizwe liqhubekela phambili libhekane lodubo lomkhuhlane weCOVID-19. Lithe lisiyatshona ilanga layizolo besekulabantu abangamatshumi ayisithupha lantathu abatholakale belalo umkhuhlane. UBulawayo ulabantu abalitshumi lambili abafunyanwe beleCOVID-19, sekwabhubha oyedwa kwasila abayisifica munwe munye sekusele ababili abalalo umkhuhlane
Kubikwa Kungela Otholakale eleCovid 19 Ebantwini Abahlolwe ngoMvulo, eZimbabwe
Ugatsha lwezempilakahle lubike ukuba ebantwini abangamakhulu edlula amane-435, abahlolwe ngoMvulo, akula otholakele elegcikwane leCovid 19. Lokhu kuhle kwakhweza inani lasebehloliwe ukuba balalegcikwane, loba hatshi elizweni, lokhu laqhamukayo, ngoMbimbitho lonyaka, laya kwabazinkulungwane ezingamatshumi phose amane-37,474.
Lokhe bengamatshumi amahlanu lasithupha-56 abatholakale beleCovid 19, kwasinda abangamatshumi amabili lanhlanu-25, abagulayo bengamatshumi amabili lasikhombisa-27, labulala abane.
Abekholitshini leJohn Hopkins kwele lakweleMelika babika ukuba emhlabeni jikelele asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezinhlanu-5,519,878. Kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezedlula ezingamakhulu amathathu-346,873, kodwa asebesinde kulumkhuhlane sebeyizigidi ezedlula ezimbili-2,393,539.
Emazweni awezwekazi leAfrica asebefunyenwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezedlula ezilikhulu-115,346, labulala inkulungwane ezedlula ezintathu-3,471, kwasinda inkulungwane ezingamatshumi edlula amane-46,426.
AbeZimbabwe AbaseSouth Africa Bakhala Ngokungavulwa Kwamankampani Ayiyo Abathembele Ukuthola Umsebenzi
Izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa sezemukele ngenjabulo exubene lokukhathazeka isaziso sikamongameli Cyril Ramaphosa sokuvula ukusebenza kwamanye njalo amankampani kodwa amanye esala elokhu evaliwe kugoqela lemingcele.
Isaziso sikaMongameli Cyril Ramaphosa lesi siza ngesikhathi inani labahlaselwa ligciwane lecoronavirus kweleSouth Africa liqonga okwesabisayo. Kodwake uRamaphosa uthi lomnotho awusenelisi ukuqhubeka uvaliwe.
“Besivele sisazi ukuthi ukuvala ababhizimusi kuzakwehlisa ukumemetheka kwegciwane hatshi ukuliqeda. Kuzafuze sejwayele ukuphila laleligciwane.”
Phansi kwesigaba sesithathu lesi esiqala mhlaka 1 Nhlangula, ezokwenjiwa, ingatsha zikahulumende, izitolo kanye lezokwakha zizabe sezisebenza ngokupheleleyo.
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa umnumnzana Ngqabutho Mabhena uthi bemukela leli nyathelo ngezandla zombili, nomanje kukhona okunye okusasilela.
“Lokhu thina sikubona kuyinto enhle ngendlela abantu bakithi asebehlupheka ngayo befuna ukudla. Kumele abantu babuyele emsebenzini banakakele imuli zabo, babhadalelele indawo lapho abahlala khona amarent.”
Kodwake isizalwane seZimbabwe umnumnzana Clifford Moyo, uthi okwenziwa nguRamaphosa ukutshiya imingcele ilokhu ivaliwe kuzaba lusizi kulabo abathi kuqala uhlelo lokuvalelwa kwabantu ezindlini babuyela ekhaya, bekhangelele ukuthi bazaphenduka ngemva kwamaviki amathathu.
“Abantu abanengi babaleka baya emakhaya ukuthi bayeqeda leliyana ikhefu iholiday leyana besemakhaya. And amaZimbabwe amanengi masithi siyabheka basebenza emacontrakini. Manje ama crontraki kuthiwa ayavulwa kusukela ngo 1 June kodwa ama border avaliwe. So abantu basekhaya abanengi bavaleleke ngale imisebenzi ngapha iyavula bayafuneka. Nxa kusala kuvulwa amaborder laba bantu sebephelelwe ngumsebenzi.”
Isikhulumi senkosi yakwaMthwakazi uBulelani Lobhengula Khumalo umnumnzana Bornman Khumalo uthi ukuqhubeka kwemingcele ivaliwe kuzabulalisa abantu ngendlala eZimbabwe.
“Lokho kutsho ukuthi omalayitsha still bavalelwe ngaphandle and yibo abasisizayo. Yibo abaziyo ukuthi bazidilivele emakhaya uma siphathisa silapha eSouth Africa. Kungasenani lelo thuba alikho.”
Umnumnzana Mthabisi Mlingo yena uthi ukuvalwa kwamaborder kuzahlukumeza kakhulu izizalwane zeZimbabwe eziphila legciwane lengculaza.
“Siyakwazi bakhona abasebenzisa amaphilisi athize emkhuhlane ethize abarilaya ekuthini bathunyelwe yizihlobo zabo. Bebevele sebetshayeke kabuhlungu and nxa kuyikuthi ama border eqhubeka evaliwe kutsho ukuthi ukuhlupheka kuyaphambili.”
Umnumnzana Jonathan Mbedzi yena ukhala ngeminye imikhakha yamankampani esele ilokhu ivaliwe.
“Mina ngokwami ngibona kungasisi lutho especially abantu abaphuma ngaseZimbabwe ngoba ama bars nama restaurant lapho esisebenza khona abanengi bethu, ngiyabona akukho lutho oluzovela. So, I don’t think that kuzosisiza.”
Kodwake abanye bathi indaba ezimnandi yikuthi labo abaphila ngokuthengisa ezitaladeni langamabhizimusi amancane okuzenzela sebevunyelwe ukusebenza ngokugcweleyo.
UHulumende Usolwa NgoKungaqhubi Kuhle Uhlelo Lokuhlolwa Kwabantu iCovid-19
Izakhamizi zeMaNdebeleni ziveza imibono ehlukileyo ngomsebenzi wokuhlolwa kwabantu ukuba balegcikwane lecoronavirus, loba hatshi ngesikhathi ilizwe likulockdown.
Abantu bakhala ezimathonsi ngokusebenza kukahulumende ekumelaneni leCovid 19 bethi akukhanyi ukuba ngempela uyamelana lalo umkhuhlane kulo umhlubulo welizwe.
Isiphathamandla sesibhedlela seMpilo Central Hospital, uDokotela Solwayo Ngwenya uchaza abakwenzayo esibhedla ekwenqabeleni ukumemetheka kwecovid-19.
''ICorona virus eyenzakala lapha sihlola abantu abasebenza lapha, omongikazi, odokotela kanye lezigulane. Asikahloli uzulu jikelele. Lapha esibhedlela eTB Laboratories yikho lapho ehlolwa khona bebemile okwamalanga kodwa sebephinde baqala njalo ukuhlola uzulu jikelele.”
UMnu Mbuso Fuzwayo olwela amalungelo oluntu engunobhala jikelele weIbhetshu likaZulu, uthi awukhanyi umsebenzi kahulumende wokumelana leCovid-19 eMaNdebeleni.
''Okwenziwa nguHulumende ngeCovid akukho, akulanto abayenzayo eMaNdebeleni ngaphandle kwestatistics njalo bambalwa abahlolwayo, akukho okunye okwenziwayo. Uhulumende akukho akwenzayo ukusizeni abantu, abadala bayadubeka, abantu basabalele yonke indawo badinga ukudla ingathi yizinja emabhimu. Ukuhlolwa kwabantu igcikwane lecovid kuphansi kakhulu ezweni.''
Isakhamuzi seKezi, uMnu Whiteman Moyo uthi abatholanga imfundiso eyeneleyo ngama mask.
“Udubo esilalo ngapha yimask isigqoko sobuso sona sihluphile ngapha ngoba abantu abanye bayagqoka abanye abagqokanga. Abantu bahamba ubuso busegcekeni lezimfeni. Abesilisa abanakile njalo abakujwayelanga ukubopha ubuso Indaba yemask iyahlupha njalo uhulumende kakafundisi kahle uzulu ngokugqokwa kwemask.”
Isakhamuzi seMatabeleland South uMnu Ndodana Moyo uthi uhulumende akachachi ngemibiko yecovid-19.
“Uhulumende ufana lelwa licatsha ngalo umkhuhlane weCovid-19, uhlalele imibiko efana lokuthi mingaki imitshina yokuhlola igcikwane, imitshina yokugcedisa ukuphefumula, mingaki imibheda elakho ukulalisa izigulane zeCovid-19. Uhulumende uthalkale ekhohliwe, ukwelapha lokuvikela umkhuhlane lo akumqoka kuye.”
Lisiyatshona ilanga izolo ugatsha olubona ngezempilakahle lokondliwa kwabantwana luveze ukuba ezweni kulabantu abangamatshumi amane lasithupha abahlolwa bafumanwa belaleli gcikwane abalitshumi lambili bengabakoBulawayo kuthi oyedwa engoweMatabeleland North kuthi ezansi yeMaNdebeleni akukabi lamuntu ohlolwe watholakala elaleli gcikwane.
Inani Lasebefunyenwe BeleCovid 19, eZimbabwe, Seliqonge Laya Kwabangamatshumi Amane Lasithupha-46
Abogatsha lwezempilakahle babika ukuba inani lasebefunyenwe lileCovid 19, eZimbabwe, seliqonge laya kwabangamatshumi amane lasithupha-46, kwasinda abalitshumi lathobaminwemibili-18.
Okwamanje abagulayo ngeCovid 19, sebengamatshumi amabili lane-24, yabulala abane. Asebehloliwe ukuba balalegcikwane loba hatshi eZimbabwe, lokhu laqhamukayo, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezingamatshumi phose amabili lanhlanu-28,019.
Emhlabeni jikelele asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus sebeyizigidi phose ezinhlanu-4,805,210. Kuthi asebebulewe yileligcikwane, emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane ezedlula ezingamakhulu amathathu-316,732, kodwa asebesinde kulumkhuhlane sebeyizigidi phose ezimbili-1,860,050.
Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezingamatshumi edlula ayisitshiyagalombili-84,844, asebefunyenwe belegcikwane leli, eselibulele inkulungwane phose ezintathu-2,770, kwasinda inkulungwane ezedlula amatshumi amathathu-32,613.
ZIMSEC: Bazavunyelwa Ukuloba Imihloliso kaNhlangula Lanxa Bengaqedanga Imbadalo YamaExam Fees
Abohlangothi olubona ngemihloliso kugatsha lwezemfundo olweZIMSEC babika ukuba izifundi eziloba imihloliso ngenyanga ezayo kaNhlangula, zizakwenelisa ukuyibhala lanxa zingabe zehluleke ukwengezelela imbadalo eyayifunwa nguhulumende eyamaExamination fees.
Lokhu kuphume ngesikhathi abeZIMSEC bephendula imibuzo phambi kwe khomithi yedale lephalamende ebona ngezemfundo ngesimo semfundo elizweni ngesikhathi ilizwe liphakathi kokulwisana leCovd 19.
Ummgcinisihlalo wale ikhomidi ongumeli wakoBulawayo ephalamende, elilunga leMDC-T ekhokhelwa nguNkosazana Thokozani Khuphe, uNkosikazi Priscilla Misihairambgwi Mushonga.
“Sekuvunyelwe ngu hulumende ukuba umntwana nxa engabhadalanga indleko yakhe kumele abhale besukuzakhangelwa ukuba indaba zokubhadalwa kwemali zizalungiswa njani”
Wengeze echasisa ngendlela izikolo okumele ziziphathe ngayo ukuze zilungiselele ukungathelelanwa komkhuhlane we Covid 19 ngesikhathi semhloliso.
“Kuleziqkolo ezingavunyelwa ukuba abntwana babhale. Esikukhulumileyo yikuthi sizakhuluma le Ministry ukuthi abantwana babhalele lapho abafunda khona, ukuze bengenzi ukuba lumkhuhlane umemetheke”
Isikhulumeli senhlanganiso yababalisi bemaphandleni eye Amalgamated Rural Teachers Union (ARTUZ) uMnu Nation Mudzitirwa uthi izikolo kakumelanga zivulwe nxa uhulumende engalungelanga ukulwisana leCorona virus ezikolweni.
“Siyakwamukela ukuthi abantwana sebengabhala imihlolisi bengakatholi imali. I ZIMSEC kakumelanga igijimise ama dates khona icorona isesekhona. Kumele kube lama saniizters ezikolo. Nxa uhulumende engasiphanga imali angiboni ukuthi iziqolo zingavulwa”
Omunye umzali wase Harare, uNkosikazi Priscilla Dube wamukele ngenjabulo lesi sinqumo.
“Njengomzali ngiyakwamukela lokhu. Siyakwamukela ngoba izikolo zavalwa masinya kwaphinda kwaba lama lockdown. Lokhu okukhulunywe yiZIMSEC kutshengisa ukuba baqakathekise imfundo yabantwana bethu”
Izifundi ezinengi zithwele nzima ngenxa yeziqondiso ze lockdown ngoba zisehluleka ukufunda, kuthi labo abalemali bebeqhubeka ngezifundo enkundleni zebulenjini ezeinternet.
Sokusinde Abantu Abalitshumi Lantathu Abakade Begula Umkhuhlane weCovid 19
Inani lasebesinde kuCovid 19, eZimbabwe, seliqonge laya kwabalitshumi lantathu-13, kuthi asebefunyenwe belegcikwane lokhe likumatshumi amathathu lasikhombisa-37, labulala abane.
Asebehloliwe ukuba balalegcikwane loba hatshi eZimbabwe, lokhu laqhamukayo, sebezinkulungwane ezingamatshumi phose amabili lanhlanu-24,890.
Emhlabeni jikelele asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezine-4,430,123. Kuthi asebebulewe yileligcikwane, emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane phose ezingamakhulu amathathu-298,180, kodwa asebesinde kulumkhuhlane bayedlula isigidi lengxenye-1,659,873.
Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezingamatshumi edlula ayisikhombisa lambili-72,336, asebefunyenwe belegcikwane leli njalo selibulele inkulungwane ezedlula ezimbili-2,475, kwasinda inkulungwane phose ezingamatshumi amabili lane-25,270.
Lokhu Bengu 37 Abafunyenwe BeleCoronavirus eZimbabwe Besedlula Izigidi Ezine-4,342,848 Emhabeni Jikelele
Inani lasebefunyenwe belegcikwane leCovid 19 eZimbabwe lokhe likumatshumi amathathu lasikhombisa-37, asebesinde kilo lalo lokhu lingabalitshumi lambili-12, labulala abane.
Asebehloliwe ukuba balalegcikwane loba hatshi eZimbabwe, lokhu laqhamukayo, sebezinkulungwane phose ezingamatshumi amabili lane-23,927.
Emhlabeni jikelele asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezine-4,342,848. Kuthi asebebulewe yileligcikwane, emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane phose ezingamakhulu amathathu-292,899, kodwa asebesinde kulumkhuhlane bayedlula isigidi lengxenye-1,602,713.
Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane phose ezingamatshumi ayisikhombisa-69,578, asebefunyenwe belegcikwane leli njalo selibulele inkulungwane ezedlula ezimbili-2,403, kwasinda inkulungwane phose ezingamatshumi amabili lane-23,978.
ISisonke Inika Ukudla Abadabuka eZimbabwe Abaphila Ngokuthengisa Ucansi eBotswana
AbeZimbabwe abaphila ngokuthengisa ucansi kwele Botswana ababhekane lodubo lwendlala ngesikhathi selockdown, sebethole usizo lokudla oluvele enhlanganisweni ezizimeleyo.
Kulenani eliphezulu lamantombazana adabuka eZimbabwe eliphila ngokuthengisa ucansi kwele Botswana.
Kodwa ngenxa yemithetho yohlelo lwelockdown, okuyindlela yokwenqabela ukumemetheka komkhuhlane wecoronavirus, ibhizimusi labakulumsebenzi lalo lime mpo okwakhathesi.
Lokhu sekubone inengi, ikakhulu abokuza, libhekana lendlala, ngoba kungela mali enganayo ngesikhathi selockodwn.
Abenhlanganiso ebona ngabakulumsebenzi kwele Botswana, eye Sisonke, bathi bakubone kufanele ukuphathisa, ikakhulu abokuza ngokudla ngesikhathi lesi selockdown.
Umqondisi wenhlanganiso yeSisonke, unkosikazi Tosh Beka uthi inhloso yabo yikuphathisa abadlula amakhulu ayisifica munwe mbili (800), abanye babo abalegciwane lomkhuhlane wengculuza…
“Luhlelo lokuphathisa ikakhulu abagula umkhuhlane wengculaza. Sesiphathise abanye, sikhulama ngabathengisa umzimba abokuza.”
Obona ngohlelo lokunikeza abakulumsebenzi ukudla, umnunzana Mandla Pule uthi bakhangele kakhulu abaphila legciwane lengculaza, kumbe abalabantwana abancane,
“Sikhangele kakhulu abokuza ngoba bengafinyeleli inhlelo zikahulumende. Sikubone kufanele ukuthi siphathise abalomkhuhlane wengculaza, abalabantwana kumbe abokuza.”
Umnunzana Pule uthi isikhathi selockdown sinzima kwabathengisa umzimba ngoba ibhizimusi labo lihamba uma behlangana lamakhastoma abo.
Omunye oweZimbabwe ophila ngokuthengisa umzimba edolobheni leGaborone, engafisanga ukubethwa ngegama, uthi ujabulile ukuthola ukudla.
Uthi abalamaphepha aqondileyo okuhlala eBotswana, njalo kade sebeqala ukulamba, ngakho isandla eselulwe yinhlanganiso yeSisonke siyamukeleka.
Umnunzana Mthabisi Dube, isizalwane seZimbabwe esihlala eGaborone, uthi kulinyathela elihle ukuphathisa abasebunzimeni ngesikhathi selockdown, kungakhathelekile ukuthi basebenza bekuluphi uhlangothi.
“Abantu basebenza kunhlangothi ezitshiyeneyo, akukho kithi ukuthi sibahlulele. Okuqakathekileyo yikuthi baphathiswe ngokudla, njengoba sikwazi ukuthi ngalesi sikhathi inengi liyaswela.”
Kulabazinkulungwane phose eziyisikhombisa, yakwabele Botswana labokuza abaphatheke kubhizimusi yokuthengisa umzimba kweleBotswana.
IBotswana iphakathi kohlelo lwelockdown kodwa isiqalisile ukuyekethisa imithetho yokuhamba hamba. Kukhangelelwe ukuthi uhlelo lwelockdown luphele kusukela mhlaka 21 Nkwenkwezi, lapho impilo ezaqala ukubuyela esimeni sakuqala kancane kancane.
Balakho Ukulahlekelwa Yimisebenzi abeZimbabwe kweleSouth Africa
Uhulumende weSouth Africa uthi uzaphungula inani labakwamanye amazwe abaqatshwe ngamankampani akweleSouth Africa okuyinto ezatshiya inengi lezizalwane zeZimbabwe zingaselamsebenzi.
Ngemva kokuhlala phose inyanga esezibanga kwezimbili bemelele ukuthi amankampani abo avule bebuyele emsebenzini, abanengi abadabuka eZimbabwe kungenzeka baphelelwe yimisebenzi.
Umphathintambo wogatsha lwezemisebenzi kweleSouth Africa umnumnzana Thulas Nxesi utshele iphalamende ukuthi ugatsha lwakhe luphakathi kokuqedisa umthetho ozavimbela ukuqatshwa kwabakwamanye amazwe abanengi kakhulu emankampanini.
Umnumnzana Nxesi ubalise indawo zokudlela, amahotela, ezokwakha, ezokulima lezabomantshingelani njengezinye zendawo abafuna ukuzikhangelelisa kakhulu ngoba zilabakwamanye amazwe abanengi kakhulu.
“Akulunganga ukuthi izigidi zezizalwane zakweleSouth Africa ziswele imisebenzi kodwa kulamankampani agcwele abakwamanye amazwe.”
Le yinto esitshiye inengi lezizalwane zeZimbabwe zikhathazeke kakhulu. Lezi indawo ezibaliswe ngumnumnzana Nxesi ziqatshe abanengi kakhulu abadabuka eZimbabwe.
Inhlanganiso yeZim-Imbokodo elwela amalungelo abesifazana beZimbabwe ngenye yalezo esezitshengisele ukukhathazeka kakhulu ngoba isithi inengi labomama beZimbabwe baphephela khona endaweni zokudlela lokusebenzela abelungu ezindlini zabo.
Isikhulumeli sale inhlanganiso unkosikazi Corrence Mkhosi-Ncube uthi leli nyathelo lizadala ubunzima obukhulu kakhulu kuzizalwane zeZimbabwe lezi.
“Kanti futhi kuzananzima kakhulu ekuphileni mangabe uhulumende uyaphumelela ukuthi abantu bangaphandle abaphume kuleyomsebenzi. Akuphileki phela kwelemzini mangabe awusebenzi. Okwakuqala sikhangelele amarent , sikhangelele lokudla abantwana ezikolo kuzabanzima kakhulu. Kodwa ke abeMzansi angicabangi ukuthi umuntu uzothi elesithupha sokuba nguTishala athi uzokuya eRestaurant.”
Unkosazana Sandra Ncube, uthi lokhu okufuna ukwenziwa nguhulumende ngezinye indlela zokuthi abeZimbabwe abasafuneki kuleli ngoba kuvele kusaziwa ukuthi yibo abanengi kulezi indawo ezihahabelwa nguhulumende.
“Mhh linto izosithwalisa nzima kakhulu thina abaseZimbabwe ngoba imsebenzi yonke emnengi yiyonaleyo esiyenzayo thina so kusho khona ukuthi ngezinye indlela igovumenti yalapha eSouth Africa isifuna ukusixosha ngamaplan. Siyohlakanjani singelamali zamaRent singasasebenzi? Sokusho khona ukuthi sokumele sibuyele emakhaya.Ngoba ma ungasasebenzi uyakhokha ngani iRent udleni? Siyobe sizoyenza njani lezingane?”
Unkosazana Victress Mathuthu uthi okuzwisa ubuhlungu yikuthi abeZimbabwe laba nxa bengayithathelwa limisebenzi le sekusitsho ukuthi sekufanele babophe imitshaqana behambe. Kodwake uthi bazakuyakuphi njengoba eZimbabwe kulokhu kukomnyamubambile kwezomnotho.
“Lokhu kuza lomthelela omubi kakhulu ikakhulu kuzizalwane zeZimbabwe eziyizo ezigcwele kuleyo mkhakha ebalwayo. Mhh Lokhu kusho ukuthi nje angeke sizaqhatshwa ngoba kulapho eziphephela khona. Leyo mkhakha yiyona mkhakha ebingeneka lula engadingi izithupha zemfundo kumbe izincwadi zemvume yokusebenza kweleSouth Africa. Lusizi bazasebenza ngaphi abantu beZimbabwe ababalekela ukusweleka kwemsebenzi kwelakibo bezozama lapha eMzansi Afrika. Kuzobanzima emuva laphambili.”
Okwakhathesi inengi labeZimbabwe bahleli ezindlini njengoba inengi lemisebenzile uhulumende afuna ukuyipha izizalwane zakweleSouth Africa ingakavulwa ngenxa yenhlelo zokuvikela ukumemetheka kwecoronavirus. Lokhu sekusitsho ukuthi ngesikhathi isivulwa amankampani la angahle abanjwe ngamandla ukuthi akhombise asekwenzile ngokulandela lumthetho.
Inani Lasebesinde kuCovid 19, Seliqonge Laya Kwabalitshumi Lambili-12
Ugatsha lwezempilakahle lubika ukuba inani lasebesinde kuCovid 19, seliqonge laya kwabalitshumi lambili-12, phakathi kwabangamatshumi amathathu lasikhombisa-37, asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus eZimbabwe, labulala abane.
Asebehloliwe ukuba balalegcikwane loba hatshi eZimbabwe, lokhu laqhamukayo, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi amabili lantathu-23,096.
Emhlabeni jikelele asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezine-4,289,284. Kuthi asebebulewe yileligcikwane, emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane phose ezingamakhulu amathathu-288,346, kodwa asebesinde kulumkhuhlane bayedlula isigidi lengxenye-1,544,915.
Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane phose ezingamatshumi ayisikhombisa-67,597, asebefunyenwe belegcikwane leli njalo selibulele inkulungwane ezedlula ezimbili-2,340, kwasinda inkulungwane ezedlula amatshumi amabili lantathu-23,184.
Uzulu Wamukela Ngenjabulo Ukuphenduka Kwamakhombi Emgwaqweni Esebenzelana leZUPCO
Uzulu wedolobheni leHarare wamukele ngenjabulo isinqumo esithethwe ngu hulumende esokuthi abezimota ezithwala uzulu, uma befuna ukuphindela emsebenzini, kumele babhalise phansi kwenkampani yeZUPCO ukuze umuntu wonke athole okokuhambisa ngentengo engcono.
Ngesikhathi ilizwe liphansi kweziqondiso ze lockdown, kodwa seziyekethiswe kancane, udubo lwezimota zokuhambisa ngolunye obeseluthwalise abantu amagabha avuzayo, ngoba amabhasi awe ZUPCO emalutshwane, njalo ethwala abantu abalutshwane ngenxa yokulandela iziqondiso zokungaminyezelani eze social distancing.
Omunye wabakhwabitha lesi sinqumo sikahulumende, nguNkosikazi Nomusa Phiri isakhamuzi seHarare.
“Ngabe kuyenza uhulumende aphendukise amakhombi abuye esengabo ZUPCO. Nxa usiya emsenezni uungena ngo 8 kumele ussuke endlini ngo 6 ugade ngo 7.30. Ekutshayiseni yikho ekunzima kakhulu ngoba ungagada ngo 3pm uyafika endlini ngo 8p. Indaba zezimota ziyahlupha”
Lokhu kugcizilelwe ngu Mnu Simon Tshuma ohlala emzini weWarren Park.
“Besicela ukuba imitshova ibuye ukuze kube ngcono. Thina abemaduzaneni sigada amabhasi adlula kithi sicine sesihamba ngenyawo”
Esinye njalo isakhamuzi seHarare, uMnu Lemuel Gwanzura uthi ukufakwa kwamakhombi phansi kweZUPCO kuzanceda ukwehlisa indleko yokugada.
“Ukufakwa kwamabhasi we ZUPCO ngesikhathi se lockdown kuyanceda. Kungaba kuhle nxa kungangezelellwa amakombi. Amabhasi ahamba umanngo omude. Labo abahlala eduze ledololobho bathwala nzima ngoba kabalazimota. Kumele bekwenze lokhu bekhangele kakhulu indawo lapho amabhasi engenelisi ukufika khona”
UNkosikazi Mitchele Kujuma ohlala emzini weMufakose yena uthi leli nyathela linganceda kudubo lwabowindi abahlukuluza abesifazana.
“Ngiyakusekela ukungezelelwa kwamabhasi. Abamakhombi kababuye bengaphansi kuka ZUPCO. Amawindi njalo balenhlamba, bayathethisa amabazali bengahloniphi, Nxa sekubuya ama ZUPCO, kuyanceda ukuba kube labantu abasebenza beqhatshiwe belama O levels hatshi abantu nje”
Omunye othakazelela lesi sinqumo ngu Nkosikazi Regina Zivanai owemzini weBudiriro.
“Ukuletha ama ZUPCO kungumqondo omuhle ukuthi asincede ekuhambeni. Bekungamba ngcono nxa ngebaletha amanye, amakhombi kawabuye ebhalise ku ZUPCO. Bengabuya bengekho phansi kuka ZUPCO bayakhweza intengo mahlayana”
Kodwa abenhlanganiso ye Passengers Association of Zimbabwe (PAZ) bathi kakuncedi ukuba uhulumende afake amakhombi phansi kwenkampani ye ZUPCO nxa engawaphi amafutha lensimbi ezintsha zona ezifuna idola leMelika.
Udubo lwezimota zokuhambisa luqhubekela phambili ngesikhathi lapho uhulumende eyekethise iziqondiso zakhe wavumela ukuvulwa kwamanye amankampani phansi kwesibanga seLevel 2 lockdown, abanengi besithi nxa kungaba lamabhasi kunganceda labo abaya emsebenzini ukubavikela ukuminyezelana ukuze bengathelelani lumkhuhlane.
Abantu eMatabeleland Bakhathazwa Yikukhuphuka Kwentengo Yempahla Etshiyeneyo Ezitolo
Izakhamizi zeMaNdebeleni zikhala ezimathonsi ngokuqansa kwentengo yempahla ezitolo osekudale ukuba abantu baphile nzima ngaphansi kweCovid-19 lockdown njalo labezitolo abalandeli isiqondiso somsekeli kamongameli uMnu. Kembo Mohad sokuthi intengo yempahla kumele ibuyele lapho eyayikhona ngoMbimbitho ngoba isiqanse okwedlulisa amalawulo kungela sizatho.
UNkosikazi Jane Mlalazi wakoBulawayo, ukhala ngobunzima osobudalwe yilesi simo.
''Kunzima kanganani sihlangene singela esingakufaka emlonyeni, intengo emashop ikhuphukile okumangalisayo, singenzanjani, kuzasifikisa ngaphi, kuphilwa njani boMama lemisebenzi ivaliwe kumele sikhulume esikufunayo njengabomama yithi esadabula isizwe sibhekane lendlala ngalesisikhathi seCovid-19 lockdown”
Isakhamuzi sakoBulawayo, uNtando Ndlovu uthi uma bengabulawanga yiCorona bazabulawa yindlala.
''Izinto zikhwelile okubi akwenzi emashop, lonyaka uma singabulawanga yiCorona siyabulawa yindlala. Ngifike koTM bekungelabantu abathengayo izinto zikhwelile itshukela iflour kukhwelile akusathengeki, icooking oil yona yakhwela kudala izinto ziyakhwela kodwa iholo labantu alikhweli kunzima ezitolo. Uhulumende uthi abantu badleni bevalelwe ezindlini abanye siphila ngokuthengisa kodwa kunko kumile kunzima ezindlini lapha.''
Isakhamuzi seKezi, uMnu Whiteman Moyo uthi kunengi okubangela ubunzima ababhekane labo.
“Kulama market forces asuka athathe indawo ngesikhathi uhulumende ebabamba ngamandla uma ethi behlise intengo, abezitolo benza santando kodwa sesabela ukuthi uhulumende engabamba ngamandla bazayekela ukuthengisa abamabhizimusi uzulu uzathwalanzima lapha emakhaya.”
Isakhamuzi seMatabeleland South uMnu Ndodana Moyo uthi indlala yiyo esiyingozi ukwedlula iCovid-19.
“Ukukhwela kwentengo yempuphu, itshukela lamafutha sekuhlukuluza uzulu. Abantu bayabulawa yindla kulokuthi babulawe yilo umkhuhlane weCovid-19 abawuvikelayo kuyadingakala ukuthi uzulu alanyulelwe ekuqanseni kwentengo yempahla emavinkilini. Kumaviki adlule umsekeli kaMongameli ukewakhuluma ngokuthi intengo zehliswe kodwa akulanyathela esilithethwe ngokuqansa kwentengo. Abantu abesenelisi ukudla kuhle ngelanga sebesidla kanye kuthi abanatha amaphilisi sekusibanzima ukuthi bawanathe ngoba bayabe belambile bengadlanga.”
Umcebisi kwezemikhankaso enhlanganisweni yamalungelo abathengi eyeNational Consumer Rights Association, uMnu Effie Ncube uthi kumele uhulumende bakhulumisane labamabhizimusi.
“Indaba yentengo yezinto ezitolo akusiyonto yokuyithwalela iAK lebatton stick uthi azehle izinto ngoba zilabanikazi lezozinto kumle libonisane likhulumisane labo licebisane libonisane lenze ngendlela eyabe iphume ekuxoxisaneni. Wayevele ezakwehluleka uBaba uMohadi ayibamba ngakhona ngoba wayilanda ngemachine gun kanti yindaba yokuhlalela phansi abantu baxoxisane babonisane bavumelane lokho okungasiza isizwe. Ingxoxo ukuxoxisana yikho okulamulayo, iAK, ibatton stick lemachine gun ayisebenzi kuprice control.”
Ngenyanga edlule umsekeli kaMongameli uMnu Kembo Mohadi ongumngcinisihlalo njalo we Inter-Ministerial Taskforce on COVID-19 wethule isiqondiso sokuba zonke izitholo ezikhuphule intengo kaziphange zehlise iye lapho eyayimi khona mhla zingamatshumi amabili lanhlanu ngoMbimbitho lonyaka. Kodwa akula ngitsho loyedwa usomabhizimusi osethe walandela lesisiqondiso.
UMnu Mohadi ubengaphenduli ucingo lwakhe ngesikhathi sihlolisisa ukuba nyathela bani asebelithethe ngokulandlwa kwesiqondiso sokwehliswa kwentengo yempahla ezitolo.
Kusungulwa Inhlelo Zokubuthanisa Usizo Lokudla Lokupha Abalambayo eZimbabwe Lemazweni Angomakhelwane
Unkosazana Cynthia Dube owenhlanganiso yeMthwakazi Charity Organisation uthi sebewuzwile umkhosi wendlala kwaMthwakazi. Uthi inhlanganiso yakhe isiqoqe amasaka empuphu aphose afike amatshumi amahlanu aselubhekise ekhaya ukuya siza abagogekileyo labadala asebesifa ngendlala ngenxa yohlelo lwecoronavirus lokuvalela abantu ezindlini.
“Sikhangele ukuthi kunikezwe abantu ikakhulu abangakwanisio ukuhamba, abahamba ngama wheel chairs, abalimeleyo, nalabo agogo abangakwanisi ukuzenzela labo mkhulu labanye abagulayo. Besicabanga ukuthi kungabi yinto ezaphelela emoyeni sikwenze nsukuzonke sikwazi ukuvusa isizwe sakithi ikakhulu abantu bakoMthwakazi.”
Imbongikazi uBusi Ncube laye olilunga lale inhlanganiso ukhuthaza bonke abafuna ukusiza ukuthi bathintane labo.
“Sithe siliqenjana sisize abantu abasekhaya ngokuba isimo sekhaya sikanje kulezi insuku. Siyaludinga uxhaso lwabantu ukubana besisize ngokuthi sisize abantu abasekhaya abasekuhluphekeni. Siyacela.”
Emalangeni asanda kwedlula inkosi yaKwaMthwakazi uBulelani Lobhengula Khumalo laye usungule uhlelo lesikhwama sokukhankasela ukuthola uncedo lokudla lemali yokusiza abalambayo laba. Isikhulumi seNkosi umnumnzana Bornman Khumalo uthi inkosi isungule loluhlelo ngemva kokuthola izikhalazo zendlala ezivela kuzizalwane zeZimbabwe ekhaya, eBotswana laseSouth Africa.
UKhumalo uthi konke okuqoqiweyo kuza siwa ezinduneni labosobhuku endaweni ezihlaselwe yindlala ekhaya ukuze abalambayo bayokuthatha khona. Njengoba kulemali eqoqwayo uthi lemali izosebenza ukuthenga ukudla khonale ekhaya kumbe emazweni lapho okulabeZimbabwe abalambayo khona. Uthi kuqoqwa yonke imihlobo yosizo.
“Imali. Kumbe ukudla kwenhlobonje zonke sengingathi umumbu, induba ofulawa, kuphiwe abantunje badle ngesikhathi nje lesi esokuhlupheka. Abantu abazasizwa ngabantunje bonke abaswelayo esihlalisene labo, kuseGoli kusekhaya, umuntu olesidingo.”
Umnumnzana Khumalo ukhuthaza bonke abafuna ukupha usizo lokudla kumbe imali ukuthi bathintaye laye lezinye inhlanganiso zomdabu kweleSouth Africa ezisebenza ndawonke lenkosi uLobhengula.
“Wonke umuntu bakithi phosela. Kuzasisiza isalukazi le ematshokotshokweni eTsholotsho, eGwanda, kuzayisiza intandane le ematshokotshokweni eNkayi. Lakhonapha eHilbrow ubuntandane sesibubona. UNkulunkulu uthi sibusisizwe isandla esiphayo kulesamukelayo. Yenzani njalo.”
Imbongi uBusi Ncube uthi vele abantwana bentandane babelana unyawo lwentente.
Lokhu Bengamatshumi Amathathu Lane Abafunyenwe BeleCoronavirus eZimbabwe Sebedlula Isigidi Emhlabeni Jikelele
Lokhu bengamatshumi amathathu lane-34 abafunyenwe belegcikwane leCovid 19 eZimbabwe, kusinde abahlanu kwafa abane, ngesikhathi ilizwe selingene esibangeni sesibili eseLevel 2 eye Lockdown.
Emhlabeni jikelele asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezintathu lengxenye-3,669,747, phakathi kwalelo nani iMelika ilabantu abedlula isigidi-1,193,027.
Asebebulewe yiCovid 19, emhlabeni jikelele, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amabili lengxenye-254,592, kodwa asebesinde kulumkhuhlane besedlula isigidi-1,210,591.
Emazweni awezwekazi leAfrica sebezinkulungwane ezingamatshumi phose amahlanu-47,581, asebefunyenwe belegcikwane leCoronavirus njalo selibulele inkulungwane phose ezimbili-1,862, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilitshumi lanhlanu lengxenye-15,901.