amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Abangu-53 Bakhuphula Inani Lasebefunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe Laya ku-787

Coronavirus
Coronavirus

Kulabantu abangamatshumi amahlanu lantathu-53, abahlolwe ngoLwesibili abatholakale beleCovid 19, osekukhweze inani lasebefunyenwe belegcikwane leli kwabangangamakhulu edlula ayisikhombisa-787.

Asebesinde kuleligcikwane sebengamakhulu edlula amabili-201. Abagulayo okwamanje bengamakhulu phose ayisithupha-577, labulala abathobamunwemunye-9.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisitshiyagalombili-81,335.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi phose ezilitshumi lambili-11,988,250, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amahlanu- 547,497, abasinde kuwo beyizigidi phose eziyisikhombisa- 6,939,608, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula amahlanu- 508,086, labulala inkulungwane phose ezilitshumi lambili- 11,955, kwasinda inkulungwane ezedlula amakhulu amabili- 245,068, kubika abenhlanganiso ye African Union.

Sebengu-734 Asebefunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Kufe umuntu oyedwa wakoBulawayo, othalakele eleCOVID-19 ngeSonto, osekukhuphule inani lasebethethwe yilumkhuhlane layafika kwabathobamunwemunye-9.

Inani lasebetholakale belegciwane leCOVID-19 eZimbabwe, ngokutshona kwelanga langoMvulo, likhuphuke laya kwabangangamakhulu edlula ayisikhombisa-734.

Asebesinde kulumkhuhlane sebephose bafike amakhulu amibili-197.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCOVID-19 loba hatshi lokhu waqhamuka umkhuhlane lo eZimbabwe ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisitshiyagalombili-80,654.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezilitshumi lanye-11,630,451, kuthi asebebulewe yileligciwane, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amahlanu- 538,161, abasinde kuwo beyizigidi ezedlula eziyisithupha- 6,579,999, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegciwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu phose amahlanu- 476,509, labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lanye- 11,360, kwasinda inkulungwane ezedlula amakhulu lamabili- 227,376kubika abenhlanganiso yeAfrican Union.

Umanisiphala WakoBulawayo Uchasisa Ngesihudo Esihlasele Lelidolobho.

Bulawayo City Council
Bulawayo City Council

Abohlangothi lwezempilakahle kumaninsipala wedolobho lakoBulawayo, bathi sebethole indlela yokuphatha ngayo udubo lwesihudo esiqhamuke kulelidolobho ngenyanga kaNkwenkwezi bethi sebelamaphilisi okuselapha.

Lesi sihudo sithethe imphefumulo yabantu abalitshumi lantathu kuthi amakhulu lamakhulu abantu lokhu beqiniswa yiso besezibhedlela kumbe emakhaya.

lnengi labantu elizweni lonke jikelele baveza ukukhathazeka ngesimo esibhekane lemizi eminengi yakoBulawayo ngenxa yokuqhamuka kwesihudo esibangelwe yikunatha amanzi angahlanzekanga aphume empompini esibangele ukugula lokulahlekelwa yimiphefumulo.

Umphathi wezempilakahle kumaninsipala wedolobho lakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda, uthi abantu abafika phose inkulungwane ezimbili sebedinge uncedo emekilinika koBulawayo kulandela ukuqhamuka komkhuhlane lo.

“Okwakhathesi abantu asebefike emakilinika akoBulawayo leLuveve bephethwe yisihudo kusukela mhlaka May17 kusiyafika mhlaka July 3 besesile 1,798. NgoMgqibelo eLuveve sabona abangu16."

UDokotela Sibanda uthi abanye abantu bayafa bengakafiki ezibhedlela.

“Abanengi bezwa ukutshisa komzimba, ukulahla ingcekeza elula okwedlula kathathu ngelanga. Abanye bahuda ingcekeza elegazi, ukuhlanza kuthi abanye batshaywa likhanda lezisu ezibuhlungu. Kulamaphilisi esesiwatholile okwelapha isihudo kodwa inengi labo bayasitshiya ngoba bayabe behlanze kakhulu balahlekelwa ngamanzi amanengi.”

UNkosikazi Patricia Tshabalala, olwela amalungelo oluntu, uthi abantu bayagula bafelwe njalo balokwesaba eLuveve.

“ELuveve sithole kuhawulisa kakhulu abantu bayagula, bafelwe, bayesaba kodwa kuyagulwa sizwa kuthiwa sekulomunye umntwana osesitshyile badinga usizo lwethu.”

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yezakhamizi, eyeBulawayo Progressive Residents Association kuWard 15, uMnu Ndaba Ngoma, uthi lokhe belinde ingcazelo kumansiipala mayelana lamanzi abagulisayo asethethe imiphefumulo yabantu.

“Lokhe silinde ingcazelo kukhansili mayelana lesihudo esibhekane laso esithatha imiphefumulo yabantu kulandela ukunatha amanzi ekhansili.”

lzakhamizi zeLuveve okwamanje sezitholiswa amanzi malanga wonke sezakhitshwa kuhlelo lokwabelwa amanzi okwamalanga ayisithupha ngeviki ngemizamo yokumelana lalesihudo.

Ukhansili ukhuthaze abantu ukuba babilise amanzi bengakawanathi ngoba elakho ukuba ahlangane lengcekeza ngesikhathi evaliwe kuhlelo lokwabela izakhamizi amanzi olwe water shedding. Lapho ebuya ngemva kwensuku eziyisithupha alakho ukuba ayabe sehlangane lengcekeza ecina igulisa abantu.

Selikhuphuke Laya ku-625 Inani Labafunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Inane lasetholakele beleCovid 19 seliqonge laya kwabangamakhulu edlula ayisithupha-625
Inane lasetholakele beleCovid 19 seliqonge laya kwabangamakhulu edlula ayisithupha-625

Ngokutshona kwelanga langoLwesihlanu, inani labakade sebehloliwe latholakala lilegcikwane leCovid 19, eZimbabwe, likhuphuke laya kwabangangamakhulu edlula ayisithupha-625.

Asebesinde kulumkhuhlane sebelikhulu lamatshumi ayisikhombisa lantathu-176, labulala abayisikhombisa.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisikhombisa lengxenye-75,236.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezilitshumi lanye-11,032,173, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amahlanu-525,120, abasinde kuwo beyizigidi ezedlula eziyisithupha- 6,184,991 kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula amane-414,011, labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi-10,260, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilikhulu lengxenye-195,729 kubika abenhlanganiso ye African Union.

Ikhansili YakoBulawayo Ithola Isipho Soncedo Lokumelana leCovid 19

Bathola usizo lwesipho sokumelana leCovid 19 abekhansili yakoBulawayo
Bathola usizo lwesipho sokumelana leCovid 19 abekhansili yakoBulawayo

Inhlanganiso zenhlangothi ezehlukeneyo zempilo kanye labamankampani baqhubekela phambili bephathisa umaninsipala wakoBulwayo ngoncedo lwezipho ezehlukeneyo zokumelana lomkhuhlane weCovid-19.

Amabhakede amanzi anikwe izakhamizi zeLuveve
Amabhakede amanzi anikwe izakhamizi zeLuveve

NgoLwesihlanu abenhlanganiso yeDanish Church Aid baphe isipho samabhakede amanzi alempompi, angabayinkulungwane lengxenye-1,500, kunye lamatanka ezigubhu ezinkulu zokugcinela amanzi ezedlula inkulungwane-1,200 elokitshini leLuveve koBulawayo.

Kwathi abenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa eyeBulawayo Vendors Traders Association labo baphe esabo isipho semphahla ehlukeneyo yokumelana leCovid-19, kukhansili wakoBulawayo, ezamele isetshenziswe ukulondoloza ukuhlanzeka endaweni ezehlukeneyo zokuthengisela edolobheni.

Umqondisi weBVTA uMnu Michael Ndiweni uchaza kabanzi ngesipho sabo seCovid19.

“Lamhlanje ngenge BVTA sipha ikhansili impahla ezehlukeneyo zokumelana lomkhuhlane weCovid 19 ezasebenza kundawo zokuthengisela ukuse Simelane lokumemetheka kwalo umkhuhlane.”

Bathola isipho sokumelana leCovid 19 abekhansili yakoBulawayo
Bathola isipho sokumelana leCovid 19 abekhansili yakoBulawayo

UKhansila Mlandu Ncube emele uMayor wakoBulawayo ubonge kakhulu izipho abazithole ngoLwesihlanu zokumelana leCovid-19.

“Sithanda ukubonga abantu beBVTA ngokupha isipho sokuvikela ukumemetheka kweCovid-19. Siyabonga Bulawayo Siyabonga kakhulu lezimpahla zisasiza kakhulu ukumelana lomkhuhlane lo.”

UBulawayo uqhubekela phambili ethola izipho zokumelana lomkhuhlane weCovid-19 ezivela kumankampani lenhlanganisweni zenhlangothi ezehlukeneyo zempilo.

Mangwana: Kulamapholisa Amahlanu Afunyenwe eleCovid 19

Umnumzana Nick Mangwana
Umnumzana Nick Mangwana

Umabhalane wogatsha lokwethulwa kwemibiko, umnumzana Nick Mangwana uveze ukuba kulamapholisa amahlanu atholakale elegciwane leCovid 19.

UMangawana ulobe ekhasini lakhe enkundleni yokukhulumisana eye Twitter ukuthi lesi yisibonelo sokuba bayingxenye yalabo abaqhuba umsebenzi oqakathekileyo ama frontline staff ngesingisi.

Kodwa abanengi bathi kubangelwa yibutshapha bamapholisa bezibona angani bona bangeke balithola leligciwane ngendlela abaziphatha ngayo lapho besebenza, bengazinaki njalo bengalondolozi iziqondiso zokuzivikela ekuthelelweni i-Covid-19 okufana lokugqoka ama mask, lokumelana khatshana lakhatshana, i- social distancing lokunye.

Omunye wabo lombono lo, ngumnumzana Victor Dube isakhamuzi semzini weBudiriro, eHarare othi baziphatha butshapha amapholisa kusukela ekuqaleni.

“Laba masotsha lamapholisa laba nxa bebuya kithi kababuyanga ukuzolondoloza impilo yethu. Babuya betsheliwe ukuthi lingababona abantu ababutheneyo batshayeni. Okwakhe ukuthi ubatshayela, umkhuhlane loba yini, lokho akusiyonto yakhe. Ngoba labo bayabe bebuthene, bebanengi, i social distancing esiyikhulumayo yona leyi, amapholisa ubabona bebabili beme duzane laduzane.”

Udokotela Henry Madzorera owake waba ngumphathintambo wezempilakahle ngesikhathi sikahulumende womanyano uxwayisa abasesipholiseni labezomvikela bonke ukuba baziphathe ngendlela elokuzinakekela ngalesi sikhathi somkhuhlane we Covid-19.

“Ngilesixwayiso kwabasesipholiseni, ngiyalicela bakithi ukuthi libone ukuba liyawagqoka lawo ma mask sikhathi sonke, lenze konke okumele likwenze okufana lokugeza izandla sikhathi sonke. Kungaphetha sekuyini elisabalalisa leligciwane okulenza libe yingozi enkulu kuzulu. Liyafana nje njengaye umuntu wonke kungakho zilondolozeni. ”

Kwabatholakala belaleligciwane sekufunyenwe ukuba lanxa inani elikhulu okwamanje kungabantu abavela emazweni angomakhelwane kodwa ngalezi nsuku labangazake baphume elizweni inani labo selisiya liqansa.

Abazali Lababalisi Bakhala Ngokungavikelekanga Kwezikolo kuCovid 19

Abenhlanganiso ezimela ababalisi labazali bathi izikolo ezinengi kwele Zimbabwe bezingakalungeseleli okweneleyo ukulotshwa kwemihloliso ka Nhlangula lokuvulwa kwe term yesibili yalonyaka, ngoba kungela mphahla, eyokuvikela ababalisi labantwana ukuthelelana i-Covid 19.

Kodwa abohlangothi lwezemihloliso olweZIMSEC baphambana lalumbono besithi izikolo sezilungele ukulotshwa kwemihloliso yona eqale ngoLwesibili.

Ukulotshwa kwemihloliso kaNhlangula kwenzakala ngesikhathi uhulumende ephambana lesinqumo somthethandaba waphezulu owe High Court esokuthi izikolo kumele zibe lemphahla yokuzivikela efana lamamask lama thermometer andubana zivulwe.

Inhlolisiso eyenziwe yi Studio 7 e Harare, iveze ukuba abantwana labadala balobe imihloliso yangoLwesibili begqoke okokuvala ubuso, ama mask ababuye lawo ngoba izikolo zibikwa zisehluleka ukuwathola enelayo lamathermometer ukuze izifundi zihlolwe ukuba azila zibonelo zeCovid 19 na, zingakaqali ukuloba imihloliso.

Isikhumeli senhlanganiso yababalisi eyeAmalgamated Rural Teachers Union (ARTUZ) uMnu Nation Mudzitirwa uthe uhulumende wehlulekile ukupha izikolo okudingakalayo ukuvikela izifundi lababalisi kuCovid 19.

“Uhulumende kakenzi amalungiselo aneleyo ukuthi izikolo zivulwe ngelanga alibekileyo. Uhulumende kakaleli lokho okutshiyo zinhlanganiso ezifana lathi, lephalamende, kahloniphi idale le High Court, Ngoba waphiwa umlandu yi High Court ukuba imihloliso akumelanga ilotshwe nxa ingahamelani leziqondiso ze WHO”

Okugcizelelwe ngu mkhokheli weyinye njalo inhlanganiso yababalisi eyeProgressive Teachers Union (PTUZ) uMnu Raymond Manjongwe.

"Sesithole imibiko evele kubbaalisi ethi imihloliso eminengi kayenzwanga kuhle. Ababalisi kabayanga emsebenzi njengalokhu esibatshele khona kulandela ukwehluleka ke ZIMSEC ukulandela iziqondiso ze WHO ledale le High Court, behlulekile ukupha izikolo zemakhaya ezimbalwa ama PPEs."

Omele abazali kwesinye isikolo ku khomithi ye School Development Committee (SDC) owale ukuqanjwwa ngebizo uthi izikolo ezinengi emzini weMufakose, eHarare bezingela mphahla yokuzivikela yama PPEs.

“Njengalokho esakuthola kugatsha lwezemfundo, imihloliso iqale kuhle kodwa lokho esakuthenjiswayo ukuzivikela kulumkhuhlane kakubuyanga. Uhulumende kazange alalele lokho okutshiyo ngumthethwandaba.

Omunye umzali we Warren Park uNkosikazi Rita Dube uthi ukuvulwwa kwezikolo asocebo elihle.

“Ngibona engani icebo lokhuthi izikolo zivulwe asocebo alihle ngoba inani labantu abalomkhuhlane we covid 19 lokhe liqansa lisiyaphezulu. Nxa abantwana bengaya ezikolo kuyahlangana abantu abavela endaweni ezitsheyeneyo bengazivikeli.”

Kodwa isikhulumeli sohlangothi lukahulumende olubona ngemihloliso, olwe ZIMSEC, uNkosikazi Nichollete Dlamini uthe ngendlela abahlele ngayo izikolo ezinengi bezilungele ukuloba imihloliso.

"Abantwana abakade bebuye ukuzebhala isilungu babuyile bonke, abalutshwane yibo abangabuyanga. IMinistry inikile abantwana ama thermometer njalo abantwana bebelawo ama face masks. Kithi eZIMSEC sibona ukuba hayi imihloliso iqale kuhle."

IStudio 7 yethekelele izikolo zemizini embalwa yaseHarare ezigoqela i-Warren Park 1 High School, Mufakose High le Kambuzuma lapho abantwana abakade beloba imihloliso. E-Warren Park 1 High umphathi wesikolo walile ukukhuluma lentathelizindaba esithi kumele ziphiwe imvumo lugatsha lwezemfundo.

Inhlanganiso ezimela ababalisi elizweni zithi zilakho ukukhweza loludaba emthethwandaba nxa uhulumende engaqhubeka eqinise ikhanda efuna ukuvula izikolo, zona zingakalungeli ukuvikela izifundi kanye lababalisi emkhuhlaneni weCovid 19.

Udaba Esilethulwe NguMlondolozi Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:04:42 0:00


Ayasilela Amaphilisi Athathwa Ngabaphila Legcikwane leHIV/AIDS eZimbabwe Ngenxa yeCovid 19

 HIV AIDS Ribbon
HIV AIDS Ribbon

Baveza ukukhathazeka okukhulu abaphila legciwane lengculaza eZimbabwe, ngemva kwenkulumo kahulumende kunsukwana ezisanda kwedlula yokuthi kulokusilela kwamaphilisi anathwa yilaba bantu. Bathi njalo lokhu kuzophazamisa labo abaku “ second regimen ” ababikwa belakho ukuguqulelwa eminye yemihlobo yemithi abayinathayo.

Osaphethe isikhundla sokuba ngumabhalane wogatsha lwezempilakahle, uDr Gibson Mhlanga uveze lokhu kuncwadi ayilobele iziphathamandla zezibhedlela zikahulumende esithi ilizwe libhekane lenkinga yokusilela kweminye yemithi enathwa ngabaphila legciwane lengculaza.

Ezinye zezizatho esezibangele ukusilela kwalemithi kugoqela yinkinga yokungasebenzi kuhle komsebenzi wokuthwalwa kwabantu lemphahla ngenxa yokuqhamuka kwesifo seCovid-19 emazweni womhlaba.

Abaphila legciwane bathi bakhathazekile ngombiko kahulumende ngoba besazi ukuba kuzobangenisa enkingeni nxa bengahlala isikhathi eside bengatholanga lawo maphilisi.

Umgcinisihlalo wenhlanganiso yabaphila legciwane eyeZimbabwe National Network of People living with HIV (ZNNP+) umnumzana Sebastin Chinhaire, useleminyaka engamatshumi amabili lantathu ephila laleligciwane.

“Satshelwa ukuba siyewadinga kulabo abathengisa bezimele ama pharmacies kodwa inkinga yikuthi ayabiza lamaphilisi, aqeda inyanga ethengiswa nge $25 okuyimali engingayanelisiyo mina. Hatshi mina kuphela kodwa inengi lethu ngoba kasanelisi ukuyihlawulela leyo $25 lanxa kungathiwa ngihlawulele ngemali yamaBond, kawatholakali lula elizweni lethu. Sengithembele kundodakazi yami yona ethembise ukuba engxenye enganelisa ukuthola imali angithengele lawo maphilisi. Kuyakutsho ukuba sengisenkingeni nxa engasanelisanga. Lokhu kuzobuyisela muva isimo engikiso khona manje ngoba besengifike kusibanga sokuba igciwane beselingasabonakali egazini lami ( virul load was undetectable ). Kodwa nyiyesaba ukuba kuzokuba ngokunye ngenxa yalokhu osekusenzakala besengizibona sengihlaselwa yimikhuhlane etshiyeneyo ama opportunistic infections. Ngikhathazekile ngalesi simo, angazi ukuba kuyozala nkomoni.”

Okusekelwe ngunkosikazi Nosipho Gatsheni olesihlobo esiphila legciwane laye oveza ukukhathazeka ngalesi simo sokusilela kwemithi. Okudanisayo unkosikazi Gatsheni uthi lesi kayisiso isikhathi esihle sokuthi limithi isilele ngoba abantu bevele bebhekane lolunye udubo lomkhuhlane we COVID – 19.

“Eku difoltheni kwabo kubenza bagule eminye imikhuhlane eyabe isibahlasela. Enje ngayonaleyi eye flu layo, umuntu wakhona ucina esekhwehlela. So silodubo kakhulu ekusweleni imithi. Besicela ukuthi ngabani i government iyangenela izame imizamo yonke ukuthi laba abalegciwane bengayisweli leyomithi ngoba bengayiswela kuba lobunzima kakhulu. ”

Lanxa umqondisi wohlangothi olubona ngezegciwane leHIV le AIDS kanye lomkhuhlane wofuba lwe TB, uDoctor Oweni Mugurungi engathandanga ukuthatshwa amazwi, utshele lintathelindaba ukuba akula angakwengezelela kulokho okwethulwe nguDr Mhlanga encwadini ayibhalele abezibhedlela zikahulumende.

Uhulumende ubikwa ecebise iziphathamandla zezibhedlela ukuba abaphila legciwane laba, batholiswe amaphilisi aqeda inyanga kuphela kusadingwa indlela yokuyixazulula leyo nkinga.

Babikwa besedlula kancane isigidi ( 1,2 million ) abaphila legciwane elizweni inengi labo sebelesikhathi eside benatha lamaphilisi sekulokwesabela ukuba bengaqhubeka bewaswela kulakho ukubuyisela muva uhlelo lweZimbabwe lokumelana legcikwane lengculaza eleHIV/Aids.

Udaba Esilethulwe NguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:59 0:00

Liyaqonga Inani Lasebethokala BeleCOVID-19 Kwele Botswana

Professor Mosepele Mosepele
Professor Mosepele Mosepele

Inani labantu asebebanjwe belomkhuhlane weCOVID-19 seliqonge layafika phose amakhulu amabili kwele Botswana - 175, ilizwe leli lisithi inengi labo ngabantu bokuza, ikakhulu abatshayeli bamaloli, abagoqela abeZimbabwe abangena kulelolizwe bethwele impahla etshiyeneyo.

Umsekeli kamphathisihlalo wekhomithi ebona ngeCOVID-19 kwele Botswana, uSikwicamfundo Mosepele Mosepele, uthi abantu abafika isilinganiso phose sokungamatshumi asitshiyangalombili ekhulwini - 80%, ngabantu bokuza.

“Inani elinengi ngalabavela phandle kwelizwe, abahlolwa emngceleni. Esikubonayo yikuthi ingozi izavela phandle njalo kumele sisebenze nzima ukuthi sivikele abantu ngasikhathi sinye sivumela ukungena kwempahla.”

Abatshayeli bamaloli abavela eZimbabwe bakhala ngokugcinwa isikhathi eside emngceleni wePlumtree ngesikhathi belinde impumela yokuhlolwa kwabo iCOVID-19.

UMnu. Gideon Ndlovu, otshayela phakathi kwedolobho leGaborone lakoBulawayo, uthi ukucabanga ukungena umango kuyadondisa ngoba bahlala isikhathi eside emngceleni.

“Ungacabanga ukuthi uqeda insuku ulinde impumela yokuhlolwa iCOVID-19, sizwa sisiba lokudonda, kodwa kumele siphile. Ngabe kuleyinye indlela okungayenza ukuthi kwenziwe ngokutshetsha ngoba ungacina uwuthola umkhuhlane ulokhe ulinde impumela.”

Omunye odabuka kwele Zimbabwe ophila ngokuthenga lokuthengisa impahla phakathi kwamazwe womabili, uMnu. Rodwell Moyo, uthi uyakubona ukuhlupheka kwabatshayeli emngceleni.

“Kunzima, abanye abatshayeli bathi uma ungena kwele South Africa, uthola impumela ngesiphangiphangi. Ngapha lokhe besahlala amalanga amathathu kumbe amane. Akulamavinkili aqondileyo okudla (emngceleni). Kuyabanda, uyacina ubanjwe luphepha ulokhe ulinde impumela yakho yeCOVID-19.”

Kusenjalo, iBotswana ithi ayisoke isungule ukuhlola abantu mahlayana, idinga ukuthi umkhuhlane weCOVID-19 ubhahe okungakanani elizweni.

UMosepele uthi lokhu akuphathisi ngoba umuntu ukhona ukubanjwa yiCOVID-19 esanda kuhlolwa, okutshengisa ukuthi ukuhlola mahlayana akuniki isilinganiso esiqondileyo.

Abadabuka kwele Botswana ababanjwe belomkhuhlane lo bangamatshumi amathathu lasikhombisa (37), kukanti abalokhe belawo balitshumi lasithupha (16). Oyedwa walahlekelwa ngumphefumulo.

Udaba Esilethulwe NguMartin Ngwenya
please wait

No media source currently available

0:00 0:02:24 0:00


Selikhuphuke Laya Kwabangu-561 Asebefunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Uphawo logatsha lwezempilakahle eZimbabwe
Uphawo logatsha lwezempilakahle eZimbabwe

Abantu abalitshumi-10 abatholakale beleCovid 19, eZimbabwe, ekutshoneni kwelanga langoLwesihlanu, bakhweze inani lasebefunyenwe belegcikwani leli, kwabangangamakhulu amahlanu lamatshumi ayisithupha lanye-561.

Laba bantu, ngabanye babagcinwe endaweni zamaquarantine centers, abangene elizweni bevela emazweni angomakhelwane abalisa iSouth Africa leMozambique.

Abasinde kulesi sifo sebelikhulu lamatshumi amathathu lanhlanu-135, asebebulewe yiso belokhu beyisithupha.

Asebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisithupha lengxenye-65,704.

Emhlabeni jikelele abaleCoronavirus sebeyizigidi phose ezilitshumi-9,747,756, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane phose amakhulu amahlanu-492,552, abasinde kulumkhuhlane beyizigidi ezedlula ezinhlanu-5,276,705 kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi le Africa asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amathathu-337,315, labulala inkulungwane phose eziyisitshiyagalolunye-8,863, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilikhulu lengxenye-161,254 kubika abenhlanganiso eye Africa Union.

Inani Lasebetholakale beleCovid 19 eZimbabwe Seliku-551

Coronavirus
Coronavirus

Kulabantu abangamatshumi amabili lanye-21 abatholakale beleCovid 19, eZimbabawe, ekutshoneni kosuku lwangoLwesine. Laba bantu, ngabanye babagcinwe endaweni zamaquarantine centers, abangene elizweni bevela emazweni angomakhelwane abalisa iSouth Africa, Mozambique leBotswana.

Lokhu kuhle kwakhuphula inani lasebefunyenwe belecoronavirus eZimbabwe kwabangamakhulu edlula amahlanu lengxenye-551.

Abasinde kulesi sifo lokhu bengamatshumi phose ayisithupha-59, asebebulewe yiso labo lokhu beyisithupha.

Asebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisithupha-64,520.

Emhlabeni jikelele abaleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula eziyisitshiyagalolunye lengxenye-9,565,348, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane phose amakhulu amahlanu-485,690, abasinde kulumkhuhlane beyizigidi ezedlula ezinhlanu-5,206,465 kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi le Africa asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amathathu-336,019, labulala inkulungwane phose eziyisitshiyagalolunye-8,856, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilikhulu lengxenye-160,833 kubika abenhlanganiso eye Africa Union.

ICOVID-19 Iphambanisa Inhlelo Zomdlalo weTaekwondo eZimbabwe

Vusumuzi Ncube umqondisi weqembu lomdlalo weTaekwondo ele Panthers Taekwondo Academy
Vusumuzi Ncube umqondisi weqembu lomdlalo weTaekwondo ele Panthers Taekwondo Academy

Umqondisi weqembu lePanthers Taekwondo Academy uVusumuzi Ncube uthi umkhuhlane we Covid 19 usuphazamise kakhulu inhlelo zabo zalonyaka.

UNcube uthi kuzakuba nzima ukuba ilizwe le Zimbabwe lihambise abadlali kumncintiswano engaba khona lonyaka ngoba inhlelo zabo zihle zamiswa sekuqhamuke umkhuhlane we Covid - 19.

“ICovid isisiphazamise kakhulu ngoba imise inhlelo zethu njalo sesihlale okwesikhathi eside singadlali. Kulomncintiswano ebesihlele ukuba sibelawo kuyonale inyanga kaNhlangula leminye njalo ngo kuhamba komnyaka kodwa konke lokhu akungeke kwenzeke,” kutsho uNcube.

Iqembu le Panthers lilengatsha ezilitshumi lantathu edolobheni lakoBulawayo njalo uNcube uthi bekumele bayesungula iqembu elitsha edolobheni lase Zvishavane ekupheleni kwenyanga kaMbimbitho.

Ensukwini ezedluleyo ugatsha olulawula ukuqhutshwa kwezemidlalo kwele Zimbabwe olwe Sport and Recreation Commission lwethule uluhlu lwemidlalo esivunyelwa ukuba ingadlalwa kodwa umdlalo we Taekwondo awukho kulololuhlu ngoba wona kuthiwa abadlali bathintana kakhulu.

UNcube uthi aluba abe SRC bengabavumela ukuba bazilolonge nje kuphela.

“Aluba bengasivumela ukuba sisebenzise ama hall amakhulu kumbe inkundla zemidlalo yebhola singaphathiseka kakhulu njalo sizabe sizazivikela ukuze singatholi umkhuhlane,” kutsho uNcube.

Iqembu le Panthers Taekwondo Club liqeqetsha abadlali kusukela kwabaleminyaka eyisithupha.

Minyaka yonke iqembu leli morning liba lomncintiswano ogoqela abadlali abaphuma kumaqembu alo asedolobheni lako Bulawayo liphinde njalo libe lomncintiswano ongenwa ngamaqembu aphuma kumagumbi amane elizwe le Zimbabwe.

Sebengu-530 Abantu Asebetholakale Belomkhuhlane weCOVID-19 eZimbabwe

Uphawo logatsha lwezempilakahle eZimbabwe
Uphawo logatsha lwezempilakahle eZimbabwe

Umbiko owethule ngabogatsha lwezempilakahle uveza ukuba sebangamakhulu edlula amahlanu-530, abantu asebehloliwe batholakala beleCovid 19, eZimbabwe.

Lelinani likhuphulwe ngabahlanu, abangabanye babantu abahlolwe ngokutshona kwelanga langoLwesithathu. Laba bantu ngabanye njalo balabo abagcinwe endaweni ezitshiyeneyo zelizwe kumaIsolation Centers, abaphindele ekhaya bevela kweleSouth Africa.

Abasinde kulesi sifo lokhu bengamatshumi phose ayisithupha-59, asebebulewe yiso labo lokhu beyisithupha.

Asebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisithupha-64,520.

Emhlabeni jikelele abaleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula eziyisitshiyagalolunye-9,393,450, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane phose amakhulu amahlanu-480,579, abasinde kulumkhuhlane beyizigidi phose ezinhlanu-5,078,913 kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi le Africa asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amathathu-324,696, labulala inkulungwane ezedlula eziyisitshiyagalombili-8,618, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilikhulu lengxenye-154,170 kubika abenhlanganiso eye Africa Union.

Sebengamakhulu Edlula Amahlanu-525 Abafunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Abogatsha lwezempilakahle babika ukuba basacubungula ukuthi abantu abathathu abafunyenwe beleCovid 19 phakathi kwabalitshumi lantathu-13, abatholakale belayo ngokutshona kwelanga langoLwesibili, bengabe beyithelelwe ngaphi sibili.

Abalitshumi balaba bantu ngabagcinwe endaweni ezitshiyeneyo zelizwe kumaIsolation Centers, abaphindele ekhaya bevela kweleSouth Africa.

Lokhu sokukhuphule inani lasebetholakale beleCovid 19, eZimbabwe, kwabangamakhulu edlula amahlanu-525.

Abasinde kulesi sifo lokhu bengamatshumi edlula ayisithupha-64, kuthi asebebulewe yiso labo lokhu beyisithupha.

Asebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisithupha-63,782.

Emhlabeni jikelele abaleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula eziyisitshiyagalolunye-9,225,827, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane phose amakhulu amahlanu-475,076, abasinde kulumkhuhlane beyizigidi phose ezinhlanu-4,970,607 kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi le Africa asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezedlula amakhulu amathathu-315,410, labulala inkulungwane ezedlula eziyisitshiyagalombili-8,334, kwasinda inkulungwane ezedlula ezilikhulu-149,982 kubika abenhlanganiso eye Africa Union.

Ingcwethi Zezempilakahle: Abantu Abazinekele Ukuzivikela Ukungabambi iCovid 19

Kuhlolwa Indawo Zokwelapha Abalomkhuhlane Onjenge Coronavirus
Kuhlolwa Indawo Zokwelapha Abalomkhuhlane Onjenge Coronavirus

Ingciwethi zezempilakahle zithi uzulu we Zimbabwe sokuyisikhathi sokuthi aqakathekise ukuzivikela ekuthelelweni isifo seCovid 19, njengoba inani lasebetholakele belaso kumaviki edluleyo liqhubeka liqonga okwethusayo, ikakhulu khathesi, ilizwe selikusigaba sesibili sokuphindela emsebenzini lokuvulwa kwenhlangothi ezithile zempilo ngemva kweLockdown.

Lokhu kuza ngesikhathi inani labantu asebebanjwe iCovid 19, eZimbabwe selisedlula amakhulu amahlanu- 512, kukanti abangamakhulu edlula amane – 438 babo, bengabaphindele ekhaya bevela kwamanye amazwe angomakhelwane, abasagciniwe endaweni ezitshiyeneyo zama isolation centers.

Ingcitshi zezempilkahle zithi inani lasebefunyanwa belomkhuhlane selikhuphulwa layisimo somqando oselizweni okwamanje lapho abantu abanengi abavame ukuhlaselwa yimvimbano lophepha. Lezi ngcwethi zikhuthaza uzulu ukuthi kumele azinikele ukuqinisa ukuzivikela ukuthelelwa lumkhuhlane khathesi kulakuqala, atshengise isifiso sokulwisa lumkhuhlane engameleli ukufuqwa nguhulumende.

Omunye walezi ngcwethi nguDokotela Garry Shava, yena othi abantu kumele baqhubeke belandela izinqondiso zenhlanganiso yomanyano wamazwe womhlaba eyeWorld Health Organisation (WHO) ezifana lokuqgoka ama mask.

“Wonke umuntu kumele abe egqoke imask. Imask inceda ukuba singathelelani lumkhuhlane ngoba li mask iyenza ukuba abantu bavikele ukumemetheka komkhuhlane. Abanengelisi ukuthenga ama mask kumele bafake loba iqhiye ukuzivikela”

Lokhu kusekelwe nguDokotela Henry Madzorera unobhala obona ngezempilakahle ebandleni leMDC Alliance.

“Inani labantu ababalalumkhuhlane selikhwelile. Sokumele abantu babe lokunanzelela. Kumele abantu bangaminyezelani, bageze izandla. Kumele abantu bengabuthani njalo bengavakatshi okungela sizatho emaphandleni lasemadolobheni”

Inengi labantu abalalumkhuhlane ngabavela emazweni afana le South Africa, Botswana, United Kingdom lamanye, kodwa ngenxa yokuyekethiswa kweziqondiso ze WHO abantu abatholakala beleCovid 19 abangazange baye kwelinye ilizwe, sebebonakale inani labo liqonga kumaviki ambalwa edluleyo.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG