amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Omalayitsha: Sanithayizani Impahla Lingakazithumeli Ekhaya

Omalayitsha
Omalayitsha

Omalayitsha sebekhuthaze izizalwane zeZimbabwe ezithumela impahla ekhaya ukuthi bezifafaze ngemithi ebulala igciwane lecoronavirus – amasanitizers - ukuze zingesuleli igciwane kubatshayeli lezihlobo zabo ekhaya.

Inengi labomalayitsha, abangathandanga ukuziveza amagama ukwenzela ukuvikela ubudlelwano babo lalabo ababathwalela impahla, bathi bakhathazekile kakhulu ngamathuba okuzithola sebelegciwane leCOVID-19 belithatha empahleni ezithunyelwa ekhaya.

Bathi kuhle umuntu engakathumeli lezi impahla azifafaze ngemithi ebulala igciwane lecoronavirus ukuze labo nxa sebezibamba zibe ziphephile. Omunye wabomalayitsha laba uthi uzwa ubuhlungu sikhathi sonke nxa esesiyatshiya lezi impahla ekhaya.

“Ngikhuluma kunje lapho esengihambe khona ngitshiya impahla, akuqedi maviki mabili ngingazwanga sekuthiwa sekulomuntu osebanjwe yicorona. Manje udriver wethu omunye obeshonile sihambile ukuyambeka ekhaya. Yiyole icorona. Ngilusizi kakhulu ukubana yithi esimemethekisa le icorona siyifaka emdenini yethu esemakhaya. Hayi icorona siyimemethekisile, sengivumile.”

Uthi okumzwisa ubuhlungu kakhulu ngeminye imikhuba engalunganga yabanye bakhe egcina imemethekisa leli gciwane.

“Ngiyaxolisa ukukhuluma lokhu. Siyaphathiswa impahla ngabantu. Impahla ziyahlanganiswa lezidumbu ezilecorona. Ngoba siyafika eborder kube nzima kuthiwe impahla zidingani emoteni. Umuntu afike ngale phambili avule aphosele phakathi etrolini yesidumbu. Bazongisola abanye odriver kodwa yinto ekhona.”

UMnu. Kolema Moyo, odabuka ePlumtree eNyabane koMqanjelwa, ukhuthaza abadabuka eZimbabwe ukuthi benze konke abakwenelisayo ukwenzela ukwenqabela ukuthumela igciwane lecoronavirus ekhaya.

“Sisuke sithi ma sikubamba lokhu ukudla esibathumela khona sikufaka ezikhwameni singasanithayizanga. Ma kufika laphana emakhaya bethathe amabag lawa, izikhwama lezi bevule ukudla lokhu obekubanjwe ngumuntu obengasanithayizanga, labo njalo bengasanithayizanga, besebeyalithatha kanjalo leli gciwane. Engikukholelwayo yikuthi singagwema ukuthi igciwane leli libhebhetheke ngokusebenzisa izivikeli ezifana lesanithayisa.”

UMnu. Greatman Mkhwebu yena uthi okunye osekumemethekise umkhuhlane lo, yilabo abathe ngobunzima bempilo kwele South Africa sebecina bebuyela ekhaya ngendlela ezingekho emthethweni kanti vele sebelalo leli gciwane.

“Igovernment layo ma ingaqinisa ukuthi ifake ezokuphepha, amasotsha emngceleni kuvinjwe lenkohlakalo ngoba ungathola ukuthi abanye bayangenanje bayabhadala imali. So, lento ingagwema ukuthi umkhuhlane ungene ekhaya. Besekuthi lathi esikudiaspora esiphathisa impahla emakhaya siqikelele sibone ukuthi impahla ziphephe okungakanani ngoba lapho esizihambisa khona zibanjwa ngabantu abanengi. So, okokuthi uyabungazi ukuthi umkhuhlane ungene ngayiphi indlela ngoba lakho kungaba lomthelela wokuthi umkhuhlane ungene ngalezo mpahla esizihambisa emakhaya.”

Lobanje kusasekunengi okungakaziwa ngegciwane lecorona virus, olunye ucwaningo lukhombisa ukuthi liyenelisa ukuphila okwesikhathi eside lapho eliwele khona. Olunye ucwaningo lukhombisa ukuthi lingahlala amalanga afika amahlanu phezu kwensimbi, amalanga afika amane phezu kwesigodo kanye lafika amathathu phezu kwepulasitiki.

Lokhuke kutsho ukuthi selingahamba lize liyefika ekhaya ligcine selingene kwabanye.

Sebebanga kuzinkulungwane ezingamatshumi amane (nearly 400,000) asebelaleligciwane kweleSouth Africa kanti sebesedlula izinkulungwane ezinhlanu (over 5000) asebefile.

Bamukela Ngemibono Etshiyeneyo Ukuqiniswa kweLockdown eZimbabwe

NgoLwesibili umongameli Emmerson Mnangagwa wethule iziqondiso ezilukhuni eze Lockdown ezigoqela ukwalelwa kwabantu ukuhamba hamba Phakathi kwehola lesithupha ntambama isiya kuhola lesithupha ekuseni, iCurfew, ukuvalwa kwezitolo ngehola lesithathu emini kanye lokwenqabela uzulu ukungena edolobheni ngaphandle nxa efuna ukuthenga ukudla, ukudinga amanzi kanye lokwelatshwa.

Lokhu kusolwe ngabanye abathi lezi ziqondiso zijonge ukuvimba ukutshengisela kwabantu okuqoqwe ukwenziwa mhlaka 31 Ntulikazi. Kodwa uhulumende uthi lezi ziqondiso zijonge ukwehlisa ukumemetheka kweCovid 19 esimemetheka okwethusayo ikakhulu koBulawayo, osekulabantu abangaphezu kwama khulu amahlanu - 586 asebetholakale belayo.

Umnunzana Future Mpofu oyisakhamuzi sakoBulawayo uthi umumo ubujikisile abantu babephendukiswa nxa bengena edolobheni bengelancwadi.

“l situation ekhona etown kuyahambeka sibili yonke into asiboni nkinga, kodwa kuphela Kuma roadblocks nxa usiza etown kunzima nxa kungelanto eqondileyo ekususa phansi. Bayehlisa abantu emabhasini lemakhombini befuna ukubona ukuthi uhanjiswa yini etown nxa ungela mapaper bayakubisela emuva, nxa ulenkani bayakubopha, kodwa ke etown abantu bayahamba hamba akulanto eluhlupho as long ulemask yakho kuphela.”

Umnunzana Leonard Moyo omunye wabosomabhizimusi koBulawayo uthi izikhathi sokusebenza yizo ezizabulala ibhizimusi.

“Bengicela ukuthi ngabe uHulumende uyasehlisela isikhathi sokuvula lokuvala kumabhizimisi. Sivule ngoHalf 9 umqando uyabe usuyehlile kancane ngoba siyakubona ukuthi lokhu kuyenzelwe umkhuhlane lo ukuthi uqina ngesikhathi sokuqanda kuyevalwa ngoHalf 4 uhalf 4 yisikhathi esihle kakhulu kubusiness ngoba yikho lapho esithola khona esingabe sikufuna okungasivusela ilizwe. Izinto azimanga kuhle kuyo yonke indawo kodwa singananzelela isikhathi sokuvula sisiqakathekise kuyasenzela lathi abama business sizame ukuphumula kancane even though into zonke zinzima. Besicela ukuthi ubaba ngabe uyasivumela Sivule ngoHalf 9 sivale ngo4. 30 otherwise lokhu okunye asila ndaba lakho sikhangele kuhlangothi lwamabusiness.”

Umqondisi wesibhedlela seMpilo usikhwicamfundo Solwayo Ngwenya uthi iziqondiso lezi ziyancomeka njalo zizavimba ukulahleka kwemphefumulo.

“Linto izanceda kakhulu uzulu ukuthi umkhuhlane lo ungamemetheki kakahulu usiya phambili ngoba ungamemetheka uzabulala abantu abanengi. Kuqakathekile ukuthi kube lelockdown enje. Umumo ofakwe nguhulumende ngowokunceda abantu lokuthi izibhedlela zinganze zasindwa kakhulu zicine zisehluleka ukunceda abantu.”

Idolobho lako Bulawayo lilakho ukusilela indawo zokuhlalisa abantu abafika bevela kwamanye amazwe besalinde ukuhlolwa umkhuhlane weCOVID-19. Okwamanje uBulawayo usebenzisa ihotela yeKhumalo, Insinga kanye leyeStandard kodwa esatshelwa ukugcwala kakhulu ngesikhathi esifitshane ngenxa yokuqansa kwenani labantu ababuya bevela phandle kweZimbabwe.

Inani lasebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe, selizinkulungwane ezedlula ezimbili-2,034. Asebesinde kuleli gcikwane sebengamakhulu edlula amahlanu-510.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi kusukela ngoMbimbitho lonyaka, liqhamuka eZimbabwe, sebezinkulungwane ezedlula ezilikhulu-105,121.

E-Zimbabwe Jikelele Sebezinkulungwane Phose Ezimbili-1,820, Abafunyenwe BeleCovid 19,

Covid 19
Covid 19

Inani lasebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe, selizinkulungwane phose ezimbili-1,820. Asebesinde kuleli gcikwane sebengamakhulu phose amahlanu-488.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula ezilikhulu-105,121.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi phose ezilitshumi lanhlanu - 14,925,178, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisithupha- 615,043, abasinde kuwo beyizigidi phose eziyisitshiyagalolunye- 8,958,752, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisikhombisa- 737,867, labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lanhlanu- 15,443, kwasinda inkulungwane ezingamakhulu phose ezine- 393,686, kubika abenhlanganiso ye African Union.

KoBulawayo, Sebengu-525 Asebetholakale BeleCovid 19,

Bulawayo City Council.
Bulawayo City Council.

Ikhansili yedolobho lakoBulawayo ithole uncedo lwezipho zokusebenzisa ukumelana a lomkhuhlane weCOVID-19 ezivele enhlanganisweni eyeEzra Tshisa Sibanda Foundation le Rise and Shine Institution abahlala bephathisa uBulawayo lumkhuhlane ulokhe uqalile.

Isikhulumi seKhansili yakoBulawayo, uNkosikazi Nesisa Mpofu uchasisa kabanzi ngezipho abazitholileyo.

“Lamhlanje sithole impahla ehlukeneyo evela kunhlanganis ezimbili, iEzra Tshisa Sibanda Foundation le Rise and Shine Institution basiphe impahla yokusebenzisa ekumelaneni lomkhuhlane weCOVID-19 njalo lezinhlanganiso aziqali ukupha uBulawayo.Impahla abayiphe lamhlanje iancedisa kakhulu ukumelana lokumemetheka komkhuhlane edolobheni njalo ivikele labongi bethu okuyibo abahamba phambili ekuzameni ukwehlisa ukuqansa komkhuhlane edolobheni.”

Inani lababanjwa umkhuhlane weCOVID-19 lokhu liqansa okwethusayo edolobheni lakoBulawayo eliyilo eselikhokhela ukuba lenani eliphezulu elizweni jikelele labantu asebethe babanjwa lumkhuhlane lokulahkelwa ngumpefumulo.

Kusiyatshona ilanga izolo inani labantu asebefunyenwe belegcikwane leCovid 19, koBulawayo, besebengamakhulu edlula amahlanu-525, sekubhubhe abantu abangamatshumi amabili, kusile abedlula amatshumi ayisifica minwe mibili-88 kuthi abedlula amakhulu amane-425 lokhe bephathekile. Ezweni kulabantu abaphose befike inkulungwane ezimbili- 1 713 abaphethwe yiCovid-19 njalo inani leli lilakho ukuqansa ngoba abantu sebethelelana ezweni ngesiqhubu esethusayo mihla ngemihla.

Izakhamizi zeHarare Zivinjwa Ukungena Enzikini yeDolobho

Harare lockdown
Harare lockdown

Uvuke ujikisile umumo zingamanga kuhle eHarare ngoLwesibili, lapho abatshayeli bebesalelwa ukungena enzikini yedolobho ngabezomvikela betshelwa ukuba kufunakala abantu abenza umsebenzi oqakathekileyo kuphela- amaEssential workers.

Lokhu kubikwa kusenziwa ngenjongo yokwehlisa inani labantu abathelelwa umkhuhlane we coronavirus, kodwa uzulu yena uthi lokhu kumele kwaziswe ngaphambilini hatshi ukuhi abantu baphonguvuka sokuthiwa abasemelanga bangene edolobheni.

Okumangalise abanengi yikuba kakula imibiko ecacileyo ethulwe nguhulumende yokuthi sokubuyelwa na kuziqondiso zeLockdown eziqinileyo loba lezo eziyekethisiweyo ezikade sezivumela inhlangothi ezithile zempilo ukuba zivule.

Omunye walabo abaliswe ukungena edolobheni ngu Mnu Herbert Zimunya yena othi ubuyiselwe endlini kungelasizatho esicacayo.

“Uhulumende bekumele athathe isinqumo sokuba akhulume lezakhamizi atsho ukuba sesiku stage bani se lockdown. Hatshi ukuthi umuntu azivukele esiya emsebenzini atshelwe ukuba lilanga lokunganeni edolobheni kakulunganga lokhu”

Bekulendwendwe zezimota emgwaqweni olubhekise edolobheni le Harare uvela koBulawayo uSamora Machel, abanengi betshelwa ukuba incwadi abalazo kazisasebenzi ngoba iziqondiso ze lockdown sezifuna ukuqiniswa njalo.

Isikhulumeli senhlanganiso elwele amalungelo oluntu eye Crisis in Zimbabwe Coalition uMnu Marvelous Khumalo uthi badane kakhulu ngesenzo sikahulumende lesi.

“Siyadana kakhulu ngesinqumo esithethwe nguhulumende ukuba abantu bavuke bebona ukuba kabasavunyelwa ukungena edolobheni. Lokhu kungavumeli abantu ukuba bengangeni edolobheni kakukho emthwethweni”

Esinye njalo isakhamuzi saseHarare, uMnu Mlungisi Dube uthi uhulumende kumele akubeke sobala ukuba iziqondiso ze lockdown zimi kusibanga siphi kulokutshiya uzulu esebenzela evalweni.

“Isinqumo sikahulumende sokuba abantu bengangeni edolobheni liyadanisa. Kuqakathekile ukuba uhulumende ekhulume izinto kakuhle hatshi ukuba sibone ngamasotsha esexotsha abantu. Lokhu kuyasidanisa kakhulu”

Ingcitshi ecubungula ezombusazwe uMnu Mlindelwa Mancitshana uthi uhulumende kazwisiseki ukuba ulwisana lokumemetheka kweCovid 19 loba ukutshengisela okuqoqwa ngabamabandla aphikisayo ekupheleni kwenyanga.

“Lokhu kutshengisela ukudonselana phakathi kwabadala. Kulabanye abesaba ukuba njengoba usuku loluyana olwamhlaka 31 Ntulikazi solufikile abantu bazama ukutshela ukuba ukuhamba hamba akusavunyelwa. Kungabe kulwisa into ezimbili, leyo corona laye u 31 lowo”

Imizamo yokuthola imibiko kusikhulumeli samapholisa uAssistant Commissioner Paul Nyathi yehlule ngoba ucingo lwakhe belungangeni kodwa imibiko ekhitshwe yintalezindaba ze ZTN news iveza ukuba uMongameli uzakwazisa ilizwe kusikhatshana esilandelayo ukuba wenza cebo bani ngeziqondiso ze lockdown.

Inani labantu asebefunyenwe beleCoronavirus eHarare seliphose lifike kwabangamakhulu amahlanu-489. Asebesinde kuleligcikwane sebengamatshumi ayisikhombisa lasithupha-76 kuthi labo asebebulewe seliku

Ngokubona ukuqansa kwenani labantu asebebanjwa beleCovid 19 elizweni jikelele abantu bathi babona uhulumende eqinisa iziqondiso zokuzama ukuvimba ukuthelelanwa lula kwaleligcikwane njengalokho okwenziwe namhlanje edolobheni leHarare lapho abantu abakade beyaliswa ukungena nzikini yedolobho ngabezomvikela besithi kufuneka izisebenzi eziqakathekileyo kuphela.

Sebengu-1,713, Ababanjwe iCovid 19, eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Lokhu liqansa inani lasebetholakala beleCovid 19, abangakaze baphume eZimbabwe. Ekutshoneni kwelanga langoMvulo besokuhlolwe kwatholakala abantu abedlula ikhulu-102 belegcikwane leli. Lokhu kukhuphule inani lasebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe, kwabazinkulungwane phose ezimbili-1,713.

Inani lasebebulewe yiCovid 19, elizweni sebengamatshumi amabili lasithupha-26.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula ezilikhulu-103,291.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezilitshumi lane - 14,686,829, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisithupha- 609,835, abasinde kuwo beyizigidi phose eziyisitshiyagalolunye- 8,768,289, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisikhombisa- 720,622 , labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lanhlanu- 15,155, kwasinda inkulungwane ezingamakhulu phose amane- 382,857, kubika abenhlanganiso ye African Union.

Kwethusa Abanengi Ukukhuphuka Kwenani Labatholakala BeleCovid 19, Abangazange Baphume eZimbabwe

Coronavirus, Zimbabwe
Coronavirus, Zimbabwe

Uzulu weZimbabwe uthi usehlalela evalweni ngemibiko esiphuma yokuqansa kwenani labahlolwa betholakala belegciwane le Covid-19 kungaziwa lapho abalithelelwe khona njengoba bengazange baphume elizwe osekuphica labezempilakahle.

Ngaphambilini inani elikhulu elikade litholakala lileCovid 19, bekungabantu abaphindele ekhaya bevela emazweni angomakhelwane anjenge South Africa, Botswana, Mozambique lamanye. Kodwa kumaviki amabili edluleyo inani labangazake baphume elizweni libonakale liqansa okwethusayo. Ngeviki edluleyo kufunyenwe abantu phose amakhulu amathathu-260 beleCovid 19, abangela ngitsho imbali yokuphuma elizweni, abangaziwa lokuthi balithelelwe njani.

Unkosikazi Namatai Kawara wase Karoi ngomunye wabatholakale belaleligciwane ngenyanga kaMabasa lanxa engazange ayendawo njalo engazi ukuba walithola kanjani.

“Angizange ngethekelele ndawo mina, akekho engahlangana laye engingathi ulalo leligciwane le Covid-19. Emphinjeni kwakubuhlungu kakhulu, ngikhwehlela, ngilezibonelo zomvimbano. Ngenziwa ethiwa yi Rapid Test, ngatholakala ukuba ngilayo.”

Umqondisi olawula inhlelo zomsebenzi, uNational Coordinator, wenhlanganiso yeZimbabwe Association of Community Radio Stations – ZACRAS unkosikzai Vivienne Marara-Zhangazha uthi indlela uzulu aziphatha ngayo, yiyo engabe ingeyinye yembangela yokuqansa kwaleli nani.

“Uzulu kumele enanzelele ukuthi i Covid-19 isikhona eZimbabwe ngoba kwesinye isikhathi abantu siyabe silokhe sicabanga ukuthi i Covid-19 ihlasela abanye thina iyasitshiya. Abantu kumele sibe kwazi ukuthi i Covid-19 ibamba umuntu wonke, ndawozonke akulani ukuthi ulemali, awula, uhlala ngaphi, uyaphuma kumbe wenzani. Ngoba kumele ubone umuntu wonke njenge suspect. ”

Ukusabalala ngamandla kwaleligciwane elizweni kulabo abangazange baye kwamanye amazwe lapho libhahe khona kuza ngesikhathi uhlangothi lwezempilakahle luqhubeka luntengantenga kukhalalwa imisebenzi kokuphela. Kunje abongi ezibhedlela ezinkulu ezinengi elizweni basekukhalaleni umsebenzi, besemba phansi ngenduku besithi bazobuyela kuphela nxa uhulumende ethe walungisisa lokho abakhala ngakho okubalisa iholo elinganeliyo indleko zabo.

Odokotela asebehlale emsebenzini okwesikhathi eside amaSenior Doctors abasele besebenza abongi labodokotela abasanda kugqiba izifundo bekhalala umsebenzi labo sebelobele umqatshi bemazisa ngokusemthethweni ukuba bazokhalala umsebenzi nxa izikhalazo zabo ezigoqela ezeholo elinganeliyo zingasalungisiswanga kusiyaphela amaviki amabili-14days.

Lumsakazo kawenelisanga ukuthola imibono yomgcinisihlalo wohlangothi oluqhatsha abezempilakahle olwe Health Services Board, uDr Paulinos Sikhosana ukuzwa ukuthi kuyini osekuhleliwe ngaloludaba lwabodokotela abakhulu njengoba ubengadobhi ucingo lwakhe luka makhalekhukhwini njalo lomlayezo awuthunyelwe ngendlela yokukhulumisana eye Whatsapp engazihluphanga ukuwuphendula lanxa ubufakazi bebuveza ukuba uwubalile.

IBulawayo Iyakhokhela Ekubeni Lenani Eliphezulu Labatholakala BeleCovid 19

Bulawayo City Council.
Bulawayo City Council.

Idolobho lakoBulawayo selilenani labantu abahlaselwe yiCOVID-19, eliqanse ukwedlula izabelo zonke zeZimbabwe njalo uzulu wesabela ukuthi izibhedlela ezikhangelelwe ukuphathisa abagulayo azisoke zenelisa ukotholisa imibheda yokulalisa lababantu ngoba zingakalungisiswa ngokupheleleyo.

Unkosikazi Sichelesile Mahlangu omela iPumula edale lephalamende njalo ekukomiti ebona ngezempilakahle ulandisa ngendawo ezikhona koBulawayo ezilungiselwe abaleCOVID-19.

“IThorngroove leEkusileni yikho okuzahanjiswa khona abantu ababanjwe igcikwane le Corona yikho lapho azathola i treatment khona. Then ama centres ethu esifaka khona abantu abavelela kwezinye indawo sile Standard Hotel le Insinga youth centre. Yikho lapho okulabantu abavelela pandle abamelela khona ukuthi bahlolwe ukuba bbangabe belomkhuhlane. Sileyinye indawo njalo engaphandle kwako Bulawayo i Inyathi Centre lapho okufikela abantu belinde ikuhlolwa kuqala.”

Udokotela Mthabisi Bhebhe uthi inani labantu asebebanjwe beleCoronavirus lizaqhubeka likhuphuka ngoba uzulu engalandeli izixwayiso.

“Ama cases of new corona virus infection awangeke ayekele ukuqansa because esikubanayo khathesi yikuthi abantu abanengi abalandeli ama social disntancing principles, abantu bahamba beminyene. Abanye bahamba bengagqokanga ama mask, abanye ngabawafaka entayeni kulokuthi behlale bewagqokile isikhathi sonke. Lakhonokhu ukuthi uyathola beyi admitter ingaze ya tester for i COVID-19 ngoba ibuye ilomunye umkhuhlane. So ama patients’ wonalawa yiwo ainfecter abantu abasesibhedlela bengananzeleli.”

Isibhedlela seEkusileni silemibheda engamakhulu amabili lanhlanu 250, kuthi eseThorngroove silembheda elikhulu lamatshumi amane-140.

Umnumzana Busisa Moyo umgcinisihlalo we lam4Byo, iqembu labantu abahlanganele ukulwisana lomkhuhlane weCOVID-19 uthi lokhe besalungisa izibhedlela.

‘Lapha koBulawayo sisalungisa, izibhedlela zethu azikalungeli ukuthatha izigulane zebhubhane le Covid19, i Ekusileni le Thorngrove lokhe zilungiswa. Okwakhathesi silama quarantine centres lama isolation centres. Okwakhathesi ama quarantine centres are privately run, kuthi isolation centre yethu enkulu yi Elangeni. Thina as l am for Bulawayo siyancedisa kundawo lezi.’’

Unkosikazi Sichelesile Mahlangu olilunga ledale lephalamende emele iPumula njalo ekukomithi ebona ngezempilakahle ulandisa ngendawo ezikhona koBulawayo ezilungiswele abantu abalomkhuhlane we COVID-19.

Oqondisa inhlelo ezokulwisana leCOVID-19 ekhansilini yako Bulawayo, uDokothela Welcome Mlilo uphendule imibuzo ethunyelwe yiStudio 7 enkundleni yokuxhumana eyeWhatsapp esithi kulendawo ezintathu eziyizo ezamukela abantu abavela ngaphandle kwelizwe, lezi ndawo ziqogela ihotela yeKhumalo, Insinga kanye le Standard.

Uqhubeke echasisa ukuba lezi indawo zigcono kakhulu kulalezi abake bazisebenzisa ekuqaleni ngoba zazenzelwe abafundi. Ubuye wathi basesigabeni sokuba bandinge ezinye indawo ngoba inani labantu abavela ngaphandle liyala liqansa. Uveze ukuba isibhedlela se Thorngrove kanye le Ekusileni lokhe zisakhiwa kodwa kukhangelelwe ukuvula esinye ngokuphela kwalinyanga kaNtulikazi.

Inani labantu asebebanjwe belomkhuhlane we Corona Virus elizweni lonke selifike kunkulungwane lamakhulu amathathu lamatshumi ayisithupha lambili-1362. Kuthi ke idolobho lakoBulawayo yilo eselikhokhela elizwe lonke ngabantu abangamakhulu edlula amane -419. Liyilo njalo idolobho leli elikhokhela ngabantu abalitshumi asebebulewe yilesi sifo.

Sebedlula Inkulungwane-1,420 Asebefunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Likhuphuke laya kwabayinkulungwane lamakhulu phose amane-1,420, asebetholakele beleCovid 19 eZimbabwe. Leli nani likhuphulwe ngabangamatshumi amahlanu lasitshiyagalombili-58, abahlolwe batholakala belegcikwane leli ngokutshona kwelanga langoLwesihlanu, inengi labo kungabantu abangazange bake baphume elizweni.

Inani lasebethethwe yiCovid 19, elizweni sebengamatshumi amabili lane-24. Asebesinde kulesi sifo sebengamakhulu edlula amane-438.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane phose ezilikhulu-99,701.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezilitshumi lane - 14,004,192, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezingamakhulu phose ayisithupha- 593,899, abasinde kuwo beyizigidi ezedlula eziyisitshiyagalombili- 8,322,654, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisithupha- 664,051,

labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lane- 14,399, kwasinda inkulungwane ezingamakhulu edlula amathathu- 345,321, kubika abenhlanganiso ye African Union.

Balemibono Etshiyeneyo Kwele South Africa Ngokutshengisela Okuqoqwa eZimbabwe

Izizalwane zeZimbabwe esezihlala kweleSouth Africa aziboni ngaso linye ngokutshengisela okuqoqwe zinhlanganiso zomphakathi eZimbabwe ekupheleni kwalinyanga kaNtulikazi.

Ukutshengisela lokhu kuqoqwe ngabenhlanganiso ezimmela amalungelo kazulu eZimbabwe, bekhuthaza ukuba abantu bangene ezithaladeni betshengisela bekhonona kuhulumende ngokungathathi amanyathelo okuvimba ukugugudeka kwesimo somnotho lesombusazwe elizweni.

Labo abasekela ukutshengisela lokhu bathi uhulumende weZanu pf leziphathamandla zakhe yibo ababangele ukubhidlika komnotho lenhlalo kazulu ngakho kuhle mhlaka 31 Ntulikazi batshelwe ukuthi abaphume baphele.

Abangavumiyo bathi kudala kutshengiselwa kodwa akukaze kube lempumela ebambekayo.

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Nkosikathi Ncube uthi usekela kakhulu ukutshengisela lokhu ngoba yikho okuzakhombisa iZanu pf ukuthi ayisafuneki embusweni.

“Akulamithi ezibhedlela. Uhulumende akaholisi amanesi, akaholisi amateachers, akaholisi wonke amacivil servants. Ubhizi ngokusebenzisa i military ukuthi aqhubeke ekupower. So istrike lesi ngiyasifisa kakhulu ukuthi ngabe siyenzakala siphumelele ukwenzela ukuthi mhlawumbe lu hulumende weZanu of aphume embusweni besekusiba lohulumende omutsha oza include ama Zimbabweans onke. Ozaphinda uhloniphe ilungelo loluntu u attracte i investment from all over the world.”

Leyinto egcizelelwa yintsha yebandla leMDC Alliance unkosazana Loveness Gotora yena othi baphethwe njengezichaka emazweninje kungenxa yomonakalo owadalwa nguhulumende weZanu pf elizweni.

“Sikhathele of being ama foreigners. Basithatha ngenje doti sikhathi sonke. Basibiza amakwerekwere lapha. Siyahlukunyezwa isikhathi sonke. Sifuna ukubuyela ekhaya. Sobuyela kanjani kungelamsebenzi. Even izinto abazali bethu bayasuffer. Igrocery iyadula. Igovernment leyi ayicabangeli abantu. May be after i march kuzoba ne change.”

Kodwake isikhulumeli sebandla lezombusazwe elisanda kubunjwa eleThe Patriotic Front, umnumnzana Mxolisi Ncube uthi bona njengebandla abazukuba yingxenye yalokhu kutshengisela lobanje bengenqabeli amalunga abo afuna ukuphatheka. Uthi imbali yeZimbabwe ikhombisa sobala ukuthi ukutshengisela akukaze kube lempumela enhle kodwa kuphetha ngezililo.

“Asitsho ukuthi abantu abangabhikishi kodwa sithi akube yikubhikisha okuzathi nxa sekuphelile umuntu obebhikisha asuke elenzuzo. Kungakho ukubhikisha thina esithi sifuna ukukwenza yikubhikisha kokwakha amabhilidi lapho okungelamabhilidi khona. Ukubhikisha kokwakha izikolo lapho okungelazikolo khona. Ukubhikisha kokugebha amadamu lemigodi lapho okungelamanzi khona. Hatshi ukubhikisha kokungena ezitaladeni abantu bathwale amapluckcards bajikijele, bathuke baqede babuyele ezindlini abanye babotshwe abanye babulawe.”

Umnumnzana Nkulukelo Mathe, yena okholwa ukuthi ilizwe kufanele lidatshulwe phakathi uMthwakwazi azibuse, uthi labo abafaka iZanu pf esihlalweni kabayikhuphe bona.

“Kanti kunganjani ukuthi bona bezikhuphele iZanu yabo. Bathi befaka iZanu uMthwakazi wayubusy usifa la bewubulala ngegukurahundi. Ngaleso sikhathi bebezifakela iZanu, isibehlula njani. Bangazifaka abafuna ukuzifaka kodwa hayi. Aluba thina bathwakazi siba busy ngerestoration sithathe ilizwe lethu labokhokho bethu sizibuse thina. Labana labo bezibuse ngombuso wabo.”

Kusenjalo isizalwane seZimbabwe uVuyani Hlazo uthi baphakathi kokwesaba okukhulu kweleSouth Africa ngenani elikhu labantu asebebanjwe ngumkhuhlane wecoronavirus.

“Kubonisa ukuthi kusasekhatshana lapha esiyakhona njalo akakho umuntu olethemba ukuthi kuzaphinda kulunge. Njengesizalwane seZimbabwe esilapha ngizizwa ngisesaba ukuthi sizaphelelaphi, kuzakwenzakalani ngathi ngalei sikhathi esibi kangaka.”

Sebebanga izinkulungwane ezingamakhulu amathathu (close to 300,000) asebebanjwe yileli gciwane kanti sebesedlula izinkulungwane ezine (over 4,000) asebefile.

Inhlanganiso Zababalisi Zamukela Ngenjabulo Isinqumo Sokumisa Ukuvulwa Kwezikolo

Abenhlanganiso ezimela ababalisi kanye labazali bamukele ngenjabulo enkulu isinqumo esithethwe nguhulumende esokuthi izikolo zime ukuvula mhlaka 28 Ntulikazi ngenxa yokumemetheka kweCovid-19.

Lokhu kuza ngesikhathi uhulumende esethe uzaqinisa iziqondiso zeLockdown ngenxa yokuqonga kwenani labantu asebetholakala belegcikwane leli.

Ngolwesibili ntambama idale labaphathintambo bakahulumende, eleCabinet, lethule umbiko othi ngenxa yesiqhubu sokumemetheka lokuthelelanwa kweCoronavirus, eZimbabwe, izikolo zizake zime ukuvulwa ngoNtulikazi, njengaloko obesekuhleliwe.

UMongameli wenhlanganiso yeProgressive Teachers Union of Zimbabwe (PTUZ) uthi kuyajabulisa ukuba izikolo kazisavulwa linyanga.

“Uhulumende ulalela izifiso zethu ezokuba izikolo zingavulwa. Loba nje sijabulela lesi sinqumo sitshela uhulumende ukuba athenge konke okufunakalayo ukuze abantu bavikeleke kumkhuhlane we corona virus. Sifuna ukuba nxa izikolo sezivulwa senelise ukuhlola abantwana bonke”

Lokhu kugcizilelwe yisikhulumeli seyinye njalo inhlanganiso yababalisi eye Almalgamated Rural Teachers Union (ARTUZ) uMnu Nation Mudzitirwa.

“Asiyonto emangalisayo ngoba kade sikhuluma ngakho ukuba izikolo akumelanga zivulwe nxa kungabai safe ezikolweni. Kumele silungise udaba lokuba abantwana bengafunda njani besezindlini. Sicabangisise ukuba kuyi esikufundisa abantwana ezikolweni”

Omunye umzali wemzini we Warren Park 1, uMnu Tafadzwa Chigandiwa uthi sokumele kube lendlela zokuba abantwana bathola usizo ukuze bangalibali izifundo zabo.

“Ngibona kuyinto eqoqekileyo ukuze abantwana bethu bengatholakali bebanjwa yi corona. Kuyini angakwenza ukuba kuyini angakwenza ukuze abantwana laba behlale bekhulume ngesikolo. Kwesinye isikhathi bayacina sebedakwa”

Umzali uNkosikazi Mitchel Dlamini uthi isinqumo esithethwe ngu hulumende sizavikela abantwana.

“Ngesizatho sokuthi ama cases asedlule i1000 Izikolo zathi zivalwa kwakulenani elincane kakhulu. Khathesi besebesithi kuvulwe, thina sibona ukuba kulabantu abanengi asebevela kwamanye amazwe”

Ukumiswa kokuvulwa kwezikolo kuza ngesikhathi inhlanganiso ezimela ababalisa sezikhweze emthethwandaba waphezulu owe High Court, udaba lokuthi zifuna uhulumende ame ukuvula izikolo nxa enganikanga ababalisi lezifundi okudingakalayo ukuzivikela ukuthelelana i-Covid-19.

Abanengi besebedaniswe yikuba abantwana abaloba imihloliso ka Nhlangula baqhubekela phambili kungelani lokuba umkhuhlane lo usumemetheka ngesiqhubu esikhulu eZimbabwe okwethusayo. Inengi labakade betholakala belegcikwane leli bekuyilabo abavela phandle kwelizwe abaphindela ekhaya kodwa kumaviki amabili edluleyo ilizwe libone ukuqansa kwenani lalabo abangakaze baphume elizweni.

Embikweni owethulwe ngemva komhlangano wedale leCabinet, uhulumende uveze ukuba ngaphandle kokumisa ukuvulwa kwezikolo usezaqinisa iziqondiso zeLockdown ngoba ukuyekethisa lokuvulwa kwezinye indawo kungabe kuyikho osokubangele ukuqansa kwenani labantu asebetholakala beleCovid 19.

Amasotsha Adubula Abulale oweZimbabwe kwele Botswana

Abezomvikela kweleBotswana
Abezomvikela kweleBotswana

Ukubulawa koweZimbabwe kweleBotswana ezandleni zamasotsha akulelolizwe,sekutshiye inengi libambe owangaphansi ngalesisehlakalo.

Ngeviki edluleyo, amasotsha akweleBotswana adubule abathathu abeZimbabwe abangene kulelozwe okungekho emthethweni, okutshiye oyedwa elahlekelwe ngumphefumulo.

Uhulumende weBotswana ukhiphe umbiko phezu kwalesi sehlakalo, esithi abathathu laba kade bezama ukungena kulelozwe okungekho emthethweni basebedutshulwa.

Umbiko lo, uthi amasotsha ahlangane labathathu beseqa umngcele endaweni yeShalimpo, ngeMpumalanga kwezwe. Babikwa bedutshulwe lapho bezama ukubalekela amasotsha.

Amasotsha athi asebenzise inhlamvu ezibuthakathaka, ama rubber bullets, okutshiyeabathathu laba belimele kakubi. Omunye walahlekelwa ngumphefumulo efika esibhedlela.

Lokhu kuthukuthelise abanye, okugoqela lenkokheli yeZimbabwe, abakhala ngokuthi abeZimbabwe bayahlukunyezwa kweleBotswana.

Ihofisi yommeli weZimbabwe kweleBotswana ithi iyakwazi ngokudutshulwa kwabathathulaba, kodwa ayikakhulumisani lohulumende walelo lizwe phezu kwalolu daba.

Abe Zimbabwe kwele Botswana, abafana lomnunzana Mthabisi Dube, bathi kuyamangalisa ukuthi kungani amasotsha ekhetha ukudubula umuntu oyeqa umngcele.

"Kuyethusa ukuthi amasotsha angasebenzisa umbhobho emuntwini ongaphathanga lutho. Sithemba ukuthi lokhu kuzakhangelisiswa, yinkhokheli yamazwe womabili. Akuzwisiseki ukuthi kuhlala kulabantu abayeqa umngcele, kungani bekhethe ukubadubula."

Omunye oweZimbabwe, umnunzana Nkazimulo Ndlovu uthi kuyasolisa ukuthi umuntu angabhubha ngemva kokudutshulwa ngerubber bullet…

"Kuyasolisa ukuthi irubber bullet yiyo engabe imbulele. Kungabe kusentshenziswe inhlamvu zensimbi. Indaba yakhona ayihlangani, njalo uzibuza ukuthi kuqale nini ukuthi abangena elizweni okungekho emthethweni bayadutshulwa."

Ekuqhamukeni komkhuhlane weCOVID-19, ekuqaliseni komnyaka, eleBotswana lavele latsho ukuthi lizaqinisa imizamo yokwenqabela kokungena kwabantu elizweni okungekho emthethweni. Lokhu kugoqela ukwengeza inani lamasotsha alinda emngceleni phakathi kweBotswana leZimbabwe. Kulenani eliphezulu labeZimbabwe elingena kweleBotswana okungekho emthethweni.

Inombolo ezisanda kwethulwa nguhulumende weleBotswana ziveza ukuthi kulabedlula inkulungwane ezingamatshumi ayisithupha, (60,000), abeZimbabwe abangena eBotswana okungekho emthethweni phakathi komnyaka ka2016, lalonyaka.

Liyaqonga Lababanjwa BeleCOVID-19 Abongi Abasafundela Umsebenzi

Mpilo Hospital
Mpilo Hospital

Kulenani eliphezulu labasafundela umsebenzi wokuba ngabongi abasezibhedlela zakoBulawayo asebebanjwe belegcikwane leCOVID-19.

Inengi labafundi laba likhala ngokuthi impilo zabo sezisengozini ngoba behlangana lezigulane nsuku zonke bengela mphala eneleyo yokuzivikela.

Ezisebhedlela seMpilo koBulawayo, zikhala ngokuthi isibhedlela asitshengisi isifiso sokuzinakekela lokuzivikela ekuthelelweni lumkhuhlane lapho zisemsebenzini.

Konke lokhu kwenzakala ngesikhathi abongi kanye lezinye izisebenzi zezempilakahle lokhe ziphakathi kokukhalala umsebenzi zikhonona ngeholo eliphansi kanye lokuswelakala kwempahla yokuzivikela. Lokhu sekwenze ukuthi abongi abasafundela umsebenzi kanye lalabo abangavunyelwa ukukhalala umsebenzi bathwale nzima ngokonga izigulane ezibhedlela.

Umnunzana Lovemore Moyo omunye wabongi uthi inani labantu ababanjwe igcikwane abalazi ngoba yonke into yenziwa ngudlu.

“Amaresults aphuzile ukuphuma batshela abanye bethu ukuthi bengaphumi emarooms abo kodwa amaresults abuyileyo ngawabantu abane then ngelanga elilandelayo kwabanjwa abanye ababili so into yakhona amaresults lokhe ephuma mbijana mbijana amanye aphumile namuhla abakasitsheli ukuthi ngabangaki ababanjiweyo into ekhona ngani ifihlakele abafuni sibekwazi ukuthi ngabangaki ababanjiweyo. Sinje so lokhe sitester silindele ukuthi sibekwazi ukuthi basitester sikhathi bani kusasa wonke amastudent asevalweni ngoba yibo asebengamanurse ngoba amanurse aku strike.”

Umnunzana Talent Ncube oyisisebenzi seMpilo uthi ukuhlolwa kwakhona ngani kulenkethabetshabi ngoba balutshwane asebehloliwe.

“Khathesi into asebefuna ukuyenza yikuthi bateste wonke amastudents ngoba sonke sinje akakho esingathi akakho exposed abantu laba sidla labo sisebenzisa same toilets kodwa ke ungakhangela khathesi ukuthi ba test abantu abalutshwane ngenxa yokuthi kwakule patient eyayifile obulawa yicorona. Akula student osafe lapha ngoba kungathiwa oyi one ubanjiwe kufana lokuthi sibanjwe sonke.”

Unkosikazi Lethubuhle Nyoni ongudadewabo womunye wabafundi ababanjwe igcikwane uthi lokhu ngani kwenziwe ngabomo ngoba abongi abanengi bengabuyi emsebenzini.

"Umkhuhlane lowu ukhona njalo awukhethi muntu kodwa mina ngisuka ngibe lokudana ngoba abantu esikhuluma ngabo ngabasafunda ukuthi why bona befuqelwa ukuthi baye emawardin lapho abanye bengabuyi emsebenzini. Lokhu kubi kodwa besicela ukuthi uhulumende akukhangelisise ngoba kuyaphela abantu abatsha eyinye igeneration iyabe isiphelile. Lalapha abasiwa khona siyezwa ukuthi kuthwa akula kudla lokhu ngokunye okuzaqeda abantu akulingisiswe kumbe onurse babeleyabo indawo ukuze kukhanye ukuthi there are real essential workers.”

Uphenyo olwenziwe yiStudio 7 luveze ukuba labo abagulayo sebesusiwe ezindlini zabo esibhedlela seMpilo basiwa eLangeni lapho okuhlala abantu abalomkhuhlane weCOVID-19.

Umqondisi wesibhedlela seMpilo udokotela Solwayo Ngwenya wenqabe ukuphendula imibuzo yeStudio 7 mayelana lesiphatho esinekezwa abongi abasafundela umsebenzi asebegula.

Obona ngokuqhutshwa kwenhlelo zempilakahle ekhansilini yako Bulawayo uDokotela Edwin Sibanda utshele abezindaba abeCITE ukuthi kulabongi abasafundela umsebenzi abambalwa asebetholakale belegcikwane leCovid 19. USibanda uveze njalo ukuba abakabi lolwazi olujulileyo mayelana lalabo abagulayo. Ukhuthaze uzulu ukuthi nxa esiya esibhedlela kumele ahlale evale amakhala lomlomo ngemask ukuze azivikele njalo avikele ukumemetheka kwalomkhuhlane.

Sebedlula Inkulungwane Asebefunyenwe BeleCovid 19 eZimbabwe

Coronavirus
Coronavirus

Umntwana olethwe esibhedlela ngoMgqibelo eqiniswa luquqo lwe Pneumonia, ubikwa engomunye osethethwe ligcikwane leCovid 19 eZimbabwe. Lumntwana uhle waba ngumuntu wakuqala obulewe yileli gcikwane, esabelweni seMatebeleland South, kwakhuphula asebethethwe yiCovid 19, elizweni jikelele laya kwabangamatshumi amabili-20.

Ekutshoneni kwelanga, ngoLwesibili inani labakade sebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe beseledlula inkulungwane eyodwa-1,064. Leli nani lengezwe ngabantu abangamatshumi amathathu-30, abatholakale belegcikwane leli.

Asebesinde kulumkhuhlane lokhu bengamakhulu edlula kancane amathathu-343.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisitshiyagalolunye-93,248.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezilitshumi lantathu - 13,276,127, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezingamakhulu phose ayisithupha- 576,524, abasinde kuwo beyizigidi phose eziyisitshiyagalombili- 7,747,159, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu edlula ayisithupha- 610,807, labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lantathu- 13,456, kwasinda inkulungwane ezingamakhulu edlula amathathu- 305,861, kubika abenhlanganiso ye African Union.

Sebedlula Inkulungwane-1,034, Asebefunyenwe BeleCovid 19, eZimbabwe

Sebedlula inkulungwane abatholakale beleCovid 19 eZimbabwe
Sebedlula inkulungwane abatholakale beleCovid 19 eZimbabwe

Ekutshoneni kwelanga, ngoMvulo inani labakade sebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe beseledlule inkulungwane eyodwa-1,034.

Asebesinde kulumkhuhlane sebengamakhulu edlula amathathu-343, labulala abalithumi lasitshiyagalolunye-19.

Kuthi inani lasebehloliwe ukuba baleCovid 19 loba hatshi lokhu laqhamukayo eZimbabwe, ngoMbimbitho lonyaka, sebezinkulungwane ezedlula amatshumi ayisitshiyagalolunye-91,103.

Emhlabeni jikelele asebetholakele beleCoronavirus sebeyizigidi ezedlula ezilitshumi lantathu - 13,082,757, kuthi asebebulewe yileligcikwane, sebezinkulungwane ezingamakhulu phose ayisithupha- 572,553, abasinde kuwo beyizigidi ezedlula eziyisikhombisa lengxenye- 7,624,721, kubika abenhlanganiso eyeWorldometer.

Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebezinkulungwane ezingamakhulu phose ayisithupha- 594,841, labulala inkulungwane ezedlula ezilitshumi lantathu- 13,238, kwasinda inkulungwane ezingamakhulu phose amathathu- 297,480, kubika abenhlanganiso ye African Union.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG