amalinks wokungena

Breaking News

Coronavirus

Abezempilakahle Bakhuthaza Abazali Ukulungiselela Abafundi Bavikeleke kuCovid-19

Abazali bakhuthazwa ukuthengela abantwana bezikolo okokuzivikela kuCovid 19, lapho zivulwa
Abazali bakhuthazwa ukuthengela abantwana bezikolo okokuzivikela kuCovid 19, lapho zivulwa

lzikolo zivuliwe NgoMvulo, eZimbabwe, ngemva kokuvala okwesikhathi eside ngenxa yeCovid-19.

Abazali bakhuthazwa ukulungiselela abantwana indingeko zokuzivikela kulolubhubhane ezinjengamamask, ama sanitizer lokunye, ukuze bahlale bevikelekile sikhathi sonke.

Inengi labazali liveza ukukhathazeka ngokuvulwa kwezikolo ngalesi sikhathi eleZimbabwe njengawo wonke amazwe womhlaba libhekane yikuhlaselwa yiCovid-19 kanye lodubo lokuqansa kwendleko yokuhlawulela imfundo.

Umzali olwela amalungelo oluntu uNkosikazi Patricia Tshabalala uthi njengabazali bakhathazekile ngesimo sezikolo ngalezi zikhathi zokumelana leCovid-19.

“Sibona ukuvulwa kwezikolo okuvulwa phakathi komkhuhlane ongaka owesatshwa ngumuntu wonke kodwa kuthiwa abantwana abay ezikolo ezingahlanjululwanga umkhuhlane lo. Besiya ezikolo ezingabaphi amamask, amatitshala angaholiyo bafosezelwe ukuthi bahambe bayefundisa abantwana bafuqelwa ezikolo belobunzima abaphiwa amamask besaba iCovid kuthi otitshala babafundisa bengakhululekanga.”

UNkosikazi Thobekile Ndlovu uDistrict Health Promotion Officer eMangwe ngaphansi kogatsha lwezempilakahle ukhuthaze abazali ukuba loba kunzima okungakanani kabalungiselele abantwana ukuzivikela kuCovid-19.

“Bazali akulamntwana ovunyelwa ukungena esikolo engelamask, ngakho ngiyalikhuthaza ukuba lifunise abantwana ngalo omkhuhlane bazivikele uma besiya ezambuzini ezikolo, libadingele amamsk abalinganayo hatshi ukubapha awenu njalo libadingele lesanitizer ukuze bahlale bevikelekile ngazo zonke izikhathi.”

UNkosikazi Ndlovu ukhuthaza njalo abazali ukuba bahlale belamanzi zikhathi zonke.

“Bazali kuqakathekile ukuba ikhaya lakho libe lesigubhu esangweni ukuze wonke umuntu ongena emzini wakho ageze izandla egedini, kuyalinceda ukulivikela kuCovid-19, labezitolo labo benze okufanayo kuthi umuntu angathenga lihlikihle njalo lapho elithengisela khona.”

Abogatsha lwezempilakhale baphakathi kohlelo lokuhamba belimukisa uzulu ngeCovid-19 njalo bekhuthaza abazali ukuba baqhubeke belandela iziqondiso zokuzivikela kulolubhubhane njalo bahlale beqaphele izibonakaliso zalo umkhuhlane.

Uzulu ukhuthazwa ukuba ayedinga ulwazi ngalolubhubhane emtholwampilo oseduze laye.

Sekuqhamuke Olunye Uhlobo LweCoronavirus eSouth Africa OlweC.1.2

Covid 19
Covid 19

Sebephilela evalweni abeZimbabwe abahlala kweleSouth Africa ngemva kokuqhamuka kolunye njalo uhlobo lwegciwane lecovid-19 elitsha uC.1.2 okubikwa elamandla okumemetheka ngesiqubu.

Ingcitshi zezempilakahle kweleSouth Africa zithi ziphakathi kokulonda umzila wohlobo lwegciwane elitsha leli uC.1.2. Leligciwane liqale ukubonakala ngoNkwenkwezi lonyaka kodwa selimemetheke langena ezabelweni zonke zakweleSouth Africa kanye lakwamanye amazwe.

Isiphathamandla senhlanganiso ecwaninga ngezemikhuhlane ethelelwanayo eye National Institute of Communicable Diseases Uskhwicamfundo Penny Moore uthi basebenza gadalala ukuzwisisa kabanzi ukuthi loluhlobo lwegciwane luyingozi engakanani.

“Kusazoqhubeka kusibanje amagciwanela ezalana ngemihlobohlobo etshiyeneyo.”

Uthi abakubonayo okwakhathesi yikuthi leli gciwane lilempawu ezitshengisa ukuthi lingenelisa ukumemetheka ngesiqubu esikhulu. Bathole njalo ukuthi leligciwane liyenelisa ukuziguqula loba ukwakha inhlobonhlobo ezitshiyeneyo zamagciwane kantike njalo liyenelisa ukubalekela amasotsha omzimba.

Lobanje unkosikazi Moore esithi leligciwane alikamemetheki kakhulu, izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa sezidlela evalweni.

Isizalwane seZimbabwe olwela amalungelo abesifazana unkosazana Victress Mathuthu, uthi kuyabesabisa ukuzwa ukuthi ngemva kokuphepha kumagciwane abelolaka olukhulu uBeta to Delta sekuzafuze futhi babhekane lo C.1.2.

“Kuyakhathaza kakhulu njengoba besilokhu sithi igciwane lecorona lizahamba. Kodwa nxa lilokhu lizitshintsha tshintsha libuya ngemihlobo etshiyeneyo akunikezi ithemba lokuthi leli gciwane lisazohamba. Sicina singasazi ukuthi le ijekiseni esiyihlatshiweyo izamelana yini laloluhlobo oselungenile.”

Isizalwane seZimbabwe umnumnzana Carnicious Nkala yena uthi sekufanele umuntu onke enze akwenelisayo ukuthi azivikele.

“Umlayezo engingawunikeza abantu baseZimbabwe yikuthi ngicela sivaxinethwe. Sijovwe la amanjekiseni ukuze siziprotecte. Singayi ezindaweni ezilama super spreader event lapho esithola kulabantu abanengi khona.”

Esinye isizalwane seZimbabwe umnumnzana Moses Ndlovu yena uxwayisa kakhulu labo abacabanga ukuthi umkhuhlane wecorona awukho ukuthi babophe ziqine ikakhulu nxa sekuvela inhlobonhobo zemikhakha yamagciwane abangelalo umkhuhlane.

“Umkhuhlane lo zihlobo ukhona uyabulala abantu. Sesingcwabe abantu abanengi, ma wena ungakangcwabi kuba nzima ukuthi ukholelwe ukuthi ukhona. So, ukuthi ungabhebhetheki kufanele silandele imigomo esiyiphiwayo. Sigeze izandla, sifake ama mask. Liqiniso ukuthi kukhona lokhu kubhebhetheka. Asilandeleni esikutshelwayo ngabe mpilakahle khona siyaphepha.”

Ingcitshi zithi okwakhathesi uhlobo lweBeta le Delta yiwo aqhubeka ehamba phambili ekuhlaselweni kwabantu kweleSouth Africa.

Lobanje okunengi besithi kusacutshungulwa ngegciwane leC.1.2 bathi abukho ubufakazi okwakhathesi ukuthi liyayehlula imithi yeJohnson and Johnson lePfizer okuyiyo esetshenziswa kweleSouth Africa khathesi ekuvikeleni igciwane lecoronavirus.

Izisebenzi Zikhala Ngokuswela Inhlelo Ezingaziphathisa Kundleko Yokwelatshwa Lapho Sezigula Kumbe Zigulelwa

Cimas Medical Aid
Cimas Medical Aid

Abenhlanganiso yezisebenzi elizweni eye Zimbabwe Congress of Trade Unions, bathi izisebenzi ezinengi zibhekane lodubo lokufinyelela inhlelo zokubhadalela indleko yokwelatshwa ezama Medical Aid. Abe ZCTU bathi okhu sokudala ukuthi izisebenzi zingahlaliseki engqondweni lapho ziquba umsebenzi wazo zicabanga ukuba izovelaphi imali yokuhlawulela indleko yokwelatshwa eqonge okwamagama eZimbabwe.

Abe ZCTU bathi okwamanje laloba usizo lokuhlawulela indleko yokwelatshwa olwama Medical Aid lukhona kanye lohlelo lokuhlawulwa kwezisebenzi nxa zingalimalela emsebenzini olwe Workman’s Compensation, lezi nhlelo zitshiyene kumankampani lakungatsha zikahulumende.

Unobhala jikelele weZCTU, umnumzana Japhet Moyo uchasisa kabanzi ngalezi nhlelo.

“Ama companies athize alama contract athize nxa ungena emsebenzini .Bayakutshela ukuthi thina lapha sinika iholo elinje , sile medical aid . Wena uzabhadala imali engakanani lathi sibhadale eyinye inxenye yayo, kumbe njalo bethi hatshi eyethu I medical aid thina nje ngo employer sizakubhadalela nje konke olakho kumbe okuthweleyo kungaba ngabantwana abalitshumi lo nkosikazi wakho labazali bakho konke nje sizakubhadalela .”

Umnumzana Silvester Mushaike okhokhela inhlanganiso yezisebenzi zemigodhini eye Mine Workers Union Zimbabwe uthi kucele labo kulabanye abalenhlanhla yokubhadalelwa ngamankampani abawasebenzelayo kube labanye abangabadalwayo.

“Ku mining okwenzakalayo yikuthi amanye ama companies ayabhadala . Njenge zimplats ebhadalela izisebenzi imali yonke ye contribution, kodwa amanye ama mines abhadala inxenye 50% kube lamanye ama mines angabhadali lutho ngitsho.”

Uthi sikhuluma kanje kulodaba abalalo lomunye umgodi wase Hwange, owehluleka ukuphathisa isisebenzi esalimalela emsebenzini ukuze selathswe.

“Thina sikhangelela ukuthi isisebenzi kumele sincediswe kuma model atshiyeneyo .Sifuna nje I model ezakwanisa ukuthi nxa isisebenzi sisemsebenzini singaze sadubeka ngokuthi abantwana ngizakwenza njani njengoba bekhwehlela , ngingalimala ngizancedakala hini kungafiki emngqondweni wakhe kodwa abelenhlalakahle nxa esemsebenzini.”

Kwele Zimbabwe umthetho udinga ukuba amabhizimusi lawo abhadale inxenye kunhlaulo yeMedical Aid yesisebenzi kodwa umkhuba wama co-payment ubatshiya bengafinyeleli kakuhle ezempilakahle.

U Dokotela Prosper Chitambara ingcwethi ecubungula ezenotho uthi ubhubhane lwe Covid 19 soluveze sobala ukuba kudingakala indlela engcono engasiza uzulu lezisebenzi kwezempilakahle.

“Kuyadingakala ngamandla sibili ukuthi sibe lethiwa yi national health insurance scheme ngoba inengi labantu be Zimbabwe alivikelekanga ngokugcweleyo esithi under insured kwezempilakahle . So kuyadingakala ilizwe libe le basic cover yomuntu wonke “

Noma ele Zimbabwe lisithi libhekana lenhlupho zokusilela kwemali ukuba liqube imisebenzi yalo yonke kuhle, U Dokotela Chitambara uthi uthi zikhona ezinye indlela uhulumende angaphathisa kulokhu ezisebenza kwamanye amazwe.

“Amanye amazwe afana leSouth Africa, abeka umthelo wetshukela othiwa yiSugar Tax ukuze bebhadalele IHealth Insurance yabo , amanye amazwe abeka umthetho kwezokukhulumisana I tele communications , amanye njalo abeka imithelo yezono okuthiwa yi sin taxes okufana le gwayi lotshwala lokunye okunjalo.”

Izimazo yokubamba ugatsha lwezempilakahle kulodaba aphumelelanga ngoba incingo zabo zikhanya zingasebenzi kodwa uhulumende wazisa ngenyanga ka mbimbitho ukuba ama medical aid sezalaulwa ngohlangothi oluzabunjwa olwe medical aid societies regulatory authority ngaphansi kwalo.Kusukela satholayo uzibuse uhulumende wabeka iziqondiso zokutholisa umuntu wonke ezempilakahle lalabo abangenelisi ukubhadalela ezithiwa equity in health, eqinisa lokuvikela uzulu kumikhuhlane kodwa uzulu lezisebenzi okwamanje azenelisi ukufinyelela amaMedical Aid ngobunengi ikanti lalabo abalawo becina bebanjwa ngamandla ukutshona esikhwameni yona imali ihlupha kangaka abayiholayo ivele ingeneli ukuthi baziphilise.

Basungula Izifundo Abantwana Abaloba Imihloliso Lonyaka

Abantwana abaloba imihloliso lonyaka basungule izifundo namuhla kodwa abazali bekhala ngendleko yokuhlaulela isikolo njalo bethi abafundi abakalungeli ukubhala kodwa uhulumende uthi konke sekulungele ukuba babhale.

Ababhala imihloliso baphindele ezifundweni zeterm yokucina yalonyaka namuhla ngaphambilini kokuba abanye abafundi bonke bavule ngeviki ezayo kuterm ekhangelelwe ukubande okungazake kwenzeke embalini yelizwe kubangelwe yikuqhamuka kobhubhane lweCovid-19.

Omunye umzali uNkosikazi Sikholiwe Ndlovu uthi abantwana abaloba imihloliso lonyaka bazathwala nzima.

“Isikhathi sokulungiselela ukuvula izikolo kulo mthelela omubi ngoba isikhathi sokulungiselela sincane. Kufuneka izinto ezinengi kakhulu okuzakuba ludubo kithi njengabazali”

Lokhu kusekelwe ngo munye umbalisi weKuwadzana uNkosikazi Siphethangani Ncube othi ababalisi isimo sabo asibavumeli ukuncedisa abantwana abaloba imihloliso lonyaka.

“Lokhu okwenziwe ngu hulumende akusoze utshele abantu sokusele insuku ezimbili ukuthi abantwana baye esikolo. Kuzaphazamisa abantwana abaloba imihloliso”

Kodwa uNkosikazi Sikholiwe Ncube uphinde wathi kumele uhulumende ananze isimo sabantwana bemaphandleni ngoba besebunzimeni obedlula abasemadolobheni.

“Endaweni ezinjengemakhaya abadala bayacina beyekela ukuhambisa abantwana ezikolo ngoba imali efunakalayo ngoba ama uniform, amabhuku anzima ukuthola. Abadala ngabe bathole ithuba lokuthi balungise okufunakalayo”

Kodwa uhulumende lokhu eqinisa elokuthi izikolo sezilungele ukufunda lokuloba imihloliso, okufakazwa yisikhulumeli sogatsha lwezemfundo, uMnu Taungana Ndoro.

“Izikolo sezilungele ukuvula. Zivulile namhlanje, njalo zizavula kuviki ezayo ukuze abantwana abangalobi imihloliso labo bavule. Yonke into ihamba kuhle sibili”

Ithemu leyi eqale namhlanje izabinde ngoba abantwana bekhangelelwe ukufunda amalanga angamatshumi ayisificamunwe mbili-80 kumaviki angamatshumi lasithupha-16 weeks.

Abanye abantwana abangalobi imihloliso bazaqala ukufunda ngeviki ezayo, bezafunda okwamalanga angamatshumi ayikhombisa lanhlanu-75.

Ugatsha lweze mfundo yaphansi leya phezulu luthi kumele izikolo zivumele abazali babhadale imali kancane kancane ukuze abantwana bengaphambaniseki ezifgundweni abazali besazama ukudinga imali.

Ingcwethi Kwezomnotho: Mayingatshaphazwa Imali Evele kuIMF EyeSpecial Drawing Rights-SDR

International Monetary Fund
International Monetary Fund

Ingcwethi kwezomnotho zikhuthaza uhulumende weZimbabwe ukuba asebenzise ngokufaneleyo amadola afika phose i-Billion etholwe lilizwe phansi kohlelo lwe Special Drawing Rights, evele kusikhwama senhlanganisweni ephathisa amazwe womhlaba kwezentuthuko, eye International Monetary Fund - IMF.

Lanxa uhulumende ethembise uzulu ukuba izosetshenziswa ngendlela limali yokuvuselela umnotho welizwe wona ophazanyiswe yikuqhamuka kwe COVID-19, ikakhulu enhlangothini ezigoqela, ezempilakahle, ezemfundo, olokulungiswa kwempahla lezinye, ingcwethi ezicubungula ezomnotho zithi zesabela ukuthi izokuphelela ezikhwameni zabalutshwana.

Enye yalezingcwethi ehlala koBulawayo, ngumnumzana Dumisani Nyathi owesabela ukutshaphazwa kwale imali.

“Sikhangelele ukuthi imali le isetshenziswe kwabadubekayo. Lizananzelela ukuthi igciwane leli le COVID-19, lisitshiye sonke singela mali phakathi kweZimbabwe, impilo inzima njalo sikhangelele ukuthi imali le izakusincedisa esiyithi yi SOCIAL PROOFING. Kutsho ukuthi abantu bazakungena kuma CASH PROGRAMMES, ama FOOD FOR WORK, imali izabe ikhona ukubabhadala, ezinye indlela ezingasetshenziswa zokuthi abantu bephathiseke njalo.”

UNyathi uthi kumele isebenze njalo ukuthuthukisa inhlangothi ezimqoka ezinjengemfundo lezempilakahle zona esezife kakhulu emaphandleni.

“Kakula zibhedlela emakhaya, kakula migwaqo eya ezibhedleleni emakhaya so sifuna ukuthi kube le-infrastructure ezabekwa kuma Health Facilities ethu. Futhi sikhangelele ukuthi imali le ingaqalisa ukusebenza, ibekwe ngale kwezemfundo, ku Education kakumanga kuhle, iZimbabwe ifuna layo i-infrastructure. Sikhangelele ukuthi emakhaya ngale kubekwe lakho i-infrastructure, ama buildings amahle azakwenza ukuthi abantwana befunde kakuhle. Kube lakho ukusapotana ukuthi imfundo esemadolobheni lemfundo esemakhaya, kufanane.”

Enye njalo ingcwethi ehlala eGoromonzi umnumzana Masimba Manyanya owake wasebenzela ibhanga elikhulu lelizwe, eleReserve Bank of Zimbabwe, uthi indaba ezinjengenkohlakalo zilakho ukuphazamisa lolu hlelo.

“Ukungabi khona kwenhlangothi eziqinileyo zokubona ukuthi umsebenzi uqhutshwa ngendlela elizweni, indaba zenkohlakalo, ubusela, lokunye okunenginengi yikho okuzokwenza abantu baqale ukuzibuza ukuba kambe izosetshenziswa ngendlela na limali.”

Okusekelwe ngunobhala enhlanganisweni emela izisebenzi ye Zimbabwe Congress of Trade Unions - ZCTU umnumzana Japhet Moyo yena othi uzoyicela isivuthiwe.

“Yimali engaphelela kuma-Statement, yimali engaphelela kuma-Newspaper, ingasoze ke ifike ke phansi kulabo okufanele bayithole leyo mali. Kujwayelekile ke eAfrica ukuthi imali ezinje, kube zimali nje ezibalwa emaPhepheni, zingafiki kuzulu.”

Kodwa umphathintambo wogatsha lwezemali uProffessor Mthuli Ncube utshele abomsakazo kamabonakude we ZTN ongaphansi kwenkampani ye ZimaPapers ukuthi ubufakazi bukhona bokuba uhulumende okhona uyenelisa ukusebenzisa imali yelizwe ngendlela.

“Ngizazikhulumela mina ngokwami, ngilembali yokuqhuba imisebenzi yezokusetshenziswa kwemali ngendlela elobuhlakaniphi njengomphathintambo wezemali lokuthuthukiswa komnotho, ubufakazi busegcekeni. Yebo kambe, ngumongameli okwenzayo lokho mina ngiyisithunywa nje. Abanengi bayakhohlwa ukuba thina sangena ngesikhathi ilizwe libhekane lodubo lwesihudo seCholera, kwabuya izulu lesikhukhula lika Cyclone Idai, sibone njalo indlala kathesi sekulubhubhane. Kodwa sanelisile ukuqhuba umsebenzi wokuthuthukisa umnotho kunjalo.”

Kodwa ingcwethi kwezomnotho zithi zizobheka ukubona ukuba izosetshenziswa ngendlela ethuthukisa umnotho welizwe na limali hatshi ukumane inyamalale nje njengalokho okuthe kwenzakala kwezinye izimali elizweni ngesikhathi esedluleyo.

Udaba lwemali evele kuIMF silethulelwa nguMavis Gama
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:38 0:00

Udaba lwabosomabhizimusi abakhala ngezikhathi zokuvula lokuvala umsebenzi siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu

Udaba lwabosomabhizimusi abakhala ngezikhathi zokuvula lokuvala umsebenzi siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:36 0:00

Osomabhizimusi Bakhala Ngesikhathi Sokuvula Lokuvala Amabhizimusi Phansi kweCovid-19 Lockdown

Osomabhizimusi abakhulu labancane sebeveze ukukhathazeka okukhulu ngesikhathi esihlelwe nguhulumende sokuvula lokvala amabhizimusi phansi kweziqondiso zeCovid-19 Lockdown bethi akusebenziki njalo sebephila nzima. Bathi ukuvula ibhizimusi ekuseni ngo8am besiyavala ngemva kwemini enkulu ngo3:30pm sekubulele ibhizimusi.

Osomabhizimusi abakhulu labaphila ngokuthengisa bakoBulawayo bakhala ngokuti isikhathi lesi asibaphi thuba kangako lokusebenza bethola inzuzo.

UMnu Mathew Sibanda okubhizimusi lokuthwala abantu uthi bona sekunzima kibo ngoba uhulumende uhle wavala ukuba bengathwali abantu kuvunyelwa abasebenza phansi kwenkampani yakhe kaZupco kuphela.

“Lokhe iziqondiso zeCovid-19 ziqalile thina esikubhizimusi lokuthwala abantu asivunyelwa ukuthi sithwale sizimele kumele sibengaphansi kukahulumende kodwa ungananzelela sekuyikusincindezela, njalo akuyisibo bonke abenelisa ukungena kuloluhlelo ngoba kufuneka abalemota zedizili, kusenjalo uhulumende uyaphuza ukuhlawula izimota ezabhalisa ngaphansi kwebizo lakhe okudala ukuba siphilenzima sesibuyele esikhathini seROC lapho abantu ababencindezelwa khona.”

UNkosikazi Debra Mukasa uphila ngokuthengisa impahla ezimele uthi abasela lanzuzo abayitholayo.

“Isikhathi sikahulumende sokuvula lokuvala amabhizimusi kuphazamisa kakhulu ibhizimusi lethu, asiselanzuzo njalo ngesikhathi sokuvala amabhizimusi abantu bayabe sebephasazela begijimela ukuyabamba icurfew kungabakuhle uma uhulumende engathi amabhizimusi avale ngo5pm ntambama.”

Umqondisi we National Consumer Rights Association, uMnu Effie Ncube uthi uhulumende angakunanzeleliyo yikuthi lokhu akuphazamisi osomabhizimusi kuphela kodwa labathengi.

“Indaba yokuvula amabhizimusi ngo8 ekuseni evalwa ngo3:30 emini imbi kakhulu ngoba yenza impilo ibenzima kwabafuna ukuthenga bengakayi emsebenzini, kuqakathekile ukuba amabhizimusi avale ngo 6 kumbe ngo7 ntambama hatshi emini. Abantu balahlekelwa yimisebenzi, sebehlala emakhaya ngoba amabhizimusi asevala masinya abasenzi inzuzo sebethe baphungula abantu ukuba bayehlala emakhaya.”

Amabhizimusi amanengi sesehluleka ukusebenza ngoba isikhathi sokuvula lokuvala singasabaphi ithuba lokusebenza bethola inzuzo. Abathengisa ukudla okubola masinya sebesehluleka labo ukuqhubeka ngamabhizimusi abo kodwa uhulumende uthi ozabonakala esephula isikhathi esihleliweyo sokuvula lokuvala uyabotshwa. Ngakwelinye icele abathengi labo bathi izitolo zivulwa sebemsebenzini zivalwe labo betshayisa bengasalitholi ithuba lokuyathenga.

Uhulumende uthi ukubone kufanele ukuqhubeka ngeziqondiso zeCovid 19 Lockdown ngoba ebona inani labatholakala belegcikwane leli lababulawa yilo lokhe lisaqansile eZimbabwe. Umpathintambo wezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa uthi uhulumende uyalubona udubo olubhekane labantu labasomabhizimusi kungakho lezi ziqondiso ziqeliswe ngamaviki amabili besekuhlolisiswa ukuthi kulokunye okungaguqulwa na? ngemva kwamaviki amabili.

Udaba lwabosomabhizimusi abakhala ngezikhathi zokuvula lokuvala umsebenzi siluphiwa nguAnnahstacia Ndlovu
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:36 0:00

Sebezohlatshwa Labo iJekiseni Lokuzivikela kuCOVID-19 Abaleminyaka Esukela Kwelitshumi Lane

Uhulumende wethule umbiko wokuthi usezasungula uhlelo lokuhlaba abantwana abaleminyaka esukela kwelitshumi lane ijekiseni yokuzivikela kuCovid 19.

Lokhu kuvezwe ngumphathintambo wokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa emhlanganweni lentathelizindaba izolo, ngemva komhlangano wedale labamphathintambo bakahulumende eleCabinet.

Unkosikazi Mutsvangwa uthi lelinyathelo lithethwe ngemva kokucebisana lengcwethi zezempilakahle.

“Abogatsha lwezempilakahle lokulondolozwa kwabantwana bazokwenza lokhu besebenzisa indlela ezitshiyeneyo ezibalisela ukusebenzisana labamankampani azimeleyo, abamabandla ezokholo lwesiKhristu, ama-Universities kanye lezinye inhlangothi zemfundo yaphezulu. ”

Umnumzana Johane Nkomazana isakhamuzi sakoBulawayo uthi kulinyathelo elincomekayo.

“Kuyajabulisa lokho okukhulunywa nguhulumende ukuthi abantwana abale 14years kusiya ku 17years, sebevunyelwe labo ukuba bahlatshwe amajekiseni wokuvikela i-COVID A19. Njengoba izikolo sezizavulwa, abantu laba bazabe behlangana phela, so, hayi, yinto enhle kakhulu leyi loba nje ngifisela ukuthi nga kwaqalisa kudala ikakhulu besaku-Lockdown ukwenzela ukuthi nxa sezivulwa, bebe ngabantu asebezivikele. ”

Okungumqondo osekelwe ngumnumzana Victor Dube, isakhamuzi saseHarare.

“Angiluboni luludaba olubi nxa ingcitshi zabona kukahle ukuthi behlatshwe ama injection ngoba impilo yabantu imele iye lapho eyayikhona umkhuhlane lo ungakabi khona, ngoba khathesi abantwana kabasayi ezikolo, akulalutho abalwenzayo. Mina ngiyalusekela sibili ukuthi nje ngokukhuluma kwabo. ”

UMfundisi Willingmore Mhlanga isiphathamandla senhlanganiso ye Zimbabwe Council of Churches - ZCC uthi kumele uhulumende abone ukuthi ayatholakala lawo majekiseni.

“Kambe kungaba kuthiwani ngalabo abafisa ukuthi bahlabe bazivikele, bavikele izimhuli lomphakathi wonke labanye abazalwane kodwa beswela ithuba ngesizatho sokusilela kwalazo majekiseni. Kuyacelwa njalo ukuthi ugatsha lwezempilakhale lukwazi ukucacisa ngalokho. ”

Phezu kwalokho, uMfundisi Mhlanga uthi ufisa ngabe kuba khona ukusebenzisana okwaneleyo labamabandla okholo lwesiKhristu.

"Ubukhokheli bulesicelo esiya kuhulumende ukuthi amabandla lawo abe labo abazabamela kuleloqembu elikhangelane lakho konke okumayelana le COVID-19 elizweni, iCOVID-19 Taskforce. Abakhokheli babona ukuthi lokhu kuzasiza ukuthi ibandla likaNkulunkulu libe lomutsho kulokho okuthinta ibandla kumbe lezo zinqumo ezingenziwa, ezimayelana lebandla likaNkulunkulu elizweni lonke jikelele. ”

Ngakolunye udaba olufanayo, uhulumende uveze ukuba usezotholisa uhulumende wakweleNamibia inkulungwane ezingamatshumi amabili zamajekiseni okuzivikela kumkhuhlane we COVID-19 ( 20 000 doses ) njengesibonelo sokusebenzisana lobudlelwano obukhona phakathi kwamazwe angeZansi kwezwekazi leAfrica.

Abogatsha lwezokukhitshwa kwemibiko baveze lokhu ekhasini labo lokukhulumisana ngendlela zebulenjini eyeTwitter.

Uhulumende Ukhuthazwa Ukuba Avule Izikolo

Ngesikhathi inani labantu ababanjwa yiCovid-19 lisehla eZimbabwe inkuthazo yokuthi uhulumende kumele avule izikolo, layo isiqina, inengi labantu lisithi inani lababulawa yileli gcikwane, ngabaleminyaka ephakathi kwamatshumi amathathu lamatshumi amane, okutsho ukuba abantwana abakho engozini kakhulu.

Izikolo ezivalwe mhlaka 4 Nhlangula kwakumele zivule mhlaka 28 Nhlangula kodwa lokhu akusenzakalanga ngenxa yokuqhamuka kwegagasi lesithathu le Covid-19.

UMongameli Emmerson Mnangagwa ukhangelelwe ukutsho ukuba izikolo zizavulwa nini ngesikhathi ugatsha lwezemfundo lusithi izikolo ezinengi sezilungele ukuvulwa.

Abazali abafana lo Nkosikazi Nomusa Sibindi bathi sekumele izikolo zivulwe ngoba abantwana sebelesikhathi eside bengekhaya.

“Njengomzali ngibona ingani sekussyikhathi sokuthi izikiolo zivule. Abantwana abanengi sebesenza izinto ezingela msebenzi, abafana batshona benatha lokubhema. Lokhu kunganceda kakhulu kwenza labo ababhalayo”

Lokhu kusekelwe ngomunye umzali uMnu Marshal Chere okuhlanganiso ye School Development Committee kwesinye isikolo seHarare.

“Izikolo kazivulwe ngoba abantwana sebetshona emigwaqweni besenza izinto ezingela msebenzi, ngcono uhulumende enze amacebo ukuba abantwana bathole amathuba okuzithuthukisa”

Isikhulumeli sogatsha lwezemfundo uMnu Taungana Ndoro uthi bazamelela isaziso sikamongameli ukuba isimo sokulwisana leCovid 19 simi njani njani elizweni okungakhokhelela ukuthi zivulwe izikolo loba hatshi.

“Sizakuba kwazi ukuba izikolo zizavulwa nini nxa uMongameli welizwe le Zimbabwe engasitshela ukuba lokhu kuzakwenzakala nini”

ZCTU: Akumelanga Izisbenzi Zibanjwe Ngamandla Ukuhlatshwa iJekiseni eyeCovid 19 Vaccine

Covid 19 Vaccine.
Covid 19 Vaccine.

Abenhlanganiso emela izisebenzi eye Zimbabwe Congress of Trade Union sebekhweze emthethwandaba waphezulu owe High Court, udaba lokuphikisa ukubanjwa ngamandla kwezisebenzi ukuhlatshwa ijekiseni yeCovid-19 Vaccine, ngabaqatshi. Abe ZCTU bathi lokhu yikwephula ilungelo lezisebenzi njalo akula mthetho ovumela lokhu.

Lokhu kuza ngesikhathi amankampani afana labo Delta, OK Zimbabwe, TelOne lamanye esekhipha imibiko ethi wonke umuntu ongahlatshwanga ijekiseni le Covid-19 ame ukuza emsebenzini.

Abamalungelo oluntu bathi lokhu kungaphandle ko mthetho ngoba asiwo wonke umuntu ofuna ukuhlatshwa ijekiseni le Covid-19 ngenxa yenkolo zabantu lemibono ehlukeneyo.

Ingcitshi zezempilakahle zithi wonke umuntu kumele ahlatshwe ijekiseni lokuzivikela kuCovid-19 ukuze inani labantu abalaliswa esibhedlela ngenxa ye Covid-19 lehle.

Unobhala jikelele we ZCTU uMnu Japhet Moyo uchasisa ngenyathelo labo leli.

“Kube lokukhalaza okukhulu okuvela kuzisebenzi. Sesibone amankampani adlula isikhombisa. Sibone izisebenzi zikhala ngokuthi nxa bengahlatshwanga akufanelanga bengene emsebenzini”

Ugcizelele esithi izisebenzi zilamalungelo okumele ahlonitshwe nguhulumende lamankampani kungelani lokuba kulomkhuhlane we Covid-19.

“Siyemangala ukuthi eZimbabwe asila mthetho obamba abantu ngamandla ukuthi bahlatshwe. Akula mthetho ovumela ukukhetha ukuba lowu uhlatshiwe uyasebenza lowu kahlatshwanga kasebenzi”

Esinye isakhamuzi se Harare esingakahlatshwa uMnu Michael Sibanda uthi uvumelana le ZCTU esithi ukholo lwakhe kalumvumeli ukuhlatshwa.

“Mina ngibona engani abantu kakumelanga bahahlatshwe nge nkani. Thina sikubona engani ukuhlatshwa luphawu luka satani. Thina ukholo lwethu kaluhambelani lakho lokhu, siyabe sesingabantu bakasatani”

Kodwa eyinye ingcitshi kwezempilakahle uMnu Peter Sithole uphikisana lalu mbono.

“Udaba lumgceke sixotshana lalokho okubizwa kuthiwa yi head immunity okuzakwenza ukuba umnotho uvulwe, ezemidlalo, abahlabeleli babuyele emsebenzini. Nxa uhulumende ezaqala ukuncenga abantu sizakufeza njani lokhu”

Umpathintambo obona ngezezisebenzi umnumzana Paul Mavima , uthi ukusa loludaba emithethwandaba akuncedi lutho, okuqakathekileyo yikuthi amacele womathathu athi uhulumende, izisebenzi labaqatshi bahlale phansi bakhulumisane phansi kwedale leTripatite Negotiating Forum.

Uqhubeke ethi ubhubhane lweCovid-19 luyaziwa ukuthi soluphazamise okunengi emazweni womhlaba ngakhoke uhulumende uzama ngazo indlela ukulondoloza abantu base Zimbabwe yikho ethenge amajekiseni ama vaccine.

"Udaba olukhona ngolokuthi, ama jekiseni ayanceda ukuba umuntu engahlatshwa kathetheli umkhuhlane kwabanye abantu. Njalo ayavikela impilo. Nxa uhlezi emzini wakho awulani lokuhlatshwa kodwa nxa ufuna ukuphuma endlini hlatshwa"

Umthethwandaba waphezulu owe High Court ukhangelelwe ukwazisa ngeviki ezayo ukuba udaba lwabeZCTU luzathethwa nini.

Uhulumende uthi isifiso sakhe ngesokuhlaba abantu abangaba yizigidi ezilitshumi ijekiseni le Covid 19 Vaccine, kumbe abangaba yisilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini-60%, ukuze lufezeke uhlelo olwe herd immunity e Zimbabwe.

Uzulu Ukhuthazwa Ukuthi Angayekethisi Iziqondiso zeCOVID 19 Ngoba Igagasi le3rd Wave Lingakedluli.

Covid 19
Covid 19

Abazempilakahle bathi uzulu angaze ajabulela ukuthi kuviki edluleyo inani labantu abakade behlolwa betholakala beleCovid 19 labakade bebulawa yileli gcikwane, belikhanya lisehla ngoba ilizwe lokhe liphakathi kwe gagasi lesithathu lalolubhuhane njalo lumkhuhlane lokhe uyingozi.

Kumalanga amahlanu adluleyo eleZimbabwe libonakale lisiba lenani elingaphansi kwamakhulu amahlanu lamatshumi amahlanu (550) abakade betholakala beleCovid 19 kuthi abakade bekhulelwa yilumkhuhlane bebesiba ngaphansi kwamatshumi amathathu (30).

Omunye wengcwethi zezempilakahle uDokotela Mthabisi Bhebhe uchasisa kabanzi ngaleli nani.

“Izolo sibe le404 new cases, labangu 17 ababhubhileyo. Engingakutsho yikuthi uzulu akumelanga bejabule kusesemasinya khathesi, asikaphumi ku 3rd wave. Sizaphuma ku 3rd wave nxa sesilama number aphansi kakhulu kanye lababhubhayo sebebalutshwane. Engingakutsho yikuthi abantu kababe vaccinated ukuze bezivikele ekufeni kanye lokuhlala esibhedlela. Njalo siqhubeke sisenza i social distancing lamanye ama measure avela Ku Ministry of Health ekuvikeleni umkhuhlane we Covid19.”

Umsekeli kaMeya wakoBulawayo, uKhansila Mlandu Ncube uthi abantu bengaziyengi ukuthi sebenqoba empini yokumelana lalolubhubhane.

“Inani lingakhanya sengani lehlile elamafigure kodwa I statistics esilayo koBulawayo asimanga kuhle kumele abantu beziphathe ngoba thina esikufunayo nguzero ukuze abantu bonke bephile kuhle. Ngikhuthaza abantu ukuthi abantu balandele izixwayiso.”

Umnumzana Thembelani Dube ilunga lenhlanganiso emele izakhamizi eye Bulawayo Progressive Residents Association uthi abantu kabangayekethisi ukulandela iziqondiso zokuzivikela kuCovid-19.

“EZimbabwe abantu abatest door to door, abantu abatester iCovid 19 yilaba abathe bagula basondelela lapho okutester khona ngokunjalo uyafica ukuthi amani ngani asesehla ngenxa yokuthi,1 amatest kits angabe eshota, 2 abantu abafika esibhedlela ngani sebebalutshwane, 3 sokungaba yikuthi inani labantu abaleCovid sebebalutshwane, 3 kodwa abantu abaqaphele ukuthi istatics ayitsho ukuthi inani labantu sebebalutshwane sokungaba ngamafactors engiwaqambe phezulu.”

Inhlanganiso Zababalisi Zincoma Ukwedluliselwa Phambili Kokuvulwa Kwezikolo.

Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe
Amalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe

Abenhlanganiso zababalisi bathi bayasamukela isinqumo sikahulumende sokwengezelela amalanga eCovid 19 Lockdown, ngamanye amaviki amabili. Bathi njalo umkankaso wokuhlaba abantu ijekiseni yokuzivikela emkhuhlaneni weCovid 19 kumele uqiniswe, ikakhulu kubabalisi phambiilini kokuvulwa kwezikolo.

Abehlanganiso zonke zabalisi eZimbabwe bayavumelana ukuthi lanxa isinqumo lesi silungile kusase kunengi okumele uhulumende akwenze ukuze impi yokulwisana lobhubhane lolu iphumelele kuhlangothi lwezemfundo.

Umnumzana Thembakuye Moyo isikhulumeli seAmalgamated Rural Teachers Union of Zimbabwe (ARTUZ) uthi uhulumende kumele alungisise izikhalazo zababalisi kuqala.

“Kulothuba elihle ukuthi uhulumende ayengeze i lockdown ukuze alingise lapho angakaze alungise khona. Isixwayiso esimupha sona njenge ARTUZ sithi uhulumende kalungise iholo lababalisi, kathenge zonke izidingakalo ezifunekayo ukuvikela ababalisi kanye labafundi, ukuze umkhuhlane ungamemetheki lapho sekuvuliwe.”

Umnunzana Sifiso Ndlovu umgcinisihlalo weZimbabwe Teachers Association uthi kumele kukhangelisiswe inani lababalisi asebehlabile.

“Okuqakathekileyo okwakhathesi yikuthi sibelama statistics a correct, singabalenomboloeziqondileyo ukuthi bangakilababalisi asebetholile ivaccine singabathola sibone ukuthi sebebanengi okunganani ukwenzela ukuthi sibavikele ngoba nxa sivula izikolo kumele sithole ababalisi bevikelekile. lndlela yakuqala yikuthi sithole correct head count akukho okunye okungenza abantu bavikeleke ngcono ngaphandle kwe vaccine.”

Umnunzana Raymond Majongwe unobhala wenhlanganiso eye Progressive Teachers Union of Zimbabwe uthi kusakunengi okumele uhulumende axoxisane lenhlanganiso zababalisi engakaze avule izikolo.

“Okuqakathekileyo kakhulu yikuthi uhulumende axoxisane lenhlanganiso zababalisi. Kufanele sibe lendlela ekhanyayo esifuna ukuyithatha, kukhangelwe ukuba ababalisi abangakahlabi i Vaccine bazathiwani, laba ababhubhayo ke njalo indawo zabo zizagcwaliswa njani. Ukutholakala kwempahla zokuzivikela kanye lama sanitizer. Okunye njalo okumele kuhlolisiswe yikubhalwa kwemihloliso kanye lokuthi bazabhaliswa njani. Iholo lababalisi lalo kumele likhangelwe, sithi uhulumende kasiphe imali esifaneleyo ilizwe leli lithole impumela enhle ezifundweni.”

Unkosikazi Sifiso Mthembu isakhamuzi sakoBulawayo uthi uhulumende wenzekuhle ukuthi ananzelele impilo yabantwana lababalisi.

“Kuyinto enhle eyenziwe nguHulumende siyathaba njengabazali ukuthibakunanzelele lokhungoba kuleziinsuku abantu bayaphela. Okunye ebesikufisa yikuthi ijekiseni ingaswelakali ababalisi bahlatshwe, kuthi nxa izikolo zivulwa babuyele emsebenzini kungabi khona okuzaba vimba.”

UMongameli Emmerson Mnangagwa wethule umbiko izolo wokungezelela ukuvalwa kwelizwe ngamaviki amabili okwecovid 19 Lockdown level 4. UMongameli uthethe leli ithuba ukukhuthaza uzulu ukuba labo abakangahlatshwa ijekiseni yokumelana leCovid-19 Vaccine, bahambe bayehlaba, bazizwe belomlandu wokuzivikela, ukuvikela imuli, omakhelwane kanye lesizwe sonke.

Uzulu weZimbabwe Unanza Usuku Lwamaqhawe OlweHeroes Day

Umongameli Emmerson Mnangagwa.j
Umongameli Emmerson Mnangagwa.j

Umongameli Emmerson Mnangagwa uthi uhulumende wakhe ulohlelo olubalulekileyo lokuthlenga ilizwe ukuba liphume edakeni elikilo ikakhulu kwezomnotho esithi abalwa impi yenkululeko babelwela ukuba umuntu abe lenhlalo enhle eZimbabwe ekhululekileyo.

UMnangagwa utsho lamazwi emathuneni lapho okungcwatshwa amaqhawe aweNational Heroes Acre, eHarare ngelanga lokunanza amaqhawe ele Heroes Day.

Ekhuluma emkhosini wokunanza ilanga lamaqhawe eHeroes Acre NgoMvulo, uMnangagwa uthe uhulumende wakhe usebenza gadalala ukuthuthukisa umnotho welizwe.

U-Mnangagwa uqhubeke ethi uhulumende wakhe kunje useqinisa umsebenzi kunhlangothi ezehlukeneyo ezigoqela kwezemfundo , ezokulungiswa kwemigwaqo lezinye. Esithi lanxa ilizwe letheswa izijeziso zenotho, umnotho waleli lizwe uzathuthuka noma kanjani.

Kunjalo nje, lanxa inkulungwane lenkulungwane zabantu beZimbabwe baphatheka empini yokukhulula ilizwe embusweni wabahuquluzi bomnotho abamhlophe inengi labo lokhe likhala ngokudla inqweqwe zomlomo kuthi abangazange bakhulule ilizwe yibo abakhanya besidla ngcono.

Inengi labalweli benkululeko abasaphilayo bathi okwenzakala manje ezweni ayisikho abakuyela empini.

UMnu Alton Maphosa omunye wabalwa impi yenkululeko ngaphansi kweviyo leZpra uthi kakayiboni intuthuko ekhulunywa ngumongameli welizwe.

“Angikaboni iprogress ingathi ilizwe lafakwa kureverse gear ngo1980, sesibuyele kuma1950s. Elinye icele lelizwe empumalanga asazi kumbe bona bayakholisa.”

UMnu Fidelis Moyo omunye njalo owalwa impi yenkululeko uthi abakakuboni abakuyela empini.

“Lamhla lilanga leHeroes Day kodwa asikafiki lapho esiyakhona lalapho esasicabangela ukuthi sizakufika kukholisa abambalwa abangasomaqhawe. Abalweli balahlwa kusukela ngo1980 inengi labalweli benkululeko bayahawula ezweni”

UNkosikazi Toriso Phiri umlweli wenkululeko laye uveze ukukhathazeka kwakhe ethi ubuqhawe sebalulazeka.

“Ngikhulumela phansi ngoba sengidanile ngezinto ezenzakalayo ngeHeroes okungakhanyiyo ukuthi saphatheka empini, abasinanzi njengamaZipra, lembali ayisacaci, salwa impi sakhulula ilizwe ngokufanayo akusela ngitsho lefreedom of speech esayiyela empini, salwa ukuba sikhulume intando yethu kodwa akusekho”

Olwela amalungelo oluntu Umnu Mbuso Fuzwayo yena uthi iHeroes lilanga elihle.

“Ilanga leHeroes Day lilanga elihle kakhulu eliqakathekileyo elibonisa ukuba yini eyenzakalayo kodwa sekulusizi ngoba seliphanjaniswa yikuthi sekungathi lilanga lebandla leZANU hatshi abalweli benkululeko okusuka kubeluhlupho.”

Lamhlanje iZimbabwe ayizange iye lapho okulele khona amaqhawe koBulawayo njengeminyakeni ngoba ilizwe liphansi kweziqondiso zeCovid-19 Lockdown, ezalisa abantu ukubuthana bebanengi

Uzulu Ukhuthazwa Ukuncedisa Umzimba Ukuzivikela Emikhuhlaneni

Ukudla kwendulo
Ukudla kwendulo

Uzulu ukhuthazwa ukunakekela impilakahle yakhe ngokusebenzisa indlela ezilula zokuzivikela emikhuhlaneni ngokuhlomisa umzimba ukuze uzivikele wona wodwa kulokumelela ukudinga usizo lokwelatshwa umuntu eseguliswa ngokungavikelwa.

Ingcwethi zezempilakahle zithi indlela yokuzivikela ekubanjweni yimikhuhlane ethiwa yiFunctional Medicine yindlela okumele ifundiswe uzulu wonke nje ayizwisise.

Eyinye yalezi ngcwethi uDokotela Nyarai Paweni uthi lokhu ngokunye okungaphathisa ukuba abantu benqabele imikhuhlane ngokukhetha ukuphila benakekela umzimba.

“Leyi hindlela esekela umzimba kundlela ongenelisa ukuzelapha usebenzisa nje esikutholayo empilweni nsuku zonke kungakasetshenjiswa indlela ezinye zemithi eminye ecina isingeniswa emizimbeni yethu. Lindlela igoqela ukuthuthukisa lokuqinisa umzimba ngendlela ezitshiyeneyo ezigoqela ama herbs, ama supplements lokunengi okutholakala nje kuhambelana lezemvelo.”

U mnumzana Tinashe Mugabe, oyingcwethi kwezemvelo ezisetshenziswa ukuphathisa umzimba okuvela ezihlahleni loba ezingadini, ama herbs uthi abantu bengakhangeleli phansi impilo ababeyiphila endulo lapho okwakusetshenjiswa ezemvelo ezitshiyeneyo ezivikela imikhuhlane kunye lokwehlisa inhlungu enikeza umzekeliso wama zinyo okwakulendlela kusukela kudala zokuwanakekela.

“Esintwini silemithi encedisa ukuxubha esithi ngama mouth wash siphinde sibe lemithi eyokuqinisa amazinyo leyokuqinisa ama gums insini .Siyakwazi ukuba abantu baba lama bleeding gums kumbe ukuba lephunga eliphuma emlonyeni kwakuvele kuvikelwa njalo kuyavikelwa konke lokho kuphinde kuqedwe lobuhlungu bamazinyo.”

Kunxoxo zethu labo dokotela kuzifo ezitshiyeneyo bathi udubo olukhulu yikuphuza kwabantu ukuyahlolwa lapho behlelwe zinhlungu, umzimba ucine usehluleka ukuzivikela bethi ukuvikela kuvele kuyedlula ukumelela ukwelatshwa.

Ingcwethi ezibona ngokudla okwakha lokuhlomisa umzimba, ama nutritionist bathi ukudla nje okulungileyo yikho okuqinisa lokuvikela umzimba njengokucasisa kuka Nkosazana Shell Ann Mpofu.

“Ama nutrients uwathola nxa usidla ukudla kwakho kule carbohydrate , ama protein, amafutha alungileyo [fat] ama vitamins, ama minerals la manzi kundawonye kuyaphathisa umzimba njenge nutrition enhle.”

Abanye esikhulume labo bathi imithi yama herbs bayaisebenzisa lapha lalaphana kusiya ngohlobo lo dubo abalalo noma bethandabuza ukukhuluma emoyeni kodwa abanye ikakhulu abasakhulayo bethi abakaze beizame.

“Njengami limithi angiisebenzisi ngikhetha nje ukuya kubo dokotela bakulezi nsuku”

Ingcitshi zithi ama micro nutrient lawa atholakala lekudleni esikutholayo kalula nje okungamelanga sikukhangelele phansi okwengezelela amasotsha omzimba, okufana lemibhida enjenge bhobola, ulude, isithwala se nyawuthi lokunye. Ukudla okunjenge nhlanzi, amazambani, izithelo, imbida, imbambayila lokunye. Odokotela bathi impilakahle yomuntu ingathuthukiswa ngokuba lomkhuba omuhle wokuphila ngawo kugoqela ukuphumuza umzimba, ukulala okwesikhathi esenelayo, ukunatha amanzi lokutshiyana lomkhuba ofana lokubhema ugwayi lokunatha utshwala owedlulisa amalawulo lokuhlala nje abantu behlolwa umzimba lamazinyo ngodokotela noma bengaguli.

Omama labo bakhuthazwa ukuhlala behlolwa ukuze imikhuhlane enjenge mvukuzane yebele loba eyomlomo wesibeletho ingabonakala kusesemaduze ilakho ukwelatshwa kulokuza nxa isiletha inhlungu zomzimba.

Izakhamizi zeGwanda Zikhuthazwa Ukuba Ziqaphele iCovid 19

Gwanda Coronavirus
Gwanda Coronavirus

Izakhamizi zaseGwanda zikhuthazwa ukuba zilandele iziqondiso zokuzivikela ekuthelelweni lula umkhuhlane oweCovid 19.

Linkuthazo yenziwa ngesikhathi lumkhuhlane ususidla ubhedu ubulala abantu abanengi hatshi kulesi siqinti kuphela kodwa umemetheka ngesiqhubu esethusayo elizweni jikelele.

Okwamanje bedlula amakhulu ayisithupha abahlaselwe yoleligciwane esiqintini seGwanda.

Usikomitshi wesiqinti seGwanda njalo engumgcinisihlalo wekomidi emelana lengozi, UMnu Thulani Moyo uthi baqhuba lumkhankaso ngoba bekhathazekile ngenani labantu abahlaselwe ngumkhuhlane weCovid-19 eGwanda.

UMoyo uthi babhode bekhuthaza uzulu ukuthi alandele iziqondiso zokuvikela ukumemetheka kwalumkhuhlane.

“Lamhlanje sibone kufanele ukuthi sibaxhase singene phakathi komuzi wethu eGwanda sikhuluma lomuntu wonke nje sibakhuthaza ukubana asihlonipheni esikufundiswayo ukuze sivikele ukumemetheka kweCovid 19 esesibona ingani simemetheke ngesibanga esiphezulu khona lapha emzini wethu eGwanda.”

UMoyo uthi okunye osokudala ukumemetheka kwalumkhuhlane ngamandla yikubuthana kwabantu ezililweni bengalandeli iziqondiso zikahulumende ezivumela ukubuthana kwabantu abangamatshumi amathathu kuphela.

“Ngakho siyacela kakhulu ukuthi abantu bazwisise ukuthi isintu sethu besisitsho ukuthi siyebamba izandla kodwa ngenxa yobhubhano esiphakathi kwalo kusamele sonke sitshedeleni emuva sinika abaqondana lomufi ithuba lokuphelekezela lowo oyabe sethe wabhubha ngalesosikhathi."

Osaphethe isihlalo sokukhulumela amapholisa eZansi yemaNdebeleni uSgt Thandolwenkosi Moyo uthi amapholisa kasoze athandabuza ukubopha izephulamthetho.

“Sesiqinise umthetho wobhubhano lweCovid-19 sinanzelela ukuthi uzulu uyalandela izixwayiso ezalethwa ngabezempilakahle.Sizaqhubeka njengamapholisa eMatabeleland South silokhu sikhankasa ukuthi abantu abavikeleke kumkhuhlane weCovid 19 ngokuthatha izixwayiso ezifakwe nguhulumende.”

Uzulu ukhuthazwa ukuthi agqoke amamask, engasondelelani njalo ahlatshwe ijekiseni yeCovid ukuze avikeleke kulumkhuhlane.

Okwamanje abahlaselwe ngumkhuhlane weCovid-19 eZansi yemaNdebeleni sebefika phose inkulungwane lamakhulu amane1,395 kuthi abangamatshumi ayisikhombisa lambili- 72 sebebulewe yilumkhuhlane selokhu kuqale yonale inyanga kaNtulikazi.

Abedlula inkulungwane ezingamatshumi ezingamatshumi ayisikhombisa 74 906 sebehlatshwe ijekiseni yakuqala yeCovid 19 kwathi abazinkulungwane ezingamatshumi amathathu 30 857 bahlatshwa ijekiseni yesibili.

Udaba lokumemetheka kweCovid 19 eGwanda siluphiwa nguAlbert Ncube
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:02 0:00

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG