amalinks wokungena

Breaking News

Drought

(File Picture) Udubo lokutshabalala kwamadamu lubhahile eZimbabwe ikakhulu eMatabeleland.
(File Picture) Udubo lokutshabalala kwamadamu lubhahile eZimbabwe ikakhulu eMatabeleland.

Kuhlandla lesibili lokutshabalala kwamadamu namuhla sisenyakatho yeMandebeleni endaweni ezifana leNkayi, iTsholotsho, leLupane.

Siqala ngedamu leMakwanda eliseGuswini, eNkayi: lelidamu libikwa selileminyaka elitshumi lingabambi kuhle amanzi ngoba selagqibeleka.

Izakhamizi zithi zaziphila kulelidamu zilima ngokuthelezela njalo izifuyo lazo ziwathola kuhle amanzi ngazo zonke izikhathi.

Khepha ukutshabalala kwalo sokuzilethele ubunzima obukhulu.

“Silohlupho kakhulu ngaleliyanaidamu. Selagqibeleka alisawabambi amanzi, umthamo wamanzi ususiba mncane, okwenza ukuthi izifuyo zibanjelwe edakeni,” kutsho isakhamuzi.

(File Picture) Izakhamizi kwezinye indawo zinathisa izifuyo emithonjeni ngenxa yokusilela kwamadamu
(File Picture) Izakhamizi kwezinye indawo zinathisa izifuyo emithonjeni ngenxa yokusilela kwamadamu

ENkayi njalo kuledamu leTokwe, kuzokuba ledamu elikhulu elahlelwa kuphela emaphepheni ilizwe lisabuswa ngabelungu elaziwa ngokuthi Iziminya Dam.

Ngobukhulu balo, idamu leli lalikhangelelwe ukusiza izigaba ezitshiyeneyo ngitsho lezenkabazwe. Kodwa owake wamela iNkayi ephalamende uMnu Abednico Bhebhe uthi lanamuhla lokhe belilindile.

“Lidamu elikhulu ebelingasoze lincede abantu beNkayi kuphela ngoba ngobude belingena ku9km,” kutsho uBhebhe echasisela umsakazo weStudio 7.

Sisuke ke eNkayi siye eSilwane, eLupane. “Idamu lakithi libizwa ngokuthi Damu Gangeni. Selilesikhathi eside lagqibeleka manje sesiswela amanzi enkomo, kanti ke kudala lalingacitshi,” kutsho isakhamuzi uMnu Sibusiso Ndlovu.

Amadamu amanengi eNyakatho lasezansi yeMandebeleni kanye laseNkabazwe mancane kodwa adlala indima enkulu empilweni kazulu leyemvelo.

Amanye awo akhiwa phakathi kuka1994 lo2001 phansi kohlelo olwalusazizwa ngokuthi yiGive a Dam Campaign olwasungulwa zinhlanganiso ezizimeleyo zincedisana leUNDP lenhlanganiso kahulumende wakweleBhilithani iClimate Resilient Infrastructure Development Facility kanye lohulumende weZimbabwe.

Lwaphumelela kakhulu loluhlelo kwakhiwa amadamu angamatshumi amane lambili, 42, enyakatho lasezansi yeMandebeleni. Kodwa amanye awo asegqibelekile ngenxa yokunganakekelwa kuhle.

Lanxa kunjalo, amanengi aseleminyaka leminyaka akhiwa.

ETsholotsho khona kulamadamu afana leGariya, iMswigana, iGombalume, iSomlotha ledamu Cijima eliphansi kwenduna uTategulu.

Owake waba ngumeli weTsholotsho edale lephalamende uMnu Belive Gaule uthi ukugqibeleka kwawo kutshiye izakhamizi kanye lezifuyo zisebunzimeni obukhulu.

“Abantu bebethola amanzi okuthelezela ezingadini ikakhulu eCijima ngale njalo abantu bethiya izinhlanzi lokudla okunengi abantu bebekuthola emanzini wona lawana avela eZimnyama,” kutsho uMnu Gaule.

Enyakatho yeMandebeleni njalo kuledam leSiwale. Isakhamuzi uMnu Babili Moyo uthi uhulumende kumele angenele lilungiswe.

“ISiwale leyi lidamu elalisinceda kakhulu izakhamizi zaseMzola 52, eMzola 9 leMzola 8 leMzola 53 okwakusidla khona izifuyo. Sicela usilo kulabo abangenelisa ukulivuselela,” uMoyo utshele iStudio 7.

(File Picture) Izifuyo ezigoqela inkomo lamadonki zithwele nzima ngenxa yokusilela kwamanzi.
(File Picture) Izifuyo ezigoqela inkomo lamadonki zithwele nzima ngenxa yokusilela kwamanzi.

Sigqibe uhambo lwethu lwanamhlanje ngokubhekisa amabombo ezansi yeMandebeleni, siye eKezi.

“Edibheni lakoNyongolo kuledamu eladabuka kudala, sicela ukuthi lilungiswe lelana idamu,” kutsho isakhamuzi.

Abanengi bathi udaba lokusilela kwamanzi lwenze umumo wendlala waba mubi kakhulu lonyaka.

Bathi ngaphandle kokufelwa yizifuyo, inkulungwane zabantu ebeziphila ngenhlelo zokulima ngokuthelezela emadamu lazo zisele zingasela ndlela zokuzinakekela.

Ngokunjalo, uzulu uthi amadamu kumele avuselelwe njalo kugejwe amatsha, kuqiniswe inhlelo zokulima ukuze kwenqatshelwe indlala efana lale eyalonyaka esibulale inkomo eziphezu kwenkulungwane ezilitshumi, 10,000 yahlasela labantu abaphose bafike kuzigidi eziyisitshiyagalombili, 7.7 million.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:10 0:00

Lithiye njalo indlebe kuhlandla lesithathu lapho esizakwethekelela khona okwenzakala kwezinye njalo indawo kusasa.

Ekudubukeni kwedamu leMabhongane ngo2005, kwavuleka imifula lezifudlala amanzi ahamba wonke.
Ekudubukeni kwedamu leMabhongane ngo2005, kwavuleka imifula lezifudlala amanzi ahamba wonke.

Njengokulithembisa kwethu, kuliviki sikhangela ukutshabalala kwamadamu ezansi lasenyakatho yeMandebeleni kanye laseNkabazwe.

Ukudubuka lokugqibeleka kwamadamu endaweni ezitshiyeneyo sokutshiye inyamazana zendle zisilela ngamanzi njalo ezinengi zisifa ngendlala. Uzulu laye uthwele amagabha avuzayo.

Amadamu amanengi aseleminyaka leminyaka edubukile njalo amanye egqibelekile engasabambi manzi.

Siqale ngedamu leMabhongane eliseBambadzi, ePlumtree, emangweni weBulilima West emgceleni weZimbabwe leBotswana. Abanye balibiza ngokuthi yiMaitengwe Dam. Liduzane njalo leHwange National Park,

Le yinkalakatha yedamu elakhiwa nguhulumende kaIan Smith ngo1965 njalo ubude balo buyi9 kilometers. Ngensuku zalo, inyamazana zendle zaziphila kulelidamu lozulu laye elagisa izifuyo.

Bekusikwa utshani kanti labelungu labo bebevame ukuzadlalela emanzini ngezikepe bethiya inhlanzi lokubuka ubuhle bemvelo.

Umbundo wedamu leMabhongane owasalayo ekudubukeni kwalo ngomnyaka ka2005.
Umbundo wedamu leMabhongane owasalayo ekudubukeni kwalo ngomnyaka ka2005.

Kodwa, konke lokhu sokuyimbali nje ngemva kokudubuka kwedamu leli ngo2005.

“Bekulidamu ebelisenelisa ukubamba amanzi okweminyaka efika emine lanxa izulu lingani. Inyamazana zonke bezisuka eHwange National Park zizenatha eMabongani,” kutsho isakhamuzi seJutjume uMnu Difa Dube.

Amazwi akhe agcizelelwe ngumeli weBulilima West edale lephalamende uMnu Dingumuzi Phuti, ongumsekeli njalo kamphathintambo obona ngokwethulwa kwemibiko lokusetshenziswa kwemitshina yakulezinsuku.

“Kwakulensimu yokuthelezela eyengqoloyi ngoba indawo yakhona iyisidaka esilokudla kakhulu ekulimeni. Namhlanje ke sesibona inyamazana zifohla zisiza ebantwini zicine zibabulala,” kuchasise uMnu Phuti.

Abogatsha olubona ngezamanzi olweZimbabwe National Water Authority (ZINWA) bake bayafika kulelidamu ngoNhlolanja lonyaka.

Kuthe ngoMabasa bethula umbiko bemema abafisa ukuphiwa umsebenzi wokulilungisa. Kulenkampani ebikwa yaphumelela kulokhu kodwa uhulumende waseswela imali.

Owake waba ngumkhokheli wohlangothi olwalukhangelane lokulondolozwa kwalelidamu olweCommunal Areas Management Program for Indigenous Resources (CAMPFIRE), eJutshume, uMnu Tjebukani Nleya utshele iStudio 7 ukuthi uhulumende kumele adinge imali ukuze idamu leli lilungiswe.

“Sisakhala lamanje ukuthi ngabe uhulumende uyasizwa, abe loncedo ngoba izifuyo ziphelile,” kutsho uMnu Nleya.

Ku-budget yakhe yomnyaka ka2020, umphathintambo kahulumende obona ngezemali uMnu Mthuli Ncube uhlele imali engange$205 million ekhangelane lokulungisa amadamu atshiyeneyo.

UMnu Dube uthi enye yalimali kumele isetshenziswe ukuvuselela idamu leMabhongane.

“Kuqakathekile ukuthi uhulumende akwenze kube yinto emqoka ukuvuselelwa kwalelidamu abantu baphile kuhle lezifuyo zabo njalo lenyamazana zitshiyane lokuhluphana labantu,” kugcizelele uDube.

Ngaphandle kweMabhongane, manengi amadamu aseBulilima West akusimo sinye. IMadlambudzi, ngokutsho kwesenye isakhamuzi, ngelinye lawo.

Le yiwaya yomngcele oyehlukanisa eleZimbabwe leleBotswana duzane ledamu leMabhongane.
Le yiwaya yomngcele oyehlukanisa eleZimbabwe leleBotswana duzane ledamu leMabhongane.

“Idamu leMadlambudzi ligcwele udaka, lifuna ukulungiswa sibili ngoba iMadlambudzi yindawo esilezitendi esezakhiwe,” kutsho isakhamuzi lesi esithumele umbuko waso emsakazweni weStudio 7 sangazibethi ngegama.

Amanye agoqela idamu leNyele, elakoDoto koTokwana, eleKariba eDombodema kanye lamanye amanengi-nengi.

Ukusilela kwamanzi lendlala lonyaka sokubulele inkomo ezedlula inkulungwane ezilitshumi elizweni lonke jikelele. Isigaba seMatabeleland South yiso esikhokhelayo ngenkomo eziphezu kwe4,500.

Indlovu zona zedlula amakhulu amabili. Ezinye zazo zifele edamu leMabhongane ngemva kokubanjelwa edakeni zizama ukunatha kokulichibi okuncane okwasalayo.

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:07 0:00

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG