amalinks wokungena

Breaking News

Drought

Idamu leGungwe likhukhulwe yisiphepho sikaCyclone Dineo ngomnyaka ka2017.
Idamu leGungwe likhukhulwe yisiphepho sikaCyclone Dineo ngomnyaka ka2017.

Kuhlandla lesine lokutshabalala kwamadamu namuhla sisezansi yeMandebeleni edamu leGungwe, emangweni weGwanda South.

Lelidamu selileminyaka emithathu ladilika latshiya izakhamizi lezifuyo zibhekane lodubo lwamanzi. Izakhamizi zithi zifelwe yizifuyo ezinengi lonyaka ngenxa yendlala lokusilela kwamanzi kulumango.

IGungwe ngelinye lamadamu adilike ngomnyaka ka2017 kulandela ukuchitheka kwezulu lesiphepho, uCyclone Dineo, kodwa lalamhlanje lilokhu lingakalungiswa.

Idamu leli belisiza njalo izakhamizi lezifuyo zezigaba ezifana lePelele, eMalitlou, eMakokwe, eSimbuka kanye leNtswangu.

Izakhamizi zeGungwe zithi zingacina zithutha ngenxa yodubo lwamanzi.

Esinye salezizakhamizi uMnu Atumelang Ncube Jili uthi ukungalungiswa kwalelidamu sekudale indlala ngoba inengi beliphila ngokulima imbhida.

“Kasisalimi lembida ngoba izikotsho zethu kazitshonanga kakhulu, amanzi ziwathola edamu ngakho sesiswela isitshebo,” kutsho uMnu Jili.

“Ukunathisa inkomo sikotshoza siyadinwa ngoba ukunathisa inkomo ngumsebenzi omkhulu, besicela uhulumende ukuthi asincedise idamu leli lilungiswe ngoba abantu sebehlupheka ngodubo lwamazi.”

'Ukudubuka Kwedamu leGungwe Kusitshiye Singelamanzi'
please wait

No media source currently available

0:00 0:00:17 0:00

Amazwi kaJili asekelwe nguMnu Tsepang Nare, esinye njalo isakhamuzi seGungwe, yena othi ukungalungiswa kwedamu leli kuzadala ukuthi izakhamizi zakulindawo ziphephele kwezinye indawo ezilamanzi.

“Kulezingadi, nxa ngikhuluma ngezingadi ziyafika kubo 6-7 ingadi lezi zonke imigodi yakhona ayisasebenzi, okutsho ukuthi abantu bonke laba sebelamba ngenxa yedamu leli njalo idamu leli yilo elinatha izifuyo,” uNare uchasisele umsakazo weStudio 7.

“Mina nxa ngikhangele idamu leli ngikhangele ukuthi liyilo impilo yesigaba seBolamba, okokuthi nxa ngikhangele kungelamanzi kutsho ukuthi iBolamba vele ayikho.”

UAlderman Johnson Atulang Dube oyisakhamuzi seMalitlou njalo obengukhansila weGungwe ngesikhathi lelidamu lidubuka, uthi uzamile ukuthi lilungiswe ngesikhathi esembusweni kodwa kwehlula.

“Uhulumende akulanto aseyenzile ngedamu leli. Kudala samtshela. Kathesi sesifuna ukumtshela hulumende ukuthi abantu bazakufa, izifuyo lazo vele seziqalisile ukufa,” kutsho uMnu Dube.

'Ngazama Ngisangukhansila Ukuthi Idamu leGungwe Lilungiswe Kodwa Kwehlula'
please wait

No media source currently available

0:00 0:00:46 0:00

Ukhansila weGungwe ophetheyo okwamanje uMnu Poketitso Linyane uthi laye selahlekelwe lithemba lokuthi lelidamu lizafa lalungiswa ngoba indleko zokulilungisa zikhuphuka ngokusa kwamalanga.

“Akutshengiseli ukuthi lingalunga masinyazana ngoba i-cost eyayifakiwe yayiyiUS$195,000. Okwakathesi ngesimo esikhona lokugebheka eseligebheke ngakho embundwini angiboni kuseneliseka ukuthi lingalunga masinyane.”

Ngaphandle kweGungwe, amanye amadamu akhukhulwe lizulu likaCyclone Dineo emangweni weGwanda ngo2017 agoqela, eleMbizo leleMapate. Wonke lawamadamu akakalungiswa.

Kodwa osaphethe isihlalo sikasikomitshi weGwanda uMnu Judge Dube uthi akhona amanyathelo asebewathethe ukuze izakhamizi zithole amanzi.

“Into ekhona yikuthi amadamu lawana ngobunengi alokhu engakalungiswa ngendlela esasikhangelele ukuthi alungiswe ngayo, kodwa kwezinye indawo ikhona imizamo eyenziwayo ukuthi abantu abakhonaphana bathole amanzi,” kuchasise uDube.

Izulu linile ngeviki edlulileyo njalo amanzi abemele angene edamu leGungwe adlulele eTuli.

Lapha yikho umbudo wedamu leGungwe owadubuka khona ngo2017.
Lapha yikho umbudo wedamu leGungwe owadubuka khona ngo2017.

Izansi yeMandebeleni yiso isigaba esome ukwedlula zonke izigaba zeZimbabwe ngoba sithola amanzi amalutshwana ngomnyaka.

Kulokuvumelana ekuthini kumele kuqakathekiswe inhlelo zamanzi kulumango, kuvuselelwe amadamu njalo kugejwe amanye amatsha azabamba amanzi okwesikhathi eside.

Umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube uhlele izigidi ezingamakhulu amabili lanhlanu zamadola, $205million, kuluhlu lwendleko kahulumende olweBudget yomnyaka ozayo, ezasetshenziswa kunhlelo zokulungisa amadamu elizweni lonke jikelele.

Kodwa umbuzo omkhulu obuzwa ngabantu beGwanda South ngothi kambe limali izafinyelela na eGungwe ukuze lelidamu lalo lilungiswe.

please wait

No media source currently available

0:00 0:05:40 0:00

Kusasa sizaphetha udaba lwesimo samadamu lolu ngokukhangela amanye njalo amadamu emangweni weGwanda lakwezinye indawo zeMatabaleland South.

Amanye amadamu kudala adabuka kwasala imifula lezifudlana lapho izifuyo esezinatha khona emithonjeni
Amanye amadamu kudala adabuka kwasala imifula lezifudlana lapho izifuyo esezinatha khona emithonjeni

Kuhlandla lesithathu lokugqibeleka lokudubuka kwamadamu namhlanje siseNkabazwe, eMidlands.

Siqale ngedamu leMangwizi eZhombe; izakhamizi zithi lelidamu selilesikhathi ladubuka kwasala okulichibi lapho inkomo ezinengi ezifela khona ngemva kokubanjelwa edakeni zizama ukunatha.

Nansi isakhamuzi: “Lelidamu seladabuka, lithe selidabukile layekelwa. Khathesi selihlume utsheni ibhuma seligcwele phakathi akuselamanzi akuselani. Inkomo nxa zingena khonapho ziyabanjelwa edakeni.”

Manengi amadamu asetshabalele eMatabeleland laseMidlands uzulu lezifuyo zakhe kanye lenyamazana zendle basala besilela ngamanzi.

Umphathintambo wezemali uMnu Mthuli Ncube, esethula ibudget yakhe yomnyaka ozayo wathembisa ukuthi ngo2020 uhulumende uzaqakathekisa ukuvuselela amadamu lezikolo phansi kohlelo lweWater Supply and Sanitation (Wash).

Uhlelo lokuvuselela amadamu lwaphiwa i$205 million kwathi olwezinye inhlelo zamanzi ezifana lezikotsho lwaphiwa$113 million.

Kodwa isakhamuzi seMazebe, eMidlands uMnu Greater Vodloza Sibanda uthi bazakholwa sokwenzakele ngoba nanku elabo idamu selileminyaka lagqibeleka kodwa lingalungiswa.

“Isimo sedamu elikhulu elakoMalisa eMazebe koChief malisa sibi kakhulu ngoba idamu leli seligqibelekile alisela ngitsho amanzi,” kutsho uSibanda.

USibanda uthe indawo ebeziphila kulelidamu ezifana layo iMalisa, iMakoronga, iMbombela, Esidikidikini, iLuvumba leHolanda sezithwele nzima ngodaba lwamanzi njalo uthi abanye sebenathisa izifuyo emithonjeni.

(File Picture) Amadamu amanengi elizwe kasabambi manzi ngoba esegqibelekile. Amanye kudala adubuka.
(File Picture) Amadamu amanengi elizwe kasabambi manzi ngoba esegqibelekile. Amanye kudala adubuka.

Sehle sisuke eNkabazwe siqonde enyakatho yeMandebeleni lapho esike safika khona izolo.

Nansi isakhamuzi seTsholotsho. “Siledamu lapha eGotsho ngaphansi kwenduna uMagama. Lagqibeleka idamu leli ngakho sithwele nzima.”

Abogatsha lukahulumende olubona ngokugejwa kwamadamu olweZimbabwe National Water Authority (Zinwa), bathi bayakwazi ukuthi amadamu amanengi eMatabeleland laseMidlands adinga ukuvuselelwa.

“Silenhlelo zokuvuselela amadamu athile eMatabeleland. Kulelinye idamu elihle kakhulu elisezansi yePlumtree kuzoba lelinye njalo elisenyakatho yedolobho lakoBulawayo, kodwa lalo angilikhumbuli ibizo,” kutsho umanjinela weZinwa uMnu Peter Makwarimba.

“Kulamadamu njalo esijonge ukuwalungisa kodwa i-budget yethu kwakuyi$2 million kuphela. Amanye ayebiza ingxenye yemillion ukuwalungisa. Kodwa imali yokuwalungisa yayinengi ukwedlula ibudget yethu.”

UMakwarimba ukhulume njalo ngodaba lwedamu leMabhongane elaziwa njalo ngokuthi Maitengwe Dam.

Ngensuku zalo idamu leMabhongane lalilikhulu amanzi egcwele endaweni engama-kilometer angu9.
Ngensuku zalo idamu leMabhongane lalilikhulu amanzi egcwele endaweni engama-kilometer angu9.

Uthe babelemali engange$2million yokulungisa amadamu amahlanu eMatabeleland kodwa inkampani eyayibize intengo ephansi yokulungisa iMabhongane yayifuna ukuhlawulwa i$9 million.

Kodwa uthi uzulu weBulilima West lakweziye indawo ezilamadamu adinga ukuvuselelwa kumele ahlale etshutshisa uhulumende ukuze adinge imali.

“Idamu leMaitengwe lelana lidamu elihle kakhulu. Abantu bakuleyondawo kumele bahlale bekhumbuza uhulumende besebenzisa umeli wabo wedale lephalamende ukuthi idamu lelana kumele lilungiswe,” kutsho uEngineer Makwarimba.

“Kungaba lomkhankaso ovela ebantwini, lathi kuyasisiza njengeZinwa nxa sesikhulumisana lohulumende. Kumele bakhankase ukuthi uhulumende ahlele imali yokulungisa idamu labo.

“Ngitsho labantu abahlala ezansi kwePlumtree lapho okulelinye idamu, konke laleli elinye idamu elisenyakatho yakoBulawayo, eNyamayendlovu. Kumele labo bakhuthaze uhulumende ukuthi ahlele imali ngoba indawo yabo yomile, ngakho badinga amanzi.”

please wait

No media source currently available

0:00 0:06:03 0:00

Bathi amanzi yimpilo; kusasa sisezansi yeMandebeleni eGwanda lapho esizaqhubeka khona ngohlelo sikhangela isimo samadamu kulowomango. Lithiye indlebe.

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG