amalinks wokungena

Breaking News

Drought

Abalimi bahlanyela okutshiyeneyo.
Abalimi bahlanyela okutshiyeneyo.

Inhlanganiso yabosomabhizimusi, eye Confederation of Zimbabwe Industries, ithi umnotho welizwe uzathuthuka kancane kulandela ukuna kahle kwezulu lonyaka.

Linhlanganiso ithi amabhizimusi asebenzisa izilimo azathuthukisa amabhizimusi amanengi.

Umkhokheli wenhlanganiso le, uMnu. Busisa Moyo, utshele intathelizindaba ukuba lonyaka umnotho uyathembisa kakhulu ukuthi uzakuba lobubelo.

"Sikhangelele umnyaka omuhle kakhulu ngenxa yokuna kwezulu. Amafekithali alungisa impahla azathuthuka njalo lamakampani asebenzisa izilimo kawasoze abe lobunzima njengeminyaka esisanda kuyigqiba," kutshu uMoyo

Uhulumende uphakathi kohlelo lokulima oluthiwa ‘command agriculture’ athi lulakho ukuthuthukisa umnotho welizwe.

Ukuhlaziya loludaba sixoxe lengcwethi kwezomnotho, uMnu. Masimba Kuchera, othe, "Kuzabe kusitsho ukuba abantu abanengi bazabe belokudla okulingeneyo kakhulu, bayabe belamanzi, izifuyo ziyabe zisenelisa ukuphila ngoba siyakhumbula ukuthi ama drought adluleyo abulele inkomo ezinengi.”

please wait

No media source currently available

0:00 0:04:15 0:00
Lapho esitholakala khona

Abakhukhulelwe Imizi Lizulu eWuwana Badinga Uncedo

Abawelwe luhlupho lwezulu elina kakhulu
Abawelwe luhlupho lwezulu elina kakhulu

Izakhamizi ezikhukhulelwe imizi lizulu eline ngempeleviki ePlumtree, esigabeni seWuwana zithi ziyafa ngendlala njalo zidinga indawo zokuhlala.

Izulu leli libikwa lidilize imizi edlula amatshumi amabili kulesi sigaba. Libangele njalo umonakalo omkhulu endaweni zelizwe ezitshiyeneyo.

Abawelwe ludubo lokuna kwezulu elinengi kakhulu lesikhukhula
Abawelwe ludubo lokuna kwezulu elinengi kakhulu lesikhukhula

Izakhamizi zeWuwana zithi njengoba zilahlekelwe yimpahla yonke, okugoqela amabele eziphaleni, bezikhangelele ukuthi uhulumende aziphathise ngokudla lezinye indingeko ezifana lengubo.

Kodwa zithi iziphathamandla zikahulumende zibuye ngoMvulo zazipha amafutha okupheka kuphela.

Omunye wezakhamizi lezi odilikelwe yizindlu ezinhlanu lesiphala, uNkosikazi Kage Nyathi utshele iStudio 7 ukuthi badinga uncedo lwesiphangiphangi.

“Akulalutho esilutholileyo kuhulumende ngaphandle kwamafutha okupheka kuphela,” kutsho uNkosikazi Nyathi.

“Ngakho sicela uncedo lokudla ndoba iziphala zidilikile, asisela kudla njalo labantwabethu kabasayi esikolo.”

Ukwengezelela

XS
SM
MD
LG