amalinks wokungena

Breaking News

Drought

Sebelima abalimi emaphandleni lapho izulu elina khona okumangalisayo.
Sebelima abalimi emaphandleni lapho izulu elina khona okumangalisayo.

Abalimi endaweni ezinengi zelizwe ezibalisa iMatobo, Gwanda, Lower Gweru, Insiza, Lupane leNkayi bathi sebelima okutshiyeneyo ikakhulu okuhambelana lesikhudumezi esingabakhona izulu lingama ukuna.

Bathi balima inyawuthi, amabele, indlubu lamazambane ajayele ukungatshi emasimini nxa izulu lingasani kahle.

Abalimi laba bathi benza lokhu ngenxa yendlala esibafundise ukuthi akumelanga balime umumbu kukhela.

Omunye wabalimi laba, uMnu. Japhet Sibanda, owesiqintini seNkuba duzane leSivuba eNkayi, uthe ulima okumangalisayo lonyaka njengoba izulu likhanya lisina ngemfanelo.

USibanda uthe, “Lonyaka kukhanya liyathembisa ukuthi nxa lingana ngal’idlela kutsho ukuthi kungaba ngcono. Sikhuluma ngokudla ngoba lingana lokudla kuba ngcono. Mina ngihlanyele amabele i-sorghum ukwenzela ukuthi lanxa lingahamba ukwenzela ukuthi ngivune. Ngifake lendlubu lamazambane.”

Ingxoxo Esiyenze LoMichael Sibanda
please wait

No media source currently available

0:00 0:01:42 0:00
Lapho esitholakala khona

Siphinde njalo laxhuma ingcwethi kwezokulima, uMnu. Mandla Nkomo othi abalimi kumele balime ngonanzelelo.

“Umlimi ngomlimi kufanele ayazi indawo yakhe lapho alima khona abekwazi umhlabathi awusebenzisayo kungaba ngumhlabathi obamba amanzi kumbe yisidaka kumbe yitshebetshebe ngoba yikho okuzakutsho inhlanyelo umuntu afaneli ukuthi ayithenge ngalesisikhathi kuyini.

“Isikhathi sokuhlanyela umumbu sesiphose saphela … Thina sixwayisa abantu ukuthi bazame ukudinga lesonhlanyelo ezishesha zivuthwe.”

Ingoxo Esiyenze LoMnu. Mandla Nkomo
please wait

No media source currently available

0:00 0:01:34 0:00
Lapho esitholakala khona

Ele Zimbabwe okwamanje lithenga amabele emazweni atshiyeneyo ngenxa yokwehluleka ukuqoqa ezokulima njalo lesikhudumezi somkhathi ese El Nino esitshiye uzulu engelakudla.

Abantu abalambayo kwele Zimbabwe bafika izigidi ezine.
Abantu abalambayo kwele Zimbabwe bafika izigidi ezine.

Ikhomithi yenhlanganiso yeUnited Nations eqoqa ukudla kosizo emazweni asezansi yezwekazi le Africa iRegional Inter-Agency Standing Committee (RIASCO), ithi idinga usizo lwesiphangiphangi lwemali yokudingela izinkulungwane zabantu abalambayo ukudla.emazweni asezansi yezwekazi le Africa.

Linhlanganiso ithi abadinga uncedo lokudla eZimbabwe sebesedlula izigidi ezine.

Ekhuluma emhlanganweni wabezindaba obuse Johannesburg ngoLwesibili, obona ngezosizo lokudla emazweni asezansi yezwekazi le Africa enhlanganisweni ye United Nations, uMnumnzana Timo Pakkala, uthe indlala ebangelwe ngumkhathi odalwa yikutshisa phezu kwamanzi olwandle, owe El Nino, isitshiye abantu abedlula izigidi ezilitshumi lesithupha besendlaleni emangalisayo emazweni asezansi yezwekazi le Africa.

UPakkala uthe eZimbabwe lakho indlalale idla amahabulo. Izizalwane zeZimbabwe ezedlula izigidi ezine (4,3 million) zidinga usizo lokudla ngesiphangiphangi.

Uthe emalini abayifunayo ekulwiseni indlala eZimbabwe kusasilela amadola edlula izigidi ezilikhulu ($140,395,910).

“EZimbabwe lonyaka besikhangelele abantu abayi 1,6 million abadinga uncedo lokudla. Lelo nani selengezelelekile laya fika ku 3.1 million okulinani labantu abadinga usizo. Kodwake sicabangela ukuthi bonke abadinga usizo bayedlula lelinani.”

Uthe iZimbabwe ngelinye lamazwe ahamba phambili kwezokusilela kokudla okwakha umzimba lamanzi ahlanzekileyo. Phakathi kwamazwe alitshumi lanhlanu abhekwe yile inhlanganiso, iZimbabwe ngelinye lamazwe amahlanu adinga usizo ngokuphangisa okwedlula la amanye.

Benengi abantu abalambayo eZimbabwe.
Benengi abantu abalambayo eZimbabwe.

Ngokutsho kombiko owethulwe yile inhlanganiso isimo sendlala lesi sesitshaye kwazwela ebantwaneni okokuthi kudingeke ukuthi abantwana abedlula izinkulungwane ezingamatshumi amabili (23,000) badingelwe usizo lokudla.

Umcebisi enhlanganisweni yeUNICEF unkosikazi Karen Allen utshele istudio 7 ukuthi indlala ka El Nino iqala ukuhlukumeza abantwana bezalwa baze babe bedala.

“Omama abazithweleyo abatholi ukunakakelwa ngokugcweleyo okuyinto ebangela ubunzima nxa sebebeletha beseke kuphazamisa impilakahle yabantwana abazalwayo. Abantwana besikolo labo bacina bengasayi esikolo ngenxa yendlala kanti bacina besenza izinto ezifaka impilo zabo engozini ukuze bathole ukudla.”

Kusenjalo i RIASCO ithi lindlala ayihluphi bantu kuphela kodwa idlisa izifuyo imbuya ngoluthi eZimbabwe. Leyinto egcizelelwa ngobona ngezokulima enhlanganisweni ye United Nations umnumnzana Sina Luchen.

“Kudingela ukudla kwezifuyo ikakhulu lezo ezimithiyo. Kulemizamo njalo yokulethela izifuyo lezi amanzi.”

Inhlanganiso lezi ezilwisa isimo sendlala zithi loluncedo eziludingayo nxa lungasatholakalanga isimo singaba sibi ngo 2017.

Udaba Esilethulelwe NguBenedict Nhlapho
please wait

No media source currently available

0:00 0:03:05 0:00
Lapho esitholakala khona

XS
SM
MD
LG