Abafundi abahlala koHumbana ngaphansi kuka Sobhuku uMnyaka lapho okungcelelana khona uWard 5 lo 6 bahamba umango ongaba yisilinganiso sama khilomitha angamatshumi amabili mihla ngemihla besiya esikolo seMzila.
UMnu. Mbiko Masuku usekhuthaze abantu ukuthi belondoloze amasiko, emkhosini oqhutshelwe edolobheni leGwanda ngoLwesihlanu kusungulwa ngokusemthethweni umuzi wamasiko kulelodolobho.
Abafuya inkukhu eGwanda North bakhala ngemikhuhlane esiqede inkukhu zabo njalo esibangela ukuthi balahlekelwe yimali yokuziphilisa.
Phakathi kwabafundi abedlula inkulungwane ezilikhulu lamatshumi ayisitshiyangalombili 184 249 abaphumelele kuzifundo eziphezu kwezinhlanu i5 O levels baphezu kwenkulungwane ezingamatshumi amane lanhlanu 45 644.
Inengi labasakhulayo lithi lithwele amagabha avuzayo ngoba ingekho imisebenzi kuleli osekudale ukuthi ontanga esabelweni semaNdebeleni bembe igolide ukuze bathole imali yokuziphilisa.
Lanxa sekudlule inyanga selokhu izikolo zavulwa inengi labafundi lihamba esikolo ukuyazikwejisela nje ngoba ababalisi bethethe inyathelo lokungafundisi kuze kwengezwe iholo labo abathi liphansi kakhulu okubangela lokuthi behluleke ukugada besiya ezikolo.
Ukufa kwenkomo lokhu kuza ngesikhathi inengi labafuyi lilokhu likhala ngenkomo ezafa nyakenye ngenxa yendlala lokusilela kwamanzi.
Kodwa abangene lumhlangano bemele izisebenzi zikahulumende bathi bafuna iholo labo libuyele kulokho eleliyikho khona ngenyanga kaMfumfu womnyaka ka 2018 lapho izisebenzi zazithola iholo elingaba ngamadola akweleMelika angamakhulu amahlanu, $500.
Izisebenzi zikahulumende ezigoqela amapholisa lababalisi lazo zithethe lelithuba lekhefu lephasika ukuyagola amacimbi emaplazini angaphansi kwedolobho leGwanda laseCollen Bawn.
Isigodlo sakwele India eHarare sitshele intathelizindaba ukuba indizamtshina yakwele India izafika kuleli ngo Mvulpo ntamba njalo ugatsha luka hulumende olubona ngobudlelwano be Zimbabwe lokuthengiselana lamanye amazwe luzakwamukela. amajekiseni la, awe Covaxin.
Ngaphandle kwalokho bafundi kanye labazali baveze ukujabulela ukuvulwa kwezikolo lokhu ezinqintini ezinengi zesabelo seMatebeleland South.
Izakhamizi zithi kungabayingozi enkulu nxa imithi efana le mercury esetshenziswa lapho kubanjwa igolide ilakho ukugelezela edamu leNexen okuyilo abalithembileyo esigabeni seNtolo.
Inengi labazali lithi inyathelo elithethwe nguhulumende lokuvula izikolo lihle kakhulu ngoba abanye labantwana emakhaya besebephenduke baba ngamahlongandlebe.
Umphathintambo obona ngezenzakala eZansi yemaNdebeleni uMnu. Abedinico Ncube ukhuthaze uzulu ukuthi ahlatshwe lijekiseni ukuze kuvikelwe ukumemetheka kwegciwane leCoronavirus lapho eyethekele isibhedlela esikhulu seGwanda esiyahlola ukuthi loluhlelo luqhutshwa njani.
Izikolo ezilitshumi esigabeni sezansi yeMaNdebeleni zithole iqanda kumpumela yalimhloliso, inengi lazo kungezisemapulazini.
Izulu eline endaweni ezinengi eZansi yemaNdebeleni kuviki eyedlulileyo litshiye umonakalo omkhulu.UMnu Mduduzi Tshakalisa oyisakhamuzi seLutumba eBeitbridge uthi abanye bathathwe ngamanzi kulandela ukuna kwalelizulu.
Izakhamazi zemaphandleni eMatabeleland South zithi izulu elichitheka mihla ngemihla selibulele izilimo.
Sokulama vaccines awalungiswa yinkampani yeModerna leye Pfizer, njalo asesetshenziswa kwamanye amazwe, agoqela eleBhilithani leleMelika.
UMaduma obhubhe ngoLwesine ngeviki edlulileyo ukhulelwe ngumkhuhlane weCovid 19.
Indaba zengozi zomgwaqo eziphuma ezindabeni ziveza ukuba ngelanga leKhisimusi langelanga elilandelayo langoMgqibelo kufe abantu abalitshumi lasitshiyangalombili 18 endaweni ezitshiyeneyo zelizwe
Ukwengezelela