Ugatsha lukahulumende olubona ngokuthuthukisa inotho kazulu luthi sokumele avalwe amankampani amathathu emba igolide eZimbabwe ayala ukulandela umthetho we Indigenization.
Umnu. Psychology Maziwisa ingcwethi yezomthetho kugatsha lolu uthi amankampani la agoqela iMettallon Gold yakwele South Africa, iVumbachigwe Mines yase Canada kanye le John Stack Gold Mine.
UMaziwisa uthi amankampani la kumele ethulele uhulumende ngokushesha indlela azakwabela ngayo uzulu amashares ayisilinganiso solungamatshumi amahlanu lanye ekhulwini – 51%, ukuze engavalwa.
Uthi amankampani la ale kusukela nyakenye ukuveza indlela azakwaba ngayo amashares njengalokho okumele kwenziwe phansi komthetho weIndigenization. Uqhubeke ethi ugatsha lwakhe solukhulumisana lolwezemigodi ngaloludaba.
Kodwa-ke uMnu. Moses Mare okukhomithi yedale lephalamende ebona ngezemigodi uthi kabasoze bavume ukuthi lokhu kuqhubekele phambili. UMare uthi kuyayangisa okwenziwa lugatsha lokuthuthukisa inotho kazulu.
Umnu. Obert Mpofu umphathintambo wezemigodi uthi imigodi le ilakho ukuvalwa nxa ingalandeli umthetho wokuthuthukisa inotho kazulu.
Umnu. Psychology Maziwisa ingcwethi yezomthetho kugatsha lolu uthi amankampani la agoqela iMettallon Gold yakwele South Africa, iVumbachigwe Mines yase Canada kanye le John Stack Gold Mine.
UMaziwisa uthi amankampani la kumele ethulele uhulumende ngokushesha indlela azakwabela ngayo uzulu amashares ayisilinganiso solungamatshumi amahlanu lanye ekhulwini – 51%, ukuze engavalwa.
Uthi amankampani la ale kusukela nyakenye ukuveza indlela azakwaba ngayo amashares njengalokho okumele kwenziwe phansi komthetho weIndigenization. Uqhubeke ethi ugatsha lwakhe solukhulumisana lolwezemigodi ngaloludaba.
Kodwa-ke uMnu. Moses Mare okukhomithi yedale lephalamende ebona ngezemigodi uthi kabasoze bavume ukuthi lokhu kuqhubekele phambili. UMare uthi kuyayangisa okwenziwa lugatsha lokuthuthukisa inotho kazulu.
Umnu. Obert Mpofu umphathintambo wezemigodi uthi imigodi le ilakho ukuvalwa nxa ingalandeli umthetho wokuthuthukisa inotho kazulu.