amalinks wokungena

Breaking News

Imihogoyi Ithwalise Nzima Abalimi


Imihogoyi idla amabele eMatabeleland
Imihogoyi idla amabele eMatabeleland

Abalimi endaweni ezinengi eMatabeleland North bathi balakho ukungavuni kuhle amabele lonyaka ngoba izilimo zabo zihlaselwe yimihogoyi. Abanye sebelime kathathu ngoba imihogoyi idle amabele yathanyela emasimini.

Abalimi abakhulume lomsakazo weStudio 7 eLupane, Umguza, Jambezi lezinye izigaba bathi imihogoyi le ebizwa ngokuthi yi-armyworm ibathwalise nzima. Abanye bathi sebehlanyele kathathu ngenxa yemihogoyi le edla inhliziyo yomumbu lamanye amabele emasimini abo. Omunye wabakhalayo nguNkosikazi Priviledge Sibanda oweShabula eLupane.

“Kuhle kwadla inhliziyo kusitshayile kakhulu ekulimeni, ngathi siza luza vele.”

Imihogoyi idla amabele eMatabeleland North
Imihogoyi idla amabele eMatabeleland North

Ubambe owangaphansi loMmnumzana Petros Ngwenya ohlala eGweshanga Village eLupane.

“Silimile kodwa sekufike izibungu lezi esithi yimhogoyi kwatshaya kwathanyela amabele ethu saqala ukulima kutsha ekulimeni kwethu kutsha kuyahamba akufanani lawana awakuqala kusibisele emuva ngoba inhlanyelo ibingekho senza okokucela komakhelwane.”

Banengi abalimi abahlaselwe yimihogoyi abathi kuyethusa okwenziwa yizibungu lezi ezidla zitshiye kungelalutho emasimini. Bathi lokhu kwenzakala ngesikhathi bezame ukuzimele lonyaka kulandela indlala eyesabekayo edalwe yisikhudumezi somkhathi ese-El Nino nyakenye. UMnu. Dingani Sithole ohlala eMguza njalo ongumgcinisihlalo wenhlanganiso yabalimi eyeZimbabwe Farmers Union, uthi abantu abangenanga kuhlelo lokuholiswa inhlanyelo, imithi yokubulala izibungu lemvundiso yefertilizer olwePresidential Input Scheme, yibo abahlaselwe kakhulu

“The gatshompo farmers are well covered kodwa ababengangenanga kugatshompo bale problem yonaleyi eye armyworm and Its so severe ungabona amasimu which have been affected uyabona ukuthi lowu akusela sivuno angasithola lapha so it’s quite a challenge”

UMnu. Busani Khumalo laye okunhlanganiso le yena ukhuthaza abalimi ukuba bethekelele kwezinye indawo kuseselesikhathi ukuze bebone ukuthi imihogoyi le iqedwa njani.

Amabele adliwe yimihogoyi
Amabele adliwe yimihogoyi

“iMatabeleland North yonke is affected into le ibatshayile abalime ngeskhathi lesiyana esezulu before izulu ngabo December umumbu wathi uphuma ngeskhathi sokutshisa laphana isihlamvu lesiyana satshaya kakhulu nga abalimisi bancedisile abalimi nga maybe kube nganeno.”

Kulabanye abalimi asebebulala imihogoyi ngendlela eyayisetshenziswa ngabokhokho. UNkosikazi Caroline Nkomo oweShabula ngomunye wabo.

“Ngokwesintu yibudli esithi masibona ukuthi kuyasihlupha kuyalandwa emasimini kukhanzingwe njengomuntu ozokupheka nje ukufake isawudo angathi kuzodliwa loba kungasadliwa kusuka kube lokwethuka kusabe ukuthi mhlawumbe abantu laba badla khona sekubaleka emasimini akho kutshiye izilimo.”

Abakuhlangothi lukahulumende olubona ngezokulima olweAgricultural Extension Services bathi abalimi ababhekane lohlupho lwemihogoyi kumele bexhumane labo ngesiphangiphangi.

Forum

XS
SM
MD
LG