Uhulumende weBotswana uthi uzaqhubekela phambili ngohlelo lokunikeza abeZimbabwe amaphepha abapha imvumo yokuhlala lokusebenza kulelolizwe.
Kodwa kulezinye izizalwane zakweleBotswana eziphikisana lokwenziwa nguhulumende ezithi lokhu kungenza kube labantu abanengi abachapha umngcele bengena elizweni leli okungekho emthethweni.
Ekhuluma edale lephalamende ngoLwesibili, umphathintambo obona ngezokungena lokuhlala kwabokuza kweleBotswana, uMnunzana Pius Mokgware, uthe kuqakathekile ukuthi kwaziwe bonke abadabuka eZimbabwe abahlala elizweni leli.
Uthe ngokunjalo uhulumende wakhe owangena kulandela ukhetho olwaqhutshwa nyakenye ngoMfumfu, uzabanikeza amaphepha okuhlala lokusebenza kweleBotswana, kuyindlela yokuthi labo bedlale indima ekuthuthukiseni umnotho ngokuhlawula imthelo etshiyeneyo.
“Ukungena kwabantu elizweni akumelanga kukhangelwe njengento engalunganga. AbeZimbabwe bayangena bezokwenza imsebenzi okutsho ukuthi ababhadali umthelo we tax, ngakho ukuba nikeza amaphepha kuzasiphathisa kulokhu.”
Ngemva kokungena esikhundleni uMongameli Duma Boko wakubeka mgceke ukuthi ufuna ukubona abeZimbabwe benikezwa amaphepha okusebenza ngoba benza eminye imsebenzi engafunwa ngabeBotswana. Kodwa kwakungaselathemba lokuthi uhlelo lolu luzaphumelela sekuthule ngakucele likahulumende, ngaphambi kokuba uMokgware ayivuse indaba le ephalamende.
UMnunzana Collen Dumani-Mlalazi ongusomabhizimusi kweleBotswana uthi lezi zindaba ezimnandi ngoba zizaphathisa abantu bekhaya ababuya kweleBotswana ukuzosebenzela imuli zabo. Kodwa uthi njalo lokhu kuyamethusa ngoba kulabanye abangena kweleBotswana ngenhloso ezingalunganga.
“Kulenkinga yokuthi kulenswalaboya ezizabuya lapho zizowonela wonke umuntu. Ngifisa ukuthi kuza setshenziswa ukudinga ngama finger prints ukukhipha abantu abanje. Bakhona sibili abangalamaphepha abawadinga abazisebenzela kuhle. Kumele siziphathe ukuthi uhulumende angacini ezisola ngento ayenzileyo.”
AbeZimbabwe bazithola besolwa yizizalwane zeBotswana ukuthi bangena okungekho emthethweni ukuzodala amacala, agoqela afana lokudlwengula kanye lokubalala.
OweZimbabwe ohlala eGaborone, uMnunzana Mkhululi Moyo, uthi lihle inyathelo likahulumende omutsha oweBotswana.
“Yebo siyazi ukuthi yonke indawo awungeke uswele abazakuphikisa. Kodwa okusalayo yikuthi uma bengasiniki amaphepha okusebenza lokuhlala kutsho sebeza hlala okungekho emthethweni, ukuzaba yinkinga futhi kuye uhulumende.”
Uhulumende njalo ukhala kakhulu ngokuthi kumele akwazi ukuthi umuntu uhlala kuphi ukuze uma bedale amacala kubelula ukubathola.
Kodwa izizalwane zeBotswana ezifana loMnunzana Jayson Ranthatsa ziyala zisithi ayisilo nyathelo elihle elithathwa nguhulumende ngoba sekuzavulela abantu bonke ukuthi bangene kweleBotswana.
“Ake ucabange; siyizigidi ezimbili kuphela kukanti abeZimbabwe bayi 16million. Asithi izigidi ezinthathu zizangena zivela eZimbabwe, bayabe sebesidlula ngenani, ngakho lokhu kutsho okunengi kithi. Ngakho ngiyakuphikisa lokhu okuzanywa ukuyenziwa nguhulumende kaBoko.”
UMnunzana Mokgweetsi Masisi, owanqotshwa nguBoko kukhetho nyakenye, wake waphuma lombono wokuthi abeZimbabwe bangene kweleBotswana besebenzisa izithupha kuphela.
Lokhu kwaphikiswa ngamandla langabanye ababekubandla elibusayo, kanye labanye asebengabaphathintambo kuhulumende omutsha, okugoqela uMnunzana Wynter Mmolotsi yena okhangele isiqinti esisemngceleni weZimbabwe.
Kulabadabuka eZimbabwe abaphose befike inkulungwane ezingamatshumi amahlanu okwaziwayo ukuthi bahlala eBotswana, kodwa kulezinye inkulungwane lenkulungwane ezingena okungekho emthethweni.
Forum