amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende weBotswana Omutsha Lokhu Ebopha Njalo Ebuyisela eZimbabwe Abangelamaphepha Aqondileyo


Imota ethwala ababuyiselwa eZimbabwe
Imota ethwala ababuyiselwa eZimbabwe

Uhulumende omutsha weBotswana uqhubekela phambili ebopha njalo ebiseka eZimbabwe abahlala kulelolizwe okungekho emthethweni loba uMongameli Duma Boka wayethembise engena esikhundleni ukuba abantu laba bazaphiwa amaphepha aqondileyo okusebenza lokuhlala kulelolizwe.

Ngemva kokuthatha intambo zombuso ngoLwezi nyakenye, uBoko wathembisa ukuthi abeZimbabwe abahlala eBotswana okungekho emthethweni bazanikezwa amaphepha afunakalayo. Kodwa uhulumende kaBoko usethule zwi ngodaba lolu njalo ubisela eZimbabwe abantu abanengi abahlala kulelolizwe okungekho emthethweni. Omunye odabuka eZimbabwe ohlala eGaborone uMnunzana Oscar Maphosa uthi inhlelo zamapholisa zokubamba abantu bekhaya abangalamaphepha kazizange zime.

"Lokhe kusabotshwa njengakudala. Ayabuya ama raids akhona, lokhe kufana njengesikhathi sikaMasisi. Sekube lama raid amabili amathathu lokhe uhulumende omutsha wangenayo."

Ekubotshweni, abeZimbabwe bahanjiswa emngceleni wePlumtree ngemota ezaziwa kakhulu ngokuthi ngamagumba gumba. Elinye ilunga lebandla elibusayo eleUmbrella for Democratic Change, uMnunzana Jason Ranthatsa, uthi kahambelani lombono kaBoko wokuthi kuphathiswe abeZimbabwe abangena elizweni okungekho emthethweni.

"Angivumelani lombono kamongameli wokuthi uzanikeza abeZimbabwe amaphepha, eSouth Africa bazama, akusebenzanga, kambe lathi singalandela khonokho. Sesihlupheke kakhulu ngabangena eZimbabwe okungekho emthethweni."

Ngokufisa kuka Ranthatsa, abeZimbabwe kumele bebotshwe ngamandla, njalo eleBotswana liqinise imthetho kulabo ababanjwa bengene elizweni okungekho emthethweni.

“Ukungena elizweni okungekho emthethweni uhlawuliswa iP300 kuphela, ngakho ngithi akubotshwe ziqine kulokhu, uma kusitsho ukuthi bavalelwe emajele akube njalo.”

UMnunzana Cephas Tshuma, okunhlanganiso yezizalwane zeZimbabwe ezihlala eBotswana eyeZimbabwe Community in Botswana, uthi ukuqhubeka kubotshwa kwabeZimbabwe luphawu lokuthi sekusiba nzima ngaphandle kwelizwe.

“Umumo wethu usumubi umasikhangela indaba yamatitshala, khathesi sokuyindaba yokuthi abangalamaphepha sebebuyisela emuva. Mhlawumbe lathi kumele sikunanzelele.”

UTshuma uthi ukubuyiselwa emuva kwabangena elizweni okungekho emthethweni kufiphalisa isithembiso sika Boko esokunikeza abeZimbabwe amaphepha okuhlala kweleBotswana. Ocubungula ezombusazwe ezimele, uMnunzana Zenzo Moyo, uthi osekusenzakala kutshengisa ukuthi kulomahluko phakathi kokukhuluma kuka Boko kanye lokwenzakala emphakathini.

“Umongameli Boko uzithola esentweni efana laleyi uma ukhangela ukuthi uvela kuphi, ku human rights law, manje uma esebuya ngapha ethungamela ilizwe, sekumele ayenze hatshi okufunwa nguye kodwa okufunwa ngabanengi.”

UMoyo uthi indaba zokubuyisela emuva abangena emazweni atshiyeneyo okungekho emthethweni sekuyindaba esegudwini umhlaba wonke jikelele, okwenza ukuthi uBoko laye ayesabe ukuthi angalahlekelwa ngamavoti uma engabonakala elomcabango ophambana lozulu weBotswana.

“Okwenzakala kwamanye amazwe iyenza ukuthi ayenze laye njengenengi ukuze njalo engalahlekelwa ngamavoti. Kuzathatha isikhathi eside ukuthi abantu baqondisise udaba lokuthi uBoko abuse esebenzisa ukuhlonitshwa kwelungelo loluntu uma kukhulunywa ngabokuza.”

Imizamo yokhuluma lomphathintambo obona ngendaba zokungena kwabantu kweleBotswana uMnunzana Pius Mokgware iyehlule. Kaphendulanga imbuzo ayithunyelwe yiStudio7. Uhlangothi lukahulumende olubona ngokukhitshwa kwamanani abantu abangena lokuphuma eBotswana, olweMinisterial Report on Irregular Migrants, luthi iBotswana ibisela abeZimbabwe abangaphezulu kwenkulungwane ezilitshumi lanhlanu - 15,000 ngomnyaka, isebenzisa imali edlula izigidi zamapula.

Forum

XS
SM
MD
LG