amalinks wokungena

Breaking News

Abatsha Bathi Abaselathemba Ngekusasa Yabo Ngenxa Yokwenzakala eZimbabwe


Zimbabwe Youth Action Platform
Zimbabwe Youth Action Platform

Intsha yesigabeni seHwange ithi ayiselathemba ngekusasa yalo, ngenxa yokwenzakala elizweni, ikakhulu kusimo somnotho oqhubeka ugugudeka, lezinga lokuthathwa kwezidakamizwa ngabasakhulayo.

“Imuli ngiyayifisa lami sengikhulile, kodwa ngiyazibuza ukuthi ngiyabagcina ngani njengoba lami ngigciniwe.”

La ngamazwi kajaha uLucky Moyo, oleminyaka engamatshumi amathathu, othi ulesiloyiso sokuthatha umfazi, akhe lomuzi wakhe esaqinile, kodwa lesisiloyiso siyize nje.

“Akulatho esengilwenzile, ngikengazama impilo lami kodwa hayi akuzange kwaba lento ephutshayo ngoba lomsebenzi eFolosi ngawuzama akuphumanga lutho ngoba kawukho nje.”

Osakhulayo njalo, uNkosikazi Ethel Mukomana oleminyaka engamatshumi amabili lane, uthi wathi eqeda uForm Four ngomnyaka ka 2018 wasesiyafundela umsebenzi emahoteleni eVictoria Falls, kodwa lamanje isithupha sakhe lokhe sibekiwe.

“Impilo inzima sengile two years ngaqala ukudinga umsebenzi kangizake ngibizwe kumbe ngifonelwe so siphila nzima.”

Ngobunzima lobu, untombazana lo uthi ontanga bakhe sebezithola bethatha izidakamizwa abanye bekhulelwa ngesizatho sokuswela.

“Izikhathi ezinengi siyabe singelama pads, umuntu ahlale ezingcolisa abantu esigabeni becine besibakwazi, yikho okwenza sizithwale masinyane.Abantwana njalo insuku zabo sezimotshakele ngendaba zama drugs.”

Sixoxe njalo loMnumzana Dumisani Khumalo esimfice emavinkilini eNdlovu, yena osanda ukuphuma esigabeni sobujaha, othi uzwa elokwesaba ngabanawakhe.

“Ubufakazi balokho kuqale kwatshaya mine.Nginje angikaze ngiqhatshwe ukuthi ngithi ngiyayazi ipayslip sengicutholumhlophe lamhlanje, abalandela emva kwami ku worse.Okunjengokuthi abantu ukuze basebenze kumele baphume baye Bostwana kumbe South Africa silabo abantwana abanjalo lapha.”

UMnu. Khumalo uthi laba khonale benza imsebenzi engelaholo elibonakalayo ebalela ukulungisa izingadi lamajaladi abaqhatshi, ukusebenza ezindlini kanye lemisebenzi yokulinda emakampanini, okuyikho ake akuzama nyakenye, kwehlula wabotshwa ngokuswela amaphepha ekwele South Africa.

“Kulobunzima, abafuneki abantu beZimbabwe ngale. Bathi, one sibathathela yonke into yabo lemsebenzi kodwa okhokho babo bahlala kwamanye amazwe bengama refuges bafundela isisotsha ukuze bakhulule ilizwe labo thina sisiyekela ukulungisa elethu sisiya kwelabo.”

EleZimbabwe selileminyaka edlula amatshumi amane liphakathi kwenziki yokuwa kwesisindo somnotho, ingcwethi ezithi kubangelwa yinkohlakalo lobusela kuziphamandla zikahulumende, ukunganakekelwa kukazulu kwezamathuba emisebenzi lemfundo, kanye lokutshaphazwa nje kwezemvelo ezingenza ilizwe leli likhulise umnotho, lokhu kubalela amadayimana.

Uphenyo lwe International Organisation for Migration luveze ukuba ele South Africa lodwa, lilezizalwane zeZimbabwe ezedlula izigidi ezimbili -2 million.

Kwele United Kingdom, kuphenyo luka 2020, kwavezwa ukuba kulezizalwane njalo ezedlula inkulungwane yekhulu-112 000.Zisabalele njalo kwamanye amazwe abalisa I Australia, Canada, Melika lamanye ngemizamo yokuziphilisa.

Forum

XS
SM
MD
LG