UNkosikazi Cora Ndebele uqale uhlelo lokuphekela abantu ukudla elokitshini leMakhandeni koBulawayo emizameni yokwehlisa udubo lwendlala ngesikhathi inengi lingenelisi ukuziphilisa phansi kweziqondiso zeCovid-19 Lockdown.
Ngemva kokulalela okumunyethwe zingwalo zamagqwetha uMahluli uJustice Martin Makonese, uchaze ukuba umbhuqazwe weGukurahundi ludaba oluphatha kubi abantu ngakho kumele luphathwe ngobuciko obukhulu kulandelwa isisekelo sombuso.
Abamabandla aphikisayo labalwela amalungelo oluntu, bathi iqula labebandla elibusayo kweleSouth Africa eleANC kalize ngenjongo yokuzocwayisisa ngempela isimo esiselizweni libe ngomlamulankuzi uqhobo abazaletha izithelo.
Osomabhizimusi laba bathi kade bathenjiswa ukutholiswa uncedo ngalezi zikhathi zobunzima ilizwe lilwisana lokuvimba ukumemetheka kweCovid 19, oluvela esikhwameni eseRelief Fund kodwa lalamhla lokhu belindile.
AbeMthwakazi Republic Party bathi bathethe ithuba lokulobela umongameli weleSouth Africa befuna ukuhlangana lequla azalithumela ukuze lazi isimo esibhekane labantu basemhlubulweni weMaNdebeleni
Abalimi baveza ukukhathazeka okukhulu ngokuqonga kwentengo yenhlanyelo lomvundiso emavinkilini abathi inengi lawo asethengisa ngedola leMelika.
AbeCommunity Working Group on Health, bathi bakubone kufanele ukufundisa uzulu bebhoda lamaYouth Centres wonke edolobho lakoBulawayo ngokuzivikela ekuthelelweni umkhuhlane oweCovid 19.
Ucwaningo olwenziwe ngabenhlanganiso elwela amalungelo oluntu eyeZimbabwe Association of Human Rights, luveza ukuba inengi labantu eZimbabwe liyehluleka ukulandela iziqondiso zokuzivikela ekubambeni iCOVID-19 lona elisabalala ezweni ngesiqubu esethusayo ngenxa yezizatho ezehlukeneyo.
Ikhansili yakoBulawayo yona isithembise ukuba kusiyafika uLwesihlanu lwayonale iviki udubo lokuhamba kwamanzi okwesikhathi eside luyabe solunganeno
Encwadini le abayilobe ngoLwesithathu, abomanyano weCivil Society Organisation of Matabeleland, bathi bakwenze ngenjongo yokubonisa amazwe omhlaba ngocuku olwenzakala eZimbabwe
Lolu ncedo luvela kwabenhlanganiso ezimeleyo eyeThula Trust, yakoBulawayo, eyabunjwa ngenjongo yokuphathisa amantombazana abazibona sebezithwele besesebancane okuhle kuphambanise ukuqhubeka kwabo ngemfundo.
Inengi labantu bakoBulawayo lithi imizi eminengi ikakhulu emalokitshini akusakhangeleki njalo kulephunga elihitshayo ngoba sokule ngcekeza ndawana yonke edolobheni ebelidume ngokulondoloza ukuhlanzeka elizweni lonke.
Abantu bathi lezi nhlupho lezinye seziqhelisa ngamandla umkhuba omubi, wenkohlakalo emsebenzini wemali kanye lokuthengwa lokuthengiswa kwemali emikambo yensitha.
Inengi labalwa impi yenkululeko bekuviyo lebutho eleZIPRA bathi osokusenzakala elizweni kusukela bethatha ilizwe kwabamhlophe, kunxele njalo kulihlazo.
UDokotela Rudorwashe Gumbo uthi zinengi indlela zokuzivikela njalo lokuvikela uzulu ukuthi engaguli umkhuhlane lo osubulele abantu abanengi eZimbabwe.
Inengi lithi selibanjwa ngamandla ukwephula iziqondiso zeCurfew lezo ngoba nxa bezahamba ngenyawo ukuthi bafinyelele isikhathi somsebenzi kuzamele bavuke baqale ukuhamba ihola lesithupha lingakatshayi ekuseni.
Umongameli Emmerson Mnangagwa uchaze amabandla ezombusazwe aphikisayo njengamaqembu abalwa becatsha amaTerrorist balwisana lentuthuko yezomonotho welizwe
Inengi labantu bakoBulawayo lithi phezu kodubo lwamanzi sebebhekane lodubo lokuqansa kwabatholakala beleCovid-19 edolobheni leli nanku selihamba phambili ekubeni lenani eliphezulu lababanjwa belegcikwane leli.
Lokhu kwenziwa ngemva kokuba abathwalwa izidumbu zisuka kweleSouth Africa becalwa ngokuhlanganisa ukudla lezinye impahla lamabhokisi athwele abafileyo.
Inani lababanjwa umkhuhlane weCOVID-19 lokhu liqansa okwethusayo edolobheni lakoBulawayo eliyilo eselikhokhela ukuba lenani eliphezulu elizweni jikelele.
Ukwengezelela