UMongameli wakwele Malawi, uMnu. Lazarus McCarthy Chakwera, ukhuthaza abadabuka elizweni lakhe abahlala eZimbabwe ukuba balandele imithetho yelizwe leli.
Wethule lokhu esigodlweni selizwe leMalawi lapho abekhulumisana khona labadabuka kulelolizwe abahlala eZimbabwe.
Embikweni wakhe awethulele lezi zizalwane ngolimi lwesiChewa uqonqosele ukuthi kumele balandele imithetho yelizwe leZimbabwe ngokugcweleyo.
“Nxa sikhuluma kokuhlonipha umthetho sikhuluma ngento eziqoqekileyo. Inhlangothi ezilondoloza lokho kumele kube ngezizimeleyo njalo zivunyelwe ukuqhuba umsebenzi wazo ngokufaneleyo, munye ngamunye edlala ihlandla lakhe kuthi lalapho sanelise ukuwelelana njalo.”
UChakwera uthi labo abahlukunyezwayo kumele babikele uhulumende weZimbabwe lowe Malawi.
“Ngamanye amazwi ngithi mina lina elikhatshana, lina elibona esingakuboniyo likhatshana lapho elikhona, lisanelisa ukusibona isimo ukuba simi kanjani lisenza siwabone amaphutha ethu. Ngiyacela bakithi sitsheleni, lingesabi kumbe ukuba lamahloni.”
Esinye isizalwane seMalawi esizalelwe kuleli njalo esihlala kuleli, uMnu. Issac Milanzi, uthi uncome okwethulwe nguChakwera.
“Lokho okukhulunywa ngumongameli weMalawi osanda kungena kuyasijabulisa thina lapha eZimbabwe. Sesikwazi ukuthi umongameli ulenjongo yokuthi abantu babe lemibono yabo izwakale njalo ukuba ma belandela le okuthiwa yi-rule of law, akutsho ukuba bayizithutha ngokwabo kodwa hayi kuqakathekile ukuthi imbono yabo labo ibonakale loba bekhatshana kumbe bavotile, kumbe asivotanga kodwa kumele ukuthi sincedisane sakhe leli lizwe lase Malawi. Imibono yakhe iyezwakala sibili.”
UMnangagwa utshele uChakwera ngoLwesithathu ntambama ukuba uhulumende wakhe kasoze agoqa izandla nje ebukele abaphikisana lombuso wakhe besenza santando.
Labo abakhetha ukuxokozela, labo abaziphatha okwabasakhulayo bedala amacala mahlayana, betshotshozela ukungahlaliseki elizweni, beqamba amanga ngenjongo yokugenqula uhulumende owakhethwa ngokusemthethweni, kabemukelekanga elizweni lethu lakulawo asesigabeni.”
UChakwera uthethe lelithuba ukwazisa izizalwane zakulelei ukuba uhulumende wakhe sewalungisa umthetho ovumela ukuba abalelo lizwe abakwamanye amazwe banelise ukuba yizizalwane zamazwe womabili la kungela nkinga idual citizenship.
Enye ingcwethi kwezombusazwe, uMnu. Bekezela Maduma Fuzwayo, uyalingcoma inyathelo elithethwe nguhulumende ukuba abeke umthetho ovumela izizalwane zaseMalawi ukuba yizizalwane ngokugcweleyo zalawo mazwe ezihlala kiwo kanye lakilo eleMalawi.