MATEBELELAND —
Ingcwethi zokulima kanye labalimi kwelikaMthwakazi bathi kulengozi yokuthi umnyaka ozayo ungaba ngomunye jalo owendlala loba kungaba lezulu elaneleyo ngoba amalungiselelo esikhathi sokulima sika 2013 kusiya ku 2014 ami manzonzo ngokusweleka kwenhlanyelo yentengo ephansi, izifuyo zokulimisa kanye lentengo eqongileyo ebizwa ngabanini bezitolo ezilutshwana ezilempahla yokulima.
Abalimi phose ilizwe lonke balala bebambe imiphefumulo ngeSonto lapho okudume khona izulu lesiqhotho elifefeze ezigabeni ezinengi kwathi i Chipinge yathola elinengi elabalelwa ngaphezu kwama millimetres angamatshumi amane. Zinengi njalo indawo ezithola izulu elithe xaxa ngesikhathi ababona ngezomumo womkhathi abe Metereological Services of Zimbabwe bexwayisa ukuthi kungana izulu elelinengi lonyaka kuleli.
Ababona ngezokulima labo abachithanga sikhathi bethula isixwayiso sokuthi abalimi abasendwaweni ezilezulu elingathenjwayo bengaqala manje ukulima ukuze bangasaleli emuva kukanti labo abasezigabeni ezilezulu elina kuhle bangaphendula amasimu balindele ukuhlanyela uma liqala njalo elicatshangelwa ukuthi lizaqala ukuna phakathi kwayonale inyanga.
IStudio 7 ixoxe labalimi bemaphandleni kanye lengcwethi zokulima idingisisa ukuthi bangabe sebesilungiselele okunganani isikhathi sokulima salonyaka.
Umnumzana Gifford Sibanda ngomunye wabalimi abakhulayo emangweni wakoBadala eNyathi. Uthi abalimi emangweni wakhe leye Kennilworth le Dromoland abakhelane layo bayatshengisa ukuthi bazimisele ngoba sebeqale ukulima ngezandla belungisa amasimu ngemva kokuna kwezulu langeSonto. Kodwa uthi benza lokhu bebhekane lenkinga ezingabalambisa njalo ngomnyaka ozayo uma uhulumende engasazilungisanga ngokuphangisa.
USibanda uqhubeke ethi inhlanyelo lemvundiso enthenjiswa uzulu nguhulumende ilodubo lokuthi ifika ebantwini isikhathi sokulima sesiphelile kanti njalo banengi abathola inhlanyelo zezilimo ezingafanelanga ukulinywa ezigabeni abakuzo bacine bechithe isikhathi lamandla ngezilimo ezingela sivuno.
Umnumzama Pilate Ndebele yena yisakhamuzi se Bulilima East e Plumtree. Uthi abantu bethuke kakhulu ngokuna kwezulu lokuqala abakade benga likhangelelanga. Kodwa uthi okumqoka yikuthi isikhathi sokulima siqoqoda emnyango nje sithola ukuthi phakathi kwezinengi inswelo, akekho umlimi olazo inkabi labobabhemi abangalidonsa ikhuba.
Uthi besabela ukuthi njengenhlalayenza eminyakeni eminengi edluleyo, abantu be Plumtree balokwesabela ukuthi laleyo nhlanyelo emenyezelwa nsukuzonke kuthiwa izavela kuhulumende isiya kuzulu kunsukwana ezimbalwa ezizayo izacina isiphiwe abalandeli be Zanu PF kuncitshwa labo abacatshangelwa ukuba ngabasekeli bamabandla aphikisayo.
Umlimi njalo engusomabhizimusi wesigabeni sakoMzimuni ngaphansi kwenduna uMbiko Masuku eGwanda uMnumzana Phathisani Ncube uthi osomabhizimusi abathile basanda kulobelana isivumelwano sokuthengisa inhlanyelo lokunye okokulimisa esaziwa ngokuthi yi Agro Dealer licence ngenjongo yokuzama ukwehlisa intengo yezokulimisa ngokuziletha eduze kwabalimi. Uthi lokho kuzakwenza ukuthi intengo yenhlanyelo lemvundiso yehle kancane lanxa kusobala ukuthi izakube ilokhu iyimali enkulu kubalimi bemaphandleni abangelandlela zokuthola imali.
Ngenxa yokuguqulwa kwezinto selokhu kwangena uhlelo luka 1990 olwe Economic Structural Adjustment Programme (ESAP) olwaletha ukumiswa kwabantu imisebenzi lokuvalwa kwamafekithali lwatshiya inkulungwane zabantu zingelamsebenzi emadolobheni, ukusweleka kwezinto zokulimisa akuseyiwo mkhosi wemaphandleni kuphela.
Isakhamuzi semzini we Sizinda umnumzana Donald Ncube uthi ngenxa yokuphela kwemisebenzi okulandele ukuvalwa kwamafekithali edolobheni, inengi likazulu osemzini ehlala abanengi usephila ngokulima loba ngomncane onganani umhlaba awuthola ungasetshenziswanga. Uthi ngalokhu, ukulima sekuyindlela yokuphila edolobheni okokuthi lalabo abalima khona sekumele batholiswe uncedo lwenhlanyelo lemvundiso kusiya ngobukhulu bendawo abayilimayo.
Uthi okwakhathesi abalimi bedolobheni abalanhlanyelo, abalamvundiso kanti njalo labathengisa inhlanyelo babiza amadola amabili eMelika isilinganiso senkomitshi yetiye, okwenza ukuthi abalimi abangelamali behluleke ukuyithenga.
Ingcwethi yezokulima uMnumzana Edward Mkhosi uthi abalimi, ikakhulu abemaphandleni, bazakhangelana lobunzima obunengi ngesikhathi belungiselela ukulima lonyaka.
Uthi ukusweleka kwenhlanyelo evela kuhulumende ethengiswa ngentengo ephansi kuzakwenza abalimi behluleke khona ukuthi bazaqala ngaphi. Uthi akubuzwa ukuthi izabuya inhlanyelo evela kumankampani azimeleyo kodwa udubo yikuthi abalimi abalamali yokuyithenga.
Umsekeli kamphathintambo wezokulima uMnumzana Tendai Savanhu utshele iStudio 7 ukuthi njengohulumende oqakathekisa ezokulima, sebephakathi kokuqoqa izindlela zokutholisa abalimi kulo lonke eleZimbabwe inhlanyelo le mvundiso kanye lokuthi labo abaswele izifuyo zokulima bayathola amathalakitha okulima.
Uthi ngaphandle kwenhlelo zikahulumende, lukhona njalo olukamongameli welizwe uMnumzana Robert Mugabe olwe Presidential Inputs Scheme lona athi lukhangelelwe ukuphathisa kakhulu ekutholiseni uzulu izinto zokulimisa.
Abalimi phose ilizwe lonke balala bebambe imiphefumulo ngeSonto lapho okudume khona izulu lesiqhotho elifefeze ezigabeni ezinengi kwathi i Chipinge yathola elinengi elabalelwa ngaphezu kwama millimetres angamatshumi amane. Zinengi njalo indawo ezithola izulu elithe xaxa ngesikhathi ababona ngezomumo womkhathi abe Metereological Services of Zimbabwe bexwayisa ukuthi kungana izulu elelinengi lonyaka kuleli.
Ababona ngezokulima labo abachithanga sikhathi bethula isixwayiso sokuthi abalimi abasendwaweni ezilezulu elingathenjwayo bengaqala manje ukulima ukuze bangasaleli emuva kukanti labo abasezigabeni ezilezulu elina kuhle bangaphendula amasimu balindele ukuhlanyela uma liqala njalo elicatshangelwa ukuthi lizaqala ukuna phakathi kwayonale inyanga.
IStudio 7 ixoxe labalimi bemaphandleni kanye lengcwethi zokulima idingisisa ukuthi bangabe sebesilungiselele okunganani isikhathi sokulima salonyaka.
Umnumzana Gifford Sibanda ngomunye wabalimi abakhulayo emangweni wakoBadala eNyathi. Uthi abalimi emangweni wakhe leye Kennilworth le Dromoland abakhelane layo bayatshengisa ukuthi bazimisele ngoba sebeqale ukulima ngezandla belungisa amasimu ngemva kokuna kwezulu langeSonto. Kodwa uthi benza lokhu bebhekane lenkinga ezingabalambisa njalo ngomnyaka ozayo uma uhulumende engasazilungisanga ngokuphangisa.
USibanda uqhubeke ethi inhlanyelo lemvundiso enthenjiswa uzulu nguhulumende ilodubo lokuthi ifika ebantwini isikhathi sokulima sesiphelile kanti njalo banengi abathola inhlanyelo zezilimo ezingafanelanga ukulinywa ezigabeni abakuzo bacine bechithe isikhathi lamandla ngezilimo ezingela sivuno.
Umnumzama Pilate Ndebele yena yisakhamuzi se Bulilima East e Plumtree. Uthi abantu bethuke kakhulu ngokuna kwezulu lokuqala abakade benga likhangelelanga. Kodwa uthi okumqoka yikuthi isikhathi sokulima siqoqoda emnyango nje sithola ukuthi phakathi kwezinengi inswelo, akekho umlimi olazo inkabi labobabhemi abangalidonsa ikhuba.
Uthi besabela ukuthi njengenhlalayenza eminyakeni eminengi edluleyo, abantu be Plumtree balokwesabela ukuthi laleyo nhlanyelo emenyezelwa nsukuzonke kuthiwa izavela kuhulumende isiya kuzulu kunsukwana ezimbalwa ezizayo izacina isiphiwe abalandeli be Zanu PF kuncitshwa labo abacatshangelwa ukuba ngabasekeli bamabandla aphikisayo.
Umlimi njalo engusomabhizimusi wesigabeni sakoMzimuni ngaphansi kwenduna uMbiko Masuku eGwanda uMnumzana Phathisani Ncube uthi osomabhizimusi abathile basanda kulobelana isivumelwano sokuthengisa inhlanyelo lokunye okokulimisa esaziwa ngokuthi yi Agro Dealer licence ngenjongo yokuzama ukwehlisa intengo yezokulimisa ngokuziletha eduze kwabalimi. Uthi lokho kuzakwenza ukuthi intengo yenhlanyelo lemvundiso yehle kancane lanxa kusobala ukuthi izakube ilokhu iyimali enkulu kubalimi bemaphandleni abangelandlela zokuthola imali.
Ngenxa yokuguqulwa kwezinto selokhu kwangena uhlelo luka 1990 olwe Economic Structural Adjustment Programme (ESAP) olwaletha ukumiswa kwabantu imisebenzi lokuvalwa kwamafekithali lwatshiya inkulungwane zabantu zingelamsebenzi emadolobheni, ukusweleka kwezinto zokulimisa akuseyiwo mkhosi wemaphandleni kuphela.
Isakhamuzi semzini we Sizinda umnumzana Donald Ncube uthi ngenxa yokuphela kwemisebenzi okulandele ukuvalwa kwamafekithali edolobheni, inengi likazulu osemzini ehlala abanengi usephila ngokulima loba ngomncane onganani umhlaba awuthola ungasetshenziswanga. Uthi ngalokhu, ukulima sekuyindlela yokuphila edolobheni okokuthi lalabo abalima khona sekumele batholiswe uncedo lwenhlanyelo lemvundiso kusiya ngobukhulu bendawo abayilimayo.
Uthi okwakhathesi abalimi bedolobheni abalanhlanyelo, abalamvundiso kanti njalo labathengisa inhlanyelo babiza amadola amabili eMelika isilinganiso senkomitshi yetiye, okwenza ukuthi abalimi abangelamali behluleke ukuyithenga.
Ingcwethi yezokulima uMnumzana Edward Mkhosi uthi abalimi, ikakhulu abemaphandleni, bazakhangelana lobunzima obunengi ngesikhathi belungiselela ukulima lonyaka.
Uthi ukusweleka kwenhlanyelo evela kuhulumende ethengiswa ngentengo ephansi kuzakwenza abalimi behluleke khona ukuthi bazaqala ngaphi. Uthi akubuzwa ukuthi izabuya inhlanyelo evela kumankampani azimeleyo kodwa udubo yikuthi abalimi abalamali yokuyithenga.
Umsekeli kamphathintambo wezokulima uMnumzana Tendai Savanhu utshele iStudio 7 ukuthi njengohulumende oqakathekisa ezokulima, sebephakathi kokuqoqa izindlela zokutholisa abalimi kulo lonke eleZimbabwe inhlanyelo le mvundiso kanye lokuthi labo abaswele izifuyo zokulima bayathola amathalakitha okulima.
Uthi ngaphandle kwenhlelo zikahulumende, lukhona njalo olukamongameli welizwe uMnumzana Robert Mugabe olwe Presidential Inputs Scheme lona athi lukhangelelwe ukuphathisa kakhulu ekutholiseni uzulu izinto zokulimisa.