JOHANNESBURG —
Iqembu lomculo kamaskandi elitsha elizibiza Obenzokuhle, selihwatshe idlalade lakuqala elitsha elithi “Uliyengandoda”. UBenedict Nhlapho uxoxa laleliqembu esizwa ukuthi kambe umculo wabo wehlukile yini kulalo esiwujwayeleyo lokuthi ikusasa yabo bayibona njani njengeqembu elitsha.
Liqembu elitsha, elizibiza Obenzokuhle kanti likhethe ukutshaya umazivelela ngedlalade elitsha futhi elithi "Uliyengandoda". Ukuvela kwaleli qembu sekuveze ukuthi uyathuthuka umculo wabomaskandi beZimbabwe kukantike lohlonzi lwawo luya lusiba luhle minyaka yonke.
Leliqembu libunjwe zinsizwa ezimbili uMthabisi Nyathi insizwa ethwetshulwe yingwe eLupane, yayafunda eSipemba Primary eNkayi, Qede lapho yaya e Luveve Study Centre ingakalubhekisi eGoli ngo 2008.
Ngemva kokuhlangana loFanuel Moyo eGoli ngo 2012 ababili laba basungula iqembu le Obenzokuhle. UMthabisi uthi idlalade labo lakuqala bakhethe ukulitha igama lengoma ekhuluma ngentombi engathembakanga.
Zilitshumi lambili zonke ezimunyethwe yileli dlalade. Ezinye zazo zibalisa "Ukuphila kwami", "Ithemba lami", "Banomona", "Uthando lwakho", "Umshikashika" lezinye.
Lezi insizwa zithi umculu yinto ezivele zakhula lawo kantike kudlalade labo lakuqala bakhethe ukwandisa ezothando lobanje zikhona njalo ezikhuluma ngezinto ezenzakala empilweni.
Kuleke eyetshumi ethi Sizogadla, ababili laba bagiya phambi kwezitha zabo besithi ngeke lisenze lutho ngoba sigadle saphelela.
UMthabisi uthi lobanje umaskandi wabo ephekwe ngobunono obukhulu njalo ngendlela enanjithwa ngabalandeli babo, kabazange bakhohlwe ukuthi kufanele impande zawo zigxile esintwini saMandebele okuyilapho osungulwe khona.
Uthike njengeqembu kayikho into abangayenza ngaphandle kosekelo lwabalandeli, kantike sebenze lokhu kwaba lula njengoba umculo wabo usutholakala endaweni ezinengi eGoli laseZimbabwe.Yenake uthi makhulu njalo mahle amaphupho abo ngekusasa yabo.
Abafaba be Obenzokuhle bathi ungathola umculo wabo nxa waliwe, uzathola induduzo, kuthi obhekane lezitha zakhe athole isibindi, owenze amaphutha athole izeluleko besekusithi lodinga uthando laye akuzukumthatha isikhathi engakalutholi.
Bakhethake ukuphuma ngale ethi Banomona, okuyingoma ekhuluma ngalabo abathi bengakubona bachile amakhala, lapho onyathele khona bayagqibela, okhuluma khona bavale indlebe, bathi bengezwa ukuthi usugulela ukufa bahle baqale ukulungiselela umngcwabo.
Liqembu elitsha, elizibiza Obenzokuhle kanti likhethe ukutshaya umazivelela ngedlalade elitsha futhi elithi "Uliyengandoda". Ukuvela kwaleli qembu sekuveze ukuthi uyathuthuka umculo wabomaskandi beZimbabwe kukantike lohlonzi lwawo luya lusiba luhle minyaka yonke.
Leliqembu libunjwe zinsizwa ezimbili uMthabisi Nyathi insizwa ethwetshulwe yingwe eLupane, yayafunda eSipemba Primary eNkayi, Qede lapho yaya e Luveve Study Centre ingakalubhekisi eGoli ngo 2008.
Ngemva kokuhlangana loFanuel Moyo eGoli ngo 2012 ababili laba basungula iqembu le Obenzokuhle. UMthabisi uthi idlalade labo lakuqala bakhethe ukulitha igama lengoma ekhuluma ngentombi engathembakanga.
Zilitshumi lambili zonke ezimunyethwe yileli dlalade. Ezinye zazo zibalisa "Ukuphila kwami", "Ithemba lami", "Banomona", "Uthando lwakho", "Umshikashika" lezinye.
Lezi insizwa zithi umculu yinto ezivele zakhula lawo kantike kudlalade labo lakuqala bakhethe ukwandisa ezothando lobanje zikhona njalo ezikhuluma ngezinto ezenzakala empilweni.
Kuleke eyetshumi ethi Sizogadla, ababili laba bagiya phambi kwezitha zabo besithi ngeke lisenze lutho ngoba sigadle saphelela.
UMthabisi uthi lobanje umaskandi wabo ephekwe ngobunono obukhulu njalo ngendlela enanjithwa ngabalandeli babo, kabazange bakhohlwe ukuthi kufanele impande zawo zigxile esintwini saMandebele okuyilapho osungulwe khona.
Uthike njengeqembu kayikho into abangayenza ngaphandle kosekelo lwabalandeli, kantike sebenze lokhu kwaba lula njengoba umculo wabo usutholakala endaweni ezinengi eGoli laseZimbabwe.Yenake uthi makhulu njalo mahle amaphupho abo ngekusasa yabo.
Abafaba be Obenzokuhle bathi ungathola umculo wabo nxa waliwe, uzathola induduzo, kuthi obhekane lezitha zakhe athole isibindi, owenze amaphutha athole izeluleko besekusithi lodinga uthando laye akuzukumthatha isikhathi engakalutholi.
Bakhethake ukuphuma ngale ethi Banomona, okuyingoma ekhuluma ngalabo abathi bengakubona bachile amakhala, lapho onyathele khona bayagqibela, okhuluma khona bavale indlebe, bathi bengezwa ukuthi usugulela ukufa bahle baqale ukulungiselela umngcwabo.