BULAWAYO —
Uzulu wakoBulawayo uthi akalathemba lokuthi uMongameli Robert Mugabe angawavuselela amafekithali alelidolobho esithi akaboni lokho kusenzeka ngoba ibandla le Zanu PF, okuyilona elaliphethe ilizwe ngesikhathi idolobho livalwa, lingabe selilamaqhinga amatsha okulungisa elikone eminyakeni engamatshumi amathathi edluleyo.
Ukhetho olubambeneyo luka 2013 beselumilise kakutsha amathemba kuzulu wakoBulawayo ukuthi mhlawumbe uhulumende ozaphuma okhethweni anganelisa ukuvuselela amafekithali kulelidolobho lona eselibone amankampani edlula ikhulu evala njalo kwasala abantu ababalelwa ngaphezu kwenkulungwane ezingamakhulu amabili bengela msebenzi.
Uzulu waphelelwa lithemba ngeminyaka emithathu ilizwe lingaphansi kukahulumende womanyano owehluleke ukuvuselela amafekithali lanxa kwakukhutshwe imali eyayingaphansi kohlelo lwe Distressed and Marginalised Industries Fund (DIMAF) olwaluqonde ukupha imali yokuvula kutsha amafekithali aseleminyaka avala, khona okungasenzakalanga.
Kodwa ukunqoba kwebandla le Zanu PF kukhetho amabandla aphikisayo athi belulobuqili lobusela obunengi sekushiye uzulu wakoBulawayo esemangele ezibuza ukuthi kambe ibandla le Zanu PF lizavula kutsha amafekithali asevalile njengokuthembisa kukaMugabe loba hatshi.
IStudio 7 ingene phakathi kukazulu wakoBulawayo idingisisa ukuthi bakubona kusenzakala na ukuvuselelwa kwamafekithali okuthenjiswa yi Zanu PF njengoba seliphinde lanqoba ngendlela ebingacatshangelwa.
UMnumzana Fortune Mlalazi ngesinye sezakhamuzi zakoBulawayo ezingalalo ithemba lokuthi i-Zanu PF ingazigcwalisa izithembiso zokuvuselela amafekithali.
UMahlangu yena ubesebenzela inkampani kaloliwe engumtshayeli wesitimela okweminyaka engaphezu kwamatshumi amathathu.
Uthi lanxa engelathemba lokuthi ingazilandela izithembiso zayo iZanu PF, ubona ingqobe isisele kuMugabe ngoba nguye ossephiwe umsebenzi lamandla okuthuthukisa uBulawayo, kungakhathalekila ukuthi unqobe ngobuqili loba hatshi.
UMnumzana Mbuso Fuzwayo yena yinkokheli yenhlanganiso ye Bhetshu Likazulu elwela ukuhlonitshwa kukazulu lamalungelo abantu beMandebeleni, uthi akaboni ukuthi iZanu PF iyabe iqale ngaphi ukuze ivuselele amafekithali akoBulawayo.
Uthe bona njengenhlanganiso babona ibandla le Zanu PF lomongameli walo bengakulungelanga njalo bengelasifiso sokuvuselela amafekithali akoBulawayo ngoba aluba wayevele emthanda uzulu waleli dolobho wayengasoze awayekele evala.
UFuzwayo uthi abantu besintwini abafunde ukunanzelela ukuthi bakhona abezombusazwe abafana le Zanu PF ababuya kubo bedinga usekelo lwamavoti kuphela bengelanjongo yokubathuthukisa.
Uthi abantu kumele bazi ukuthi idolobho leli alisoze lakhiwe ngezithembiso kodwa kufuneka bakhethe abantu abazavikela ukuvalwa kwamfekithali abo, hatshi labo abazamelela ukuthi avalwe basebebuya lezithembiso zokuwavula.
Sixoxe njalo lengcwethi yezomnotho uMnumzana Bulisani Ncube owayengumphathi we Zimbabwe National Chamber of Commerce (ZNCC) koBulawayo ngaloludaba. Yena ke uthi inkulumo le ephuma ku zanu pf ngamahlaya nje ezombusazwe.
UNcube uthi ukuvuselelwa kwmafekithali akoBulawayo akusinto elula kodwa kufuna amadoda labomama abazahluza amathambo engqondo abzwisisa ukuthi udubo lokuvalwa kwamafekithali lwasukela ngaphi anduba bacabange indlela zokululungisa.
Uchaza ukuthi kumele abe ngumuntu onjani onganelisa ukuvuselela amafekithali akoBulawayo.
Omunye njalo ocubungula ezombusazwe uMnumzana Victor Nyoni uthi ukuvuselelwa kwamafekithali akoBulawayo kufuna izimali ezingeke zavela ku Zanu PF kanti njalo zidinga ukuthi kulungisiswe imithetho yokuvulwa lokusebenza kwamabhizimusi kulelidolobho.
Uthi lanxa i Zanu PF ithembisa uzulu uluju lwezinyosi, kuzakuba yinhlanhla yamaswazi ukuthi avuselelwe yi Zanu PF amafekithali akoBulawayo ngoba amaqhinga ayo ezomnotho awemukeleki kwabanengi abanini bamafekithali kanye labamabhanga angasekela intuthuko yamafekithali.
Kodwa obengusibalukhulu wakobulawayo uMnumzana Cain Mathema uthi bazichithela isikhathi labo abathi uMugabe udlala ngabantu uma esithi uzavuselela uBulawayo abengu ntuthu ziyathunqa wayizolo.
Uthi ibandla lakhe selicabangisise njalo lalungiselela ukuthi lizakwenzani ukuze uBulawayo avuke njalo uncoma labo abavotela iZanu PF koBulawayo esithi akusensuku zatshwala bengazibonanga izithelo zabo ezinhle zokuthetha ibandla le Zanu PF betshiya amanye athi ngawalabo abafuna ukuthengisa ilizwe.
Ukhetho olubambeneyo luka 2013 beselumilise kakutsha amathemba kuzulu wakoBulawayo ukuthi mhlawumbe uhulumende ozaphuma okhethweni anganelisa ukuvuselela amafekithali kulelidolobho lona eselibone amankampani edlula ikhulu evala njalo kwasala abantu ababalelwa ngaphezu kwenkulungwane ezingamakhulu amabili bengela msebenzi.
Uzulu waphelelwa lithemba ngeminyaka emithathu ilizwe lingaphansi kukahulumende womanyano owehluleke ukuvuselela amafekithali lanxa kwakukhutshwe imali eyayingaphansi kohlelo lwe Distressed and Marginalised Industries Fund (DIMAF) olwaluqonde ukupha imali yokuvula kutsha amafekithali aseleminyaka avala, khona okungasenzakalanga.
Kodwa ukunqoba kwebandla le Zanu PF kukhetho amabandla aphikisayo athi belulobuqili lobusela obunengi sekushiye uzulu wakoBulawayo esemangele ezibuza ukuthi kambe ibandla le Zanu PF lizavula kutsha amafekithali asevalile njengokuthembisa kukaMugabe loba hatshi.
IStudio 7 ingene phakathi kukazulu wakoBulawayo idingisisa ukuthi bakubona kusenzakala na ukuvuselelwa kwamafekithali okuthenjiswa yi Zanu PF njengoba seliphinde lanqoba ngendlela ebingacatshangelwa.
UMnumzana Fortune Mlalazi ngesinye sezakhamuzi zakoBulawayo ezingalalo ithemba lokuthi i-Zanu PF ingazigcwalisa izithembiso zokuvuselela amafekithali.
UMahlangu yena ubesebenzela inkampani kaloliwe engumtshayeli wesitimela okweminyaka engaphezu kwamatshumi amathathu.
Uthi lanxa engelathemba lokuthi ingazilandela izithembiso zayo iZanu PF, ubona ingqobe isisele kuMugabe ngoba nguye ossephiwe umsebenzi lamandla okuthuthukisa uBulawayo, kungakhathalekila ukuthi unqobe ngobuqili loba hatshi.
UMnumzana Mbuso Fuzwayo yena yinkokheli yenhlanganiso ye Bhetshu Likazulu elwela ukuhlonitshwa kukazulu lamalungelo abantu beMandebeleni, uthi akaboni ukuthi iZanu PF iyabe iqale ngaphi ukuze ivuselele amafekithali akoBulawayo.
Uthe bona njengenhlanganiso babona ibandla le Zanu PF lomongameli walo bengakulungelanga njalo bengelasifiso sokuvuselela amafekithali akoBulawayo ngoba aluba wayevele emthanda uzulu waleli dolobho wayengasoze awayekele evala.
UFuzwayo uthi abantu besintwini abafunde ukunanzelela ukuthi bakhona abezombusazwe abafana le Zanu PF ababuya kubo bedinga usekelo lwamavoti kuphela bengelanjongo yokubathuthukisa.
Uthi abantu kumele bazi ukuthi idolobho leli alisoze lakhiwe ngezithembiso kodwa kufuneka bakhethe abantu abazavikela ukuvalwa kwamfekithali abo, hatshi labo abazamelela ukuthi avalwe basebebuya lezithembiso zokuwavula.
Sixoxe njalo lengcwethi yezomnotho uMnumzana Bulisani Ncube owayengumphathi we Zimbabwe National Chamber of Commerce (ZNCC) koBulawayo ngaloludaba. Yena ke uthi inkulumo le ephuma ku zanu pf ngamahlaya nje ezombusazwe.
UNcube uthi ukuvuselelwa kwmafekithali akoBulawayo akusinto elula kodwa kufuna amadoda labomama abazahluza amathambo engqondo abzwisisa ukuthi udubo lokuvalwa kwamafekithali lwasukela ngaphi anduba bacabange indlela zokululungisa.
Uchaza ukuthi kumele abe ngumuntu onjani onganelisa ukuvuselela amafekithali akoBulawayo.
Omunye njalo ocubungula ezombusazwe uMnumzana Victor Nyoni uthi ukuvuselelwa kwamafekithali akoBulawayo kufuna izimali ezingeke zavela ku Zanu PF kanti njalo zidinga ukuthi kulungisiswe imithetho yokuvulwa lokusebenza kwamabhizimusi kulelidolobho.
Uthi lanxa i Zanu PF ithembisa uzulu uluju lwezinyosi, kuzakuba yinhlanhla yamaswazi ukuthi avuselelwe yi Zanu PF amafekithali akoBulawayo ngoba amaqhinga ayo ezomnotho awemukeleki kwabanengi abanini bamafekithali kanye labamabhanga angasekela intuthuko yamafekithali.
Kodwa obengusibalukhulu wakobulawayo uMnumzana Cain Mathema uthi bazichithela isikhathi labo abathi uMugabe udlala ngabantu uma esithi uzavuselela uBulawayo abengu ntuthu ziyathunqa wayizolo.
Uthi ibandla lakhe selicabangisise njalo lalungiselela ukuthi lizakwenzani ukuze uBulawayo avuke njalo uncoma labo abavotela iZanu PF koBulawayo esithi akusensuku zatshwala bengazibonanga izithelo zabo ezinhle zokuthetha ibandla le Zanu PF betshiya amanye athi ngawalabo abafuna ukuthengisa ilizwe.