Ibhanga leAfrican Development Bank (ADB) lithi umkambo wemali eZimbabwe lokhe ungenzi kahle ngenxa yabasomabhizimusi bemazweni abesaba ukhetho oluzayo kanye lohlelo lweIndigenizaiton.
Ibhanga leli, elisanda kwethula umbiko ojulileyo wesimo somnotho welizwe, lithi umkambo lo ulahlekelwe yizigidi phose ezingamakhulu angamatshumi athoba munwe munye amadollar- $840 million kusukela ngoNkwenkwezi ngomnyaka ophelileyo.
Umkambo wemali ubulamabillion edlula kancane amane amadollar-$4.2 billion ngaleso sikhathi nyakenye. Okwamanje ulamabillion edlula kancane amathathu amadollar-$3.4 billion.
Ibhanga le ADB lithi kulabosomabhizimusi abafuna ukuvula amafekithali eZimbabwe kodwa besaba ukuthi bangalahlekelwa yimali yabo ngenxa yohlelo lweIndigenization lodlakela olungaqhamuka ngesikhathi sokhetho oluzayo.
Ithi okubisele muva intuthuko yomnotho kakhulu yikuswelakala kwabosomabhizimusi abatsha kwezemigodi lapho okuqaliswe khona uhlelo lwe indigenization.
Ibhanga leli liphinde lathi amafekithali lawo athwele nzima ngenxa yokuswela imali yokuwathuthukisa.
Ligcizelela lisithi uhlelo lokuvuselela amankampani adilikayo olwe Distressed and Marginalized Areas Fund kaluqhutshwa ngemfanelo.
UMnu. George Nkiwane umqondisi we Zimbabwe Congress of Trade Unions utshele iStudio 7 ukuthi ukungenzi kahle komkambo wemali kubisela muva imzamo yokwenzela uzulu imisebenzi.