BULAWAYO —
Lanxa uhulumende sowaguqula indlela eqhatshwa ngayo ababalisi, ingcwethi kwezemfundo zithi udubo lokusilela kwababalisi esigabeni seMatabeleland South luya luqhubeka, izikolo zivele zingeneli njalo abakho ababalisi abafundisa izifundo ze Science le Maths okwenza abafundi bangaze baqhuba kuhle emihlolisweni.
Ugatsha lwezemfundo luthi isigaba lesi seMatabeleland South silamatshumi amathathu lanhlanu ekhulwini ababalisi abafundele lumsebenzi okulinani eliphansi ezigabeni zonke zelizwe.
Ingcwethi zithi lanxa lokhu kuludubo, kulohlupho olungaphezulu lokuthi lababalisi abangafundelanga umsebenzi labo bayasilela ezinye zezikolo zemfundo yaphansi zilababalisi ngantathu ngane isikolo sonke.
Owayengumphathintambo wogatsha lwezemfundo, imidlalo lamasiko, uMnumzana David Coltart, uthi ukusilela kwababalisi kanye lezikolo yikho okwenza inengi labantwana kulumango lingafundi ngemfanelo ikakhulu nxa sekukhangelwa njalo ukuthi ababalisi bokufundisa i-Maths leScience bayasilela kakhulu.
Uthi idolobho lakoBulawayo kuphela lidinga ababalisi abafundele lezizifundo abangamakhulu ayisitshiyagalolunye - 900 kodwa kulekhulu elilodwa lamatshumi amathathu lanhlanu kuphela - 135.
Uqhubeke esithi ukusuka kwababalisi besiya emazweni angaphandle anjenge South Africa le Botswana sokwatshiya izikolo ezinengi zikhala ibhungayezi ikakhulu emaphandleni e Matabeleland South.
Lanxa nje uhulumende sowethula inkuthazo yokuthi ababalisi abaya kwamanye amazwe baphenduke, inengi likhonona ngokuthi indlela okuqhatshwa ngayo ayihambi ngendlela ngoba amaphepha ahamba alobe eHarare njalo leholo lankona liphansi kakhulu.
Ocubungula ukuhlalisana kukazulu, uMnumzana Ishmael Moyo, uthi uhulumende kumele ahlolisise indlela aqhatsha ngayo ukuze kwengezwe inani lalabo abaqhatshwayo ezigabeni ezivele zisilela ababalisi ukuze izigaba zonke zithole isilinganiso sinye sababalisi abafundele umsebenzi labangafundelanga ngendlela efanayo.
Uthi udubo lwesiqinti seMatabeleland South lugoqela njalo ukuswelakala kwezikolo ezaneleyo okwenza abantwana bafunde behamba imimango emide okubanzima ukuba baqhube kuhle ezifundweni zabo. Uthi ugatsha lwezemfundo kumele lukhulumisane lozulu onguye owazi inhlupho zakhe ukuze kutholwe amasu okuthuthukisa imfundo kulumango.
UNkosazana Ntombizodwa Khumalo, oyisakhamuzi, uthi phezu kwazo zonke lezi indubo zokuswelakala kwababalisi abeneleyo kanye lezikolo ezikhatshana emaphandleni, kulodubo njalo lokuswelakala kwemali yokuhlawulela abantwana indleko yezifundo kanye lamauniforms. Uthi kumele kukhangelwe indlela zokuphathisa abantwana abaswelayo ngoba uhlelo lwe Basic Education Assistance Module, i-BEAM aluphathwa ngendlela.
Izikolo zivulwe ngaliviki lanxa nje kuseselokudonselana phakathi kukahulumende lezisebenzi zakhe ngokukhwezwa kweholo okulakho njalo ukuphazamisa izifundo nxa kungasahambanga ngendlela. Ngasikhathi sinye uhulumende usevele wazisa ukuthi lonyaka kasoze enelise ukuphathisa umntwana wonke okuluhlu lwabamele baphathiswe phansi kohlelo lweBEAM ngoba engela mali eneleyo. Lokhu kutsho ukuthi njengoba isigaba seMandebeleni sivele singakhangelwa ngokulingeneyo nxa kusabelwa imali akusoze kumangalise ukubona sisabelwa imali enlutshwana okuzahle kwehlise lenani labantwana abalakho ukuphathiswa phansi kwalolu hlelo.
Ugatsha lwezemfundo luthi isigaba lesi seMatabeleland South silamatshumi amathathu lanhlanu ekhulwini ababalisi abafundele lumsebenzi okulinani eliphansi ezigabeni zonke zelizwe.
Ingcwethi zithi lanxa lokhu kuludubo, kulohlupho olungaphezulu lokuthi lababalisi abangafundelanga umsebenzi labo bayasilela ezinye zezikolo zemfundo yaphansi zilababalisi ngantathu ngane isikolo sonke.
Owayengumphathintambo wogatsha lwezemfundo, imidlalo lamasiko, uMnumzana David Coltart, uthi ukusilela kwababalisi kanye lezikolo yikho okwenza inengi labantwana kulumango lingafundi ngemfanelo ikakhulu nxa sekukhangelwa njalo ukuthi ababalisi bokufundisa i-Maths leScience bayasilela kakhulu.
Uthi idolobho lakoBulawayo kuphela lidinga ababalisi abafundele lezizifundo abangamakhulu ayisitshiyagalolunye - 900 kodwa kulekhulu elilodwa lamatshumi amathathu lanhlanu kuphela - 135.
Uqhubeke esithi ukusuka kwababalisi besiya emazweni angaphandle anjenge South Africa le Botswana sokwatshiya izikolo ezinengi zikhala ibhungayezi ikakhulu emaphandleni e Matabeleland South.
Lanxa nje uhulumende sowethula inkuthazo yokuthi ababalisi abaya kwamanye amazwe baphenduke, inengi likhonona ngokuthi indlela okuqhatshwa ngayo ayihambi ngendlela ngoba amaphepha ahamba alobe eHarare njalo leholo lankona liphansi kakhulu.
Ocubungula ukuhlalisana kukazulu, uMnumzana Ishmael Moyo, uthi uhulumende kumele ahlolisise indlela aqhatsha ngayo ukuze kwengezwe inani lalabo abaqhatshwayo ezigabeni ezivele zisilela ababalisi ukuze izigaba zonke zithole isilinganiso sinye sababalisi abafundele umsebenzi labangafundelanga ngendlela efanayo.
Uthi udubo lwesiqinti seMatabeleland South lugoqela njalo ukuswelakala kwezikolo ezaneleyo okwenza abantwana bafunde behamba imimango emide okubanzima ukuba baqhube kuhle ezifundweni zabo. Uthi ugatsha lwezemfundo kumele lukhulumisane lozulu onguye owazi inhlupho zakhe ukuze kutholwe amasu okuthuthukisa imfundo kulumango.
UNkosazana Ntombizodwa Khumalo, oyisakhamuzi, uthi phezu kwazo zonke lezi indubo zokuswelakala kwababalisi abeneleyo kanye lezikolo ezikhatshana emaphandleni, kulodubo njalo lokuswelakala kwemali yokuhlawulela abantwana indleko yezifundo kanye lamauniforms. Uthi kumele kukhangelwe indlela zokuphathisa abantwana abaswelayo ngoba uhlelo lwe Basic Education Assistance Module, i-BEAM aluphathwa ngendlela.
Izikolo zivulwe ngaliviki lanxa nje kuseselokudonselana phakathi kukahulumende lezisebenzi zakhe ngokukhwezwa kweholo okulakho njalo ukuphazamisa izifundo nxa kungasahambanga ngendlela. Ngasikhathi sinye uhulumende usevele wazisa ukuthi lonyaka kasoze enelise ukuphathisa umntwana wonke okuluhlu lwabamele baphathiswe phansi kohlelo lweBEAM ngoba engela mali eneleyo. Lokhu kutsho ukuthi njengoba isigaba seMandebeleni sivele singakhangelwa ngokulingeneyo nxa kusabelwa imali akusoze kumangalise ukubona sisabelwa imali enlutshwana okuzahle kwehlise lenani labantwana abalakho ukuphathiswa phansi kwalolu hlelo.