JOHANNESBURG —
Kuhlandla lesine endabeni zethu zokusetshenziswa kobulembu be internet yizizalwane zeZimbabwe ezikwele South Africa, uBenedict Nhlapho uhlaziya ngamaqembu enhlelo zentuthuko asebunjwe ngabeZimbabwe laba kuFacebook ngenjongo yokuthuthukisa indawo abadabuka kizo eZimbabwe.
Indlala, ubuyanga, ukusweleka kwemisebenzi kanye lokusilela kwentuthuko endaweni ezinengi eZimbabwe, ngezinye zezizatho ezabangela ukuthi izinkulungwane zezizalwane zeZimbabwe zifulatheme amakhaya azo zizodinga amadlelo eluhlaza egoli.
Inengi labeZimbabwe laba balesifiso sokuthuthukisa indawo abavela kuzo kodwa kunzima ukuthi abantu bendawo yinye baqoqane njengoba eleSouth Africa kulilizwe elikhulu kukanti bahlala endaweni ezitshiyeneyo.
Lesi sifisoke sokuthi baqoqane bathuthukise indawo abavela kuzo kukhanya sesigcwaliseka. Sekulamaqembu amanengi kufacebook abunjwe yizizalwane zeZimbabwe ezikwele South Africa lapho abaxoxa khona ngendlela ezitshiyeneyo zokuthuthukisa izigaba, iziqinti, lezabelo abadabuka kizo.
Umnumnzana Gibson Ndlovu odabuka ePlumtree ngomunye wababumba iqembu lefacebook ngo 2010 balibiza ngegama elithi Plumtree ndeedu kusitsho ukuthi iPlumtree ngeyethu. Uthi injongo yaleli qembu yayingeyokuthuthukisa indawo yakubo ngazo zonke indlela esilela kuzo kukanti uthi okwamanje bayazigqaja ngasebekwenzile lalokhu abakuhlelayo.
Uthi ukhulumanJe sebeqonde amabhuku okubhalela azinkulungwane ezimbili abalungiselela ukuthi ayephiwa izikolo ezilitshumi lanhlanu ukuze basize ingane ezivela emulini eziswelayo.
Uthi nxa kuqala umnyaka ozayo baqhubekela phambili ngentuthuko ezikolweni.
Amanye ala maqembu aphakathi kokuthuthuthukisa indawo ngeleMakhox Women’s League, Friends of Makhox leMakhokhoba Health Care Initiative Trust. Lamaqembu aphakathi kohlelo lokuqoqa imali yokuvuselela osekubhidlika e Tabiso Youth Centre eselokitshini lemaKhokhoba koBulawayo.
Unkosazana Abigal Tshuma odabuka eTsholotsho esigabeni seMoyeni uthi inengike lalamaqembu ngawalabo abavela ndawonye, ababumba amaqembu bawathe amagama endawo abadabuka kuzo bese behlangana bexoxe ngokunengi abangakuthuthukisa endaweni abavela kuzo.
Elinye lamaqembu ezentuthuko akufacebook ngele Matabeleland Development Agency lalo elihlela inhlelo zokuthuthukisa indawo ezitshiyeneyo kwele Mandebeleni.
Umnumnzana Mthetheleli Mlilo odabuka eNkayi uthi amaqembula kawakhangeli intuthuko ebambekayo kuphela, kodwa akhona afana lele Pure Ndebeles abathi injongo yabo yikuthuthukisa ezamasiko abathi kudala zabhidlika emaKhaya.
UMlilo yenake uthi eqenjini akilo eleMlilo Clan ku Watsup, wathola into ezaba ligugu okwedlula konke alakho empilweni.
Abanyeke bakhala ngokuthi okwenza abakwenzayo kulamaqembu kube kulutshwana njalo kungabonakali obala, yikusilela kwezimali okubangelwa yikuthi inengi labantu kwele South Africa bahola imali engatsho lutho.
Loba kunjalo uxhaso lwabo oluncane abalufeza ngamaqembu abo e facebook la, kuyacaca ukuthi ludala umehluko empilweni yalabo abahluphekayo.
Ngelanga lethu lokucina ngoLwesihlanu endabeni ezikhangela ukuqakatheka kobulembu be internet empilweni zezizalwane zeZimbabwe ezikwele South Africa sikhangela ingozi lezinto ezimbi okufanele uziqaphele nxa usebensiza oFacebook, i whatsapp lezinye inhlelo zebulenjini.
Indlala, ubuyanga, ukusweleka kwemisebenzi kanye lokusilela kwentuthuko endaweni ezinengi eZimbabwe, ngezinye zezizatho ezabangela ukuthi izinkulungwane zezizalwane zeZimbabwe zifulatheme amakhaya azo zizodinga amadlelo eluhlaza egoli.
Inengi labeZimbabwe laba balesifiso sokuthuthukisa indawo abavela kuzo kodwa kunzima ukuthi abantu bendawo yinye baqoqane njengoba eleSouth Africa kulilizwe elikhulu kukanti bahlala endaweni ezitshiyeneyo.
Lesi sifisoke sokuthi baqoqane bathuthukise indawo abavela kuzo kukhanya sesigcwaliseka. Sekulamaqembu amanengi kufacebook abunjwe yizizalwane zeZimbabwe ezikwele South Africa lapho abaxoxa khona ngendlela ezitshiyeneyo zokuthuthukisa izigaba, iziqinti, lezabelo abadabuka kizo.
Umnumnzana Gibson Ndlovu odabuka ePlumtree ngomunye wababumba iqembu lefacebook ngo 2010 balibiza ngegama elithi Plumtree ndeedu kusitsho ukuthi iPlumtree ngeyethu. Uthi injongo yaleli qembu yayingeyokuthuthukisa indawo yakubo ngazo zonke indlela esilela kuzo kukanti uthi okwamanje bayazigqaja ngasebekwenzile lalokhu abakuhlelayo.
Uthi ukhulumanJe sebeqonde amabhuku okubhalela azinkulungwane ezimbili abalungiselela ukuthi ayephiwa izikolo ezilitshumi lanhlanu ukuze basize ingane ezivela emulini eziswelayo.
Uthi nxa kuqala umnyaka ozayo baqhubekela phambili ngentuthuko ezikolweni.
Amanye ala maqembu aphakathi kokuthuthuthukisa indawo ngeleMakhox Women’s League, Friends of Makhox leMakhokhoba Health Care Initiative Trust. Lamaqembu aphakathi kohlelo lokuqoqa imali yokuvuselela osekubhidlika e Tabiso Youth Centre eselokitshini lemaKhokhoba koBulawayo.
Unkosazana Abigal Tshuma odabuka eTsholotsho esigabeni seMoyeni uthi inengike lalamaqembu ngawalabo abavela ndawonye, ababumba amaqembu bawathe amagama endawo abadabuka kuzo bese behlangana bexoxe ngokunengi abangakuthuthukisa endaweni abavela kuzo.
Elinye lamaqembu ezentuthuko akufacebook ngele Matabeleland Development Agency lalo elihlela inhlelo zokuthuthukisa indawo ezitshiyeneyo kwele Mandebeleni.
Umnumnzana Mthetheleli Mlilo odabuka eNkayi uthi amaqembula kawakhangeli intuthuko ebambekayo kuphela, kodwa akhona afana lele Pure Ndebeles abathi injongo yabo yikuthuthukisa ezamasiko abathi kudala zabhidlika emaKhaya.
UMlilo yenake uthi eqenjini akilo eleMlilo Clan ku Watsup, wathola into ezaba ligugu okwedlula konke alakho empilweni.
Abanyeke bakhala ngokuthi okwenza abakwenzayo kulamaqembu kube kulutshwana njalo kungabonakali obala, yikusilela kwezimali okubangelwa yikuthi inengi labantu kwele South Africa bahola imali engatsho lutho.
Loba kunjalo uxhaso lwabo oluncane abalufeza ngamaqembu abo e facebook la, kuyacaca ukuthi ludala umehluko empilweni yalabo abahluphekayo.
Ngelanga lethu lokucina ngoLwesihlanu endabeni ezikhangela ukuqakatheka kobulembu be internet empilweni zezizalwane zeZimbabwe ezikwele South Africa sikhangela ingozi lezinto ezimbi okufanele uziqaphele nxa usebensiza oFacebook, i whatsapp lezinye inhlelo zebulenjini.