HARARE —
Uhulumende ukhulumisana labebhanga eliphathisa ngentuthuko emazweni abensundu ele African Development Bank edinga ukucetshiswa phezu kwendlela ezingasetshenzwa yilelibhanga ukwengezelela imali ekwelediswa eleZimbabwe kusetshenziswa indlela yesibambiso sempahla eselizweni, ukuze iADB inikeze ilizwe imali yokuthuthukisa umnotho.
Lokhu kuvezwe ngumphathintambo wezemali umnumzana Patrick Chinamasa emhlanganweni lentathelizindaba emahofisini akhe lamuhla ngemva kokuhlangana lomqondisi wesigaba samazwe angezansi kwezwekazi le Africa umnumzana Ebrima Faal.
U Chinamasa utshele lumhlangano ukuba uhulumende unxunse uFaal ukuba bazebonisana ukuba kungenziwani ukuphathisa imisebenzi yentuthuko kuleli njengoba eleZimbabwe njengamanye amazwe awe Africa yonke, ililunga lalelibhanga.
Uthi ucele abe ADB ukuba bengezelele imali yezikwelede eziphiwa eleZimbabwe, kusetshenziswa isikhwama se Zimfund esilondolozwa yilelibhanga.
U Chinamasa uveze njalo ukuba abebhanga le ADB bahlezi bephathisana labamankampani azimeleyo okufana le Lake Harvest abaphatheke emisebenzini yokugola inhlanzi.
Wakhuthaza abebhanga leli ukuba bengezelele njalo uncedo olutholiswa abamankampani azimeleyo ikakhulu kwezokulungiswa kwempahla kanye lozulu.
Uhulumende uthi uzimisele ukuphathisa ngokubazisa ngalabo abanelisa ukuqhuba amabhizimusi kuhle ukuze batholiswe amathuba wokufinyelela uncedo lwezikwelede kuveze u Chinamasa.
UChinamasa ugcizelele ukuba eleZimbabwe linganelisi ukutholiswa imali yezikwelede kuleli bhanga ngoba lokhe lingaqedi ukubhadala elazithatha kudala.
Uthi babonisane njalo lo Faal oze emele ibhanga leli phezu kwendlela ezingasetshenziswa ukusibhadala lesi sikwelede ukuze banelise labo ukutholiswa ezinye izikwelede zokuthuthukisa imisebenzi efana leyokulima leminye.
UChinamasa uthi okwamanje ele Zimbabwe alanelisi ukuphiwa imali yesikwelede kuveza uChinamasa ngakho kumqoka ukuba uhulumende aqhube imisebenzi ngendlela.
UFaal uthi ibhanga le ADB liyazazi inking amalunga alelibhanga abhekane lazo kundaba zemali yikho belomkhuba wokube lokhe bebonisana lalamazwe angamatshumi amahlanu lane okubalisa ele Southern Sudan angamalunga alelibhanga.
UChinamasa uthi uhulumende uzimisele ukuthuthukisa ezokulima ikakhulu ngokuphathisa abalimi bemaphandleni abahlezi beyibo insika yokulima ukudla olwenela ilizwe.
Uhulumende uthi ezokulima zimqoka yikho ziqakathekiswa ngoba zilakho ukuvuselela umnotho welizwe kodwa ucela uzulu ukuba abekezela ngoba inguquko ingeke yabuya ngokushesha.
Abe ADB baveza ukuba ukusetshenziswa kwempahla eselizweni njengesibambiso ngenye yendlela esetshenziswa yilelibhanga ukuphathisa amazwe afana lele Zimbabwe,anganelisi ukuthola izikwelede ngoba ethwele nzima ukubuyisela eyazithatha ngaphambilini.
Ele Zimbabwe sikhulumanje lile sikhwelede sezigidi ezingamakhulu athobaminwembili kuADB, lizoba lesedlula ibillion lamadollar kwezinye inhlanganiso ezigoqela iWorld Bank kanye leInternational Monetary Fund.
Leli lizwe like lalahlelwa khatshana zinhlanganiso eziphathisa ngemali ngoba lingaqhubi kuhle imisebenzi yayo njalo lingenelisi ukuhlawula izikhwelede.
Ubudlelwano lenhlanganiso zomhlaba eziphathisa ngemali buvuselelwe ngomnyaka ka2009 nguhulumende womanyano ngemva kweminyaka ephezu kwelitshumi.
Lokhu kuvezwe ngumphathintambo wezemali umnumzana Patrick Chinamasa emhlanganweni lentathelizindaba emahofisini akhe lamuhla ngemva kokuhlangana lomqondisi wesigaba samazwe angezansi kwezwekazi le Africa umnumzana Ebrima Faal.
U Chinamasa utshele lumhlangano ukuba uhulumende unxunse uFaal ukuba bazebonisana ukuba kungenziwani ukuphathisa imisebenzi yentuthuko kuleli njengoba eleZimbabwe njengamanye amazwe awe Africa yonke, ililunga lalelibhanga.
Uthi ucele abe ADB ukuba bengezelele imali yezikwelede eziphiwa eleZimbabwe, kusetshenziswa isikhwama se Zimfund esilondolozwa yilelibhanga.
U Chinamasa uveze njalo ukuba abebhanga le ADB bahlezi bephathisana labamankampani azimeleyo okufana le Lake Harvest abaphatheke emisebenzini yokugola inhlanzi.
Wakhuthaza abebhanga leli ukuba bengezelele njalo uncedo olutholiswa abamankampani azimeleyo ikakhulu kwezokulungiswa kwempahla kanye lozulu.
Uhulumende uthi uzimisele ukuphathisa ngokubazisa ngalabo abanelisa ukuqhuba amabhizimusi kuhle ukuze batholiswe amathuba wokufinyelela uncedo lwezikwelede kuveze u Chinamasa.
UChinamasa ugcizelele ukuba eleZimbabwe linganelisi ukutholiswa imali yezikwelede kuleli bhanga ngoba lokhe lingaqedi ukubhadala elazithatha kudala.
Uthi babonisane njalo lo Faal oze emele ibhanga leli phezu kwendlela ezingasetshenziswa ukusibhadala lesi sikwelede ukuze banelise labo ukutholiswa ezinye izikwelede zokuthuthukisa imisebenzi efana leyokulima leminye.
UChinamasa uthi okwamanje ele Zimbabwe alanelisi ukuphiwa imali yesikwelede kuveza uChinamasa ngakho kumqoka ukuba uhulumende aqhube imisebenzi ngendlela.
UFaal uthi ibhanga le ADB liyazazi inking amalunga alelibhanga abhekane lazo kundaba zemali yikho belomkhuba wokube lokhe bebonisana lalamazwe angamatshumi amahlanu lane okubalisa ele Southern Sudan angamalunga alelibhanga.
UChinamasa uthi uhulumende uzimisele ukuthuthukisa ezokulima ikakhulu ngokuphathisa abalimi bemaphandleni abahlezi beyibo insika yokulima ukudla olwenela ilizwe.
Uhulumende uthi ezokulima zimqoka yikho ziqakathekiswa ngoba zilakho ukuvuselela umnotho welizwe kodwa ucela uzulu ukuba abekezela ngoba inguquko ingeke yabuya ngokushesha.
Abe ADB baveza ukuba ukusetshenziswa kwempahla eselizweni njengesibambiso ngenye yendlela esetshenziswa yilelibhanga ukuphathisa amazwe afana lele Zimbabwe,anganelisi ukuthola izikwelede ngoba ethwele nzima ukubuyisela eyazithatha ngaphambilini.
Ele Zimbabwe sikhulumanje lile sikhwelede sezigidi ezingamakhulu athobaminwembili kuADB, lizoba lesedlula ibillion lamadollar kwezinye inhlanganiso ezigoqela iWorld Bank kanye leInternational Monetary Fund.
Leli lizwe like lalahlelwa khatshana zinhlanganiso eziphathisa ngemali ngoba lingaqhubi kuhle imisebenzi yayo njalo lingenelisi ukuhlawula izikhwelede.
Ubudlelwano lenhlanganiso zomhlaba eziphathisa ngemali buvuselelwe ngomnyaka ka2009 nguhulumende womanyano ngemva kweminyaka ephezu kwelitshumi.