amalinks wokungena

Breaking News

Uhulumende Wethule Uhlelo Lokulima olwe$161million


Umnu. Patrick Chinamasa loMnu. Joseph Made
Umnu. Patrick Chinamasa loMnu. Joseph Made
Uhulumende wethule uhlelo lokuphathisa abalimi ukuze benelise ukuthola inhlanyelo yomumbu lamabele kanye lasemsebenzini wokulondoloza izifuyo ngesikhathi sokulima somnyaka ka 2013 kusiya ku 2014, lwezigidi ezedlula ikhulu lamatshumi ayisithupha- $161million.

Loluhlelo luhlose ukutholisa impahla yokulimisa imhuli zabalimi phose izigidi ezimbili-1,6million okubalisa abemaphandleni, abahlaliswa kutsha, abamapulazi amancane, kanye labamapulazi aphakathi laphakathi awe A2.

Emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe emahosini ogatsha olubona ngezemali e Harare lamuhla, Dr Joseph Made obona ngezokulima kanye lomnumzana Patric Chinamasa wogatsha lwezemali, baveze ukuba loluhlelo luza ngemva kwempumela yomhlangano wedale labaphathintambo ele Cabinet izolo, lapho okuvunyelanwe ngalolu hlelo lokutholisa abalimi usizo lokuthuthukisa ezokulima uhulumende athi okulakho ukuvuselela umnotho welizwe.

UChinamasa uthi phezu kwaloluncedo, uhulumende usezazihlawula lezo zikwelede ezibiza izigidi ezedlula ezilitshumi zamadola-$11,6million, kumankampani alungisa impahla efana lemvundiso kanye lenhlanyelo , kuyimpahla uhulumende ake wayithatha kuminyaka edlule.

UChinamasa uveze njalo ukuba uhulumende usephe inkampani yakhe ethenga izilimo eye Grain Marketing Board izigidi ezedlula kancane eziyisitshigalolunye zamadola-US$9,2 million, ezasetshenziswa ukuhlawula izikhwelede zayo kubalimi abayithengisela izilimo zabo.

Uthi abalimi bengatholiswa inhlawulo yabo ngesikhathi kuzabaphathisa ekuthini banelise ukuthenga impahla yokulimisa isikhathi sisesekhona okuzavuselela imisebenzi yokulima kuthuthukise umnotho welizwe othembele kuloluhlangothi.

Uveze njalo ukuba ayikeneli impahla yokulimisa ebalisa imvundiso ngakho lokhu kutsho ukuba uhulumende usezathenga enye yalempahla kwamanye amazwe. Ikanti uhulumende elakho ukuthola inhlanyelo eyanelayo kumankampani akuleli ezaphiwa abalimi.Njalo okwakuqala abalimi sebezakutholiswa i lime ezaphathisa umhlabathi. Enye yalemali ibikwa izasetshenziswa ukuvuselela amatractor e DDF ukuphathisa labangelayo impahla yokulimisa okufana lenkomo.

U Chinamasa uveze njalo ukuba lokhe besakhulumisana labamabhanga ukuba baphathise abalimi abalamapulazi amakhulu ukuze banelise ukulima ngokugcweleyo. Abamankampani azimeleyo labo babikwa bevumile ukuphathisa uhlangothi lwezokulima ngezigidi ezilikhulu ilamatshumi amabili zamadola- US$120 million.

Umphathintambo wezokulima u Dr Joseph Made yena uveze ukuba kuvunyelenwe ukuthi lokhu sekuzaba ngokokucina lapho uhulumende azasebenzisa lindlela ukuphathisa abalimi ngempahla emqoka kwezokulima.

Uhulumende uthi mibili imihlobo yosizo ezatholiswa umlimi ngakho ekhuthazwa ukukhetha phakathi kosizo lwenhlanyelo olwe Input Package lolwe Livestock Support Pack lokulondoloza izifuyo, ngoba engasoze avunyelwe ukuthola imihlobo yonke yomibili.

Umlimi munye ngamunye okhetha uhlobo lwenhlanyelo lemvundiso uzathola imigodla yesisindo se 10kgs zenhlanyelo yomumbu loba amabele, i 50 kgs zemvundiso yohlobo lwe Compond D, i 50kgs yemvundiso yohlobo lwe Ammonium nitrate kanye le 50kgs yemvundiso yohlobo lwe Lime.

Ababili laba baveze njalo ukuba uhulumende uthole olunye lwalolu sizo ngabenhlanganiso yomhlaba eye Food and Agricultural Organisation lwezigidi phose amatshumi amabili zamadollar-$19,25, lokuphathisa imhuli ezizinkulungwane phose ezingamatshumi ayisitshigalombili -77 800. Bathi bakhangelele ukuba abe FAO belwengeze usizo lohlelo lokuphathisa uzulu weZimbabwe ngempahla yokulimisa.
XS
SM
MD
LG