BULAWAYO —
Abalwela amalungelo abesifazana bathi kumqoka ukuthi kuqakathekiswe imfundo yamantombazana asakhulayo ukuze aqhubeke ngezifundo zaphezulu nxa ilizwe lizimisele ukulinganisa amathuba abesifazana labesilisa ezikhundleni lapho okuthathwa izinqumo zokubuswa kwelizwe.
Umbiko kamongameli Robert Mugabe esithi akula abesifazana abanengi abalakho ukubamba ingatsha eziqakathekileyo kuleli kulandela ukubeka kwakhe omama abalutshwane kudale lakhe labampathintambo eleCabinet yakhe lonyaka sokuvuselele njalo ingxoxo yokuthi kanti ilizwe livele lisilela ngaphi kunhlelo zokuthuthukisa abesifazana.
Inhlanganiso ezikhangela amalungelo abesifazana zithi uhlupho luqala kubanga laphansi lapho amantombazana ahlangana lembambeko ezithile ezama ukufunda okwenza inengi libe lisiya liphuma ezikolo kuthi lapho kusiyafika emakolitshini sokusele ingcosana nje engatsho lutho.
Inhlolisiso enziwe yinhlanganiso ezimele yodwa, eye Plan International, kuveza ukuthi udubo, udlakela kanye lokusetshenziswa kwamasiko kwenqabela untombazana munye kwabathathu ukuvela aye esikolo kuthi phose amatshumi ayisikhombisa ekhulwini – 69%, lehluleke ukuqhubekela ngezifundo zaphezulu eze secondary.
uNkosikazi Sithandekile Zondo, ongumbalisi, uthi inotho yelizwe isiyenze kwabanzima ukuthi abazali benelise ukuhambisa abantwababo ezikolo ngenxa yendleko eziphezulu kanye lokuswelakala kwemali.
Uthi lanxa kunjalo amantombazana yiwo athwala nzima ngoba nxa kuthe kwaswelakala imali yiwo ahle ahlale phansi kumbe kuthiwe ayedinga umsebenzi wokuselela imuli okungesinye sezizatho esenza abesifazana baswelakale lapho sokumele bakhethwe kuzikhundla eziphezulu.
Osebenza lamantombazana asakhulayo, uNkosazana Precious Makulumo, uthi phezu kwenhlupho zonke amankazana asakhulayo abhekane lazo lapho edinga ukufunda, aswela njalo inkuthazo yokuthi kungani kuqakathekile ukuthi aqhubeke ngezifundo.
Uthi esikhathini esinengi amantombaana ayabe ephila labantu ababatshela ngokuqakatheka kwemizi lomendo okwenza ukuthi lapho ethe ahlangana lobunzima aphange ahlale phansi akhohlwe okwesikolo.
U Makulumo uthi lanxa kunjalo kuqakathekile ukuthi imfundo yamantombazana iqakathekiswe ngoba lapho kuthe kwafundiswa umntwana oyinkazana imuli yakhe iyathuthuka kanye lelizwe obala.
Osakhulayo ophatheke kwezombusazwe, uNkosazana Lindiwe Maphosa uthi kunzima ukuthola abesifazana kuzikhundla eziphezulu ngenxa yobunzima abahlangana labo emphakathini kanye lezimulini kusukela kumpi abayilwa ukuthi bathole imfundo.
Uthi inkokheli akumelanga zikhulume kuphela ngokuswelakala kwabesifazana abafundileyo kodwa kumele balethe amacebo okuthi lokhu kungalungiswa njani ngoba kungumlandu wazo ukuthi abesifazana bathole amathuba okuzithuthukisa ukuze labo babe zinkokheli kunhlangothi zikahulumende ezitshiyeneyo.
Osakhulayo uNkosazana Pamela Tshabangu uthi babhekane lobunzima njengamantombazana lapho bezama ukufunda ukuze bafeze izifiso zabo ngoba umumo okhona elizweni awubaniki ithuba elifana lelabesilisa.
Uthi lalapho bethi bayazama ukufunda, imisebenzi yangekhaya iyabaxaka baswele sona isikhathi sokukhangela ingwalo zabo.
Uhlangothi lomanyano wamazwe omhlaba olukhangela imfundo lamasiko, I United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation luthi izigidi phose ezingamatshumi amane – 39 million, zamankazana aleminyaka ephakathi kwetshumi lanye letshumi lanhlanu emazweni athuthukayo kawakho esikolo.
Isivumelwano samazwe omhlaba ukuthuthukisa impilo kazulu ama millennium development goals sigoqela imizamo yokuthi abantwana bonke emhlabeni bathole ithuba lokuya esikolo kungakhathelekile ukuthi ngamantombazna kumbe abafana.
Umbiko kamongameli Robert Mugabe esithi akula abesifazana abanengi abalakho ukubamba ingatsha eziqakathekileyo kuleli kulandela ukubeka kwakhe omama abalutshwane kudale lakhe labampathintambo eleCabinet yakhe lonyaka sokuvuselele njalo ingxoxo yokuthi kanti ilizwe livele lisilela ngaphi kunhlelo zokuthuthukisa abesifazana.
Inhlanganiso ezikhangela amalungelo abesifazana zithi uhlupho luqala kubanga laphansi lapho amantombazana ahlangana lembambeko ezithile ezama ukufunda okwenza inengi libe lisiya liphuma ezikolo kuthi lapho kusiyafika emakolitshini sokusele ingcosana nje engatsho lutho.
Inhlolisiso enziwe yinhlanganiso ezimele yodwa, eye Plan International, kuveza ukuthi udubo, udlakela kanye lokusetshenziswa kwamasiko kwenqabela untombazana munye kwabathathu ukuvela aye esikolo kuthi phose amatshumi ayisikhombisa ekhulwini – 69%, lehluleke ukuqhubekela ngezifundo zaphezulu eze secondary.
uNkosikazi Sithandekile Zondo, ongumbalisi, uthi inotho yelizwe isiyenze kwabanzima ukuthi abazali benelise ukuhambisa abantwababo ezikolo ngenxa yendleko eziphezulu kanye lokuswelakala kwemali.
Uthi lanxa kunjalo amantombazana yiwo athwala nzima ngoba nxa kuthe kwaswelakala imali yiwo ahle ahlale phansi kumbe kuthiwe ayedinga umsebenzi wokuselela imuli okungesinye sezizatho esenza abesifazana baswelakale lapho sokumele bakhethwe kuzikhundla eziphezulu.
Osebenza lamantombazana asakhulayo, uNkosazana Precious Makulumo, uthi phezu kwenhlupho zonke amankazana asakhulayo abhekane lazo lapho edinga ukufunda, aswela njalo inkuthazo yokuthi kungani kuqakathekile ukuthi aqhubeke ngezifundo.
Uthi esikhathini esinengi amantombaana ayabe ephila labantu ababatshela ngokuqakatheka kwemizi lomendo okwenza ukuthi lapho ethe ahlangana lobunzima aphange ahlale phansi akhohlwe okwesikolo.
U Makulumo uthi lanxa kunjalo kuqakathekile ukuthi imfundo yamantombazana iqakathekiswe ngoba lapho kuthe kwafundiswa umntwana oyinkazana imuli yakhe iyathuthuka kanye lelizwe obala.
Osakhulayo ophatheke kwezombusazwe, uNkosazana Lindiwe Maphosa uthi kunzima ukuthola abesifazana kuzikhundla eziphezulu ngenxa yobunzima abahlangana labo emphakathini kanye lezimulini kusukela kumpi abayilwa ukuthi bathole imfundo.
Uthi inkokheli akumelanga zikhulume kuphela ngokuswelakala kwabesifazana abafundileyo kodwa kumele balethe amacebo okuthi lokhu kungalungiswa njani ngoba kungumlandu wazo ukuthi abesifazana bathole amathuba okuzithuthukisa ukuze labo babe zinkokheli kunhlangothi zikahulumende ezitshiyeneyo.
Osakhulayo uNkosazana Pamela Tshabangu uthi babhekane lobunzima njengamantombazana lapho bezama ukufunda ukuze bafeze izifiso zabo ngoba umumo okhona elizweni awubaniki ithuba elifana lelabesilisa.
Uthi lalapho bethi bayazama ukufunda, imisebenzi yangekhaya iyabaxaka baswele sona isikhathi sokukhangela ingwalo zabo.
Uhlangothi lomanyano wamazwe omhlaba olukhangela imfundo lamasiko, I United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation luthi izigidi phose ezingamatshumi amane – 39 million, zamankazana aleminyaka ephakathi kwetshumi lanye letshumi lanhlanu emazweni athuthukayo kawakho esikolo.
Isivumelwano samazwe omhlaba ukuthuthukisa impilo kazulu ama millennium development goals sigoqela imizamo yokuthi abantwana bonke emhlabeni bathole ithuba lokuya esikolo kungakhathelekile ukuthi ngamantombazna kumbe abafana.