WASHINGTON —
Abantu be Zimbabwe kabavumelani ngokwenziwa ngaphansi kohlelo lwe Indigenization olwasungulwa lugatsha lokuthuthukisa inotho kazulu ngomnyaka ka 2010.
Bakhona abathi uhlelo lolu lwabunjwa ngendlela yokuthi lusize abalandeli bebandla le Zanu-PF. Kodwa-ke abanye bathi uhlelo lolu soluqalisile ukulethela abantu makhaza inzuzo ebonakalayo.
Abalandeli bebandla le Zanu-PF bathi uhlelo lolu ngolukazulu hatshi abalandeli bebandla leli kuphela. Inengi labo lithi uzulu useyithaphuza imali yohlelo lolu.
Kodwa-ke abanye abannjengoMnu. Ambrose Sibindi isakhamuzi sakoBulawayo uyakuphikisa lokhu esithi imali le itholwa yilabo abalandela ibandla leli.
Intsha enengi ibikwa isilahle ithemba ngoba itshona isemahofisini kahulumende, ihambe emabhanga okuthiwa anika limali kodwa konke kuyize ngoba bahlezi bephumela ijumo likamabuyaze.
Uzulu ubophe owangaphansi emelele ukuzwa ukuthi uhlelo lolu luzakwethulelani abantu makhaza abathwele nzima ngokuphanda imali nsukuzonke.
Bakhona abathi uhlelo lolu lwabunjwa ngendlela yokuthi lusize abalandeli bebandla le Zanu-PF. Kodwa-ke abanye bathi uhlelo lolu soluqalisile ukulethela abantu makhaza inzuzo ebonakalayo.
Abalandeli bebandla le Zanu-PF bathi uhlelo lolu ngolukazulu hatshi abalandeli bebandla leli kuphela. Inengi labo lithi uzulu useyithaphuza imali yohlelo lolu.
Kodwa-ke abanye abannjengoMnu. Ambrose Sibindi isakhamuzi sakoBulawayo uyakuphikisa lokhu esithi imali le itholwa yilabo abalandela ibandla leli.
Intsha enengi ibikwa isilahle ithemba ngoba itshona isemahofisini kahulumende, ihambe emabhanga okuthiwa anika limali kodwa konke kuyize ngoba bahlezi bephumela ijumo likamabuyaze.
Uzulu ubophe owangaphansi emelele ukuzwa ukuthi uhlelo lolu luzakwethulelani abantu makhaza abathwele nzima ngokuphanda imali nsukuzonke.