HARARE —
Ugatsha lwezempilakahle lokondliwa kuhle kwabantwana uveza ukuba uhulumende akalawo umthetho oqondisa ukunikezwa lokusetshenziswa kwendlela zokuhlela imhuli kanye lokuzivikela kumikhuhlane yemacansini ethelelanwayo okufana lamacondom njengalokho okuphume kuphephandaba le Sunday Mail.
Abogatsha lwezempilakahle bathi basebenzelana lolwemfundo, bekhankasela ukutholiswa kwemfundiso, kancane kancane, ebantwaneni phezu kwendaba zemacansini kanye lokubakhuthaza ukuba bangaze bazijaha kuze kuyekuthi sebetshadile.
Emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe emahofisini ogatsha lwezempilakahle lamuhla,umphathintambo walolugatsha u Dr David Parirenyatwa uthi uhulumende ucacile kwezempilakahle, ukuba yiphi intanga okumele itholiswe ulwazi oluphathelene lendlela ezingasetshenziswa ukuhlela imhuli.
U Parirenyatwa utshele intathelizindaba zinye ukuba akwaziwa ukuba lokho okuphume kuphephandaba le Sunday Mail kuvele ngaphi njengoba laye esanda kuthatha lesi sikhundla sokuba ngumphathintambo wezempilakahle.
Uthi isidingo sikhona sokuba uhulumende ayimanyanise imithetho ekhuluma phezu kokuba usakhulayo usekusibanga sokuba angazimela ngoba umthetho usitsho ukuba usemdala okufana lothi osefikise iminyaka elitshumi lasitshigalombili usengathatha izinqumo ezimele ngoba esekhulile lovumela owesifazane ukuba angangena emendweni nxa ethe wafikisa iminyaka elitshumi lasithupha.
Umsekeli womphathintambo wogatsha lwezempilakahle, u Dr Paul Chimedza uthi kakuvamanga kwele Zimbabwe ukuzwa ukuthi umntwana oleminyaka elitshumi usephatheka kundaba zemacansini.
Umnumzana Patrick Ngwena oyisaklhamuzi se Craneborne eHarare njalo engumzali uthi wethuswe yiloludaba ngoba ubesetshaywa luvalo,esesesabela ingane zakhe ezingamantombazana kundaba zokutholiswa indlela zokuzivikela nxa sokuyiwa emacansini okufana lama condom abobaba labomama.
Abezempilakahle bona bathi bakhankasela kakhulukazi udaba lokuba abasakhulayo laba bengajahi ukuphatheka ngezemacansini kuze kuyekuthi sebezimisele ukungena emendweni loba ukuthatha bethi lokhu kungaphathisa njalo kunhlelo zokulwisana legciwane kanye lengculaza.
Bathi ma sithe saba khona isidingo sokuba lowomntwana olemimyaka esesephansi acetshiswe phezu kwendaba zemacansini, kusenziwa kulandelwa umthetho okubeka sobala ukuba kumele kwenziwe lokhu phambi komzali wakhe loba omgcinileyo ekhona njalo omdala lo nguye okuxoxwa laye hatshi umntwana.
Bathi lanxa amazwe angomakhelwane afana lele South Africa, eselemithetho evumela ukunikezwa kwabantwana okusetshenziswa ukuhlela imhulu lokuzivikela kumikhuhlane ethelelanwayo yemacansini eyengulamakwa, okufana lama condom, kutsha lokho kuzulu weZimbabwe olokhe esagxile kumasiko esintu kanye lezokholo lwesiKristu olungakwamukeliyo ukwenze njalo.
Abogatsha lwezempilakahle bathi basebenzelana lolwemfundo, bekhankasela ukutholiswa kwemfundiso, kancane kancane, ebantwaneni phezu kwendaba zemacansini kanye lokubakhuthaza ukuba bangaze bazijaha kuze kuyekuthi sebetshadile.
Emhlanganweni lentathelizindaba owenzelwe emahofisini ogatsha lwezempilakahle lamuhla,umphathintambo walolugatsha u Dr David Parirenyatwa uthi uhulumende ucacile kwezempilakahle, ukuba yiphi intanga okumele itholiswe ulwazi oluphathelene lendlela ezingasetshenziswa ukuhlela imhuli.
U Parirenyatwa utshele intathelizindaba zinye ukuba akwaziwa ukuba lokho okuphume kuphephandaba le Sunday Mail kuvele ngaphi njengoba laye esanda kuthatha lesi sikhundla sokuba ngumphathintambo wezempilakahle.
Uthi isidingo sikhona sokuba uhulumende ayimanyanise imithetho ekhuluma phezu kokuba usakhulayo usekusibanga sokuba angazimela ngoba umthetho usitsho ukuba usemdala okufana lothi osefikise iminyaka elitshumi lasitshigalombili usengathatha izinqumo ezimele ngoba esekhulile lovumela owesifazane ukuba angangena emendweni nxa ethe wafikisa iminyaka elitshumi lasithupha.
Umsekeli womphathintambo wogatsha lwezempilakahle, u Dr Paul Chimedza uthi kakuvamanga kwele Zimbabwe ukuzwa ukuthi umntwana oleminyaka elitshumi usephatheka kundaba zemacansini.
Umnumzana Patrick Ngwena oyisaklhamuzi se Craneborne eHarare njalo engumzali uthi wethuswe yiloludaba ngoba ubesetshaywa luvalo,esesesabela ingane zakhe ezingamantombazana kundaba zokutholiswa indlela zokuzivikela nxa sokuyiwa emacansini okufana lama condom abobaba labomama.
Abezempilakahle bona bathi bakhankasela kakhulukazi udaba lokuba abasakhulayo laba bengajahi ukuphatheka ngezemacansini kuze kuyekuthi sebezimisele ukungena emendweni loba ukuthatha bethi lokhu kungaphathisa njalo kunhlelo zokulwisana legciwane kanye lengculaza.
Bathi ma sithe saba khona isidingo sokuba lowomntwana olemimyaka esesephansi acetshiswe phezu kwendaba zemacansini, kusenziwa kulandelwa umthetho okubeka sobala ukuba kumele kwenziwe lokhu phambi komzali wakhe loba omgcinileyo ekhona njalo omdala lo nguye okuxoxwa laye hatshi umntwana.
Bathi lanxa amazwe angomakhelwane afana lele South Africa, eselemithetho evumela ukunikezwa kwabantwana okusetshenziswa ukuhlela imhulu lokuzivikela kumikhuhlane ethelelanwayo yemacansini eyengulamakwa, okufana lama condom, kutsha lokho kuzulu weZimbabwe olokhe esagxile kumasiko esintu kanye lezokholo lwesiKristu olungakwamukeliyo ukwenze njalo.