JOHANNESBURG LE WASHINGTON DC —
Umbuthano wamalanga amathathu wokuvalelisa ngokubuka isidumbu sowaba ngumongameli wakuqala wele South Africa ekhululekileyo, umnumnzana Nelson Mandela ufike emaphethelweni esigodlweni iPretoria ngoLwesihlanu, sekulabantu abafika inkulungwane ezilikhulu bezomvalelisa okaMandela.
Kulezinkulungwane zabantu abangenelisanga ukubona esebhokisini njengoba indwendwe bezilokhu zizinde okwedlulise amalawulo ngesikhathi kuvalwa lolu hlelo. Kusasa isidumbu sizathalwa ngendizamtshina sisiwe egcekeni lendizamtshina eMthatha andubana sithwalwe ngemota sesisiya emzini wakhe eQunu esabelweni se Eastern Cape lapho azangcwatshwa khona ngeNsonto.
Amalanga amathathu edluleyo bekuzinsuku ezinzima kakhulu emulini kamuyi uMandela kanye lakuzizalwane zakwele South Africa. Nsuku zonke isidumbu sikaMandela besithwalwa sisuka e 1 Military Hospital sisiwa e Union Buildings lapho ebesibonwa khona nguzulu ofuna ukuvalelisana lokaMandela okokucina. Ngesikhathi kuvalwa lolu hlelo kulabantu abafika inkulungwane ezilikhulu (100 000) abese benelisile ukubona isidumbu sikaMandela.
Njengasemalangeni wonke, lamhlanje lakho isidumbu sikaMandela sithe sifika eUnion Buildings indizamtshina zamasotsha lamapholisa lazo zahle zaqala ukundiza phezulu.
Qede lapho kuhlatshelwe ingoma yesizwe isidumbu sakhe singakehliswa ukuyafakwa lapho esibonwa khona nguzulu.
Kulezinkulungwane zabantu abehlulekileyo ukubona isidumbu sikaMandela njengoba indwendwe bezilokhu zizinde okwamagama ngesikhathi kuvalwa loluhlelo.
Unkosazana Emelia Wakaba, ngomunye wabehlulekileyo kukanti uthi lokhu kumzwise ubuhlungu.
Kusenjalo umphathintambo emahofisini kamongameli umnumnzana Collins Chabane, uthi uhulumende ubefisa ukupha umuntu wonke ithuba lokubona isidumbu sikaMandela kodwa isikhathi sokuthi lolu hlelo luphele besesifikile.
Laboke abenelisileyo ukubona umzimba kaMandela balandisa indaba ezilosizi.
Umnumnzana Stone Sepenyane, uthi ubuso bukaMandela kabusoke baphuma enqondweni yakhe.
Unkosazana Palesa Mofokeng yena uthi kusasenzima lalamhlanje ukwamukela ukuthi ngempela uMandela kasekho.
Umpthathintambo Chabane uthi kusasa umzimba kaMandela uzathwalwa ngendizamtshina usiwa eMthatha lapho ozafika usuthwalwa ngemota ususiya eMzini wakhe eQunu esabelweni se Eastern Cape lapho azangcwatshelwa khona ngeNsonto.
Bonke abathole ithuba lokubona isidumbu sikaMandela okokugcina bayavumelana ukuthi iminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye lanhlanu (95) ayiphilileyo itshiyele abakwele South Africa imbali eligugu ezabasiza okweminyaka eminengi ezayo.
Kusenjalo, uSithandekile Mhlanga we Studio 7 uxoxe labalaleli bethu u Ntando ose Lower Gweru lo Mavis ose Plumtree bona abathi inengi labantu emakhaya likhalela umuyi uMandela.
Kulezinkulungwane zabantu abangenelisanga ukubona esebhokisini njengoba indwendwe bezilokhu zizinde okwedlulise amalawulo ngesikhathi kuvalwa lolu hlelo. Kusasa isidumbu sizathalwa ngendizamtshina sisiwe egcekeni lendizamtshina eMthatha andubana sithwalwe ngemota sesisiya emzini wakhe eQunu esabelweni se Eastern Cape lapho azangcwatshwa khona ngeNsonto.
Amalanga amathathu edluleyo bekuzinsuku ezinzima kakhulu emulini kamuyi uMandela kanye lakuzizalwane zakwele South Africa. Nsuku zonke isidumbu sikaMandela besithwalwa sisuka e 1 Military Hospital sisiwa e Union Buildings lapho ebesibonwa khona nguzulu ofuna ukuvalelisana lokaMandela okokucina. Ngesikhathi kuvalwa lolu hlelo kulabantu abafika inkulungwane ezilikhulu (100 000) abese benelisile ukubona isidumbu sikaMandela.
Njengasemalangeni wonke, lamhlanje lakho isidumbu sikaMandela sithe sifika eUnion Buildings indizamtshina zamasotsha lamapholisa lazo zahle zaqala ukundiza phezulu.
Qede lapho kuhlatshelwe ingoma yesizwe isidumbu sakhe singakehliswa ukuyafakwa lapho esibonwa khona nguzulu.
Kulezinkulungwane zabantu abehlulekileyo ukubona isidumbu sikaMandela njengoba indwendwe bezilokhu zizinde okwamagama ngesikhathi kuvalwa loluhlelo.
Unkosazana Emelia Wakaba, ngomunye wabehlulekileyo kukanti uthi lokhu kumzwise ubuhlungu.
Kusenjalo umphathintambo emahofisini kamongameli umnumnzana Collins Chabane, uthi uhulumende ubefisa ukupha umuntu wonke ithuba lokubona isidumbu sikaMandela kodwa isikhathi sokuthi lolu hlelo luphele besesifikile.
Laboke abenelisileyo ukubona umzimba kaMandela balandisa indaba ezilosizi.
Umnumnzana Stone Sepenyane, uthi ubuso bukaMandela kabusoke baphuma enqondweni yakhe.
Unkosazana Palesa Mofokeng yena uthi kusasenzima lalamhlanje ukwamukela ukuthi ngempela uMandela kasekho.
Umpthathintambo Chabane uthi kusasa umzimba kaMandela uzathwalwa ngendizamtshina usiwa eMthatha lapho ozafika usuthwalwa ngemota ususiya eMzini wakhe eQunu esabelweni se Eastern Cape lapho azangcwatshelwa khona ngeNsonto.
Bonke abathole ithuba lokubona isidumbu sikaMandela okokugcina bayavumelana ukuthi iminyaka engamatshumi ayisitshiyagalolunye lanhlanu (95) ayiphilileyo itshiyele abakwele South Africa imbali eligugu ezabasiza okweminyaka eminengi ezayo.
Kusenjalo, uSithandekile Mhlanga we Studio 7 uxoxe labalaleli bethu u Ntando ose Lower Gweru lo Mavis ose Plumtree bona abathi inengi labantu emakhaya likhalela umuyi uMandela.